|
ARVAMUS
|
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
|
|
Sotsiaaldialoogi tugevdamine
|
|
_____________
|
|
Ettepanek: nõukogu soovitus
sotsiaaldialoogi tugevdamise kohta Euroopa Liidus
[COM(2023) 38 final – 2023/0012 (NLE)]
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Sotsiaaldialoogi tugevdamine Euroopa Liidus – selle täieliku potentsiaali ärakasutamine õiglasel üleminekul“
[COM(2023) 40 final]
|
|
|
|
SOC/764
|
|
|
|
Raportöör: Pekka Ristelä
|
|
Kaasraportöör: Mariya Mincheva
|
|
Konsulteerimistaotlus
|
Euroopa Komisjon, 08/03/2023
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
Vastutav sektsioon
|
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
03/04/2023
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
27/04/2023
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
578
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
177/54/17
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks komisjoni teatise „Sotsiaaldialoogi tugevdamine Euroopa Liidus“ (edaspidi „teatis“) ja komisjoni soovituse ettepaneku sotsiaaldialoogi tugevdamise kohta Euroopa Liidus (edaspidi „soovitus“).
1.2Riiklikul ja Euroopa tasandil peetav sotsiaaldialoog on oluline, et kujundada sellist majandus-, töö- ja sotsiaalpoliitikat, mis edendab liikmesriikides elu- ja töötingimuste ühtlustamist paremuse suunas. Komitee toetab täielikult seisukohta, et sotsiaaldialoog võib olla kasulik vahend majandusliku ja sotsiaalse vastupanuvõime, konkurentsivõime ning kestliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks.
1.3Sotsiaaldialoogi positiivseid tulemusi ei tohiks aga võtta enesestmõistetavana, sest sotsiaaldialoogi ei saa pidada lihtsalt üheks rakendatavaks vahendiks. Komisjon peaks vaatama edukaid riiklikke, piirkondlikke ja valdkondlikke mudeleid ning uurima, mis on nende edu põhjus.
1.4Komitee nõustub teatisega selles, et kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse toetamiseks tuleb nii riigi kui ka ELi tasandil rohkem ära teha. Sellega seoses loetletakse soovituses küll need olulised tegurid, mis aitavad parandada hõlmatust, kuid puudub üks teatises avaldatud väga oluline punkt, nimelt valdkondlike kollektiivlepingute tähtsus.
1.5Komitee peab tervitatavaks asjaolu, et soovituse eesmärk on parandada kolmepoolset sotsiaaldialoogi nii Euroopa kui ka riigi tasandil, kuid märgib, et mõnes liikmesriigis on sotsiaaldialoogi kolmepoolne mõõde pigem formaalne kui sisuline. Komitee leiab, et sellise tõhusa ühise raamistiku loomine, mida rakendatakse riigi tasandil sotsiaalpartnerite kaasamiseks, võib aidata tagada tõhusate ja kvaliteetsete konsultatsioonide pidamise riiklike sotsiaalpartneritega. Liikmesriigid peaksid olema ka kohustatud lisama sotsiaalpartneritega peetud konsultatsioonide tulemused riiklikesse reformi- ja investeerimiskavadesse. Kui sisulist kaasamist ei toimu, peaks komisjon võtma meetmeid.
1.6Komitee tunneb muret ebaselge olukorra pärast seoses sotsiaalpartnerite kokkulepete rakendamisega nõukogu direktiivide kaudu. Ilma selguse, läbipaistvuse ja prognoositavuseta on Euroopa Komisjoni ulatuslikul kaalutlusõigusel selles küsimuses tõenäoliselt soovimatu tagajärg, heidutades sotsiaalpartnereid pidamast läbirääkimisi selliste kokkulepete üle. Komitee kordab oma üleskutset komisjonile arutada seda küsimust sotsiaalpartneritega.
1.7Nagu soovituses märgitud, tuleks sotsiaaldialoogi struktuurides ja protsessides täielikult tunnistada ja arvesse võtta sotsiaalpartnerite organisatsioonide konkreetset rolli, tunnistades samas, et kodanikuühiskonna dialoog, mida peetakse suurema hulga sidusrühmadega laiema teemaderingi kohta, on eraldi protsess. Seda vahet tuleks teha ka sotsiaalpartnerite ja laiema kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamise toetamises.
