ECO/606
Käibemaks digiajastul
ARVAMUS
Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
„Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ digiajastu käibemaksueeskirjade osas
[COM(2022) 701 final – 2022/0407 (CNS)]
Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 digiajastuks vajaliku käibemaksualase halduskoostöö korra osas
[COM(2022) 703 final – 2022/0409 (CNS)]
Raportöör: Philip von Brockdorff
Kaasraportöör: Krister Andersson
|
Konsulteerimistaotlused
|
nõukogu, 10/02/2023 ja 13/02/2023
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 113
|
|
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
18/04/2023
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
67/0/0
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
DD/MM/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni algatuse üle, mille eesmärk on ajakohastada 30 aasta vanuseid käibemaksueeskirju, et vähendada ühtse turu killustatust ning muuta see paremini toimivaks ja digiajastule sobivaks.
1.2Komitee leiab, et ettepaneku peamine eesmärk peaks olema digimajanduse praegusele arengule paremini kohandatud käibemaksusüsteem, mis parandab ühtse turu toimimist. Lisaks peaks ettepanek muutma maksukogumise tõhusaks ja õigeaegseks, vähendades käibemaksupettusi ja sellest tulenevalt käibemaksulõhet.
1.3Selleks et ühtsest turust täit kasu saada, vajavad ettevõtjad käibemaksueeskirjade ühetaolist kohaldamist kogu Euroopa Liidus. Seda on võimalik tagada üksnes ELi tasandi meetmetega, millega välditakse bürokraatiat, lahknevusi ja lünki kohaldatavates käibemaksueeskirjades. Komitee julgustab komisjoni jätkama tööd rakendamise suunas ning rõhutab selgitavate märkuste või sarnaste suuniste tähtsust ühtsuse tagamiseks.
1.4Komiteel on hea meel, et digiplatvorme käsitlevad kavandatud eeskirjad ja nende roll käibemaksu kogumisel on kooskõlas komisjoni varasemate digimajanduse algatustega.
1.5Komitee hindab kõrgelt seda, et riigisisest pöördmaksustamise mehhanismi kohaldatakse nii kaupade tarnimise kui ka teenuste osutamise suhtes. Komitee juhib tähelepanu sellele, et praeguses süsteemis koheldakse kaupu ja teenuseid ühendusesiseses kaubanduses erinevalt. Komitee avaldab kahetsust, et komisjoni põhjalikus ettepanekus ei kasutata võimalust ühtlustada kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamist. See oleks vähendanud ettevõtjate, eelkõige VKEde halduskoormust.
1.6Komitee leiab, et soovitatud tähtaeg ühendusesisestest kaubatarnetest ja teenuste osutamisest teatamise kohta kahe päeva jooksul tundub ebamõistlikult lühike. Komitee on mures, et kahepäevane tähtaeg e-arvetele ja aruandlusele takistaks ühendusesisest kaubandust, seda enam, et paljudel VKEdel on juba praegu probleeme palju pikema tähtajaga kehtivas õigusraamistikus.
1.7Komisjon teeb ettepaneku kaotada ettepaneku kohaselt koondarvete väljastamise võimalus. Komitee leiab, et koondarveid ei tohiks kõrvaldada, kuna see tekitaks probleeme paljudes sektorites. Riigisiseste tehingute puhul tuleks alati lubada koondarvete kasutamist. Ühendusesiseste tehingute puhul märgib komitee, et veel üks võimalus oleks piirata koondarvete kasutamist, näiteks kehtestades seitsmepäevase piirangu.
1.8Komitee julgustab komisjoni jätkama tööd käibemaksu mahaarvamise võimalikult kiireks lisamiseks ühe akna süsteemi ja õigeaegseks käibemaksutagastuseks.
1.9Komitee tunneb muret selle pärast, et terviklikus käibemaksupaketis sätestatud meetmete rakendamise märkimisväärsed kulud võivad tarbijatele kaasa tuua kõrgemad hinnad.
1.10Komitee jagab komisjoni seisukohta, et käibemaksupettuste ELi-sisene mõõde nõuab ELi sekkumist kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte nõuetekohase kohaldamisega.
1.11Komitee juhib tähelepanu sellele, et kogutavad ja maksuhaldurite vahel vahetatavad andmed võivad hõlmata nii isikuandmeid kui ka tundlikke äriandmeid. Selliseid andmeid tuleb kaitsta ja käsitleda äärmiselt hoolikalt, et säilitada tarbijate ja ettevõtjate isikupuutumatus.
