|
ARVAMUS
|
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
|
|
Teine uute omavahendite pakett
|
|
_____________
|
|
Teine uute omavahendite pakett
(Ettevalmistav arvamus)
|
|
|
|
ECO/617
|
|
|
|
Raportöör: Philip von Brockdorff
|
|
Konsulteerimistaotlus
|
20/01/2023, Euroopa Komisjoni institutsioonidevaheliste suhete ja tulevikusuundade valdkonna asepresidendi Maroš Šefčoviči kiri
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
Vastutav sektsioon
|
majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
30/05/2023
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
14/06/2023
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
579
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
140/67/12
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toonitab, et vaja on liikmesriikide kokkulepet, lisamaks uusi omavahendeid, mille abil hüvitada taasterahastu „NextGenerationEU“ raames võetud laenudest tulenevad võla tagasimaksed, seadmata ohtu teiste ELi programmide eelarveid või suurendamata järsult kogurahvatulul põhinevat panust. Seda on komitee väljendanud oma eelmises arvamuses kõnealusel teemal.
1.2Komitee rõhutab, et omavahendite uute allikate kohta ettepanekute koostamisel tuleks arvesse võtta eelarvesurvet, millega liikmesriigid pandeemia järel silmitsi seisavad, ja jätkuvaid rahvusvahelisi pingeid. See on muutunud veelgi olulisemaks praeguses kõrgema intressimäära keskkonnas, mis võib viia selleni, et komisjoni 2021. aasta paketis kavandatud uued omavahendid ei kata taasterahastu „NextGenerationEU“ laenude kulu.
1.3Komitee märgib, et kasutusel on ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid. Komitee toonitab, et pakendite ja pakendijäätmete uus seadusandlik ettepanek seoses ringlusse võtmata plastpakendijäätmetega on oluline vastu võtta ja ühtlustatud viisil üle võtta. Komitee peab ka olmejäätmete mahu alusel arvutatud omavahendeid veel üheks võimaluseks (eeldusel, et see on tehniliselt ja keskkonnaalaselt teostatav), mis toetaks ka ringmajandust.
1.4Komitee kutsub komisjoni üles töötama välja algatuse „Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik“ (BEFIT) ettepanekud niipea kui võimalik. Seejuures kutsub komitee komisjoni üles seadma selged eesmärgid maksumaastiku lihtsustamisele ning olemasolevate ja uute maksudirektiivide konkurentsivõime tagamisele. Eelkõige rõhutab komitee vajadust võtta BEFITi eeskirjade aluseks ühtlustatud määratlused ja standardid ning selle rakendamisega seotud võimaliku lisatulu täpsem hindamine.
1.5Komitee peab mõistlikuks uurida võimalust lisada BEFITi algatusse finantsteenused või töötada Euroopa Parlamendi ettepaneku kohaselt välja ülemaailmne finantstehingute maks, hinnates samal ajal ettepaneku mõju.
1.6Komitee pooldab nõukogu ja Euroopa Parlamendi kokkulepet süsiniku piirimeetme kohta. Lisaks võiks komisjon töötingimustes võrdsemate tingimuste saavutamiseks kaaluda võimalust kehtestada lisamaks ELi ettevõtjatele, kes impordivad kolmandate riikide tooteid tootjatelt, kes ei taga töötajate nõuetekohast kaitset. Selle eelduseks peaks olema kooskõla Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadega ja kohaldamisel tuleks järgida selgeid kriteeriume. Samas rõhutab komitee taas, et kolmandatel turgudel konkureerimiseks on ELi ettevõtjatel vaja mõningast ekspordisoodustust.
1.7Komitee märgib, et vastavalt OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasavale raamistikule lepiti kokku digimaksude meetmete kehtestamisest hoidumise ja nende tühistamise perioodis. Küll aga võiks omavahendite suurendamiseks kaaluda kogu ELi hõlmava digitehingute maksu kehtestamist juhul, kui teised peamised kaubanduspartnerid ei järgi maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasavas raamistikus kokkulepitud eeskirju.
1.8Komitee rõhutab samuti, et omavahendite teine pakett peaks olema kooskõlas proportsionaalsuse ja sotsiaalse õigluse põhimõtetega. Lisaks kordab komitee, et kõiki omavahendeid käsitlevaid ettepanekuid tuleks toetada mõjuhinnanguga nende tõhususe kohta.
