ARVAMUS

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Elektrituru reform

_____________

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2019/943 ja (EL) 2019/942 ning direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944, et parandada liidu elektrituru korraldust
[COM(2023) 148 final – 2023/0077 (COD)]

TEN/793

Raportöör: Jan Dirx

Kaasraportöör: Christophe Quarez

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 14/03/2023 Euroopa Liidu Nõukogu, 31/03/2023 Euroopa Parlament, 29/03/2023
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon	Transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	16/05/2023
Vastuvõtmine täiskogus	14/06/2023
Täiskogu istungjärk nr	579
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	209/11/9

1.Poliitikasoovitused

1.1Energiat, sealhulgas transpordi- ja jaotustaristut, ei saa käsitleda selliselt nagu iga teist kaupa: see on üks meie majandus- ja sotsiaalsüsteemi põhielemente ning seega avalike teenuste osutamise keskne osa. Sellest tulenevalt liigitatakse energiavarustus üldhuviteenuseks. Seepärast tuleb tulevase energiatootmise jaoks luua õigusraamistik, millega tagatakse nii keskkonnasõbralik, taskukohane ja usaldusväärne energiavarustus kui ka õigus energiale. See tähendab ka, et energiaturu korralduses tuleb arvesse võtta CO2 heite vähendamisega seotud nõudeid. Komitee leiab, et taskukohase põhilise energiavarustuse tagamiseks uue turukorraldusega tuleb põhiline energiavarustus tagada reguleeritud hindadega.

1.2Komitee arvates oleks komisjon pidanud võtma oma elektrituru reformi ettepanekus rohkem meetmeid, et kohandada turukorraldust uue reaalsusega, mis nõuab kolme eesmärgi – kestlikkus, taskukohasus ja varustuskindlus – samaaegset haldamist. Uus reaalsus põhineb ka taastuvenergial, mille puhul on suurtootjate kõrval üha suurem roll tootvatel tarbijatel ja teistel väikestel turuosalistel.

1.3Neid muutusi arvestav süsteem saab toimida ainult siis, kui koormamisjärjestuse süsteem kaotatakse ja asendatakse mudeliga, milles elektrihinnad põhinevad vastavatel tootmiskuludel. See süsteem peab hinnakujunduses arvesse võtma keskmisi kulusid.

1.4Elektrituru reformi kontekstis tuleb kriitiliselt uurida liberaliseerimist, pidades silmas kestlikkust, taskukohasust ja varustuskindlust. Seda tuleb meeles pidada ka seepärast, et nagu näitab praegune kriis, ei suuda liberaliseeritud energiaturud neid vajadusi rahuldada ega loo piisavalt stiimuleid ja investeerimiskindlust taastuvenergia valdkonnas. Ühtlasi vastutavad valitsused nende kolme eesmärgi (kestlikkus, taskukohasus ja varustuskindlus) pikaajalise saavutamise eest, sest turg ei ühenda ega täida neid spontaanselt.

1.5Seepärast pooldab komitee hübriidmudelit, mille puhul turujõud ja eesmärgipõhine juhtimine viivad ühiselt turu optimaalse toimimiseni seatud eesmärkide raames. Mudeli keskmes on valitsuse kehtestatav elektrituruvahend („E-facility“), mille kaudu ostetakse tootjatelt elektrit ja müüakse seda kodutarbijate, VKEde, kodanike energiakogukondade ja suurtarbijate elektritarnijatele ning vajaduse ja võimaluse korral teistele riikidele, kasutades kolme eesmärki otsustusprotsessi raamistikuna. Selle vahendi kaudu sõlmitaks elektritootjatega pakkumismenetluste alusel pikaajalised lepingud. Neid lepinguid oleks mitut liiki, näiteks energiaostulepingud, hinnavahelepingud ja „kulud pluss“-lepingud.

1.6Komitee toetab kindlalt komisjoni ettepanekut suurendada tarbijate mõjuvõimu, luues õiguse taastuvenergiat otse jagada. See eeldab muu hulgas, et kogu asjakohane teave peab olema selge ja tarbijatele kättesaadav, et nad saaksid kasutajate ja tootjatena täita elektriturul sõltumatut rolli. Samuti peab komitee vajalikuks korraldada turg nii, et tarbijad, kes ühtlasi toodavad oma elektrit (tootvad tarbijad) või muud väikesed turuosalised saaksid võimalikult palju kasu enda toodetud elektrienergiast, isegi kui nad selle võrku sisestavad. Üks võimalus korraldada seda väiketootjate jaoks teisel, ausamal viisil, on nn elektripank.

1.7Lisaks taotlusele kiirendada roheliste gaaside arendamist kutsub komitee komisjoni üles lisama vesiniku ja vähese CO2 heitega gaaside paketti määruse maagaasi turu korralduse kohta. Sel viisil kiirendaks ühtne integreeritud ja turvaline maagaasiturg ELi tasandil energiasüsteemi elektrifitseerimist, tagades tarbijatele suurema hinnavõrdsuse ja varustuskindluse.

1.8Selleks et saavutada taastuvenergiasüsteemide integreerimise kõrge tase ja kiirendada üleminekut vähese CO2 heitega süsteemile, ei piisa salvestamisest ja oma elektri tootmisest. Vaja on paindlikke turge, mis parima stsenaariumi korral annavad märku ka võrgus valitsevast olukorrast. Selliste paindlike turgude loomisel on mõistlik eristada pingetasemeid.