2.Üldised märkused
2.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks komisjoni teatise „Sotsiaaldialoogi tugevdamine Euroopa Liidus“ ja komisjoni soovituse ettepaneku sotsiaaldialoogi tugevdamise kohta Euroopa Liidus.
2.2Nagu on märgitud komitee arvamuses SOC/644, on riiklikul ja Euroopa tasandil peetav sotsiaaldialoog oluline, et kujundada sellist majandus-, töö- ja sotsiaalpoliitikat, mis edendab liikmesriikides elu- ja töötingimuste ühtlustamist paremuse suunas, ning et reageerida töövaldkonnas Euroopa ees seisvatele raskustele.
2.3Nagu teatises tunnistatakse, on sotsiaalpartneritel parimad teadmised ja kogemused kohapealse tööhõive- ja sotsiaalse olukorra kohta. Nende panuse abil võib leida õige tasakaalu töötajate ja tööandjate huvide vahel ning parandada poliitika ja õigusaktide vastuvõetavust ja tulemuslikkust. Samuti juhib komisjon õigustatult tähelepanu sellele, et sotsiaalpartneritel on võrreldes teiste sidusrühmadega ainulaadne roll.
2.4Nagu soovituses märgitud, tuleks sotsiaaldialoogi struktuurides ja protsessides täielikult tunnistada ja arvesse võtta sotsiaalpartnerite organisatsioonide konkreetset rolli, tunnistades samas, et kodanikuühiskonna dialoog, mida peetakse suurema hulga sidusrühmadega laiema teemaderingi kohta, on eraldi protsess.
2.5Komitee on varem rõhutanud, et üks sotsiaaldialoogi ja eriti kollektiivläbirääkimiste peamisi funktsioone on aidata kujundada ettevõtluskeskkonda ja juhtida tööelus toimuvaid muutusi teabe tagamise, ennetamise, osalemise ja hõlbustamise kaudu, et suurendada igal tasandil sotsiaalpartnerite vastastikust usaldust.
2.6Komitee toetab täielikult seisukohta, et sotsiaaldialoog võib olla kasulik vahend majandusliku ja sotsiaalse vastupanuvõime, konkurentsivõime ning kestliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks. Sotsiaaldialoogi positiivseid tulemusi ei tohiks aga võtta enesestmõistetavana, sest sotsiaaldialoogi ei saa pidada lihtsalt üheks rakendatavaks vahendiks. Komisjon peaks vaatama edukaid riiklikke, piirkondlikke ja valdkondlikke mudeleid ning uurima, mis on nende edu põhjus. Teadmiste jagamine ja vastastikune hindamine liikmesriikide vahel võib samuti aidata parandada olukorda riikides, kus sotsiaaldialoog on nõrk.
2.7Sotsiaalpartnerite ulatuslikumaks toetamiseks kas ELi või riigi tasandil sotsiaaldialoogis osalemisel, kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse parandamisel ja sotsiaaldialoogi kokkulepete rakendamisel on oluline, et sotsiaalpartneritel riikides, kus sotsiaaldialoog on praegu nõrgem, oleks juurdepääs suuremale suutlikkuse suurendamise toetusele. Eelkõige puudutab see Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+), kus oleks oluline eristada sotsiaalpartnerite ja laiema kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamise toetust. Selline eristamine tuleks lisada järgmiseks finantsperioodiks ESF+-i määrusesse ja ühissätete määrusesse. Samal ajal tuleks kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks leida paremaid finantslahendusi.
2.8Nagu Euroopa Komisjon on tunnistanud, oli töövaldkonnas pandeemia mõju piiravate poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel esikohal sotsiaaldialoog. Samuti on sotsiaalpartneritel oluline roll Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kaugeleulatuva mõjuga tegelemisel, hõlbustades Ukraina põgenike ning teiste pagulaste ja rändajate integreerimist tööturule. Sotsiaalpartneritel on oluline roll ka jätkusuutlike lahenduste leidmisel palkade ja kollektiivlepingute kohandamiseks, et reageerida elukalliduse kriisile ja kõrgele inflatsioonitasemele.
2.9Komitee on tunnistanud, et tõhus sotsiaaldialoog peab hõlmama järgmist:
·esindavad ja õiguspärased sotsiaalpartnerid, kellel on osalemiseks vajalikud teadmised, tehniline suutlikkus ja õigeaegne juurdepääs asjakohasele teabele;
·poliitiline tahe sotsiaaldialoogis osaleda ja pühendumine sellele;
·sotsiaalpartnerite põhiõiguste ja autonoomia, ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste pidamise õiguse järgimine ning õiguslik ja institutsiooniline tugiraamistik, mis toetab sotsiaaldialoogi protsesse koos hästi toimivate institutsioonidega.