2.Arvamuse taust
2.1ELi toimimise lepingu artiklis 311 on sätestatud, et ELi eelarvet tuleks rahastada täielikult ELi omavahenditest, ilma et see piiraks muid tulusid. Neid vahendeid võib määratleda tuluvoogudena, mis eraldatakse otse ELile, ilma et liikmesriigid peaksid tegema täiendavaid otsuseid. Suurem osa ELi tuludest koosneb tegelikkuses siiski liikmesriikide osamaksetest.
2.2Oma 2023. aasta tööprogrammi esitledes teatas Euroopa Komisjon ettepanekust teise uute omavahendite paketi kohta, mis on praegu kavandatud 2023. aasta kolmandasse kvartalisse. Pakett tugineb muu hulgas väljakuulutatud seadusandlikule ettepanekule, mis käsitleb ühtseid maksueeskirju ettevõtlusele Euroopas (BEFIT). See toob 2020. aasta detsembris esitatud institutsioonidevahelise kokkuleppe ajakava ühe aasta võrra ettepoole.
2.3Esimesele järgnenud teine omavahendite pakett esitati 2021. aasta detsembris ja see tugines kolmele uuele tuluallikale. Esimene tuluallikas põhineb heitkogustega kauplemise süsteemi tuludel, teine süsiniku piirimeetme loodud vahenditel ning kolmas hargmaiste ettevõtjate jääkkasumi osal, mis jaotatakse ELi liikmesriikidele ümber OECD/G20 maksustamisõiguste ümberjaotamise kokkuleppe (esimene sammas) kohaselt.
2.4Uusi omavahendeid käsitleva ettepaneku eesmärk on tagada ELi jaoks paindlik ja mitmekesine tuluvoog, vältides nii ELi programmide kärpeid kui ka liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate ELi eelarve osamaksete ülemäärast suurenemist.
2.5Uues raamistikus võetakse arvesse pandeemia põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete häiretega toimetulemiseks loodud taasterahastu „NextGenerationEU“ taastekava pikaajalist mõju ELi eelarvele. Raamistiku eesmärk on kasutada nõuetekohaselt ära uusi omavahendeid, et komisjoni poolt taasterahastu „NextGenerationEU“ toetuskomponendi jaoks kapitaliturgudelt laenatud vahendid korrapäraselt hiljemalt 2058. aastaks tagasi maksta. Tuleb märkida, et põhisumma ja intresside tagasimaksmist tuleb rahastada ELi eelarvest kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga.
2.6Enne teise uute omavahendite paketi ettepaneku esitamist palus komisjon esitada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel oma seisukoht ja soovitused, et täiendada ettepanekut komitee vaatenurgaga.
2.7Käesolev komitee arvamus täiendab komitee eelmist samateemalist arvamust mõningate kohandustega, et võtta arvesse käimasolevat institutsioonilist arutelu ja viimaseid arengusuundi.
3.Üldised märkused
3.1Komiteel on hea meel, et tal on võimalus taas väljendada oma seisukohta ELi integratsiooniprotsessi tuleviku jaoks olulises ja strateegilises küsimuses.
3.2Komitee rõhutab sellega seoses, et arutelu omavahendite päritolu ja nende kasutuse üle ELi eelarves kõikehaaravuse põhimõtte alusel peaks toimuma mitte ainult Euroopa institutsioonide vahel, vaid selles peaksid üldiselt osalema ka äriringkond, teised sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond. Seejuures tuleks kaasata võimalikult paljude ELi kodanike kategooriate esindajaid, hõlmates seeläbi ka vanemaid vanuserühmi ja vähekaitstud rühmi.
3.3Komitee on nõus, et ELi tegevuskava ja eesmärkide nõuetekohaseks toetamiseks on vaja ette näha uued omavahendid, seadmata ohtu ELi programmide eelarveid mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames ja suurendamata oluliselt kogurahvatulul põhinevate vahendite panust. Seda märkis komitee juba oma eelmises arvamuses omavahendite otsuse ettepaneku kohta.
3.4Samas märgib komitee, et ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite kasutuselevõtuga on vähendatud liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate osamaksude suurust. Sellega seoses rõhutab komitee, et oluline on pakendite ja pakendijäätmete uus seadusandlik ettepanek vastu võtta ja ühtlustatult üle võtta, et vähendada nõuete täitmisega seotud koormust.