1.9Kuna reform võtab aega, et olla täielikult tõhus, soovitab komitee, et väiksematest piirkuludest tuleneva kasumi ülempiiri mehhanism jääks kehtima kuni reformi täieliku toimimiseni. Tulud peaksid olema suunatud kõige haavatavamatele, võimalusega alandada hindu, võttes arvesse hiljutisi muutusi hulgimüügihindades.

1.10Komitee kutsub komisjoni tungivalt üles jälgima kavandatud elektrituru reformi mõju. See on oluline, sest elektriturg on jõudnud paradigma muutuse keskpunkti. See muutus ei ole veel kaugeltki lõpule jõudnud ja nõuab lähiaastatel kindlasti täiendavaid kohandusi. Mõju on oluline jälgida ka seetõttu, et komisjoni praeguse ettepaneku kohta ei ole koostatud mõjuhinnangut. See suurendab ebakindlust reformi mõju suhtes.

2.Poliitikasoovituste põhjendus

Üldised aspektid

2.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) on juba mõnda aega nõudnud ELi elektrituru reformi 1 . Selle põhjuseks on asjaolu, et tegelikkuses kanduvad ELi elektrituruga seotud riskid edasi peamiselt tarbijatele. Seda järeldas ka Euroopa Kontrollikoda oma eriaruandes „Elektrienergia siseturu integreerimine“ 2 .

2.2Energiahindade tõus 2021. ja 2022. aastal kiirenes pärast seda, kui Venemaa alustas agressioonisõda Ukraina vastu. Sõda mõjutas fossiilkütuste, eriti gaasi hinda, ning sellest tulenev hinnatõus kandus koormamisjärjestuse alusel tarbijatele 3 . See tegi selgeks, et praegune elektrituru struktuur ei suuda hoida elektrihindu tarbijate ja ettevõtjate jaoks talutavana.

2.3Samuti on oluline mõista, et elektrituru ümberkujundamiseks on põhjapaneva tähtsusega majanduslik põhjus: taastuvenergiasüsteemides puuduvad piirkulud. On selge, et hinnamehhanismiga turusüsteem, kus viimase elektrijaama piirkulud kehtestavad kliiringhinna, ei toimi tulevases elektrisektoris, kus domineerivad taastuvenergiasüsteemid (või muu suurte investeeringukuludega süsteem). Seepärast vajame kõigi taastuvenergia tootjate tasustamise süsteemina hinnavahelepingut, mille puhul võrdlushinna määramiseks kasutatakse energiatootmise tasandatud kogukulusid (või keskmisi kulusid).

2.4Hinnavahelepingu peamine põhjus on taastuvenergia piirkulud. Erinevalt komisjoni hinnangust saavutatakse hinnavahelepinguga hinnastabiilsus ainult osaliselt, kui üldse. See kehtib seni, kuni hinnavaheleping hõlmab ainult toodetud elektrienergiat, mitte keerukamaid tooteid, nagu taastuvenergia tootmise, salvestamise ja nõudluse juhtimise kombinatsioon. Selle põhjuseks on asjaolu, et perioodidel, mil taastuvenergia tootmine on väike, tuleb osta energiat jääkvajaduse katmiseks ja vastavad kulud võivad kujuneda märkimisväärselt kõrgeks. Komisjon eirab seda mõju ja annab lõpptarbijatele lubadusi, mis ei ole lõpuks täielikult saavutatavad.

2.5Komitee juhib tähelepanu sellele, et energia, sealhulgas transpordi ja jaotustaristu, ei ole selline kaup nagu iga teine: see on üks meie majandus- ja sotsiaalsüsteemi põhielemente ning seega avalike teenuste osutamise keskne osa. Sellest tulenevalt liigitatakse energiavarustus üldhuviteenuseks. Seepärast tuleb tulevase energiatootmise jaoks luua õigusraamistik, millega tagatakse nii keskkonnasõbralik, taskukohane ja usaldusväärne energiavarustus kui ka õigus energiale. See tähendab ka, et energiaturu korralduses tuleb arvesse võtta CO2 heite vähendamisega seotud nõudeid. Komitee leiab, et taskukohase põhilise energiavarustuse tagamiseks uue turukorraldusega tuleb põhiline energiavarustus tagada reguleeritud hindadega. Energiatarnijate kulud tuleks hüvitada kulutõendite alusel. Vastutasuks tuleb energiatarnijatelt pidevalt nõuda, et nad kataksid teatava osa põhienergiavarustusest.

2.6On selge, et hiljutised arengud elektriturul on esile toonud selle, kui oluline on leida uus ja nõuetekohane tasakaal avaliku ja erasektori esindatuse vahel elektriturul. Komitee on seda küsimust põhjalikult uurinud oma arvamuses TEN/771 „Avaliku sektori investeeringud energiataristusse kliimaprobleemide lahendamise osana“ (vt joonealune märkus 1). Samal ajal on komitee veendunud, et elektrituru reforme on hädasti vaja, et saavutada eespool nimetatud kestlikkuse, taskukohasuse ja varustuskindluse eesmärgid.