Komitee tunnustab asjaolu, et kõik need elemendid on lisatud kõnealusesse komisjoni algatusse.
2.10Samal ajal on ELis ikka veel näiteid nõrgast sotsiaaldialoogist, mis toimib negatiivses keskkonnas. Mõnikord ei anna õigusraamistik sotsiaalpartneritele ruumi läbirääkimisteks. See nõrgendab sotsiaalpartnerite positsiooni, kuid vähendab ka nende suutlikkust osaleda kollektiivläbirääkimistes ja meelitada ligi uusi liikmeid. Liikmesriikide jaoks, kus puudub veel pikaajaline traditsioon, on väga olulised avatud, läbipaistvad ja eelnevalt kehtestatud objektiivsed kriteeriumid sotsiaalpartnerite esindatuse kindlaksmääramiseks. Need kriteeriumid peavad olema kehtestatud kokkuleppel sotsiaapartneritega ning nendega tuleb vältida liigset halduskoormust. Samal ajal tuleb järgida väga palju mitmesuguseid olemasolevaid liikmesriikide tavasid, sealhulgas sotsiaalpartnerite organisatsioonide vastastikust tunnustamist.
2.11Komitee nõustub teatisega selles, et kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse toetamiseks tuleb nii riigi kui ka ELi tasandil rohkem ära teha. Seejuures pooldab komitee soovituses esitatud viiteid selle saavutamiseks vajalikele vahenditele: uute töövormide või ebatüüpilise tööhõivega seotud sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimistega seotud institutsiooniliste ja õiguslike takistuste kõrvaldamine; läbirääkimispartneritele vabaduse tagamine otsustada läbirääkimiste teemade üle; selle tagamine, et mis tahes erandeid kollektiivlepingutest tehakse sotsiaalpartnerite kokkuleppel ja need on piiratud tingimustega, mille alusel neid saab kohaldada; kollektiivlepingute täitmise tagamise süsteemi tagamine ja rakendamine.
2.12Kuigi soovituses on loetletud need olulised tegurid, mis aitavad parandada kollektiivläbirääkimistega hõlmatust, puudub selles üks teatises avaldatud väga oluline punkt, nimelt valdkondlike kollektiivlepingute tähtsus. Nagu teatises märgitud, on kollektiivläbirääkimistega hõlmatus suur (üle 50 %) ainult riikides, kus toimuvad vähemalt mingis vormis valdkondlikud läbirääkimised. Seda tõendusmaterjali tunnistatakse ka hiljutises direktiivis piisava miinimumpalga kohta (2022/2041). Selle direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid edendama sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamist ja tugevdamist, et pidada kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle, eelkõige sektori või sektoriülesel tasandil.
2.13Samal ajal on oluline säilitada kollektiivläbirääkimiste vabatahtlikkus ning luua sobiv keskkond, et muuta protsess atraktiivseks ja vastastikku kasulikuks. See protsess peab olema võimalikult kaasav. Samuti tuleks kehtestada tõhusad vaidluste lahendamise süsteemid. Liikmesriikides tuleks koostöös sotsiaalpartneritega töötada välja mehhanismid kollektiivlepingutega hõlmatuse järelevalveks.
2.14Komitee väljendab heameelt selle üle, et soovitusega seatakse eesmärk parandada kolmepoolset sotsiaaldialoogi nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil. Muu hulgas viidatakse sellele, et oluline on eraldada piisavalt aega konsultatsioonideks kogu poliitikakujundamise protsessi vältel, tagada piisavad institutsioonilised raamistikud ning kindlustada juurdepääs asjakohasele teabele, mis on vajalik sotsiaaldialoogis osalemiseks.
2.15Mõnes liikmesriigis on sotsiaaldialoogi kolmepoolne mõõde pigem formaalne kui sisuline. Piisava rakendamise ja järelevalve korral võib soovitus olla oluline samm selle olukorra parandamisel. Kolmepoolse dialoogi edendamine Euroopa tasandil oleks eriti oluline tööhõive ja sotsiaalkaitsega seotud aspektide puhul, näiteks kaaludes põhjalikult kolmepoolsete nõuandekomiteede loomist nendes küsimustes.
