SOC/765
ELi puudega isiku kaart
ARVAMUS
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
„ELi puudega isiku kaart“
(ettevalmistav arvamus Euroopa Komisjoni taotlusel)
Raportöör: Ioannis Vardakastanis
|
Konsulteerimistaotlus
|
ettevalmistav arvamus Euroopa Komisjoni taotlusel,
institutsioonidevaheliste suhete ja tulevikusuundade valdkonna asepresidendi Maroš Šefčoviči kiri – 20/01/2023
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostööprotokolli artikkel 11
|
|
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
03/04/2023
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
59/2/1
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
DD/MM/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni juhtalgatuse, millega võetakse kasutusele ELi puudega isiku kaart, mis võimaldab puuetega inimestel kasutada õigust vabalt liikuda ja elada kogu ELis, hõlbustades kaardiomanike puudestaatuse vastastikust tunnustamist. ELi puudega isiku kaart on olnud puuetega inimeste liikumise pikaajaline soov ja oluline prioriteet, võttes arvesse liikumisvabaduse õiguse jätkuvaid piiranguid, mida soodustab puude mittetunnustamine.
1.2Komitee rõhutab, et puude vastastikune mittetunnustamine takistab toetusmeetmete kättesaadavust puuetega inimeste jaoks, otse eirates nende õigusi reisida ja/või asuda elama teistesse ELi liikmesriikidesse.
1.3Komitee mõistab, et selline liikumisvabaduse parandamine puuete vastastikuse tunnustamise teel aitaks kaasa ühise Euroopa identiteedi loomisele ja viiks suurema ühtsuseni puuetega inimeste jaoks, suurendades teenuseosutajate teadlikkust ligipääsu puudumisest ja parandades ligipääsu pikas perspektiivis. See toob neile samal ajal kasu, suurendades külastajate arvu.
1.4ELi puudega isiku kaart tugevdab ka koostööd erinevate riiklike ametiasutuste ja valitsusasutuste vahel, et suurendada teadlikkust puuetega seotud küsimustest, tagades nähtamatu puudega inimestele vahendi, mis hõlbustab ligipääsu soodustustele ja teenustele, ilma et nad peaksid oma puuet selgitama. Samuti lihtsustab see teenuste osutamist sellistest liikmesriikidest pärit puuetega inimestele, kus ei ole kasutusel riiklikku puudega isiku kaarti, andes neile dokumendi, mida nad saavad oma puude tõendamiseks kasutada ka riiklikul tasandil.
1.5Komitee rõhutab, et ELi puudega isiku kaardi kasutuselevõtul on oluline tagada nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil meetmed, mille eesmärk on parandada hoonestatud keskkonna, transpordi, teenuste ja kaupade üldist ligipääsetavust kooskõlas direktiivi (EL) 2019/882, direktiivi (EL) 2016/2102, transpordi ligipääsetavust käsitlevate määruste ja nendega seotud ligipääsetavusnõuetega.
1.6Komitee väljendab heameelt selle üle, et komisjon teeb ettepaneku võtta vastu seadusandlik algatus ELi puudega isiku kaardi kohta, ning soovitab tungivalt, et ELi puudega isiku kaardi kasutuselevõtt kehtestataks määrusega, kuna määrus on sobivam vahend selleks, et tagada kaardi kiire kasutuselevõtt ja vältida rakendamisest tulenevaid erinevusi riiklikul tasandil.
1.7Komitee rõhutab, kui oluline on tagada, et ELi puudega isiku kaart võimaldaks ligipääsu kõigile riiklikul tasandil juba kättesaadavatele teenustele, hüvitistele ja soodustustele, mille puhul on puuetega inimestele ette nähtud soodustingimused või kohandused, olenemata sellest, kas neid osutavad avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused.
1.8Komitee soovitab, et puudega isiku õppima või töötama asumise korral teise liikmesriiki, tagaks ELi puudega isiku kaart võimaluse ajutise ligipääsu saamiseks riikliku sotsiaalpoliitika ja/või riiklike sotsiaalkindlustussüsteemidega seotud hüvitistele, vähemalt puude ümberhindamise ja kinnitamise protsessi vältel.
1.9Kuigi puude tunnustamine ELi puudega isiku kaardi alusel ei tähenda veel puude hindamise mudelite ühtlustamist liikmesriikide vahel, kohustab see liikmesriike täiustama praegusi süsteeme, mis põhinevad peamiselt meditsiinilisel lähenemisviisil, et olla rohkem kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsioonile vastavate mudelitega.