2.714. märtsil 2023 avaldas komisjon seadusandliku ettepaneku „reformida ELi elektrituru korraldust, et kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja gaasi järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist, vähendada tarbijate arvete sõltuvust fossiilkütuste hindade kõikumisest, kaitsta tarbijaid paremini tulevaste hinnatõusude ja võimaliku turuga manipuleerimise eest ning muuta ELi tööstus puhtaks ja konkurentsivõimelisemaks“ 4 .

2.8Komitee kiidab selle ettepaneku heaks kui esimese sammu õiges suunas – sellise tuleviku energiasüsteemi suunas, mis peaks olema vähese CO2 heitega, põhinema taastuvatel ja süsinikdioksiidivabadel energiaallikatel ning keskenduma tarbijatele. Kogu asjakohane teave peab olema selge ja tarbijatele kättesaadav, et nad saaksid kasutajate ja tootjatena täita elektriturul sõltumatut rolli.

2.9Komitee kutsub komisjoni tungivalt üles jälgima kavandatud elektrituru reformi mõju. See on oluline, sest elektriturg on jõudnud paradigma muutuse keskpunkti. See muutus ei ole veel kaugeltki lõpule jõudnud ja nõuab lähiaastatel kindlasti täiendavaid kohandusi. Mõju on oluline jälgida ka seetõttu, et komisjoni praeguse ettepaneku kohta ei ole koostatud mõjuhinnangut. See suurendab ebakindlust reformi mõju suhtes.

2.10Elektrituru reformi ettepanekuga kavatsetakse kasutusele võtta tippnõudluse vähendamise teenus ja tooted. See viitab turuosaliste suutlikkusele vähendada elektritarbimist põhivõrguettevõtja määratud tipptundidel. Artikli 7a kohaselt ei tohi sõlmida tippnõudluse vähendamise toodete lepinguid rohkem kui kaks päeva enne toodete aktiveerimist ja lepinguperiood ei tohi olla pikem kui üks päev. Nii lühike ajavahemik on soovitav, et vältida kuritarvitusi, eriti suurtarbijate poolt, kuid see võib takistada paljusid tarbijaid (ja sõltumatuid energiavahendajaid) neid tooteid tarnimast. Seepärast palub komitee komisjonil uurida, millistel tingimustel võiks lepinguperioodi pikendada.

2.11Lisaks leiab komitee, et komisjon on esitanud mitu head ettepanekut elektrituru kohandamiseks. Komitee arvates oleks komisjon siiski pidanud võtma rohkem meetmeid, et kohandada turukorraldust uue reaalsusega, mis nõuab kolme eesmärgi – kestlikkus, taskukohasus ja varustuskindlus – samaaegset haldamist. Nagu komisjon on lubanud, põhineb see ka taastuvenergial, mille puhul on suurtootjate kõrval üha suurem roll tootvatel tarbijatel ja väikestel turuosalistel 5 . Komisjoni ettepanek ei kajasta seda siiski piisavalt ja seepärast esitab komitee lisaks komisjoni ettepanekule veel kaks ettepanekut, mis sobiksid seadusandlikku ettepanekusse.

2.12Neid muutusi arvestav süsteem saab toimida ainult siis, kui koormamisjärjestuse süsteem kaotatakse ja asendatakse mudeliga, milles elektrihinnad põhinevad vastavatel tootmiskuludel. See süsteem peab hinnakujunduses arvesse võtma keskmisi kulusid.

Valitsuse vahend

2.13Alates 1996. aastast on EL pühendunud elektrituru liberaliseerimisele. Elektrituru reformi kontekstis tuleb siiski kriitiliselt uurida liberaliseerimist, pidades silmas selle kestlikkust, taskukohasust ja varustuskindlust. Arvesse tuleb võtta elektrituru varasemaid ja tulevasi arengusuundi, sealhulgas suuri muutusi väga erinevate kuluhindadega tootmisrajatistes. Ühtlasi vastutavad valitsused nende kolme eesmärgi pikaajalise saavutamise eest, sest turg ei ühenda neid spontaanselt.

2.14Komitee arvates oleks parem valida liberaliseerimise ja reguleerimise tõhus kombinatsioon, et ühendada liberaliseeritud turu eelised valitsuste soovitud suunaga – see tagaks eesmärkide kaitse.

2.15Nagu on juba märgitud komitee arvamuses TEN/771, on komitee veendunud vajaduses pöörata eritähelepanu võrkude laiendamise määratlemisele ülekaaluka avaliku huvina, kliimameetmete lisamisele regulatiivse eesmärgina ning üldiselt taastuvenergia ja elektrivõrgu planeerimise paremale kooskõlla viimisele. Siinkohal on kindlasti vaja konkreetseid Euroopa Liidu regulatsioone.

2.16Komitee esitatud reformitud elektrituru mudel põhineb seega järgmisel põhimõttel: võimaluse korral liberaliseerida ja vajaduse korral reguleerida. Tegemist oleks hübriidmudeliga, mille puhul turujõud ja eesmärgipõhine juhtimine viivad ühiselt turu optimaalse toimimiseni seatud eesmärkide raames.