2.Sissejuhatus ja taustteave
2.18. detsembril 2022 avaldas komisjon meetmete paketi, mille eesmärk on ajakohastada ELi käibemaksu ja uuendada käibemaksusüsteemi digiajastule vastavaks ning muuta see pettusekindlamaks, vähendades seeläbi praegust käibemaksulõhet (hinnanguliselt ligikaudu 93 miljardit eurot).
2.2Täpsemalt koosneb pakett kolmest seadusandlikust meetmest: i) ettepanek võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ digiajastu käibemaksueeskirjade osas; ii) ettepanek võtta vastu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 käibemaksualase halduskoostöö korra osas; iii) ettepanek võtta vastu rakendusmäärus, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 teatavate käibemaksukordadega seoses nõutava teabe osas.
2.3Õigusaktide paketil on kolm peamist eesmärki: i) ajakohastada käibemaksuaruandluse kohustusi, kehtestades digitaalse aruandluse nõuded; ii) tegeleda platvormimajanduse käibemaksuprobleemidega, selgitades kohaldatavaid eeskirju, et tagada ettevõtjate võrdne kohtlemine, ja suurendades platvormide rolli käibemaksu kogumisel; iii) vältida vajadust mitmekordse käibemaksukohustuslasena registreerimise järele kogu ELis, võttes kasutusele ühekordse käibemaksukohustuslasena registreerimise.
2.4Liikmesriikidele kiire teabe andmiseks luuakse kohustuslik ühendusesiseste tehingute aruandluse süsteem tehingute kaupa. Liikmesriikidele võimaldatakse paindlikkust otsustada, kas võtta riigisiseste tehingute puhul selline aruandlussüsteem kasutusele. Uues aruandlussüsteemis on oluline roll e-arvetel, millest saab arvete väljastamise ja digitaalse aruandluse vaikesüsteem.
2.5Kõigil maksukohustuslastel on lubatud esitada andmeid, mis pärinevad Euroopa standardile vastavatest e-arvetest. Liikmesriigid võivad ette näha andmete edastamise muus vormingus väljastatud e-arvete alusel, tingimusel et ka need võimaldavad Euroopa standardi kasutamist. Liikmesriikide lubatud andmevormingud peavad tagama koostalitlusvõime ühendusesiseste tehingute Euroopa standardiga.
2.6Platvormimajanduse lühiajalise majutuse ja reisijateveo sektorites kehtestatakse eeldatava teenuseosutaja kord (mille puhul platvormid võtavad aluseks olevalt teenuselt käibemaksu, kui teenuseosutaja seda ei nõua).
2.7Ühe akna süsteemi ja impordi ühe akna süsteemi (IOSS) rakendamine on osutunud edukaks, vähendades keerukust. Ühe akna süsteemi lihtsustamiskava ei hõlma siiski mõningate kaupade tarneid ja teenuste osutamist. Ühe akna süsteemi ja impordi ühe akna süsteemi kohaldamisala on kavas laiendada, et vähendada ELis veelgi vajadust mitmekordse käibemaksukohustuslasena registreerimise järele. Lisaks muudetakse impordi ühe akna süsteem platvormidele kohustuslikuks, et veelgi lihtsustada e-kaubanduse kaupade impordiprotsessi ja muuta see pettusekindlamaks.
2.8Mõjuhinnangu kohaselt on kolmes esitatud ettepanekus saavutatud parim tasakaal kõigi olemasolevate seadusandlike võimaluste vahel nii tõhususe, proportsionaalsuse kui ka subsidiaarsuse osas. Mõjuhinnangu kohaselt toodavad rakendatud meetmed aastatel 2023–2032 eeldatavasti 172–214 miljardit eurot puhastulu, sealhulgas 51 miljardit eurot kokkuhoidu (41,4 miljardit eurot käibemaksuaruandlusest, 0,5 miljardit eurot platvormimajanduse ühtlustamisest ja selgitamisest ning 8,7 miljardit eurot käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse kaotamisest).