1.10Komitee on seisukohal, et kaart peab olema füüsiline ja digisuutlikkusega, isikutunnistustele ette nähtud standardsuuruses ja kõigile kättesaadav ning muu hulgas sisaldama teavet kaardiomaniku isikliku abistaja ja/või saatva isiku kohta.
1.11Komitee teeb ettepaneku näha ELi puudega isiku kaarti käsitlevate õigusaktidega ette ELi tasandil täielikult juurdepääsetav veebisait, mille juurde kuulub ka kergesti loetav ja viipekeelne versioon, mis on kättesaadav kõigis ELi keeltes ja mis vahendab praktilist teavet iga riigi kohta. Sellega peavad kaasnema ka kogu ELi hõlmavad ja riiklikud teadlikkuse suurendamise kampaaniad kõigis ELi keeltes, mis on suunatud üldsusele, potentsiaalsetele kaardi kasutajatele ja teenuseosutajatele.
1.12Komitee toetab ettepanekut töötada välja uus õigusakt ELi parkimiskaardi kohta koos ettepanekuga ELi puudega isiku kaardi kohta. Siiski kutsub komitee komisjoni üles võtma arvesse, et mõlemad kaardid peavad igal juhul kahe eraldi füüsilise kaardina säilima.
1.13Komitee rõhutab, kui oluline on, et ELi institutsioonid säilitaksid ELi puudega isiku kaardi väljatöötamisel, kasutuselevõtul ja edasisel hindamisel tiheda koostöö puuetega inimeste ning organisatsioonidega, kes esindavad puuetega inimesi ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.
1.14Komitee on seisukohal, et ELi puudega isiku kaart on täielikult kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega ja tagab kasutaja isikuandmete kaitse. Komitee palub komisjonil tagada asjakohaste andmete kõrgel tasemel kaitse ning turva- ja võltsimisvastased meetmed kavandatud õigusakti abil, mis käsitleb ELi puudega isiku kaardi väljatöötamist ja kasutamist.
2.Üldised märkused
2.1Komitee märgib, et Euroopa kodaniku staatus, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 20, hõlmab õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil. Puuetega inimeste puhul on see õigus kaitstud puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mille on ratifitseerinud Euroopa Liit ja 27 liikmesriiki ning mille artiklis 18 on määratud kindlaks liikumisvabadus, vabadus valida oma elukoht ja kodakondsus teistega võrdsetel alustel. Käsitledes puuet kui erinevaid vaegusi, mis võivad koostoimel erinevate takistustega tõkestada täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel, on kogu ühiskonna kohus kaitsta seda õigust ja võimaldada seda tõhusalt kasutada, eelkõige riikliku ja Euroopa avaliku poliitika kaudu.
2.2See raamistik hõlmab puuetega inimeste toetust, abi, ligipääsetavusmeetmeid, eriteenuseid, põhjendatud ümberkorraldusi, positiivseid meetmeid ja muud liiki hüvesid kui vahendeid, mille abil saavutatakse õiguste võrdne kasutamine ja ületatakse takistused. Seega tähendab puude mittetunnustamine, mis takistab nende toetusmeetmete kättesaadavust, otseselt seda, et ELis elavad 87 miljonit puuetega inimest ei saa kasutada õigust reisida ja/või asuda elama teistesse ELi riikidesse.
2.3Komitee väljendab heameelt selle üle, et komisjon teeb ettepaneku võtta vastu seadusandlik algatus ELi puudega isiku kaardi kohta, ning soovitab tungivalt, et ELi puudega isiku kaardi kasutuselevõtt kehtestataks määrusega, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides kiiresti, tõhusalt ja ühetaoliselt. Määrus on sobivam vahend selleks, et tagada kaardi kiire kasutuselevõtt ja vältida rakendamisest tulenevaid erinevusi riiklikul tasandil. Õigusaktid ei saa olla soovituslikud, kuna see ei võimalda kaardi üldist ja ühetaolist kasutuselevõttu. Direktiivi puhul kaasneks suur oht, et selle ülevõtmiseks kuluv aeg pikeneb määramata ajaks, mis võib tekitada olukorra, kus ELi puudega isiku kaart on mõnes liikmesriigis juba kasutusel, kuid teistes ELi riikides puuduvad veel selle kasutamist käsitlevad asjakohased õigusaktid. Määrusel aga oleks igas liikmesriigis kohene mõju.
