SOC/745

Ebakindel töö ja vaimne tervis

ARVAMUS

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

„Ebakindel töö ja vaimne tervis“

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Hispaania taotlusel)

Kontakt	valeria.atzori@eesc.europa.eu
Administraator	Valeria Atzori
Dokumendi kuupäev	14/04/2023

Raportöör: José Antonio Moreno Díaz

Nõukogu eesistujariigi Hispaania konsulteerimistaotlus	kiri 26/07/2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
	(ettevalmistav arvamus)
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	03/04/2023
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	60/24/6
Vastuvõtmine täiskogus	DD/MM/YYYY
Täiskogu istungjärk nr	…
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	…/…/…

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Parlamendi 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni kohaselt on ebakindel töösuhe selline tööhõivevorm, mille puhul ei järgita ELi, rahvusvahelisi ja riiklikke standardeid ning seadusakte ja/või mis ei paku piisavaid vahendeid inimväärseks eluks või piisavaks sotsiaalkaitseks.

1.2Töö võib olla vaimset tervist kaitsev tegur, kuid see võib aidata kaasa ka haiguste tekkele, mistõttu WHO peab tööd sotsiaalseks teguriks, mis määrab tervisliku seisundi.

1.3Usaldusväärsete teaduslike tõendite kohaselt suurendab ebakindel töö töötajate vaimse tervise halvenemise tõenäosust. Näiteks suurendab suur ebakindlus töösuhetes depressiooni, ärevuse ja enesetapu tõenäosust, suured nõudmised ja vähene kontroll suurendavad diagnoositud psüühikahäire tõttu haiguspuhkusele jäämise võimalust ning nende kahe riski kombinatsioon suurendab depressiivsete häirete esinemise tõenäosust.

1.4Ebakindlad töövormid võivad olla muu hulgas järgmised: mittevabatahtlik osaajaga töötamine; madal palk, mis ei kata põhivajadusi; nulltunni-, nõudetöö- või tähtajalised lepingud struktuuriliste vajaduste katmiseks; pidev ebakindlus töö kestuse, tööaja, palga, tööülesannete jms osas; sõltumatuse ja tööalase arengu puudumine; ülemäärased nõudmised, mille tulemuseks on pikem või pingelisem tööpäev ning vastuolu töö- ja pereelu vahel. Sellised töövormid on töötajate jaoks harva vabatahtlik valik, kuigi on töötajaid, kes need valivad.

1.5Ebakindlat tööd esineb rohkem füüsilise töö tegijate, naiste, noorte ja rändajate seas. See suurendab sotsiaalset ebavõrdsust ning võib mitmekordistada diskrimineerimist ja sotsiaalse seisundi mõju psüühikahäirete tekkele.

1.6Vastavalt direktiivile 89/391/EMÜ töötervishoiu ja tööohutuse kohta, ELi põhiõiguste hartale, Euroopa sotsiaalhartale, ELi toimimise lepingule ning Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetele ja selle tegevuskavale ei tohi töötajate tervise ja ohutuse arvelt saada ettevõtluskasumit ega seda suurendada, vähendada tööjõukulusid ega tagada paindlikkust tööandjatele.

1.7Ebakindel töö ei ole kooskõlas kestliku arengu eesmärkide saavutamisega ELis.

1.8Selleks et vähendada ebakindlaid töösuhteid ja nendega seotud vaimse tervise probleemide levimist, peab komitee vajalikuks tagada selliste ELi ja riiklike õigusnormide rakendamine ja jõustamine, millega kehtestatakse kvaliteetsed ja tervislikud töö- ja tööhõivetingimused, mis võimaldavad inimväärset elu.

1.9Selleks peab komitee hädavajalikuks tõhustada kõnealuste õigusnormide järgimise järelevalvet ja kontrolli, tingimusel et pädevale ametiasutusele antakse piisavalt vahendeid (ILO piirmäärad), ning tagada asjakohased rahalised karistused normide mittejärgmise korral.

1.10Kooskõlas kehtivate ELi riigihankedirektiividega teeb komitee ettepaneku keelata kõnealuseid õigusnorme mittejärgivatel ettevõtetel ja organisatsioonidel osaleda hankemenetlustes ja saada riigiabi.

1.11Komitee võtab teadmiseks teatise „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021−2027“ (COM(2021) 323 final). Lisaks teeb komitee ettepaneku võtta ELi tasandil vastu konkreetsed õigusnormid psühhosotsiaalsete riskide ennetamise kohta ning edasi arendada ja ajakohastada tööohutuse ja töötervishoiu direktiivi (89/391/EMÜ), rakendada kutsealaste psühhosotsiaalsete riskide ennetamist nende tekkekohas ning muuta töö kavandamise, juhtimise ja korraldamise viise, sest teaduslikud tõendid on näidanud, et konkreetsed riiklikud õigusnormid selles valdkonnas on tõhusam viis võtta ennetusmeetmeid ja vähendada kokkupuudet nende riskidega. Seepärast võiks nende eeliseid laiendada direktiiviga kõigile ELi liikmesriikidele.

1.12Komitee rõhutab, et tuvastatud, tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide vähendamine nende tekkekohas, kasutades selleks töökorralduslikke meetmeid, et töötingimusi ümber kujundada, on üks samm vaimse tervise edendamisel töökohal kooskõlas WHO ja ILO poolt 2022. aasta septembris oma suunistes ja poliitikaülevaates kirjeldatuga 1 .

1.13Komitee võtab teadmiseks läbirääkimised, mida peetakse platvormitöö tingimuste parandamist käsitleva 2021. aasta direktiivi ettepaneku üle, ja toetab neid. Samuti teeb komitee ettepaneku töötada välja asjakohased meetodid, kuidas hallata tehisintellekti kasutamist töökohal viisil, mis väldib kutseriske ja töötajate muude õiguste kahjustamist.

1.14Lõpetuseks teeb komitee ettepaneku töötada ELi ja riigi tasandil välja tööstuspoliitika, et luua kvaliteetseid töökohti, mis tagavad tervisele ohutud töötingimused ja parandavad konkurentsivõimet.

2.Üldised märkused

2.1Hispaania valitsus peab oma ELi nõukogu 2023. aasta eesistumisajal esmatähtsaks tegeleda ebakindlate töösuhete mõjuga vaimsele tervisele, sest selle küsimusega tegelemine on hädavajalik, et kujundada uus tööpoliitika, mis võimaldab liikuda tervisele ohutumate, inimkesksete ja kaasavamate inimväärsel tööl põhinevate tööturgude suunas 2 . Seepärast palus ta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada teemakohane ettevalmistav arvamus.