2.17Praegused eeskirjad juba võimaldavad sellist mudelit. Mudeliga tuleks luua valitsuse kehtestatav elektrituruvahend („E-facility“), mille kaudu ostetakse tootjatelt elektrit ja müüakse seda kodutarbijate, VKEde, kodanike energiakogukondade ja suurtarbijate elektritarnijatele ning vajaduse ja võimaluse korral teistele riikidele, kasutades kolme eesmärki otsustusprotsessi raamistikuna. Selle vahendi kaudu sõlmitaks elektritootjatega pakkumismenetluste alusel pikaajalised lepingud. Neid lepinguid oleks mitut liiki, näiteks energiaostulepingud, hinnavahelepingud ja „kulud pluss“-lepingud. Kuna hinnavahelepingud on mõeldud uute investeeringute edendamiseks taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmiseks, ei tohi see vahend takistada tootjal oma elektritootmist optimeerida. Hinnavahelepingu enampakkumiseks tuleb kindlaks määrata künnishind (miinimumhind) ja hinnalagi (maksimumhind), kasutades selleks asjaomastel tehnoloogiatel (päike, tuul jne) põhineva energiatootmise tasandatud kogukulude kohast dünaamilist võrdlusbaasi. Seepärast tuleb liikmesriikidelt nõuda miinimum- ja maksimumtasude kehtestamist, et elektritootjatel oleks stiimul oma tootmist optimeerida. Marginaalse energiavarustuse (nt taastuvallikatest toodetud gaasidest saadav ja akude toodetav energia) suhtes tuleks kohaldada erisätteid.

2.18Arvestades saadaval olevaid tootmisvõimalusi ja kooskõlas kolme eesmärgiga, võib selle vahendi raames sõlmida lepinguid eri liiki tootmisettevõtetega. Vahendi raames sõlmitud pikaajaliste lepingutega tagatakse nii vastuvõetav hind, mille riik tagab lõppkasutajatele, kui ka investeerimiskindlus tootjatele.

2.19Seejärel müüakse vahendi kaudu ostetud elektrienergia jaotusettevõtjatele, suurtarbijatele ja teistele turuosalistele. Selleks võib sõlmida ka eri liiki lepinguid, mis on osaliselt kindlaks määratud osaliste soovide põhjal. Ülemäärase kasumi vältimiseks kehtestatakse edasimüügihinna ülempiirid.

Elektripank

2.20Komitee toetab kindlalt komisjoni Euroopa energialiidu raames kirjeldatud lähenemisviisi, mille abil suurendada tarbijate mõjuvõimu ja asetada nad poliitika keskmesse, luues muu hulgas õiguse taastuvenergiat otse jagada. Seepärast on komiteel hea meel, et komisjon on lisanud oma ettepanekusse tarbijatele võimaluse müüa üleliigset katuselt tulevat päikeseelektrit naabritele. Samuti on komitee seisukohal, et turg peab olema korraldatud nii, et tarbijad, kes ühtlasi toodavad oma elektrit (tootvad tarbijad ja taastuvenergiakogukonnad) või muud väikesed turuosalised või tootjad saaksid võimalikult palju kasu enda toodetud elektrienergiast, ka siis, kui nad selle võrku sisestavad. Üks võimalus korraldada seda väiketootjate jaoks teisel, ausamal viisil, on nn elektripank. Seda ettepanekut saab veel läbi mõelda ja edasi arendada.

2.21Elektripank võiks toimida nii: teil on päikesepaneelid oma katusel ja päikesepaistelistel päevadel toodavad nad rohkem, kui jõuate sel päeval tarbida. Tarnite selle üleliigse elektri võrgu kaudu jaotusettevõtjale, kellega teil on leping. Ettevõtja saab teie nutiarvesti kaudu lugeda, kui palju elektrit olete tarninud, ja see kogus kantakse osaliselt (võib olla 70–90 % ulatuses, sõltuvalt sellest, kui palju te võrku tarnite; väiksematele tarnijatele krediteeritakse suurem osa) teie kWh-kontole. Seda krediteeritakse ainult osaliselt kolmel põhjusel: 1) ettevõtte teenuste rahastamiseks, 2) ettevõte peab võtma arvesse võimalikke erinevusi elektritarnimise ajal ja elektriostusoovi ajal kehtivas hinnas ning 3) süsteemi tuleks lisada stiimulid salvestusvõimsuse (isegi väikese generaatori) lisamiseks, et muuta kogu elektrivõrk vastupidavamaks. Näiteks olete tarninud 100 kWh, misjärel pank krediteerib teie kontole 80 kWh. Seejärel on teil vaja hankida elektrit oma teenusepakkujalt, näiteks oma majapidamisele, või laadida autoakut laadimisjaamas, kasutades oma elektritarnijalt saadud laadimiskaarti. Oletame, et teil on vaja 200 kWh: esimene 80 kWh debiteeritakse teie kontolt ja te ei maksa selle eest midagi. Järgmise 120 kWh ostmise eest maksate elektriettevõtjaga sõlmitud lepingus sätestatud hinna.

2.22Nii et selle asemel, et maksta elektripanga teenuste eest eurodes, maksate kWh-s. Loomulikult sisaldab võrgust tarnitud elektri hind tavapäraseid väliskulusid, nagu võrgutasud, lisatasud, lõivud ja maksud.