2.16Komitee on oma varasemates arvamustes soovitanud näiteks sotsiaalpartnerite nõuetekohast kaasamist riiklike taastekavade koostamisse ja rakendamisse ning paremat koostööd sotsiaalpartnerite ja Euroopa Komisjoni vahel, et tagada Euroopa vahendite järjepidev kasutamine. Samuti tuleks tagada teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide parem kaasamine.
2.17Komitee nõustub komisjoniga selles, et Euroopa sotsiaaldialoogi alusel saavutatud kokkulepped on ELi sotsiaaldialoogi üks olulisemaid tulemusi. Komitee võtab samuti teadmiseks komisjoni üleskutse Euroopa sotsiaalpartneritele pidada läbirääkimisi ja sõlmida rohkem sotsiaalpartnerite kokkuleppeid. Samas rõhutab komitee, et sotsiaalpartnerid otsustavad ise, kas nad peaksid läbirääkimisi alustama ja millised küsimused on asjakohased. See on nende autonoomia üks põhiaspekt.
2.18Samal ajal tunneb komitee muret ebaselge olukorra pärast seoses sotsiaalpartnerite kokkulepete rakendamisega nõukogu direktiivide kaudu. Ilma selgema protsessita tekitab Euroopa Komisjonil selles küsimuses olev ulatuslik kaalutlusõigus, mida võimaldavad Euroopa Kohtu hiljutised otsused, tõenäoliselt soovimatu tagajärje, heidutades sotsiaalpartnereid pidamast läbirääkimisi selliste kokkulepete üle.
2.19Seepärast kordab komitee oma üleskutset komisjonile arutada seda küsimust sotsiaalpartneritega, tagades nende sõltumatuse ja järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 155 sätestatud menetlust. Samuti kordab komitee oma üleskutset, et komisjon esitaks selged ja läbipaistvad kriteeriumid seoses sotsiaalpartnerite valdkondlike kokkulepete rakendamisega.
3.Konkreetsed märkused
3.1Konkreetsed märkused teatise kohta
3.1.1Teatises teeb komisjon ettepaneku, et komisjoni talitused pakuksid läbirääkimisi pidavatele sotsiaalpartneritele haldustuge ja õigusnõustamist, eelkõige küsimustes, millel võib olla negatiivne mõju kokkuleppe rakendamisele ELi õigusaktidega. Oluline on see, et sotsiaalpartnerid peavad ühiselt kokku leppima, kas selline nõustamine ja tugi on nende läbirääkimiste kontekstis vajalik.
3.1.2Komisjon viitab ka Euroopa Kohtu otsuses C-928/19 P kinnitatud tavale, mille kohaselt hinnatakse muu hulgas seda, kas läbirääkimiste tulemusel sõlmitud sotsiaalpartnerite kokkulepet on asjakohane rakendada ELi õigusaktidega. Komitee märgib, et selle kohta võidakse korraldada mõju hindamine. Komisjon kohustub teavitama asjaomaseid sotsiaalpartnereid kolme kuu jooksul oma esialgsetest kaalutlustest, sealhulgas võimaluse korral sellest, kas mõju hinnatakse või mitte.
3.1.3Kuigi komitee tunnistab komisjoni pakutava toe ja nõustamise väärtust ning kohustust järgida hindamisel kindlaid tähtaegu, ei ole need meetmed piisavad, et tagada protsessi selgus, läbipaistvus ja prognoositavus, mida läbirääkimispartnerid vajavad.
3.1.4Komitee rõhutab valdkondlikku sotsiaaldialoogi piisavalt toetava raamistiku tähtsust ning võtab teadmiseks Euroopa valdkondlike sotsiaalpartnerite avaliku kirja. Valdkondlike organisatsioonide mure valdkondliku sotsiaaldialoogi komiteede rahastamise ja korraldamise pärast väärib tõsist tähelepanu.
3.1.5Seoses Euroopa kolmepoolse sotsiaaldialoogi edendamisega väljendab komitee heameelt komisjoni teadaande üle, et ta määrab igas komisjoni talituses sotsiaaldialoogi koordinaatori. Selliste koordinaatorite olemasolu komisjoni peadirektoraatides ja asjaomastes talitustes võib suurendada teadlikkust ja parandada sotsiaaldialoogi kvaliteeti ning aidata seeläbi komisjonil realiseerida kasu, mida hästi toimiv kolmepoolne dialoog võib tuua Euroopa poliitikakujundamisele.