2.2Ebakindlad töösuhted ei ole kooskõlas ÜRO 2030. aasta aastatuhande arengueesmärkidega, täpsemalt kestliku arengu eesmärkidega nr 8 „Inimväärne töö ja majanduskasv“, nr 3 „Hea tervis ja heaolu“ ja nr 5 „Sooline võrdõiguslikkus“ 3 . WHO hinnangul 4 toob vaimsele tervisele kasu inimväärne töö. Seevastu seab halb töökeskkond, sealhulgas diskrimineerimine ja ebavõrdsus, liigne töökoormus, vähene kontroll töö üle ja töökoha ebakindlus, vaimse tervise ohtu.

2.3Euroopa Parlamendi resolutsioonis töötingimuste ja ebakindlate töösuhete kohta on ebakindlad töösuhted 5 määratletud kui tööhõivevorm, mille puhul ei järgita ELi, rahvusvahelisi ja riiklikke standardeid ning seadusakte ja/või mis ei paku piisavaid vahendeid inimväärseks eluks või piisavaks sotsiaalkaitseks.

2.4EU-OSHA tesauruse kohaselt on ebakindel töö selline töö, mis on halvasti tasustatud, ebastabiilne, kaitsmata ja mis ei suuda majapidamist ülal pidada 6 . Rahvusvahelises ebakindla töö alaste teadusuuringute võrgustikus (PWR) määratletakse ebakindlat tööd aga kui mitmemõõtmelist nähtust, mis hõlmab muu hulgas töösuhete ebakindlust, ebapiisavat sissetulekut ning õiguste ja kaitse puudumist töösuhetes ning mis võib puudutada nii mitteametlikke kui ka ametlikke töötajaid 7 . Nagu Eurofound märgib, ei ole ebakindlal tööl universaalset määratlust, kuid laialdaselt on tunnustatud vajadust selle küsimusega tegeleda, et tagada inimväärsed ja tervisele ohutud töötingimused kooskõlas ILO inimväärse töö tegevuskavaga 8 .

2.5Neid mõisteid arvesse võttes võib teatavaid tööhõivevorme ja töötingimusi, mis kujundavad ebakvaliteetseid töökohti, pidada ebakindlateks. Need on näiteks mittevabatahtlik osaajaga töötamine, pikad tööpäevad või kohustus olla pidevalt kättesaadav, madal või ebakindel palk, tähtajalise, nulltunni- või nõudetöölepingu kuritarvitamine, ilma lepinguta töötamine ja ilma ennetusmeetmeteta töötamine.

2.6Ebakindel töö võib hõlmata järgmist: pikemad ja pingelisemad tööpäevad; sõltumatuse ja tööalase arengu puudumine; prognoosimatu ja ebasotsiaalne tööaeg, mis põhjustab töö- ja pereelu konflikti; ebapiisav tööaeg ja palk, mis ei kata põhivajadusi; pidev ebakindlus töökoha kestuse ja töötingimuste suhtes (tööaeg, palk, tööülesanded jne); raskused tööõiguste, sealhulgas kollektiivse tegutsemise õiguse kasutamisel, mis vähendab läbirääkimisjõudu; suurem kaitsetus kuritarvitamise, diskrimineerimise ja ahistamise ees; töötamisest hoolimata võimetus elada inimväärset elu (palgavaesus).

2.7Ebakindel töö võib mõjutada mitmeid igapäevaelu valdkondi, sealhulgas tervist. EU-OSHA märgib, et uuringutes ebakindlate töösuhete mõju kohta tööohutusele ja töötervishoiule on leitud negatiivseid seoseid ning mida suurem on töö ebakindlus, seda rohkem on see seotud haigestumuse või suremusega 9 .

2.8Mõned konkreetsed näited, mis põhinevad kõige kvaliteetsematel teaduslikel tõenditel ja võrdlevad ebakindlal töökohal töötajaid teiste töötajatega (pikaajalised või suurte andmebaasidega uuringud, mis võimaldavad kõrvale jätta juhuslikud andmed ja eristada muid tööväliseid ja -siseseid põhjuseid), on järgmised: ebakindlaid töösuhteid iseloomustav suur tajutud tööalane ebastabiilsus suurendab depressiooni tekkimise tõenäosust 61 %, ärevuse ilmnemise tõenäosust 77 % 10 ja enesetapu tõenäosust 51 % 11 . Need näitavad ka seda, et kõrged tööalased nõudmised suurendavad diagnoositud psüühikahäire tõttu haiguspuhkusele jäämise tõenäosust 23 %, vähene kontroll töö üle suurendab seda tõenäosust 25 % 12 ning nende kahe teguri kombinatsioon suurendab depressiooni esinemise tõenäosust 77 %. Pikad töötunnid suurendavad depressiooni tõenäosust 14 % 13 .

2.9Kui ELis kõrvaldataks psühhosotsiaalsed riskid tööl, väheneks depressiooni esinemine 17–35 % ja südame-veresoonkonna haiguste ilmnemine 5–11% 14 .

2.10Ebakindlad töövormid ja töötingimused on harva töötajate vabatahtlik valik. Paljud tõendid näitavad, et need tööhõivevormid esinevad sagedamini füüsilise töö tegijate, naiste, noorte ja sisserändajate puhul, 15 mis suurendab veelgi nende sotsiaalset ebavõrdsust, mis tuleneb klassist, soost, vanusest, rahvusest ja etnilisest kuuluvusest. See võib mitmekordistada intersektsionaalset diskrimineerimist, olemasolevat tervisealast ebavõrdsust ja sotsiaalse seisundi mõju psüühikahäirete tekkele. Kuigi need töövormid ei ole sageli töötajate eelistatud valik, on siiski töötajaid, kes valivad need töövormid.

2.11Ebakindla töö levimus on ka ELi riikide 16 ja tegevusvaldkondade lõikes ebaühtlane. Selle esinemissagedus on suurem tegevusvaldkondades, mis on seotud majapidamis- ja hooldustöödega (nt puhastusteenused, sotsiaal- ja tervishoiuteenused, külalismajandus, hotellid, turvateenused, kojutarne jne) 17 ning COVID-19 pandeemia on seda tendentsi süvendanud. Ebakindlat tööd esineb aga kõigis sektorites – ka avalikus sektoris – ja kõigis riikides.