3.Üldised märkused
3.1Komitee väljendab heameelt komisjoni algatuse üle, mille eesmärk on ajakohastada 30 aasta vanuseid käibemaksueeskirju, et vähendada ühtse turu killustatust ning muuta see paremini toimivaks ja digiajastule sobivaks. See on kauaoodatud samm käibemaksu tegevuskava raames, mida komisjon on viimastel aastatel rakendanud. Komitee leiab samuti, et ettepanek on oluline samm ühtse turu toetamise suunas, tõhustades maksuhaldurite koostööd ja ühtsust.
3.2Komitee leiab, et ettepaneku peamine eesmärk peaks olema digimajanduse praegusele arengule paremini kohandatud käibemaksusüsteem, mis parandab ühtse turu toimimist. Lisaks peaks ettepanek muutma maksukogumise tõhusaks ja õigeaegseks, vähendades käibemaksupettusi ja tagades võrdsed tingimused.
3.3Komitee jagab komisjoni seisukohta, et käibemaksupettuste ELi-sisene mõõde nõuab ELi sekkumist kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte nõuetekohase kohaldamisega. Praegune käibemaksulõhe näitab, et riiklikest vahenditest ei piisa piiriüleste pettuste vastu võitlemiseks.
3.4Ühtlustatud käibemaksuaruandluse eeskirjad aitavad kaasa ühtse turu paremale toimimisele ja suuremale konsolideerimisele. Killustatus ja liikmesriikide erinevad aruandluskorrad tekitavad ettevõtjatele halduskoormust ning võivad takistada piiriülest müüki ühtsel turul. Komitee on teadlik sellest, et liikmesriigid on aktiivselt loonud oma aruandluskorrad ja et eri liiki süsteemide olemasolu muudab ühtse turu toimimise vähem tõhusaks. Sellise killustatuse vähendamiseks on ühtne lähenemisviis teretulnud. Komitee peab oluliseks, et uus aruandluskohustus tooks kaasa koondaruannete kaotamise.
3.5Selleks et ühtsest turust täiel määral kasu saada, nõuavad ja vajavad ettevõtjad käibemaksueeskirjade ühetaolist kohaldamist kogu ELis, selle asemel et järgida ühiste eeskirjade erinevat rakendamist riiklikul tasandil. Seda on võimalik tagada üksnes ELi tasandi meetmetega, millega välditakse bürokraatiat, lahknevusi ja lünki kohaldatavates käibemaksueeskirjades. Komitee julgustab komisjoni jätkama tööd ühtse rakendamise suunas ning rõhutab selgitavate märkuste või sarnaste suuniste tähtsust ühtsuse tagamiseks.
4.Konkreetsed märkused
4.1Komitee tuletab meelde, et ettevõtjad, eriti VKEd, kannavad märkimisväärseid kulusid, mis tulenevad digitaalse aruandluse nõuete elluviimisega seotud täiendavast halduskoormusest. Kuigi sellised kulud on vajalikud praeguse süsteemi tõhusaks ajakohastamiseks, peaksid nõuete täitmisega seotud kulud olema ettevõtjate jaoks võimalikult minimaalsed ning rakendamisprotsessi käigus tuleks neid pidevalt jälgida, et hinnata nõuete täitmisega seotud koormust.
4.2Komitee märgib ka, et rakendamise hinnangulised kulud on ettevõtjate jaoks väga suured kogu ELis. Komitee hoiatab, et lisakulud, eriti ettevõtjate jaoks, võivad viia selleni, et tarbijad maksavad kõrgemaid hindu, nagu näitab uuring, mis tõendab, et (üle)reguleerimine ja hinnad on paljude ettevõtjate puhul korrelatsioonis.
4.3Komitee juhib tähelepanu sellele, et kuigi ühendusesiseste tehingute aruandluskohustus puudutab üksnes ettevõtjatevahelisi tehinguid, võivad kogutud ja maksuhaldurite vahel vahetatavad andmed sisaldada isikuandmeid ning et neid andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat. Kogutud andmed hõlmavad tõenäoliselt ka tundlikke äriandmeid, mida tuleb samuti kaitsta. Sellega seoses rõhutab komitee võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet ja vajadust selliste andmete täieliku kaitse järele. See tuleks tagada ja seda tuleks aja jooksul jälgida.