Vajadus rohelise gaasi, paindlikkuse ja varustuskindluse järele

2.23Praegu on EL otsustanud Venemaa gaasi asendamiseks kasutada veeldatud maagaasi. See on aga lühiajaline lahendus, sest sellel on keskkonnamõju (näiteks USA kildagaas, mis tarnitakse Euroopasse), majanduslik mõju (molekul on kallim kui Venemaa gaasi puhul) ja geopoliitiline mõju (EL võib muutuda sõltuvaks teistest partneritest, kes ei ole demokraatlikud ja/või kahjustavad inimõigusi). Seetõttu on ülimalt tähtsad kaks meedet. Esiteks tuleb vähendada gaasi marginaalset seisundit. Gaasijaamade kasutamine on keskpikal perioodil paindliku varusüsteemina jätkuvalt vajalik ning seepärast on vaja kiiret üleminekut rohelisele gaasile, näiteks teatud biogaasi vormidele ja saastevabale vesinikule. Reformiga tuleks püüda kindlaks teha ka selle saavutamiseks vajalikud viisid ja vahendid ning seejuures seada tipptundide ajaks kohustuslikud eesmärgid.

2.24Komisjoni välja töötatud erinevate stsenaariumide kohaselt on maagaasil lühiajaliselt jätkuvalt oluline roll ELi tootmissüsteemi soojusenergiaga varustamise tagamisel. Biogaasi tootmisvõimsus peab kiiresti suurenema ja saastevaba vesiniku hind vähenema, et maagaasi saaks võimalikult kiiresti asendada. Lisaks taotlusele kiirendada roheliste gaaside arendamist kutsub komitee komisjoni üles lisama vesiniku ja vähese CO2 heitega gaaside paketti määruse maagaasi turu korralduse kohta. Sel viisil kiirendaks ühtne integreeritud ja turvaline maagaasiturg ELi tasandil energiasüsteemi elektrifitseerimist, tagades eurooplastele suurema hinnavõrdsuse ja varustuskindluse ning parandades koordineerimist, et toetada maagaasi kasutamise võimalikult kiiret järkjärgulist lõpetamist.

2.25Euroopa Komisjoni mudelstsenaariumi kohaselt peaks 2030. aastal taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter moodustama ligikaudu 70 % ELi elektritootmisest. Selleks et saavutada taastuvenergiasüsteemide integreerimise niivõrd kõrge tase ja kiirendada üleminekut vähese CO2 heitega süsteemile, on vaja tagada, et lühiajaline turg oleks tõhusam, parandada salvestamist, hõlbustades juurdepääsu rahastamisele ja lubadele, ning julgustada tarbijaid kasutama enda toodetud elektrit. Ent enda elektri salvestamisest ja tootmisest ei piisa ning lühiajaline turg ei paku tõenäoliselt tõhusat lahendust. Vaja on paindlikke turge, mis parima stsenaariumi korral annavad märku ka võrgus valitsevast olukorrast. Reformiga tuleks vältida ka mis tahes killustatuse ohtu, jälgides hoolikalt hiljuti vastu võetud meetmete rakendamist.

2.26Selliste paindlike turgude loomisel on mõistlik eristada pingetasemeid. Kõrg- ja keskpinge tasandil on vaja ulatuslikke paindlikkusvõimalusi, nagu suured salvestusseadmed, ning ühe võimalusena võiks võrguettevõtjatel olla õigus ja kohustus integreerida need omavahenditena oma tegevusse. Madalpinge tasemel seisneb ülesanne pigem selles, et koondada väikesed paindlikkusvõimalused, mida pakuvad tootvad tarbijad, nt kodumajapidamised, kellel on oma fotoelektriline seade, väike salvesti ja soojuspump. Võrguettevõtja või muude turuosaliste hallatavatest digiplatvormidest võivad saada olulised vahendid, mis võimaldavad turundada paindlikkust süsteemiteenuste osutamisena ja integreerida need elektrisüsteemi.

2.27Dünaamilised tariifid, sealhulgas dünaamilised võrgutasud, võivad olla lõpptarbijatele tugev stiimul tegutseda süsteemisõbralikul viisil. Selleks on aga vaja digitaalset taristut, sest dünaamilised tariifid peaksid kajastama võrgu seisundit. Samuti tuleks võrgutasudega stimuleerida tootmist tarbimiskoha lähedal, sest see võib olla üks viis, kuidas piirata võrgu laiendamist.

Energiaostuvõimetus

2.28Kuna reformi eesmärk on kaitsta tarbijaid hulgimüügituru volatiilsuse eest, kiidab komitee heaks ettepaneku, millega kaitstakse lõpptarbijat (viimasena vastutav tarnija, abivajavate tarbijate lahtiühendamise vältimine jne). Komitee märgib siiski, et väiksematest piirkuludest tuleneva ülemäärase tulu ülempiiri ei ole laiendatud. Kuna reform võtab aega, et olla täielikult tõhus, soovitab komitee, et mehhanism jääks kehtima kuni reformi täieliku toimimiseni. Tulud peaksid olema suunatud kõige haavatavamatele (nt energiaostuvõimetud inimesed ja VKEd), võimalusega alandada hindu, võttes arvesse hiljutisi muutusi hulgimüügihindades.

2.29Komitee arvates peab taskukohase põhilise energiavarustuse tagamiseks uus turukorraldus tagama põhilise energiatarbimise reguleeritud hindadega. Energiatarnijate kulud tuleks hüvitada kulutõendite alusel. Vastutasuks tuleb energiatarnijatelt pidevalt nõuda, et nad kataksid teatava osa põhienergiavarustusest.