2.4ELi puudega isiku kaart, mis aitaks kõrvaldada puuetega inimeste vaba liikumise ees seisvad takistused ELis, toimiks ja sellel oleksid ELi puudega isiku passi tunnused, võimaldades tuvastada ja seejärel saada ligipääsu kõigile õiguspärastele teenustele ja hüvitistele.
2.5Komitee leiab, et 2016.–2019. aastal kaheksas liikmesriigis käivitatud katseprojekt näitas kaardi teostatavust ja võimalusi kaardi kasutajate jaoks ning kuidas see võimaldab lihtsamat liikuvust, tagades ligipääsu soodustingimustele konkreetsete teenuste puhul, mis on vastuvõtva liikmesriigi puuetega inimestele juba kättesaadavad.
2.6Kaardi tõhusust kirjeldati katseprojekti hindamises, mis koostati 2021. aastal. Näiteks suurendas kaardi kasutamine puuetega inimeste osalemist kultuuri- ja vabaajasektoris, suurenes piiriülene liikuvus ja paljude kasutajate jaoks paranesid välisriigis viibides reisikogemused.
2.7Hindamine näitas siiski ka seda, et kasutajad soovisid suuremat ambitsioonikust ja enamate sektorite hõlmamist, sealhulgas transpordisektor, mis oli puudulik. Samuti peeti väga vajalikuks teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et potentsiaalsed kaardi kasutajad saaksid paremini aru uutest võimalustest ning teenuse osutajad oskaksid kaarti ja sellega kaasnevaid soodustusi ja teenuseid paremini tuvastada.
2.8Hindamisaruandes on selgelt välja toodud võimalused, kuid ka puuetega inimeste soovid ja võimalikud lüngad, mis ELi puudega isiku kaardi kasutamisel võival esile kerkida, kui sektorite hõlmatus on piiratud. Seepärast rõhutab komitee, kui oluline on anda ELi puudega isiku kaardi kasutajatele ligipääs kõigile riiklikul tasandil juba võimaldatavatele teenustele, hüvitistele ja soodustustele, mille puhul on puuetega inimestele ette nähtud soodustingimused või kohandused, olenemata sellest, kas neid osutavad avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused. Komitee leiab, et õigusaktidega ei tohiks kehtestada kitsapiirilist sektorite loetelu, vaid asjakohaseid õigusakte tuleks kohaldada kõikide ELi ühtse turu teenuste suhtes, kuna nimekirja kandmine tooks kaasa palju erandeid, säilitades enamiku praegustest takistustest ja piirates nende tõhusust.
2.9Riikliku sotsiaalpoliitika ja/või riiklike sotsiaalkindlustussüsteemidega seotud hüvitiste puhul, nagu otsene majanduslik toetus, isikuabiteenuste osutamine, õppurite toetamine või tööga seotud hüvitised ettevõtetele puuetega töötajate värbamisel, on komitee seisukohal, et puudega isiku õppima või tööle asumise korral teise liikmesriiki peaks ELi puudega isiku kaart selliseid teenuseid ajutiselt võimaldama, vähemalt puude ümberhindamise ja kinnitamise protsessi vältel. See tähendab, et puuetega inimestel, kes asuvad elama teise liikmesriiki töötamise või õppimise eesmärgil (nt programm „Erasmus+“), on võimalus võrdsetel alustel saada mis tahes toetust, mis on vajalik töötamiseks või õppimiseks.
2.10Komitee rõhutab, et ELi puudega isiku kaart on täielikult kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega ja tagab kasutaja isikuandmete kaitse, sest selle dokumendi kasutamine teenustele ja hüvitistele ligipääsu saamiseks vabastab isiku kohustusest näidata oma isikuandmeid ja nendest teavitada (eelkõige puude hindamisega seotud andmed ja tervist käsitlevad isikuandmed).
2.11ELi puudega isiku kaarti käsitlev ettepanek peaks hõlmama jõustamis- ja järelevalvesüsteemi käivitamist, et tagada selle sujuv ja tõhus rakendamine, ning struktuuri loomist, mille abil suunata ja hallata kasutajate kaebusi ja taotlusi.