3.1.6Majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimise Euroopa poolaastaga seoses väljendab komitee heameelt selle üle, et komisjon tunnistab sotsiaalpartnerite olulist rolli, kui neid ELi ja riigi tasandil sisuliselt ja õigeaegselt kaasatakse, et tagada reformide ja investeeringute tõhus kavandamine ja rakendamine. ELi tasandil korraldatakse Euroopa poolaasta tsükli olulistel hetkedel struktureeritud dialooge sotsiaalpartneritega korrapäraselt. Küll aga on riigi tasandil valitsused liiga sageli eiranud nende osalust ning dialoogi tõhusus sõltub suures osas valitsuste heast tahtest, mitte väljakujunenud tavadest või eeskirjadest.
3.1.7Komitee nõustub sellega, et sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste edendamine on oluline ka käimasolevate laienemisläbirääkimiste kontekstis. Tunnustada tuleb komisjoni toetust projektidele, mille eesmärk on parandada sotsiaaldialoogi kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides. Sama kehtib ka Euroopa naabruspoliitika ja ELi Global Gateway partnerluste kohta, kus EL kohustub õigustatult järgima rangeid inim-, sotsiaal- ja töötaja õiguste standardeid.
3.2Konkreetsed märkused soovituse kohta
3.2.1Komitee väljendab heameelt selle üle, et soovituses arvestatakse ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide rolli ja autonoomiaga kollektiivläbirääkimistel. Komitee peab oluliseks selgitada, et põhjenduses 12 osutatud töötajate organisatsioonide mõistet tõlgendatakse kooskõlas ILO järelevalveasutuste kohtupraktikaga (eelkõige konventsioonidega nr 98 ja 154), ning jätta põhjendusest 12 välja sõna „üldjuhul“. Samuti oleks asjakohane lisada põhjenduses 13 lisaks ILO konventsioonile nr 135 ka viide konventsioonile nr 98.
3.2.2Komitee kiidab heaks üleskutse liikmesriikidele tagada sotsiaalpartnerite süstemaatiline ja sisuline kaasamine õigeaegselt poliitikameetmete väljatöötamisse ja rakendamisse, eelkõige seoses Euroopa poolaasta ning taaste- ja vastupidavusrahastuga. Komitee leiab, et sellise tõhusa ühise raamistiku loomine, mida kasutatakse riigi tasandil sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamiseks, võib aidata tagada tõhusate ja kvaliteetsete konsultatsioonide pidamise.
3.2.3Seoses Euroopa poolaastaga peaksid liikmesriigid olema kohustatud lisama sotsiaalpartneritega peetud konsultatsioonide tulemused ja nende seisukoha riiklikesse reformi- ja investeerimiskavadesse. See kehtib ka ESF+-i ja muude ühtekuuluvusfondide kohta, kui see on asjakohane, järgides täielikult partnerluspõhimõtet. Kõigil juhtudel on oluline, et sotsiaalpartnerid oleksid tõhusalt kaasatud ja et seda ei tehtaks vaid linnukese kirja saamiseks. Kui sisulist kaasamist ei toimu või kui sotsiaaldialoogi riigi tasandil õõnestatakse, peaks komisjon võtma meetmeid, nt võivad kavad/partnerluslepingud jääda heakskiitmist ootama.
3.2.4Soovituse põhjendustes märgitakse, et ELi riigihankedirektiivides nõutakse liikmesriikidelt organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tagamist. Komitee leiab, et see küsimus, mis on tihedalt seotud eesmärgiga suurendada kollektiivläbirääkimistega hõlmatust, tuleks lisada liikmesriikidele esitatavatesse tegelikesse soovitustesse.
3.2.5Soovituses märgitakse, et mõnes liikmesriigis tuleb suurendada riiklike sotsiaalpartnerite suutlikkust, et rakendada ELi autonoomsete sotsiaalpartnerite kokkuleppeid riigi tasandil. Komitee leiab, et kasulik oleks anda sellele suuremat toetust (muu hulgas ESF+-i kaudu), et edendada ELi sotsiaaldialoogi tulemusi riigi tasandil ja parandada kohapealset rakendamisprotsessi.