2.12Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse direktiivile 89/391/EMÜ on tööandjal kohustus tagada töötajate ohutus ja tervis kõigis tööga seotud aspektides. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 kohaselt on igal töötajal õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased. Igal töötajal on õigus maksimaalse tööaja piirangule ning igapäevastele ja -nädalastele puhkeaegadele ja iga-aastasele tasulisele puhkusele. See kajastub ka Euroopa sotsiaalhartas, ELi toimimise lepingus ning Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetes ja selle tegevuskavas. Töötajate tervise ja ohutuse arvelt ei tohi saada ettevõtluskasumit ega seda suurendada, vähendada tööjõukulusid ega tagada paindlikkust tööandjatele.

3.Konkreetsed märkused

3.1Kapitali ja tööjõu vahelise võimu tasakaalustamatus on ebakindlat tööd põhjustada võiv riskitegur. Seda tasakaalustamatust tuleb parandada nii õigusnormide kui ka sotsiaaldialoogi ja ametiühingute kaudu, luues tingimused, mis kaitsevad töötajaid, säilitades samal ajal soodsad majandustingimused ja vältides ebaausat konkurentsi.

3.2Vajadust tugevdada töötajate ja nende esindajate õigusi käsitlevate õigusnormide järgimist ja rakendamist tõendab asjaolu, et kolm peamist põhjust ELis, mis motiveerivad tööandjaid tegelema ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse küsimusega, on järgmised: õigusnormide järgimine (89,2 %), töötajate ja nende esindajate nõudmiste rahuldamine (81,8 %) ning tööjõuameti trahvide vältimine (79,4 %) 18 .

3.3Teine näide õigusnormide tõhususest lepingulise ebakindluse vähendamisel pärineb Hispaaniast: hiljuti heaks kiidetud tööreform, mis on sotsiaaldialoogi tulemus, on vähendanud ebatavaliselt kõrget ajutiste töösuhete määra Hispaania tööturul.

4.Ettepanekud

4.1Komitee märgib, et on kindlaid tõendeid selle kohta, et ebakindel töö suurendab vaimse tervise halvenemise tõenäosust. Seega, järgides töötervishoiu ja rahvatervise ning tööalase epidemioloogia teadusvaldkonna soovitusi ning samuti rahvusvaheliste institutsioonide soovitusi vaimse tervise kohta töökohal ning võttes arvesse tööriskide ennetamist tekkekohas käsitlevas direktiivis 89/391/EMÜ sätestatud õigusi, on kõik siin väljapakutud meetmed teadlikult suunatud ebakindla tööga seotud riskide leviku piiramisele, et vältida töötajate vaimse tervise halvenemist. Kuna vaimset tervist mõjutada võivad riskitegurid on eri sektorites ja isegi sama sektori eri töökohtadel väga erinevad, on kõige sagedamini võimalik leida parimaid lahendusi sektori või ettevõtte tasandil peetava sotsiaaldialoogi kaudu, mis võimaldab sihipärast käsitlust, võttes arvesse kõiki õigusraamistikke.

4.2Komitee märgib, et oma töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus aastateks 2021–2027 19 märkis komisjon, et ta kavatseb muu hulgas

·käivitada aastateks 2023–2025 EU-OSHA tervislike töökohtade kampaania, mis käsitleb ohutu ja tervisliku digitaalse tuleviku loomist ning hõlmab eelkõige psühhosotsiaalseid ja ergonoomilisi riske;

·valmistada enne 2022. aasta lõppu koostöös liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega ette vaimset tervist töökohal käsitleva muu kui seadusandliku ELi tasandi algatuse, milles hinnatakse seoses töötajate vaimse tervisega esilekerkivaid probleeme ja esitatakse tegevussuunised;

·töötada välja analüütilise aluse, e-vahendid ja suunised keskkonnasäästlike ning digitaalsete töökohtade ja protsessidega, sh eelkõige psühhosotsiaalsete ja ergonoomiliste riskidega seotud riskihindamiseks.

4.3Kvaliteetset tööhõivet ja töötingimusi kehtestavate kehtivate ELi ja riiklike õigusnormide rakendamise tagamine

4.3.1Komitee märgib, et kehtivad tööhõivet ja töötingimusi, esindatust ja osalemist käsitlevad ELi direktiivid hõlmavad õigusi, kohustusi ja vastutust seoses tööaja korralduse (2003/88/EÜ), töö- ja eraelu tasakaalu (2019/1158/EL), piisava miinimumpalga (2022/2041/EL), mittediskrimineerimise (2006/54/EÜ, 2000/78/EÜ, 2000/43/EÜ), töötingimuste prognoositavuse ja läbipaistvuse (2019/1152/EL), tööriskide vältimise ning töötervishoiu ja tööohutuse (89/391/EMÜ ja selle konkreetsed edasiarendused) ning töötajate ja nende esindajate teavitamise ja nendega konsulteerimisega (2009/38/EÜ, 2003/72/EÜ, 2002/14/EÜ). Lisaks kaitseb ELi põhiõiguste harta ühinemisvabadust, kollektiivläbirääkimiste õigust ning õigust meelt avaldada ja streikida. Selle õigusnormistiku rakendamine täismahus annaks töötajatele võimaluse teha inimväärset tööd, vähendaks ebakindlust ja edendaks vaimset tervist.

4.3.2Komitee märgib aga, et kõnealuste õigusaktide rakendamisel, jõustamisel ja järgimisel, milles käsitletakse töötingimusi, mis on kehtestatud vältimatute miinimumõigustena, ning kehtivate õigusaktide kohaldamisel on veel arenguruumi.

4.4Seepärast teeb komitee järgmised ettepanekud:

4.4.1parandada nende direktiividega hõlmatud kehtiva tööõiguse järelevalvet ja jõustamist, et tagada nende tõhus rakendamine. Selleks peavad liikmesriigid andma pädevatele tööjõuametitele piisavalt inimressursse, järgides ILO soovitatud piirmäärasid 20 ;

4.4.2tagada kõnealuste direktiivide mittejärgimise korral asjakohased rahalised karistused;

4.4.3keelata kooskõlas kehtivate ELi riigihankedirektiividega osalemine hankemenetlustes ning ELi, riigi või kohaliku abi saamine juhul, kui kõnealuseid direktiive ei järgita;

4.4.4kasutada täielikult ära kõrgemate tööinspektorite komitee (SLIC) pakutavaid võimalusi ELi-poolseks koordineerimiseks punktis 4.3.1 osutatud õigusaktide jõustamise järelevalves.

4.4.5Komitee toetab läbirääkimisi, mida peetakse platvormitöö tingimuste parandamist käsitleva 2021. aasta direktiivi ettepaneku üle, ning võtab teadmiseks käimasolevad läbirääkimised nõukogu seisukoha üle ja Euroopa Parlamendi tööhõivekomisjoni poolt 2022. aasta detsembris esitatud muudatusettepanekud. Samuti teeb komitee ettepaneku töötada välja asjakohased meetodid, kuidas hallata tehisintellekti kasutamist töökohal viisil, mis väldib kutseriske ja töötajate muude õiguste kahjustamist.