2.12Komitee mõistab, et puude tunnustamine ELi puudega isiku kaardi kaudu ei tähenda aga puude hindamise mudelite ühtlustamist liikmesriikides. Sellest olenemata kohustab see liikmesriike täiustama praegusi süsteeme, mis põhinevad peamiselt meditsiinilisel lähenemisviisil, et liikuda puuetega inimeste õiguste konventsioonile vastavate mudelite suunas. Vastavalt Euroopa Parlamendi hiljutisele uuringule puuete hindamise ja vastastikuse tunnustamise ning ELi puudega isiku kaardi kohta valitseb kindel üksmeel selles, et on vaja parandada ühiste põhimõtete vastuvõtmist ning paremini ühtlustada puuete määratlusi, hindamist ja vastastikust tunnustamist. Samuti mõistab komitee, et praegused hindamissüsteemid on keskendunud rohkem individuaalsetele omadustele kui keskkonnanäitajatele, tuginedes suuresti meditsiinilistele teadmistele või keskkonnaväliselt toimuvale üksikisikute testimisele, mitte terviklikumale lähenemisviisile, milles võetakse arvesse inimeste tegelikku eluolu.
3.Konkreetsed märkused
3.1Komitee on seisukohal, et kaart peab olema füüsiline ja digisuutlikkusega. Näiteks ruutkood ja/või elektrooniline kiip, mis võimaldab ühenduda puude hindamise andmetega, oleks positiivne täiendus. Füüsiline kaart peab olema täielikult juurdepääsetav, sisaldama punktkirjas kirjeldust ja vastama isikutunnistustele ette nähtud standardsuurusele.
3.2ELi puudega isiku kaardi projekt peab sisaldama ELi tasandi veebisaiti, kus on esitatud praktilised andmed iga riigi kohta, näiteks kus kaarti taotleda ja kuidas see toimib. ELi veebisait, samuti riikide veebisaidid ja kaardi täielik taotlusprotsess, peaks olema kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes ning kergesti loetavas ja viipekeelses versioonis. Samuti see peab olema juurdepääsetav veebisisu juurdepääsetavussuuniste kõrgeimal vastavustasemel (AAA).
3.3ELi puudega isiku kaart peaks sisaldama ka teavet kaardiomaniku isikliku abistaja ja/või saatvate isikute kohta, et lisada nad hüvitiste ja toetuse kohaldamisalasse, kui see on asjakohane. Seda teavet võib füüsilisel kaardil väljendada konkreetse sümboli või märkega.
3.4Komitee leiab, et ELi puudega isiku kaardi kasutamine peab olema vabatahtlik, kusjuures õigusaktidega tuleb määratleda, et iga puudega inimene võib ise otsustada, kas ta soovib kaarti taotleda, ning puude tõendamisel ei tohiks kunagi kaasneda sellise kaardi omamise kohustust.
3.5Komitee kutsub komisjoni üles tagama rahastamisvahendi ELi puudega isiku kaardi kasutuselevõtuks kõigis ELi liikmesriikides, sealhulgas kogu ELi hõlmav veebisait. Hiljem tuleb tagada kaardi trükkimise ja väljastamise, personali, teabevahetuse ning veebisaidi haldamise ja sellega seotud vahendite, näiteks võimalike mobiilirakenduste jätkuv rahastamine. Seda võiks teha kas ELi rahastamisvahendi ja/või riiklike rahastamisvoogude jätkamise kaudu.
3.6Teabevahetus ja teadlikkuse suurendamine ELi puudega isiku kaardi kohta on äärmiselt olulised, et tagada kaardi kättesaadavus kõigile võimalikele kasusaajatele ja teenuseosutajatele. Kaardi kasutuselevõtuga peaksid kaasnema kogu ELi hõlmavad ja riiklikud teadlikkuse suurendamise kampaaniad, mis on suunatud üldsusele, potentsiaalsetele kaardi kasutajatele, et need saaksid taotluse esitada, ning teenuseosutajatele, et need saaksid kaardisüsteemiga ühineda, misläbi see süsteem saavutaks oma täieliku potentsiaali. Teavet tuleks pakkuda kõigis ELi keeltes, kergesti loetavas ja viipekeelses versioonis, et tagada juurdepääs kõigile. Eriti tuleb teha jõupingutusi nende puuetega inimesteni jõudmiseks, kellel võib olla raskusi juurdepääsul teabele kaardi olemasolu, eeliste ja selle taotlemisega seotud protsesside kohta, näiteks psühhosotsiaalse või intellektipuudega inimesed ja need, kellel on piiratud tugisüsteem (nt puuetega pagulased). Et jõuda paremini Ukrainast pärit puuetega pagulasteni, tuleks suhelda ka ukraina keeles. Kampaaniatele peab järgnema korrapärane teabevahetus, et teavitada kaardiomanikke ja üldsust kaardisüsteemi uutest täiendustest ja kaardi eelistest üldiselt, et tagada selle ELi projekti hea nähtavus.