3.5Komitee loodab, et väljakuulutatud teine omavahendite meetmete pakett on kooskõlas proportsionaalsuse ja sotsiaalse õigluse põhimõtetega. See peaks looma sobiva tasakaalu ühelt poolt ELi eesmärke toetava tugeva finantseelarve ning teiselt poolt sotsiaalse ühtekuuluvuse ja ettevõtjasõbraliku keskkonna vahel.
3.6Komitee rõhutab, et oluline on teha vahet ELi omavahendite ja ELi maksupoliitika vahel. Esimene kasutab maksuvahendeid, et tagada nõuetekohased tuluvood ELi eelarve rahastamiseks. Teise, ELi maksupoliitika eesmärk peaks olema edendada majanduslikku integratsiooni ning tõhustada ja arendada edasi ühtset turgu, selle asemel et suurendada maksukoormust ning õõnestada sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni.
3.7Komitee rõhutab, et komisjoni ettepanekus tuleb hoolikalt analüüsida kahjulikku mõju, mis on Venemaa jätkuval rünnakul Ukraina vastu, ning selle tagajärgi ülemaailmse majanduslanguse, tarneahelatele avalduva mõju ja rahvusvaheliste pingete näol. See loob tegutsemiseks keerulise olukorra, mis hõlmab muu hulgas suurt ja püsivat inflatsiooni ja kasvavaid intressimäärasid, et inflatsiooni endaga toime tulla. Kõik see loob komisjoni ettepaneku jaoks väga keerulise majanduskeskkonna.
3.8Eelnimetatud konteksti silmas pidades märgib komitee, et ELi eelarvetulu uusi allikaid käsitlevate ettepanekute väljatöötamisel tuleks arvesse võtta pandeemiajärgselt ja jätkuvate rahvusvaheliste pingete tõttu tekkinud eelarvesurvet liikmesriikidele. Komitee märgib, et tulude kogumine ELi tasandil seab liikmesriikide eelarved veelgi suurema surve alla. Lisaks on taasterahastu „NextGenerationEU“ ELi eelarvest võetud laenude tagasimaksmine konkreetne kohustus, mis võib uute omavahendite puudumisel tuua kaasa liikmesriikide suuremad osamaksed.
3.9Samal ajal juhib komitee tähelepanu sellele, et komisjoni 14. detsembri 2021. aasta esimeses paketis pakutud uued omavahendid ei ole tõenäoliselt piisavad, et katta kõik ELi praegused kohustused, arvestades ka kõrgema intressimääraga keskkonda.
3.10Komitee peab oluliseks, et ELil oleks kindel ja tugev eelarve, mis suudaks tagada mitte ainult Euroopa Liidu strateegilise autonoomia, vaid ka nõuetekohaselt toetada rohe- ja digipööret. Sellega kaasnevad ju mitmed probleemid ja kohandused liikmesriikidele, piirkondadele ja kohalikele kogukondadele ning ettevõtjatele kogu Euroopas.
3.11Komitee märgib, et ELi eelarve ja mitmeaastase finantsraamistiku tõhusaks tugevdamiseks tuleb taasterahastu „NextGenerationEU“ toetused tagasi maksta kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul ilma lisapikenduseta. Nimelt tuleb vältida liiga pikast kestusest tulenevaid ülemääraseid laenukulusid, mis kahjustaksid majanduskasvu ja tulevaste põlvkondade sotsiaalset heaolu. See kehtib eriti praegusel ajal, mil intressimäärad tõusevad, mis muudavad võlgnevuse taseme hoidmise pikas perspektiivis raskemaks ja rahastamiskulud üsna ettearvamatuks.
3.12Et teha ettepanek äriühingute maksustamisel põhinevate omavahendite kohta, nõuab komitee, et komisjon arendaks kiiremas korras edasi ettepanekut ühiste eeskirjade kohta, mille alusel hinnata äriühingute tulumaksubaasi ELis asuvate üksuste puhul, mis kuuluvad gruppi, mille ülemaailmne konsolideeritud tulu ületab teatavat künnist. BEFIT sisaldab ka sätteid kasumi jaotamise kohta liikmesriikidele jaotusvalemi alusel. Kui kasum on jaotatud, kohaldatakse selle suhtes vastava liikmesriigi äriühingu tulumaksumäära.
3.13Komitee võtab teadmiseks komisjoni teate, et ta püüab täiendava ELi omavahendite voo väljatöötamisel tugineda BEFITi ettepanekule. Poliitilise kokkuleppe saavutamine sellise ettepaneku osas võib siiski olla üsna keeruline, nagu on varem näidanud 2011. ja 2016. aasta äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi ettepanekud.