4.5Keskendumine tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide ennetamisele

4.5.1Komitee võtab teadmiseks teatise „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021−2027“ (COM(2021) 323 final). Lisaks teeb komitee ettepaneku võtta ELi tasandil vastu konkreetsed õigusnormid psühhosotsiaalsete riskide ennetamise kohta, edasi arendada ja ajakohastada tööohutuse ja töötervishoiu direktiivi (89/391/EMÜ), rakendada kutsealaste psühhosotsiaalsete riskide ennetamist nende tekkekohas ning muuta töö kavandamise, juhtimise ja korraldamise viise, sest teaduslikud tõendid on näidanud, et konkreetsed riiklikud õigusnormid selles valdkonnas on tõhusam viis võtta ennetusmeetmeid ja vähendada kokkupuudet nende riskidega 21 .

4.5.2Lisaks rõhutab komitee, et õigus ohutule ja tervislikule töökeskkonnale lisati 2022. aasta juunis toimunud Rahvusvahelise Töökonverentsi 110. istungjärgul ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste raamistikku ning et tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide vähendamine nende tekkekohas, kasutades selleks töökorralduslikke meetmeid, et töötingimusi ümber kujundada, on oluline samm vaimse tervise edendamisel töökohal kooskõlas WHO ja ILO poolt 2022. aasta septembris oma suunistes ja praktilisi strateegiaid kirjeldavas poliitikaülevaates kokkulepituga 22 . Lisaks psühhosotsiaalsete riskide ennetamisele soovitavad need organisatsioonid teise sammuna parandada vaimset tervist töökohal, kaitstes ja edendades seda eelkõige koolituse ja selliste meetmete kaudu, mis parandavad vaimse tervise alast teadlikkust. Kolmas samm on toetada vaimse tervise häirega töötajaid, et mõistlike kohandusmeetmete ja tööle naasmise programmide abil saaksid nad täielikult ja õiglaselt töös osaleda. Lõpetuseks soovitavad nad luua soodsa keskkonna koos valdkonnaüleste meetmetega, et parandada vaimset tervist töökohal juhtimise, investeeringute, õiguste, kaasatuse, osalemise, tõendite ja nõuete täitmise kaudu.

4.5.3Komitee rõhutab, nagu on märgitud ka ELi sotsiaalpartnerite raamlepingus tööstressi kohta, et raamdirektiivi 89/391 kohaselt on kõigil tööandjatel juriidiline kohustus kaitsta töötajate tööohutust ja töötervishoidu. See kohustus kehtib ka tööstressi probleemide suhtes, kui need kujutavad endast riski tervisele ja ohutusele.

4.5.4Komitee teeb sellega seoses ettepaneku, et kõnealuse direktiiviga arendataks organisatsioonilise ja kollektiivse lähenemisviisi abil välja tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide esmane ennetamine. Selleks peaks see reguleerima järgmist:

4.5.4.1kasutatavate hindamismeetodite kvaliteedinõuded (terviseandmete alusel kinnitatud, mõõdavad teaduslikult tõestatud psühhosotsiaalseid riske, visualiseerivad ebavõrdsust jne);

4.5.4.2vajadusel ennetusmeetmete kehtestamine, kavandamine ja rakendamine nende riskide kõrvaldamiseks või minimeerimiseks järgmisel viisil: 1) reageerimine psühhosotsiaalsete riskide hindamise tulemustele; 2) kahjulikuks tunnistatud töötingimuste muutmine nende tekkekohas, võttes korralduslikke meetmeid, et ennetusmeetmetes ei keskendutaks ainuüksi mõjuvõimu suurendamisele ja taastumisele;

4.5.4.3tööandja kohustus vähendada tööriske, võttes asjakohaseid meetmeid tuvastatud, tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide vähendamiseks ja töötingimuste ümberkujundamiseks. Need meetmed võivad olla järgmised: kaupade tootmise ja teenuste osutamise protsessi ja tehnoloogia parandamine ning töötajate arvu suurendamine, et vähendada koormust; selle tagamine, et töö ajakava sobib perekonnas tehtava hooldustööga; osalus- ja koostööpõhiste töömeetodite edendamine, et töötajatel oleks sõnaõigus oma töö korraldamisel, ning töötajate ja ülemuste vahelise funktsionaalse toe suurendamine; õiglase värbamis-, tööülesannete määramise, koolitus- ja edutamiskorra kehtestamine, et parandada juhtimise kvaliteeti; mitmekesiste ülesannete kavandamine, et võimaldada töötajatel rakendada oma oskusi ja teadmisi ning omandada uusi; tööhõive ja töötingimuste stabiilsuse edendamine ning prognoositavuse tagamine muudatuste puhul, mis peavad olema põhjendatud ja mõistlikud, et vältida ebakindlust töökohal; piisav palk, mis peab võimaldama inimväärset elu, kooskõlas kohaldatavate õigusnormide, sotsiaaldialoogi ja kollektiivlepingutega. Kõik need meetmed aitaksid vähendada ebakindlust töökohal ja kaitseksid vaimset tervist;

4.5.4.4nõue võtta asjakohaselt arvesse hindamise ennetavat eesmärki, et edendada kõnealuste riskide tõhusat juhtimist, vältides pelgalt bürokraatlikke ümberhindamisi;

4.5.4.5selle tagamine, et kõik need meetmed, mille eesmärk on ennetada psühhosotsiaalseid riske tekkekohas, alates hindamise kavandamisest kuni korralduslike muudatuste ja nende tõhususe jälgimiseni riskide vähendamisel põhinevad töötajate ja nende esindajate osalemisel töökoha või ettevõtte tasandil, kooskõlas töötajate ja/või nende esindajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevate kohaldatavate õigusnormidega. Selleks tuleb kooskõlas kehtivate riiklike õigusnormidega tagada asjaomaste organite, nagu tööohutuse ja -tervishoiu komiteede, tööriskide ennetamisega tegelevate usaldusisikute, töönõukogude jne olemasolu ja toimimine, kui see on sätestatud riiklikes õigusaktides ja/või kollektiivlepingutes, ning samuti läbirääkimised ametiühingute esindajate ja tööandjate vahel, kooskõlas kohaldatavate õigusaktide ja kollektiivlepingutega.