3.2.6Komitee väljendab heameelt selle üle, et erilist tähelepanu pööratakse sotsiaalpartnerite toetamiseks saada olevatele riigi ja ELi rahalistele vahenditele. ESF+ on väärtuslik vahend selleks, et suurendada sotsiaalpartnerite (ka VKEsid ja mikroettevõtjaid esindavate sotsiaalpartnerite) suutlikkust osaleda kolme- ja kahepoolsetes sotsiaaldialoogides. Samuti on ESF+ kasulik selleks, et toetada sotsiaalpartnerite ühismeetmeid, mida võetakse, et prognoosida, muuta ja käsitleda mitmesugustest sotsiaal-majanduslikest muutustest (näiteks digi- ja rohepöördest) tulenevate probleemide tööhõive- ja sotsiaalseid tagajärgi. See tuleks selgelt välja tuua sihipärases lähenemisviisis, mida kasutatakse sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamise toetamisel ESF+-i raames.
3.2.7Kuna komisjon tunnistab õigustatult, et kodanikuühiskonna dialoog, mida peetakse suurema hulga sidusrühmadega, on eraldi protsess, tuleks ESF+-i raames antava toetuse puhul järgida sama lähenemisviisi. Sotsiaalpartneritele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele mõeldud eelarveread tuleks eraldada, et paremini esitada konkreetseid rolle ja paremini jälgida tulemusi. Lisaks on vaja selgeid kriteeriume riigiabi testideks (mille komisjon on heaks kiitnud), sest see näib olevat mõnes liikmesriigis problemaatiline. Neid kriteeriume tuleks kohaldada siis, kui riigi ametiasutused hindavad sotsiaalpartnerite projektitegevuse vastavust riigiabi eeskirjadele. Nende olemus peaks kajastama sotsiaalpartnerite erilist rolli, et võimaldada neil eri tasanditel (rahvusvahelisel, ELi, riigi, piirkonna, valdkonna tasandil) sotsiaaldialoogis paremini osaleda ja sotsiaaldialoogile tõhusalt kaasa aidata. Sarnased eeskirjad tuleks välja töötada kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks.
3.2.8Komitee peab oluliseks, et soovitus sisaldaks selgeid ja tõhusaid järelevalvesätteid. Liikmesriikidel soovitatakse esitada 18 kuu jooksul pärast soovituse avaldamist sotsiaalpartneritega konsulteerides koostatud loetelu meetmetest, mida võetakse selle rakendamiseks. Komisjon kavatseb omalt poolt välja töötada ühiselt kokku lepitud näitajad, mille abil jälgida soovituse rakendamist koos tööhõivekomitee ja asjaomaste sotsiaalpartneritega. Sotsiaalpartneritel peaks olema nende näitajate väljatöötamisel oluline roll.
3.2.9Komitee pooldab soovituse väidet, et selline järelevalve peaks võimaldama sotsiaalpartneritel muu hulgas kindlaks teha olukorrad, kus nad on liidu ja riikliku poliitika üle riigi tasandil peetavates konsultatsioonides kõrvale jäetud või neid on ebapiisavalt kaasatud. Komitee leiab, et oluline oleks ka määrata kindlaks protsess, mis järgneb sellisele tuvastamisele ja mille eesmärk on olukorda parandada.
Brüssel, 27. aprill 2023
Oliver Röpke
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
*
*
*
NB! Järgneb lisa.
LISA
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
ARVAMUSELE
Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletamisel siiski vähemalt veerandi häältest (kodukorra artikli 74 lõige 3).
MUUDATUSETTEPANEK 1
SOC/764
Sotsiaaldialoogi tugevdamine
Punkt 2.3
Muuta järgmiselt:
|
Sektsiooni arvamus
|
Muudatusettepanek
|
|
Nagu teatises tunnistatakse, on sotsiaalpartneritel parimad teadmised ja kogemused kohapealse tööhõive- ja sotsiaalse olukorra kohta. Nende panuse abil võib leida õige tasakaalu töötajate ja tööandjate huvide vahel ning parandada poliitika ja õigusaktide vastuvõetavust ja tulemuslikkust. Samuti juhib komisjon õigustatult tähelepanu sellele, et sotsiaalpartneritel on võrreldes teiste sidusrühmadega ainulaadne roll.