3.Ettepanekud seadusandliku ettepaneku muutmiseks

3.1Määrus (EL) 2019/943

Muudatusettepanek 1

Lisada põhjenduste 21. taande järele uus taane:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Alates 1996. aastast on EL pühendunud elektrituru liberaliseerimisele. Seda protsessi alustati 19. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/92/EÜ elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta. Elektrituru reformi kontekstis tuleks aga liberaliseerimist vaadelda kestlikkuse, taskukohasuse ja varustuskindluse seisukohast. Arvesse tuleb võtta elektrituru varasemaid ja tulevasi arengusuundi, sealhulgas suuri muutusi väga erinevate kuluhindadega tootmisrajatistes. Nende eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid kehtestama asjakohase õigusraamistiku. See hõlmab õiguslikke nõudeid energiasektori ettevõtjatele. Nõuded ei tohi olla diskrimineerivad. Üks viis selle saavutamiseks on valitsuse kehtestatav elektrituruvahend („E-facility“), mille kaudu ostetakse tootjatelt elektrit ja müüakse seda turustajatele ja suurtarbijatele, kasutades seejuures kolme asjaomast eesmärki otsustusprotsessi raamistikuna. Selle vahendi kaudu sõlmitaks elektritootjatega pakkumismenetluste alusel pikaajalised lepingud, näiteks energiaostulepingud ja kahesuunalised hinnavahelepingud. Praegused eeskirjad juba võimaldavad sellist mudelit.

Motivatsioon

Vt 2. peatüki punktid 2.18–2.21.

Muudatusettepanek 2

Lisada põhjenduste 50. taande järele uus taane:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Õigus elektrit jagada on tarbijatele ja teistele väikestele turuosalistele oluline stiimul investeerida oma elektri tootmisse. Täiendav stiimul on korraldada turg nii, et tarbijad, kes toodavad oma elektrit (tootvad tarbijad) või muud väikesed turuosalised saavad võimalikult suurt kasu enda toodetud elektrienergiast, isegi kui nad selle esmalt võrku tarnivad. Mitme liikmesriigi elektriettevõtjatel on juba olemas kavad, mis seda võimaldavad.

Motivatsioon

Vt 2. peatüki punktid 2.22–2.24.

Muudatusettepanek 3

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Muudatusettepanek
	a) tagada, et energia ei oleks selline kaup nagu iga teine, vaid meie majandus- ja sotsiaalsüsteemi oluline alus. Sellest tulenevalt liigitatakse energiavarustus üldhuviteenuseks. Energiasektori peamine ülesanne on tagada kindel, taskukohane ja kestlik energiavarustus.

Motivatsioon

Vt 2. peatüki punkt 2.5 ja järgnevad.

Muudatusettepanek 4

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

b) luua süsteem, milles elektri tarbijahinnad peavad kajastama tegelikke tootmiskulusid (koos asjakohase kasumi juurdehindlusega). See tähendab, et hulgihind peab vastama iga liiki elektritootmise keskmistele kuludele, mitte maksimumhinnale, nagu see on praegu. Selleks et tagada elektritootjatele asjakohane tasu, investeerimiskindlus ja taastuvenergia laiendamine, on vaja tehnoloogiast sõltuvaid hindu.

Motivatsioon

Vt 2. peatüki punkt 2.13.

Muudatusettepanek 5

Artiklit 19b muudetakse järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Muudatusettepanek
	3.(c) Kahesuunaliste hinnavahelepingute puhul tuleb igas liikmesriigis kehtestada tehnoloogiapõhised maksimumhinnad. Maksimumhinnad põhinevad kuludel, mis on vajalikud kulutõhusa ja tipptasemel tehase käitamiseks. Kulud hõlmavad amortisatsiooni ning investeeringu omakapitali ja võlakapitali asjakohast tulusust.

Motivatsioon

Vt 2. peatüki punkt 2.19.

Muudatusettepanek 6

Artikli 7a lõike 2 punkti c muudetakse järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Muudatusettepanek
(c) tippnõudluse vähendamise toode hangitakse konkurentsipõhise pakkumismenetluse teel, kusjuures valik tehakse eelnevalt kindlaks määratud tehniliste ja keskkonnakriteeriumide täitmise kõige väiksemate kulude alusel;	(c) tippnõudluse vähendamise toode hangitakse konkurentsipõhise pakkumismenetluse teel, kusjuures valik tehakse eelnevalt kindlaks määratud tehniliste ja keskkonnakriteeriumide täitmise kõige väiksemate kulude alusel. Konkureerivad pakkumised võivad põhineda nii kindlaksmääratud kui ka muutuvatel hindadel;

Motivatsioon

Vt 2. peatüki punkt 2.11.

Muudatusettepanek 7

Artikli 19b lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

(c) Liikmesriigid määravad kindlaks kahesuunalise lepingu miinimum- ja maksimumtasu erinevuste eest, mis peavad kajastama tehnoloogiapõhiseid tegelikke tootmiskulusid, et julgustada elektritootjaid oma tootmist optimeerima. Kahesuunaliste lepingute täitmishinna määravad kindlaks liikmesriigid, võttes arvesse lepingu objektiks oleva konkreetse tipptasemel tehnoloogia põhise energiatootmise tasandatud kogukulusid. Kulud hõlmavad amortisatsiooni ning investeeringu omakapitali ja võlakapitali asjakohast tulusust.

Motivatsioon

Vt 2. peatüki punkt 2.19.