4.6Tööstuspoliitika, mille eesmärk on toetada kvaliteetsete töökohtade loomist

4.6.1Ettevõtete võimet luua majanduses kvaliteetseid kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti mõjutab lisaks teistele teguritele asjaomase riigi tööstuspoliitika. Seepärast teeb komitee ettepaneku, et tööstuspoliitika kujundamisel Euroopa tasandil võetaks arvesse eesmärki luua kvaliteetseid kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti, mis tagavad tervislikud töötingimused ja suurendavad konkurentsivõimet. See võiks muu hulgas põhineda järgmisel:

4.6.1.1ametiasutuste, sealhulgas majandusarenguga tegelevate asutuste aktiivsem osalemine, milles keskendutakse vajaliku taristu tagamisele ja aktiivsele tööhõivepoliitikale, mis on kohandatud selliste tööstusharude konkreetsete vajadustega, millel on suurim potentsiaal luua kvaliteetseid kohalikke töökohti, nõudes abisaavatelt ettevõtetelt vastutasuks selliste töökohtade minimaalset arvu;

4.6.1.2teadus- ja arendustegevuse investeeringute suunamine tootlikkust suurendavatesse ja tööjõu seisukohast soodsa mõjuga tehnoloogiatesse, et suurendada koostoimes nende võimet luua väärtust;

4.6.1.3tööriskide ennetamise ja töötajate tervise kaitse kriteeriumide lisamine tööstuspoliitika kujundamisse;

4.6.1.4rahvusvahelistesse kaubanduslepingutesse töötajate õigusi tagavate kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide lisamine.

4.7Komitee teeb ettepaneku lisada kõigis riikides kohustusliku hariduse ja kutseõppe valdkonnaülesesse õppekavasse teadmised individuaalsetest ja kollektiivsetest tööõigustest ning ettevõtlusoskused, et anda tulevastele töötajatele ja tööandjatele vajalikud teadmised nendes küsimustes.

4.8Lähtudes Eurofoundi, EU-OSHA ja Eurostati uuringute tulemustest ning andmetest, teeb komitee ettepaneku teha korrapäraselt kindlaks kõige levinumad ebakindla töö vormid ja nende arengukeskkonnad (riigid, sektorid jne) ning kõige enam mõjutatud rühmad (füüsilise töö tegijad, naised, noored jne) ning jälgida nende arengut.

4.9Komitee teeb ettepaneku edendada teadusuuringuid töö kvaliteedi ja vaimse tervise valdkonnas, alustades teabesüsteemide ja epidemioloogilise seire parandamisest nendes valdkondades.

Brüssel, 3. aprill 2023

Aurel Laurenţiu Plosceanu

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni esimees

*

*    *

NB!    Järgneb lisa.

LISA
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
ARVAMUSELE

Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletamisel siiski vähemalt veerandi häältest (kodukorra artikli 60 lõige 2).

MUUDATUSETTEPANEK 1 SOC/745 Ebakindel töö ja vaimne tervis Punkt 2.3 Lisada uus punkt. Paigutada olemasoleva punkti järele.

Esitanud: BLIJLEVENS René DANISMAN Mira-Maria MICHEVA Mariya PILAWSKI Lech POTTIER Jean-Michel VADÁSZ Borbála

Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

Vaimse tervise ja heaolu edendamine on kogu ühiskonna huvides. Tööelus on oluline edendada vaimset tervist, sest vaimse tervise probleemid võivad põhjustada väiksemat tööviljakust, kehvemaid töötulemusi ja sagedasemat töölt puudumist. Head vaimset tervist seostatakse aga suurema motivatsiooni ja tööviljakusega. Seega on ebakindlus ja vaimne tervis küll seotud heaoluga, kuid puudub otsene põhjuslik seos ebakindluse ning vaimse tervise halvenemise või heaolu languse vahel. Vaimne tervis on kombinatsioon individuaalsetest, perekondlikest, sotsiaal-majanduslikest ja keskkonnaoludest ning mõned neist vaimse tervise riskiteguritest esinevad töökohal, aga ka ühiskonnas üldiselt. Seoses üldise vaimse tervisega on oluline roll tervishoiusüsteemidel. Töötajate ja üldse kõigi Euroopa elanike vaimset tervist saab parandada ainult siis, kui tehakse kiireid/vajalikke muudatusi ja kohandusi riiklikes tervishoiusüsteemides ning psühholoogilise ja psühhiaatrilise häda- ja kaugabi ning ravi kättesaadavuses.

Hääletuse tulemus: Poolt:    25 Vastu:    49 Erapooletuid:    2

MUUDATUSETTEPANEK 2 SOC/745 Ebakindel töö ja vaimne tervis Punkt 2.6 Muuta järgmiselt:

Esitanud: BLIJLEVENS René DANISMAN Mira-Maria MICHEVA Mariya PILAWSKI Lech POTTIER Jean-Michel VADÁSZ Borbála

Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

Ebakindel töö võib hõlmata järgmist: pikemad ja pingelisemad tööpäevad; sõltumatuse ja tööalase arengu puudumine; prognoosimatu ja ebasotsiaalne tööaeg, mis põhjustab töö- ja pereelu konflikti; ebapiisav tööaeg ja palk, mis ei kata põhivajadusi; pidev ebakindlus töökoha kestuse ja töötingimuste suhtes (tööaeg, palk, tööülesanded jne); raskused tööõiguste, sealhulgas kollektiivse tegutsemise õiguse kasutamisel, mis vähendab läbirääkimisjõudu; suurem kaitsetus kuritarvitamise, diskrimineerimise ja ahistamise ees; töötamisest hoolimata võimetus elada inimväärset elu (palgavaesus).

Ebakindel töö võib hõlmata järgmist: pikemad ja pingelisemad tööpäevad; sõltumatuse ja tööalase arengu puudumine; prognoosimatu ja ebasotsiaalne tööaeg, mis põhjustab töö- ja pereelu konflikti; ebapiisav tööaeg ja palk, mis ei kata põhivajadusi; pidev ebakindlus töökoha kestuse ja töötingimuste suhtes (tööaeg, palk, tööülesanded jne); raskused tööõiguste, sealhulgas kollektiivse tegutsemise õiguse kasutamisel, mis vähendab läbirääkimisjõudu; suurem kaitsetus kuritarvitamise, diskrimineerimise ja ahistamise ees; töötamisest hoolimata võimetus elada inimväärset elu (palgavaesus). Ebakindlus peab aga alati põhinema asjaomase isiku konkreetse olukorra hindamisel. Lisaks sisalduvad paljud neist küsimustest juba töötervishoidu ja tööohutust, tööaega ja muid asjaomaseid aspekte käsitlevates ELi ja liikmesriikide õigusaktides.