3.14Komitee kutsub üles pidama BEFITi teemal kõiki sidusrühmi hõlmavat arutelu, sest see aitab tagada selle mõju läbipaistvuse. Lisaks rõhutab komitee, et BEFIT vajab selgeid eesmärke ja juhtpõhimõtteid, et lihtsustada maksumaastikku ning tagada olemasolevate ja uute maksudirektiivide konkurentsivõime.
3.15Komitee rõhutab, et BEFITi kavandatavad eeskirjad peaksid põhinema ühtlustatud määratlustel ja standarditel, et võimaldada ettepaneku nõuetekohast toimimist kogu siseturul. Samuti on vaja BEFITi rakendamisega seotud võimalikke lisatulusid täpsemalt hinnata, kui sellised tulud tegelikult realiseeruvad.
3.16Komitee juhib tähelepanu sellele, et igal juhul on äriühingu tulumaksust laekuvate tuludega seotud olemuslik volatiilsus, mis muudab omavahenditeks kasutatava tulevase maksutulu täpse hindamise keeruliseks. See kehtib eriti praeguses majandusolukorras, kus inflatsioon on kõrge ja intressimäärad tõusevad. Selles küsimuses julgustab komitee komisjoni viima läbi sihtotstarbelisi uuringuid ja mõju hindamise simulatsioone, et luua usaldusväärne omavahendite valik, mida saaks BEFITi kaudu koguda. Komitee hoiatab siiski nõuete täitmisest tulenevate võimalike lisakulude eest ettevõtjate jaoks.
3.17Komisjoni ettepanek BEFITi kohta tugineb OECD ja G20 vastu võetud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku kahesambalisele lähenemisviisile kasumi jaotamise (1. sammas) ja täiendavate eeskirjade (2. sammas) asjus. Seetõttu julgustab komitee komisjoni jätkama tihedat koostööd rahvusvaheliste algatustega BEFITi ettepaneku väljatöötamiseks.
3.18Nagu soovitas ka Euroopa Parlament, võiks uurida võimalust lisada finantsteenused BEFITi algatusse või töötada välja ülemaailmne finantstehingute maks, hinnates samas selle võimalikku mõju. Uued maksusätted tuleks seejärel ühendada sihipäraste eeskirjadega, mille eesmärk on suunata osa täiendavast maksutulust ELi omavahenditesse.
3.19Komitee leiab, et nõukogu ja Euroopa Parlamendi kokku lepitud süsiniku piirimeetme ainus eesmärk oli motiveerida ELi kaubanduspartnereid vähendama oma tootmise CO2 heidet ELiga paralleelselt. See pakuti välja omavahendina esimeses paketis. Lisaks võiks komisjon kaaluda võimalust kehtestada lisamaks ELi ettevõtjatele, kes impordivad tooteid kolmandate riikide tootjatelt, kes ei taga töötajate nõuetekohast kaitset. Seda võimalust kaalutaks ainult juhul, kui see on kooskõlas WTO eeskirjadega ja selle järgimisel kohaldatakse selgeid kriteeriume. See maks võiks pakkuda mõningast kaitset kolmandate riikide töötajatele ning aidata järk-järgult kaasa võrdsete töötingimuste saavutamisele ELi ja teiste kaubandusblokkide vahel. Samal ajal nõuab komitee mingit liiki ekspordisoodustust, et ELi ettevõtjad saaksid konkureerida kolmandatel turgudel. Sellele juhiti tähelepanu komitee varasemas arvamuses süsiniku piirimeetme kohta.
3.20Vastavalt OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasavale raamistikule, kus lepiti kokku digimaksude meetmete kehtestamisest hoidumise ja nende tühistamise perioodis, on komitee seisukohal, et omavahendite suurendamiseks võiks kaaluda kogu ELi hõlmava digitehingute maksu kehtestamist. See kehtiks aga ainult juhul, kui teised peamised kaubanduspartnerid ei järgi maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasavas raamistikus kokkulepitud eeskirju.
3.21Juhtudel, kui olmejäätmete ringlussevõtt on tehniliselt ja keskkonnaalaselt teostatav, oleks olmejäätmete mahul põhinev statistikapõhine omavahend veel üks võimalus muuta prügilasse ladestamine ja põletamine ringlussevõtust kallimaks, toetades seeläbi ringmajandust kogu siseturul.