3.2Direktiiv (EL) 2019/944

Muudatusettepanek 8

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et kõik tarbijad saavad vabalt osta elektrit oma valitud tarnijalt. Liikmesriigid tagavad, et kõik tarbijad saavad vabalt sõlmida korraga rohkem kui ühe elektrivarustuslepingu ning et sel eesmärgil on tarbijatel õigus omada oma valdustes rohkem kui üht mõõtmis- ja arvelduspunkti, mis on hõlmatud ühe ühenduspunktiga.

Liikmesriigid tagavad, et elektri tarbijahinnad kajastavad tegelikke tootmiskulusid (koos asjakohase kasumi juurdehindlusega) ja et kõik tarbijad saavad vabalt osta elektrit oma valitud tarnijalt. Liikmesriigid tagavad, et kõik tarbijad saavad vabalt sõlmida korraga rohkem kui ühe elektrivarustuslepingu ning et sel eesmärgil on tarbijatel õigus omada oma valdustes rohkem kui üht mõõtmis- ja arvelduspunkti, mis on hõlmatud ühe ühenduspunktiga.

Motivatsioon

Vt 2. peatüki punkt 2.9.

Muudatusettepanek 9

Artikli 4b lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et nende õigusraamistik võimaldab tarnijatel pakkuda kindlaksmääratud tähtaja ja kindaksmääratud hinnaga lepinguid ning dünaamilise elektrihinnaga lepinguid. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijad, kellel on paigaldatud nutiarvesti, saavad taotleda dünaamilise elektrihinnaga lepingu sõlmimist ning et kõik lõpptarbijad saavad taotleda vähemalt üheaastase kestusega kindlaksmääratud tähtaja ja kindlaksmääratud elektrihinnaga lepingu sõlmimist vähemalt ühe tarnijaga ja iga tarnijaga, kellel on rohkem kui 200 000 lõpptarbijat.

Liikmesriigid tagavad, et nende õigusraamistik võimaldab tarnijatel pakkuda kindlaksmääratud tähtaja ja kindaksmääratud hinnaga lepinguid ning dünaamilise elektrihinnaga lepinguid. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijad, kellel on paigaldatud nutiarvesti, saavad taotleda dünaamilise elektrihinnaga lepingu sõlmimist ning et kõik lõpptarbijad saavad taotleda vähemalt üheaastase kestusega taskukohast kindlaksmääratud elektrihinna ja tähtajaga lepingu sõlmimist vähemalt ühe tarnijaga ja iga tarnijaga, kellel on rohkem kui 200 000 lõpptarbijat.

Motivatsioon

Vt 2. peatüki punkt 2.9.

Muudatusettepanek 10

Artikli 27a lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Muudatusettepanek
Liikmesriigid määravad viimasena vastutavad tarnijad vähemalt kodutarbijatele. Viimasena vastutavad tarnijad määratakse õiglasel, avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.	Liikmesriigid määravad viimasena vastutavad tarnijad vähemalt kodutarbijatele. Viimasena vastutavad tarnijad määratakse õiglasel, avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Kõik energiatarnijad peavad vastavalt oma turuosale olema kättesaadavad viimasena vastutavate tarnijatena.

Motivatsioon

On õiglane, et kõiki energiatarnijaid saab määrata viimasena vastutavaks tarnijaks.

Muudatusettepanek 11

Artikli 27a lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Muudatusettepanek
Lõpptarbijad, kes viiakse üle viimasena vastutavale tarnijale, ei kaota oma õigusi tarbijatena, eelkõige artiklites 4, 10, 11, 12, 14, 18 ja 26 sätestatud õigusi.	Lõpptarbijad, kes viiakse üle viimasena vastutavale tarnijale, ei kaota oma õigusi tarbijatena, eelkõige artiklites 4, 10, 11, 12, 14, 18 ja 26 sätestatud õigusi. Viimasena vastutava tarnija lepingutingimused ei tohi olla diskrimineerivad ega heidutavad. Lepingutingimused peavad kajastama tegelikke tootmiskulusid (koos asjakohase juurdehindlusega).

Motivatsioon

See on vajalik klientide õiglaseks kohtlemiseks.

Muudatusettepanek 12

Artiklit 66a muudetakse järgmiselt:

Asendada lõiked 1–4 järgmiselt:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

1. Komisjon võib oma otsusega kuulutada välja piirkondliku või kogu liitu hõlmava elektrihinnakriisi, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a) elektri hulgimüügiturgudel on väga kõrged hinnad, mis on vähemalt kaks ja pool korda kõrgemad kui viimase viie aasta keskmine hind ning mis kehtivad eeldatavasti veel vähemalt kuus kuud;

(b) esinenud on elektri jaehindade järsk tõus vähemalt 70 %, mis kestab eeldatavasti veel vähemalt kuus kuud; ja

2. Komisjon täpsustab oma otsuses, millega kuulutatakse välja piirkondlik või kogu liitu hõlmav elektrihinnakriis, selle otsuse kehtivusaja, mis võib olla kuni üks aasta.