Hääletuse tulemus: Poolt:    24 Vastu:    50 Erapooletuid:    2

MUUDATUSETTEPANEK 10 SOC/745 Ebakindel töö ja vaimne tervis Punkt 4.5.1 Muuta järgmiselt:

Esitanud: BLIJLEVENS René DANISMAN Mira-Maria MICHEVA Mariya PILAWSKI Lech POTTIER Jean-Michel VADÁSZ Borbála

Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

Komitee võtab teadmiseks teatise „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021−2027“ (COM(2021) 323 final). Lisaks teeb komitee ettepaneku võtta ELi tasandil vastu konkreetsed õigusnormid psühhosotsiaalsete riskide ennetamise kohta, edasi arendada ja ajakohastada tööohutuse ja töötervishoiu direktiivi (89/391/EMÜ), rakendada kutsealaste psühhosotsiaalsete riskide ennetamist nende tekkekohas ning muuta töö kavandamise, juhtimise ja korraldamise viise, sest teaduslikud tõendid on näidanud, et konkreetsed riiklikud õigusnormid selles valdkonnas on tõhusam viis võtta ennetusmeetmeid ja vähendada kokkupuudet nende riskidega[20]. [20] Jain, A. et al (2022), „The impact of national legislation on psychosocial risks on organisational action plans, psychosocial working conditions, and employee work-related stress in Europe“, Social Science & Medicine 302.

Komitee võtab teadmiseks teatise „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021−2027“ (COM(2021) 323 final) ning komisjoni lähenemisviisi[20] valmistada koostöös liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega ELi tasandil ette muu kui seadusandlik algatus, mis käsitleb vaimset tervist töökohal ja milles hinnatakse töötajate vaimse tervisega seoses esilekerkivaid küsimusi. Komitee toetab ka komisjoni eesmärki lisada psühhosotsiaalsed ja ergonoomilised riskid tervislike töökohtade kampaaniasse. Teatises kirjeldatud Euroopa Komisjoni lähenemisviisiga võiks käsitleda näiteks selliseid küsimusi, kuidas rakendada kutsealaste psühhosotsiaalsete riskide ennetamist nende tekkekohas, ning töö kavandamise, juhtimise ja korraldamise viiside mõju, esitades teaduslikke tõendeid, mis näitavad, et konkreetsed riiklikud õigusnormid selles valdkonnas on tõhusam viis võtta ennetusmeetmeid ja vähendada kokkupuudet nende riskidega[21]. [20] Teatis „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021−2027. Töötervishoid ja tööohutus muutuvas töömaailmas“, COM(2021) 323 final. [21] Jain, A. et al (2022), „The impact of national legislation on psychosocial risks on organisational action plans, psychosocial working conditions, and employee work-related stress in Europe“, Social Science & Medicine 302.

Hääletuse tulemus: Poolt:    25 Vastu:    50 Erapooletuid:    2

MUUDATUSETTEPANEK 13 SOC/745 Ebakindel töö ja vaimne tervis Punkt 4.5.3 Muuta järgmiselt:

Esitanud: BLIJLEVENS René DANISMAN Mira-Maria MICHEVA Mariya PILAWSKI Lech POTTIER Jean-Michel VADÁSZ Borbála

Arvamuse eelnõu	Muudatusettepanek
Komitee teeb sellega seoses ettepaneku, et kõnealuse direktiiviga arendataks organisatsioonilise ja kollektiivse lähenemisviisi abil välja tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide esmane ennetamine. Selleks peaks see reguleerima järgmist:	Komitee teeb sellega seoses ettepaneku, et ELi ja liikmesriikide tasandil ning töökohtadel pöörataks lisatähelepanu asjakohasele poliitikale ja/või meetmetele, mille abil arendada vajadusel organisatsioonilise ja kollektiivse lähenemisviisi abil välja tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide esmane ennetamine. Selleks võiks see reguleerida järgmist:

Hääletuse tulemus: Poolt:    29 Vastu:    52 Erapooletuid:    3

MUUDATUSETTEPANEK 14 SOC/745 Ebakindel töö ja vaimne tervis Punkt 4.5.3.3 Muuta järgmiselt:

Esitanud: BLIJLEVENS René DANISMAN Mira-Maria MICHEVA Mariya PILAWSKI Lech POTTIER Jean-Michel VADÁSZ Borbála

Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

tööandja kohustus vähendada tööriske, võttes asjakohaseid meetmeid tuvastatud, tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide vähendamiseks ja töötingimuste ümberkujundamiseks. Need meetmed võivad olla järgmised: kaupade tootmise ja teenuste osutamise protsessi ja tehnoloogia parandamine ning töötajate arvu suurendamine, et vähendada koormust; selle tagamine, et töö ajakava sobib perekonnas tehtava hooldustööga; osalus- ja koostööpõhiste töömeetodite edendamine, et töötajatel oleks sõnaõigus oma töö korraldamisel, ning töötajate ja ülemuste vahelise funktsionaalse toe suurendamine; õiglase värbamis-, tööülesannete määramise, koolitus- ja edutamiskorra kehtestamine, et parandada juhtimise kvaliteeti; mitmekesiste ülesannete kavandamine, et võimaldada töötajatel rakendada oma oskusi ja teadmisi ning omandada uusi; tööhõive ja töötingimuste stabiilsuse edendamine ning prognoositavuse tagamine muudatuste puhul, mis peavad olema põhjendatud ja mõistlikud, et vältida ebakindlust töökohal; piisav palk, mis peab võimaldama inimväärset elu, kooskõlas kohaldatavate õigusnormide, sotsiaaldialoogi ja kollektiivlepingutega. Kõik need meetmed aitaksid vähendada ebakindlust töökohal ja kaitseksid vaimset tervist;

tööandja kohustus vähendada tööriske, võttes asjakohaseid meetmeid tuvastatud, tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide vähendamiseks ja töötingimuste ümberkujundamiseks. Need meetmed võivad olla järgmised: kaupade tootmise ja teenuste osutamise protsessi ja tehnoloogia parandamine ning personalikasutuse optimeerimine või asjakohasel juhul töötajate arvu suurendamine, et vähendada koormust; paindliku töökorralduse edendamine, mis toetab töö- ja eraelu tasakaalu, mis omakorda aitab tagada selle, et töö ajakava sobib perekonnas tehtava hooldustööga; osalus- ja koostööpõhiste töömeetodite edendamine, et töötajatel oleks sõnaõigus oma töö korraldamisel, ning töötajate ja ülemuste vahelise funktsionaalse toe suurendamine; õiglase värbamis-, tööülesannete määramise, koolitus- ja edutamiskorra kasutamine, et parandada juhtimise kvaliteeti; mitmekesiste ülesannete kavandamise eesmärk, et võimaldada töötajatel rakendada oma oskusi ja teadmisi ning omandada uusi; tööhõive ja töötingimuste stabiilsuse ja paindlikkuse edendamine ning prognoositavuse ja kohanemise tagamine muudatuste puhul; palk, mis on kooskõlas kohaldatavate õigusnormide, sotsiaaldialoogi ja kollektiivlepingutega. Kõik need meetmed aitavad vähendada ebakindlust töökohal ja kaitsevad vaimset tervist kui inimväärse elu üht osa;

Hääletuse tulemus: Poolt:    29 Vastu:    48 Erapooletuid:    3

MUUDATUSETTEPANEK 16 SOC/745 Ebakindel töö ja vaimne tervis Punkt 4.5.4 Lisada uus punkt. Paigutada olemasoleva punkti järele – sama tasand.