3.7Komitee rõhutab, et ELi institutsioonide jaoks on oluline säilitada tihe koostöö puuetega inimeste ning organisatsioonidega, kes esindavad puuetega inimesi ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Puuetega inimesed ja neid esindavad organisatsioonid tuleks projekti elluviimisse täiel määral kaasata. See kehtib nii poliitilisele tasandile, kus kaart välja töötatakse, kui ka täideviivale tasandile, kes vastutab selle kasutuselevõtu ja levitamise eest, ning samuti teavitamismeetmete puhul. Komisjon peaks igal aastal liikmesriikides korraldama teabevahetusi probleemide, edusammude ja heade tavade kohta, kaasates puuetega inimesi ja nende organisatsioone, et parandada ajapikku kaardi kohaldamisala ja kasutust.
3.8ELi puudega isiku kaardi kasutuselevõtu raames tuleks koguda anonüümitud andmeid hüvitise saajate kohta, liigitatuna soo ja vanuse alusel.
4.ELi parkimiskaart
4.1Komitee mõistab, kui oluline on ajakohastada õigusakte, millega ühtlustatakse ELi parkimiskaardi omadused ja toimimine. Riiklikul, piirkondlikul või isegi kohalikul tasandil rakendatava kaardi eri vormid toovad kasutajate jaoks endiselt kaasa takistusi ja tõrkeid. Sellegipoolest on parkimiskaardi kasutamine paljude puuetega inimeste jaoks äärmiselt oluline, eelkõige kuna see on ainus lahendus, mis võimaldab juurdepääsu piiratud ligipääsuga linnapiirkondadele, sest ühistransporti ei ole puuduliku ligipääsetavuse tõttu sageli võimalik kasutada.
4.2Komitee leiab, et ELi parkimiskaardi vorm, omadused ja väljastamiskord tuleks ühtlustada liikmesriikidele siduvas vormis ja sellest tuleks kaardi kasutajaid arusaadaval viisil teavitada. Kontrolli kaardi petturliku kasutamise ja puuetega inimestele ette nähtud parkimiskohtade ebaseadusliku kasutamise üle tuleks tugevdada ning rakendada rangemaid turva- ja võltsimisvastaseid meetmeid koos kõrgemate ja tõhusamate trahvidega väärkasutuse ja võltsimise korral. Teadlikkuse suurendamise kampaania peaks olema suunatud ka üldsusele, et võidelda puuetega inimestele ette nähtud parkimiskohtade ebaseadusliku kasutamise vastu.
4.3ELi parkimiskaarti käsitlevad õigusaktid peaksid veelgi ühtlustama vastavus- ja väljastamiskorda käsitlevaid eeskirju liikmesriikidele siduvas vormis ja sellest tuleb kaardi kasutajaid arusaadaval viisil teavitada. Samuti võib see hõlbustada heade tavade vahetamist riiklike ametiasutuste vahel, käivitades sel teemal komisjoni töörühma, mis võimaldab arendada ideid ELi tasandil.
4.4ELi parkimiskaarti käsitlevate uute õigusaktide ja ELi puudega isiku kaarti puudutava ettepaneku väljatöötamisel tuleb arvesse võtta, et mõlemad kaardid peavad igal juhul kahe eraldi füüsilise kaardina säilima. Mitte kõik puuetega isikud, kes on puudega isiku kaardi potentsiaalsed omanikud, ei juhi sõidukit, ning praktilistel põhjustel peab parkimiskaart jääma pargitud sõidukisse, samas kui ELi puudega isiku kaarti peaks selle kasutaja endaga kaasas kandma.
Brüssel, 3. aprill 2023
Aurel Laurenţiu Plosceanu
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni esimees
_____________