3. Kui komisjon on võtnud vastu lõike 1 kohase otsuse, võivad liikmesriigid selle otsuse kehtivusaja jooksul kasutada sihipärast riiklikku sekkumist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele tarnitava elektri hinnakujundusse. Selline riiklik sekkumine peab:

(a) piirduma kuni 70 %-ga abisaaja tarbimisest eelmise aasta samal perioodil ning säilitama stiimuli nõudluse vähendamiseks;

(b) vastama artikli 5 lõigetes 4 ja 7 sätestatud tingimustele;

4. Kui komisjon on vastu võtnud lõike 1 kohase otsuse, võivad liikmesriigid selle otsuse kehtivusajal erandina artikli 5 lõike 7 punktist c ning kasutades artikli 5 lõike 6 või käesoleva artikli lõike 3 kohast sihipärast riiklikku sekkumist elektritarnete hinnakujundusse, kehtestada erandkorras ja ajutiselt elektritarnetele hinna, mis on alla omahinna, tingimusel et täidetud on järgmised tingimused:

(a) kodumajapidamiste jaoks kehtestatud hinda kohaldatakse ainult kuni 80 %-le kodumajapidamiste keskmisest tarbimisest ja see säilitab stiimuli nõudluse vähendamiseks;

(b) tarnijaid ei diskrimineerita;

(d) kõigil tarnijatel on õigus teha samadel alustel pakkumisi elektri tarnimiseks alla omahinna.

1. Kui on täidetud järgmised tingimused:

elektri hulgimüügiturgudel on väga kõrged hinnad: keskmine hind vähemalt 100 eurot megavatt-tunni kohta kahel järjestikusel kuul.

2. Liikmesriigid võivad lõikes 1 nimetatud tingimuse kestuseks kehtestada erandkorras ja ajutiselt elektritarnetele hinna, mis on alla omahinna, tingimusel et täidetud on järgmised tingimused:

(a) kodumajapidamiste jaoks kehtestatud hinda kohaldatakse ainult kuni 80 %-le kodumajapidamiste keskmisest tarbimisest ja see säilitab stiimuli nõudluse vähendamiseks;

(b) hind ei tohi ületada 10 senti kilovatt-tunni kohta;

(d) kõigil tarnijatel on õigus teha samadel alustel pakkumisi elektri tarnimiseks alla omahinna.

3. Lõike 2 punktis c osutatud hüvitist tuleb rahastada turutulu ülempiirist, mis on ette nähtud väiksemate piirkuludega tehnoloogiaga toodetud elektri puhul.

Motivatsioon

Praegused energiahinnad on näidanud vajadust võtta vastavate turumoonutuste korral meetmeid, et tagada kodumajapidamiste, aga ka äriettevõtete põhiline energiavarustus. Mehhanism, mille komisjon on välja pakkunud artiklis 66a, on siiski keeruline ja ebatõhus. Samal ajal on täielikult välja jäetud selle meetme kaasrahastamise võimalus.

Komitee pakub välja lihtsa, kuid tõhusa mehhanismi, mille aluseks on Austria õigusakt „Stromkostenzuschussgesetz“. See võiks jõustuda automaatselt ja seda tuleks rahastada juhusliku kasumi kärpimise teel.

-Elektrihind põhivarustuskoguse ostmisel ei tohi ületada netohinda 10 senti/kWh.

-Kui keskmine elektri börsihind on kahel järjestikusel kuul kõrgem kui 100 eurot/MWh, on tarnijatel, kes peavad pakkuma oma tegelikest hankekuludest madalamat hinda, õigus saada oma sellest hinnast erinevate kulude eest hüvitist.

-Energiatarnijad peavad kulusid tõendama.

-Seda nn hinnapidurit rahastatakse väiksemate piirkuludega tootmise ülemääraste tulude kärpimisest.

1. lisa: valitsuse elektrituruvahend – turupositsioon

2. lisa: valitsuse keskse elektrituruvahendi kasu

·Ostetakse erinevate hindadega, sõltuvalt hankest

-Turuosalised saavad pakkumisi teha ja tagatakse kindlus turul

·Müüakse pikaajaliselt kindlaksmääratud hinnaga

-Hea nii turule kui ka tarbijatele

·Tagatakse varustuskindlus, mis põhineb sobival energiaallikate kombinatsioonil

-Kaalutakse ja juhitakse rahvusvahelist kütuse hankimist

-Tagatakse energianõudluse rahuldamine, pidades silmas energianõudluse prognoositud 2–3kordset kasvu (elektrifitseerimine)

-Rahastatakse, võetakse kasutusele ja hallatakse uusi tehnoloogiaid praeguse ja eeldatava kasvu kontekstis teel kestlikkuse poole

·Kontroll jääb valitsusele ja tagatakse turuvabadus.

Brüssel, 14. juuni 2023

Oliver Röpke
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________

(1) ELT C 486, 21.12.2022 , lk 67 ja ELT C 75, 28.2.2023 , lk 185

(2) https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/INSR23_03/INSR_Energy_Union_ET.pdf .

(3) Koormamisjärjestus: elektrijaamade järjestus piirkulude taseme alusel, alustades madalaimatest piirkuludest ja lõpetades kõrgeimate piirkuludega. Seega lisatakse suuremate piirkuludega elektrijaamu niikaua, kuni nõudlus on täidetud. Järjestus on järgmine: taastuvenergia, tuumaenergia, kivisüsi, nafta ja gaas. Praeguses elektrituru korralduses määrab hinna oma piirkuludega see elektrijaam, mis on koormamisjärjestuses viimane (enamasti gaas).

(4) https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_23_1591 .

(5) Väike turuosaline on näiteks omavalitsus, energiaühistu või piirkond, mis toodab elektrit tuulest ja/või päikesest ning tarnib osa sellest elektrist võrku, selle asemel et seda otse kasutada.