Esitanud: BLIJLEVENS René DANISMAN Mira-Maria MICHEVA Mariya PILAWSKI Lech POTTIER Jean-Michel VADÁSZ Borbála

Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

Tööjõuturul saadaolevate oskuste nappus on tuntav kõigis ELi liikmesriikides. Seepärast on olemas reaalne võimalus aidata paljudel nn ebakindlatel töötajatel omandada uusi oskusi, mis võimaldavad neil pääseda juurde kvaliteetsetele töökohtadele ja aitavad neid seega kaitsta vaimse tervise riskide eest. See prioriteet vastab ka Euroopa oskusteaasta eesmärkidele. Liikmesriikide jõupingutused peavad keskenduma elukestvale kutseõppele, kõrvaldades kõigi jaoks takistused koolitusele juurdepääsult, eelkõige VKEdes.

Hääletuse tulemus: Poolt:    29 Vastu:    55 Erapooletuid:    2

MUUDATUSETTEPANEK 17 SOC/745 Ebakindel töö ja vaimne tervis Punkt 4.6.1.1 Muuta järgmiselt:

Esitanud: BLIJLEVENS René DANISMAN Mira-Maria MICHEVA Mariya PILAWSKI Lech POTTIER Jean-Michel VADÁSZ Borbála

Arvamuse eelnõu	Muudatusettepanek
ametiasutuste, sealhulgas majandusarenguga tegelevate asutuste aktiivsem osalemine, milles keskendutakse vajaliku taristu tagamisele ja aktiivsele tööhõivepoliitikale, mis on kohandatud selliste tööstusharude konkreetsete vajadustega, millel on suurim potentsiaal luua kvaliteetseid kohalikke töökohti, nõudes abisaavatelt ettevõtetelt vastutasuks selliste töökohtade minimaalset arvu;	ametiasutuste, sealhulgas majandusarenguga tegelevate asutuste aktiivsem osalemine, milles keskendutakse vajaliku taristu tagamisele ja aktiivsele tööhõivepoliitikale, mis on kohandatud selliste tööstusharude konkreetsete vajadustega, millel on suurim potentsiaal luua kvaliteetseid kohalikke töökohti;

Hääletuse tulemus: Poolt:    28 Vastu:    54 Erapooletuid:    5

MUUDATUSETTEPANEK 18 SOC/745 Ebakindel töö ja vaimne tervis Punkt 4.6.1.3 Välja jätta.

Esitanud: BLIJLEVENS René DANISMAN Mira-Maria MICHEVA Mariya PILAWSKI Lech POTTIER Jean-Michel VADÁSZ Borbála

Arvamuse eelnõu	Muudatusettepanek
tööriskide ennetamise ja töötajate tervise kaitse kriteeriumide lisamine tööstuspoliitika kujundamisse;

Hääletuse tulemus: Poolt:    29 Vastu:    58 Erapooletuid:    3

MUUDATUSETTEPANEK 19 SOC/745 Ebakindel töö ja vaimne tervis Punkt 1.3 Muuta järgmiselt:

Esitanud: BLIJLEVENS René DANISMAN Mira-Maria MICHEVA Mariya PILAWSKI Lech POTTIER Jean-Michel VADÁSZ Borbála

Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

Usaldusväärsete teaduslike tõendite kohaselt suurendab ebakindel töö töötajate vaimse tervise halvenemise tõenäosust. Näiteks suurendab suur ebakindlus töösuhetes depressiooni, ärevuse ja enesetapu tõenäosust, suured nõudmised ja vähene kontroll suurendavad diagnoositud psüühikahäire tõttu haiguspuhkusele jäämise võimalust ning nende kahe riski kombinatsioon suurendab depressiivsete häirete esinemise tõenäosust.

Usaldusväärsete teaduslike tõendite kohaselt võib ebakindel töö suurendada töötajate vaimse tervise halvenemise tõenäosust. Näiteks võib suur ebakindlus töösuhetes suurendada depressiooni, ärevuse ja enesetapu tõenäosust, suured nõudmised ja vähene kontroll võivad suurendada diagnoositud psüühikahäire tõttu haiguspuhkusele jäämise võimalust ning nende kahe riskifaktori kombinatsioon võib suurendada depressiivsete häirete esinemise tõenäosust. Ebakindlus peab aga alati põhinema asjaomase isiku konkreetse olukorra hindamisel.

Seotud punktiga 2.6 (muudatusettepanek 2 lükati tagasi).

MUUDATUSETTEPANEK 21 SOC/745 Ebakindel töö ja vaimne tervis Punkt 1.5 Muuta järgmiselt:

Esitanud: BLIJLEVENS René DANISMAN Mira-Maria MICHEVA Mariya PILAWSKI Lech POTTIER Jean-Michel VADÁSZ Borbála

Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

Ebakindlat tööd esineb rohkem füüsilise töö tegijate, naiste, noorte ja rändajate seas. See suurendab sotsiaalset ebavõrdsust ning võib mitmekordistada diskrimineerimist ja sotsiaalse seisundi mõju psüühikahäirete tekkele.

Komitee märgib, et Eurofoundi andmetel ei ole ebakindla töö mõistel määratlust, mida tunnustataks üldiselt kogu Euroopas, kuid selle keerulise nähtusega tegelemise vajadust on laialdaselt tunnistatud[1]. Igal juhul peab ebakindlus alati põhinema konkreetse olukorra hindamisel. Ebakindlat tööd esineb üldjuhul rohkem füüsilise töö tegijate, naiste, noorte ja rändajate seas. See suurendab sotsiaalset ebavõrdsust ning võib mitmekordistada diskrimineerimist ja sotsiaalse seisundi mõju psüühikahäirete tekkele. Samal ajal võivad need töövormid olla ka hüppelauaks tööturule sisenemisel ja järkjärgulisel üleminekul kindlamale tööhõivele. [1] https://www.eurofound.europa.eu/et/node/91840.