3.22Nagu komitee märkis oma eelmises arvamuses omavahendite otsuse ettepaneku kohta, on ta seisukohal, et omavahendite kogumise, haldamise ja järgnevate kulutuste tõhusus ning tulemuslikkus on kõigis etappides strateegilise tähtsusega. See aitab tagada omavahendite nõuetekohase ja tulemusliku kasutamise, et saavutada komisjoni tegevuskavas seatud kõrged eesmärgid.
3.23Lõpetuseks ja kooskõlas eelmise arvamusega omavahendite otsuse ettepaneku kohta kordab komitee, et kõiki omavahendite ettepanekuid tuleb toetada mõjuhinnanguga kavandatud meetmete tõhususe ja eelkõige meetmete oodatava tulu kohta.
Brüssel, 14. juuni 2023
Oliver Röpke
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
*
*
*
NB! Lisa järgneb.
LISA
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
ARVAMUSELE
Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletamisel vähemalt veerandi antud häältest (kodukorra artikli 74 lõige 3):
|
MUUDATUSETTEPANEK 3
ECO/617
Teine uute omavahendite pakett
Punkt 3.18
Muuta järgmiselt:
|
|
|
Sektsiooni arvamus
|
Muudatusettepanek
|
|
Nagu soovitas ka Euroopa Parlament, võiks uurida võimalust lisada finantsteenused BEFITi algatusse või töötada välja ülemaailmne finantstehingute maks. Uued maksusätted tuleks seejärel ühendada sihipäraste eeskirjadega, mille eesmärk on suunata osa täiendavast maksutulust ELi omavahenditesse. Komitee mõistab siiski, et finantstehingute maks võib vähendada ELi konkurentsivõimet, eriti kui seda kohaldatakse ainult ELis. Lisaks on ebatõenäoline, et laiapõhjaline finantstehingute maks koguks palju tulu. Ometi võib see avaldada negatiivset mõju Euroopa ettevõtjatele ja kodumajapidamistele, vähendades potentsiaalselt majanduskasvu ning tekitades täiendavat survet riigi rahandusele.
|
Nagu soovitas ka Euroopa Parlament, võiks uurida võimalust lisada finantsteenused BEFITi algatusse või töötada välja ülemaailmne finantstehingute maks. [9] Uued maksusätted tuleks seejärel ühendada sihipäraste eeskirjadega, mille eesmärk on suunata osa täiendavast maksutulust ELi omavahenditesse. Komitee mõistab siiski, et finantstehingute maks võib vähendada ELi konkurentsivõimet, eriti kui seda kohaldatakse ainult ELis. Lisaks on ebatõenäoline, et laiapõhjaline finantstehingute maks koguks palju tulu. Ometi võib see avaldada negatiivset mõju Euroopa ettevõtjatele ja kodumajapidamistele, vähendades potentsiaalselt majanduskasvu ning tekitades täiendavat survet riigi rahandusele.
[9] 28. septembril 2011 esitas komisjon ettepaneku nõukogu direktiivi kohta, milles käsitletakse finantstehingute maksu ühist süsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2008/7/EÜ. Nõukogus selles kokku ei lepitud ning 14. veebruaril 2013 esitas komisjon ettepaneku, mille eesmärk oli kehtestada tõhustatud koostöö abil 11 liikmesriigis finantstehingute maks. Selles küsimuses ei ole edasiliikumist ka asjaomaste liikmesriikide seas, kuigi seda on majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus korrapäraselt arutatud.
|
|
Motivatsioon
|
|
See on väga oluline taustteave, milles selgitatakse arvamuse lugejale, kui keeruline on finantstehingute maksu kehtestamine ELi liikmesriikides, hoolimata asjaolust, et komisjoni seadusandlik algatus esitati juba peaaegu 12 aastat tagasi. See tõendab vaid seda, et kasu, mida võiks saada finantstehingute maksu kehtestamisest ainult ELis või ainult osas ELi liikmesriikides, on väga küsitav.