|
Nagu teatises tunnistatakse, võib sotsiaalpartnerite panuse abil leida õige tasakaalu töötajate ja tööandjate huvide vahel ning parandada poliitika ja õigusaktide vastuvõetavust ja tulemuslikkust. Samuti juhib komisjon õigustatult tähelepanu sellele, et sotsiaalpartneritel on võrreldes teiste sidusrühmadega ainulaadne roll. Komitee rõhutab siiski, kui väärtuslik on koostöö ja arvamusvahetus nii sotsiaal- kui ka kodanikuühiskonna dialoogis osalejate vahel. Paljudel kodanikuühiskonna organisatsioonidel on tänu kohapeal tegutsemisele ka ainulaadsed kogemused ja eriteadmised. Neid teadmisi saab kasutada ka väljaspool dialoogi kodanikuühiskonnaga. Esiletõstmist väärivad tavad mõnes liikmesriigis, kus sotsiaalpartnerid kutsuvad konkreetsete kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid osalema sotsiaaldialoogi raames korraldatavatel kohtumistel, sest sotsiaalpartnerid soovivad neid kuulata ning kasutada nende teadmisi, asjatundlikkust ja kogemusi.
|
|
Motivatsioon
|
|
Paljudes sotsiaalse olukorra valdkondades kohapeal on kodanikuühiskonna organisatsioonide teadmised palju ulatuslikumad, näiteks vaesusevastases võitluses, puuetega inimeste või muude vähekaitstud elanikerühmade toetamisel, rändajate integreerimisel, etniliste vähemuste õiguste tagamisel ning sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste abistamisel. See tegelikkus peaks ettevalmistavas arvamuses kajastuma, et vältida muljet, et ainult sotsiaalpartnerid on teadlikud sotsiaalsest olukorrast kohapeal. Mõne liikmesriigi sotsiaalpartnerid teavad, tunnustavad ja mõistavad eespool nimetatud eksperditeadmisi ning nad kutsuvad konkreetsete kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid kohtuma kolmepoolse dialoogi struktuuride osalistega, et süvendada oma teadmisi ja saada rikkam kogemuspagas.
|
|
Hääletuse tulemus
|
|
Poolt:
83
Vastu:
153
Erapooletuid:
09
|
MUUDATUSETTEPANEK 2
SOC/764
Sotsiaaldialoogi tugevdamine
Punkt 2.4
Muuta järgmiselt:
|
Sektsiooni arvamus
|
Muudatusettepanek
|
|
Nagu soovituses märgitud, tuleks sotsiaaldialoogi struktuurides ja protsessides täielikult tunnistada ja arvesse võtta sotsiaalpartnerite organisatsioonide konkreetset rolli, tunnistades samas, et kodanikuühiskonna dialoog, mida peetakse suurema hulga sidusrühmadega laiema teemaderingi kohta, on eraldi protsess.
|
Nagu soovituses märgitud, tuleks sotsiaaldialoogi struktuurides ja protsessides täielikult tunnistada ja arvesse võtta sotsiaalpartnerite organisatsioonide konkreetset rolli, tunnistades samas, et kodanikuühiskonna dialoog, mida peetakse suurema hulga sidusrühmadega laiema teemaderingi kohta, on eraldi protsess. Komitee rõhutab vajadust sotsiaal- ja kodanikuühiskonna dialoogis osalejate koostöö ja arvamusvahetuse järele, sest paljude sotsiaalsete rühmade huvide juhtivad esindajad ei ole sotsiaalpartnerid, vaid muud kodanikuühiskonna organisatsioonid. Seetõttu tuleb vältida olukordi, kus sotsiaalpartnerite vahel sõlmitakse kokkuleppeid, võtmata arvesse seisukohti ja argumente, mida väljendavad muud kodanikuühiskonna organisatsioonid, mis esindavad ja mõjutavad märkimisväärselt Euroopa elanike elu.
|
|
Motivatsioon
|
|
Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on rõhutada, et sotsiaaldialoogi pidamisel tuleb arvesse võtta selliste teiste rühmade huve, keda sotsiaalpartnerid suurel määral ei kata ja keda esindavad peamiselt muud kodanikuühiskonna organisatsioonid.
|
|
Hääletuse tulemus
|
|
Poolt:
79
Vastu:
157
Erapooletuid:
07
|
MUUDATUSETTEPANEK 3
SOC/764
Sotsiaaldialoogi tugevdamine
Punkt 3.1.5
Muuta järgmiselt:
|
Sektsiooni arvamus
|
Muudatusettepanek
|
|
Seoses Euroopa kolmepoolse sotsiaaldialoogi edendamisega väljendab komitee heameelt komisjoni teadaande üle, et ta määrab igas komisjoni talituses sotsiaaldialoogi koordinaatori. Selliste koordinaatorite olemasolu komisjoni peadirektoraatides ja asjaomastes talitustes võib suurendada teadlikkust ja parandada sotsiaaldialoogi kvaliteeti ning aidata seeläbi komisjonil realiseerida kasu, mida hästi toimiv kolmepoolne dialoog võib tuua Euroopa poliitikakujundamisele.