Hääletuse tulemus: Poolt:    32 Vastu:    52 Erapooletuid:    4

MUUDATUSETTEPANEK 23 SOC/745 Ebakindel töö ja vaimne tervis Punkt 1.11 Muuta järgmiselt:

Esitanud: BLIJLEVENS René DANISMAN Mira-Maria MICHEVA Mariya PILAWSKI Lech POTTIER Jean-Michel VADÁSZ Borbála

Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

Komitee võtab teadmiseks teatise „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021−2027“ (COM(2021) 323 final). Lisaks teeb komitee ettepaneku võtta ELi tasandil vastu konkreetsed õigusnormid psühhosotsiaalsete riskide ennetamise kohta, edasi arendada ja ajakohastada tööohutuse ja töötervishoiu direktiivi (89/391/EMÜ), rakendada kutsealaste psühhosotsiaalsete riskide ennetamist nende tekkekohas ning muuta töö kavandamise, juhtimise ja korraldamise viise, sest teaduslikud tõendid on näidanud, et konkreetsed riiklikud õigusnormid selles valdkonnas on tõhusam viis võtta ennetusmeetmeid ja vähendada kokkupuudet nende riskidega. Seepärast võiks nende eeliseid laiendada direktiiviga kõigile ELi liikmesriikidele.

Komitee võtab teadmiseks teatise „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021−2027“ (COM(2021) 323 final). Lisaks nõustub komitee komisjoni lähenemisviisiga[2] valmistada koostöös liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega ELi tasandil ette muu kui seadusandlik algatus, mis käsitleb vaimset tervist töökohal ja milles hinnatakse töötajate vaimse tervisega seoses esilekerkivaid küsimusi. Komitee toetab ka komisjoni eesmärki lisada psühhosotsiaalsed ja ergonoomilised riskid tervislike töökohtade kampaaniasse. Teatises kirjeldatud Euroopa Komisjoni lähenemisviisiga võiks käsitleda näiteks selliseid küsimusi, kuidas rakendada kutsealaste psühhosotsiaalsete riskide ennetamist nende tekkekohas, ning töö kavandamise, juhtimise ja korraldamise viiside mõju, esitades teaduslikke tõendeid, mis näitavad, et konkreetsed riiklikud õigusnormid selles valdkonnas on tõhusam viis võtta ennetusmeetmeid ja vähendada kokkupuudet nende riskidega.

Seotud punktiga 4.5.1 (muudatusettepanek 10 lükati tagasi).

MUUDATUSETTEPANEK 25 SOC/745 Ebakindel töö ja vaimne tervis Punkt 1.15 Lisada uus punkt. Paigutada punkti 1.14 järele.

Esitanud: BLIJLEVENS René DANISMAN Mira-Maria MICHEVA Mariya PILAWSKI Lech POTTIER Jean-Michel VADÁSZ Borbála

Arvamuse eelnõu	Muudatusettepanek
	Tööjõuturul saadaolevate oskuste nappus on tuntav kõigis ELi liikmesriikides. Seepärast on olemas reaalne võimalus aidata paljudel nn ebakindlatel töötajatel omandada uusi oskusi, mis võimaldavad neil pääseda juurde kvaliteetsetele töökohtadele ja aitavad neid seega kaitsta vaimse tervise riskide eest.

Seotud punktiga 4.5.4 (muudatusettepanek 16 lükati tagasi).

_____________

(1)     https://www.ilo.org/global/about-the-ilo/newsroom/news/WCMS_856821/lang--en/index.htm .

(2)    Hispaania teine asepeaminister, tööküsimuste ja sotsiaalmajanduse ministeerium: taotlus ettevalmistava arvamuse koostamiseks.

(3)      ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsioon „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““, peaassamblee 70. istungjärk (2015).

(4)       https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/mental-health-at-work .

(5)     https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-8-2017-0290_ET.html .

(6)       https://osha.europa.eu/en/tools-and-resources/eu-osha-thesaurus/term/62001d .

(7)     https://doi.org/10.1186/s13643-021-01728-z .

(8)     https://www.eurofound.europa.eu/et/node/91840 .

(9)      EU-OSHA (2013), „Priorities for occupational safety and health research in Europe: 2013-2020“, Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus. 10.2802/25457.

(10)      Niedhammer, I., Bertrais, S., Witt, K. (2021), „Psychosocial work exposures and health outcomes: a meta-review of 72 literature reviews with meta-analysis“, Scandinavian Journal of Work, Environment & Health, 47(7), lk 489–508.

(11)      Blomqvist, S., Virtanen, M., LaMontagne, A. D., Magnusson Hanson, L. L. (2022), „Perceived job insecurity and risk of suicide and suicide attempts: a study of men and women in the Swedish working population“, Scandinavian Journal of Work, Environment & Health, 48(4), lk 293–301.

(12)      Duchaine, CS et al. (2020), „Psychosocial stressors at work and the risk of sickness absence due to a diagnosed mental disorder: a systematic review and meta-analysis“, JAMA psychiatry, 77(8), lk 842–851.

(13)      Niedhammer, I., Bertrais, S., Witt, K. (2021) (vt eespool).

(14)      Niedhammer, I. et al. (2022). „Update of the fractions of cardiovascular diseases and mental disorders attributable to psychosocial work factors in Europe“, International Archives of Occupational and Environmental Health, 95(1), lk 233–247.

(15)       https://oshwiki.osha.europa.eu/en/themes/precarious-work-definitions-workers-affected-and-osh-consequences .

(16)      Matilla-Santander, N. et al. (2019), „Measuring precarious employment in Europe 8 years into the global crisis“, Journal of Public Health (Oxford), 41(2), lk 259–267.

(17)      Eurofound (2021), „Working conditions and sustainable work: An analysis using the job quality framework“, Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus.

(18)       https://visualisation.osha.europa.eu/esener/en/survey/datavisualisation/2019 .

(19)      Teatis „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021–2027. Töötervishoid ja tööohutus muutuvas töömaailmas“ (COM(2021) 323 final).

(20)       https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_dialogue/---lab_admin/documents/publication/wcms_739890.pdf .

(21)    Jain, A. et al (2022), „The impact of national legislation on psychosocial risks on organisational action plans, psychosocial working conditions, and employee work-related stress in Europe“, Social Science & Medicine 302.

(22)       https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_protect/---protrav/---safework/documents/publication/wcms_856976.pdf .