|
|
Hääletuse tulemus
|
|
Poolt:
80
Vastu:
122
Erapooletuid:
14
|
|
MUUDATUSETTEPANEK 4
ECO/617
Teine uute omavahendite pakett
Punkt 3.19
Muuta järgmiselt:
|
|
|
Sektsiooni arvamus
|
Muudatusettepanek
|
|
Komitee leiab, et nõukogu ja Euroopa Parlamendi kokku lepitud süsiniku piirimeetme ainus eesmärk oli motiveerida ELi kaubanduspartnereid vähendama oma tootmise CO2 heidet ELiga paralleelselt. See pakuti välja omavahendina esimeses paketis. Lisaks võiks komisjon kaaluda võimalust kehtestada lisamaks ELi ettevõtjatele, kes impordivad tooteid kolmandate riikide tootjatelt, kes ei taga töötajate nõuetekohast kaitset. Seda võimalust kaalutaks ainult juhul, kui see on kooskõlas WTO eeskirjadega ja selle järgimisel kohaldatakse selgeid kriteeriume. See maks võiks pakkuda mõningast kaitset kolmandate riikide töötajatele ning aidata järk-järgult kaasa võrdsete töötingimuste saavutamisele ELi ja teiste kaubandusblokkide vahel. Samal ajal nõuab komitee mingit liiki ekspordisoodustust, et ELi ettevõtjad saaksid konkureerida kolmandatel turgudel. Sellele juhiti tähelepanu komitee varasemas arvamuses süsiniku piirimeetme kohta.
|
Komitee leiab, et nõukogu ja Euroopa Parlamendi kokku lepitud süsiniku piirimeetme ainus eesmärk oli motiveerida ELi kaubanduspartnereid vähendama oma tootmise CO2 heidet ELiga paralleelselt. See pakuti välja omavahendina esimeses paketis. Samal ajal nõuab komitee mingit liiki ekspordisoodustust, et ELi ettevõtjad saaksid konkureerida kolmandatel turgudel. Sellele juhiti tähelepanu komitee varasemas arvamuses süsiniku piirimeetme kohta.
|
|
Motivatsioon
|
|
Vt punkti 1.6 motivatsioon.
|
|
Hääletuse tulemus
|
|
Poolt:
78
Vastu:
129
Erapooletuid:
11
|
Arutelu käigus võeti vastu järgmised muudatusettepanekud, kuid kogusid vähemalt veerandi antud häältest originaalteksti säilitamise poolt (kodukorra artikli 74 lõige 4):
|
MUUDATUSETTEPANEK 1
ECO/617
Teine uute omavahendite pakett
Punkt 3.18
Muuta järgmiselt:
|
|
|
Sektsiooni arvamus
|
Muudatusettepanek
|
|
Nagu soovitas ka Euroopa Parlament, võiks uurida võimalust lisada finantsteenused BEFITi algatusse või töötada välja ülemaailmne finantstehingute maks. Uued maksusätted tuleks seejärel ühendada sihipäraste eeskirjadega, mille eesmärk on suunata osa täiendavast maksutulust ELi omavahenditesse. Komitee mõistab siiski, et finantstehingute maks võib vähendada ELi konkurentsivõimet, eriti kui seda kohaldatakse ainult ELis. Lisaks on ebatõenäoline, et laiapõhjaline finantstehingute maks koguks palju tulu. Ometi võib see avaldada negatiivset mõju Euroopa ettevõtjatele ja kodumajapidamistele, vähendades potentsiaalselt majanduskasvu ning tekitades täiendavat survet riigi rahandusele.
|
Nagu soovitas ka Euroopa Parlament, võiks uurida võimalust lisada finantsteenused BEFITi algatusse või töötada välja ülemaailmne finantstehingute maks, hinnates samas selle võimalikku mõju. Uued maksusätted tuleks seejärel ühendada sihipäraste eeskirjadega, mille eesmärk on suunata osa täiendavast maksutulust ELi omavahenditesse.
|
|
Hääletuse tulemus
|
|
Poolt:
96
Vastu:
91
Erapooletuid:
15
|
|
Muudatusettepanek 2
ECO/617
Teine uute omavahendite pakett
Punkt 1.5
Muuta järgmiselt:
|
|
|
Sektsiooni arvamus
|
Muudatusettepanek
|
|
Komitee peab mõistlikuks uurida võimalust lisada BEFITi algatusse finantsteenused või töötada Euroopa Parlamendi ettepaneku kohaselt välja ülemaailmne finantstehingute maks. Komitee mõistab siiski, et ülemaailmne finantstehingute maks võib mõjutada konkurentsivõimet ega pruugi anda märkimisväärset lisatulu.
|
Komitee peab mõistlikuks uurida võimalust lisada BEFITi algatusse finantsteenused või töötada Euroopa Parlamendi ettepaneku kohaselt välja ülemaailmne finantstehingute maks, hinnates samal ajal ettepaneku mõju.
|
|
Hääletuse tulemus
|
|
Poolt:
126
Vastu:
79
Erapooletuid:
8
|
_____________