|
Seoses Euroopa kolmepoolse sotsiaaldialoogi edendamisega väljendab komitee heameelt komisjoni teadaande üle, et ta määrab igas komisjoni talituses sotsiaaldialoogi koordinaatori. Selliste koordinaatorite olemasolu komisjoni peadirektoraatides ja asjaomastes talitustes võib suurendada teadlikkust ja parandada sotsiaaldialoogi kvaliteeti ning aidata seeläbi komisjonil realiseerida kasu, mida hästi toimiv kolmepoolne dialoog võib tuua Euroopa poliitikakujundamisele. Samal ajal rõhutab komitee, et Euroopa kodanikuühiskonna dialoogi edendamiseks tuleks igas Euroopa Komisjoni peadirektoraadis määrata sarnased koordinaatorid. Komisjon peaks mõlemat dialoogi tugevdama üheaegselt, eelistamata kumbagi neist.
|
|
Motivatsioon
|
|
Euroopa Komisjon teeb parajasti ettepaneku määrata igas peadirektoraadis ja teistes komisjoni talitustes spetsiaalne sotsiaaldialoogi koordinaator. Need on väga suured inimressursid, mis on ette nähtud sotsiaaldialoogi tugevdamiseks, sest peadirektoraate üksi on 30, lisaks paljud muud talitused. Vähemalt mõne peadirektoraadi puhul tekitab sotsiaaldialoogi erikoordinaatori loomine kahtlusi, sest tegemist on tegevusvaldkondadega, milles domineerivad muud kodanikuühiskonna organisatsioonid, mitte sotsiaalpartnerid. Näitena võib tuua keskkonna, kliima, põllumajanduse ja maaelu arengu, hariduse, noored, spordi ja kultuuri, õigluse ja tarbijaid. Samal ajal on vaja meetmeid kodanikuühiskonna dialoogi toetamiseks – Euroopa Komisjonil ei ole põhjust tegeleda eraldi ainult ühte liiki dialoogiga, eraldades selle tugevdamiseks märkimisväärseid inimressursse, mis võivad kokku ületada 50 inimest.
|
|
Hääletuse tulemus
|
|
Poolt:
78
Vastu:
156
Erapooletuid:
07
|
MUUDATUSETTEPANEK 4
SOC/764
Sotsiaaldialoogi tugevdamine
Punkt 1.7
Muuta järgmiselt:
|
Sektsiooni arvamus
|
Muudatusettepanek
|
|
Nagu soovituses märgitud, tuleks sotsiaaldialoogi struktuurides ja protsessides täielikult tunnistada ja arvesse võtta sotsiaalpartnerite organisatsioonide konkreetset rolli, tunnistades samas, et kodanikuühiskonna dialoog, mida peetakse suurema hulga sidusrühmadega laiema teemaderingi kohta, on eraldi protsess. Seda vahet tuleks teha ka sotsiaalpartnerite ja laiema kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamise toetamises.
|
Nagu soovituses märgitud, tuleks sotsiaaldialoogi struktuurides ja protsessides täielikult tunnistada ja arvesse võtta sotsiaalpartnerite organisatsioonide konkreetset rolli, tunnistades samas, et kodanikuühiskonna dialoog, mida peetakse suurema hulga sidusrühmadega laiema teemaderingi kohta, on eraldi protsess. Seda vahet tuleks teha ka sotsiaalpartnerite ja laiema kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamise toetamises. Samas rõhutab komitee, kui väärtuslik on koostöö ja arvamusvahetus nii sotsiaal- kui ka kodanikuühiskonna dialoogis osalejate vahel. Paljudel kodanikuühiskonna organisatsioonidel on tänu kohapeal tegutsemisele ka ainulaadsed kogemused ja eriteadmised. Neid teadmisi saab kasutada ka väljaspool dialoogi kodanikuühiskonnaga.
|
|
Motivatsioon
|
|
Et kajastada teksti põhiosa.
|
|
Hääletuse tulemus
|
|
Poolt:
83
Vastu:
153
Erapooletuid:
09
|
_____________