4.4Komitee märgib rahuloluga, et digiplatvorme käsitlevad kavandatud eeskirjad ja nende roll käibemaksu kogumise abistamisel on kooskõlas komisjoni varasemate digimajandust käsitlevate algatustega. Viimaste hulgas võib nimetada ettepanekut võtta vastu direktiiv, et parandada digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate inimeste tingimusi. Lisaks märgib komitee, et impordi ühe akna süsteemi kohustuslikuks muutmine toob kasu tarbijatele, sest platvormidelt kaupade ostmine muutub nende jaoks lihtsamaks, samal ajal parandatakse käibemaksu kogumist nendelt ostudelt.
4.5Komitee juhib tähelepanu sellele, et praegune süsteem kohtleb kaupu ja teenuseid ühendusesiseses kaubanduses erinevalt, kusjuures pöördmaksustamise mehhanismi kohaldatakse ainult teenuste suhtes. Komitee avaldab kahetsust, et komisjoni põhjalikus ettepanekus ei kasutata võimalust ühtlustada kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamist. Eeskirjade sellisel viisil ajakohastamine oleks viinud eeskirjad kooskõlla praeguse majandusliku olukorraga, kus kliendid ostavad tavaliselt pigem lahenduste pakette kui üksnes kaupu või teenuseid. Selline muudatus oleks vähendanud ettevõtjate, eelkõige VKEde halduskoormust, kes peavad üksnes käibemaksueeskirjade tõttu tegema praegu vahet segatarnete eri komponentidel.
4.6Komitee toetab komisjoni üldeesmärki muuta platvormid käibemaksu reguleerivas raamistikus tähtsamaks. Kõnealuseid ettepanekuid võib pidada tõhusaks lähenemisviisiks konkurentsimoonutuste vastu võitlemisele. Seega on digiteenuste maksu käsitlevate ettepanekute aluseks olevaid probleeme asjakohaselt ja piisavalt käsitletud.
4.7Komitee kiidab heaks ühe akna süsteemi kasutamise laiendamise. Selle tulemusena on ettevõtjatel vähem välismaiseid käibemaksuregistreid, mis muudab nõuete täitmise vähem koormavaks ja kulukaks, eriti VKEde jaoks.
4.8Kavandatud reaalajas toimuv aruandlus põhineb e-arvetel. Kuigi komitee kiidab heaks digiülemineku maksustamise valdkonnas, soovib ta juhtida tähelepanu sellele, et e-arveldamise tase on liikmesriigiti väga erinev. Seetõttu võib olla asjakohane, et komisjon võtab arvesse vajadust tehnilise toe järele, mis võib mõnes liikmesriigis vajalik olla, ning uurib, kas sellist tuge võiksid ettevõtetele korraldada komisjon ja liikmesriigid. Lisaks leiab komitee, et komisjon peaks selgemalt käsitlema e-arveldamise Euroopa standardit ja asjaolu, et see muutub aja jooksul. Komitee soovitab komisjonil avaldada Euroopa standard võimalikult kiiresti, et ettevõtjad saaksid alustada ettevalmistusi muudatusteks.
4.9Komitee juhib tähelepanu sellele, et ettepanekuga laiendatakse arvetele esitatavaid teabenõudeid, kuna esitada tuleb nii rahvusvaheline pangakontonumber (IBAN) kui ka maksekuupäev. Arvete esitamise nõuete laiendamine võib põhjustada ettevõtjate jaoks ebakindlust ja suuremaid halduskulusid. Lisaks märgib komitee, et on tavaline, et ettevõtjatel on arvel mitu IBANi, mistõttu on vaja rohkem selgitada, millest tuleb teatada. Komitee soovitab komisjonil uurida, kas maksuhaldurid saavad sellist teavet kasutada käibemaksu kogumise tagamiseks. Kui teavet ei saa käibemaksu kogumisel ja kontrollimisel kasutada, on see ettevõtjatele üksnes lisakoormus.
4.10Komitee leiab, et soovitatud tähtaeg ühendusesisestest kaubatarnetest ja teenuste osutamisest teatamise kohta kahe päeva jooksul tundub ebamõistlikult lühike. Komitee väljendab samuti mõningast muret, et kahepäevane tähtaeg võib takistada ühtsele turule sisenemist, eriti kuna paljudel VKEdel on juba praegu probleeme palju pikema tähtajaga kehtivas õigusraamistikus.
4.11Komitee juhib tähelepanu sellele, et kahepäevane tähtaeg võib olla ostja jaoks ülemäära koormav. Seepärast tuleks tähtaega märkimisväärselt pikendada ning seejuures peaks arvesse võtma ka asjaomaste ettevõtete suurust ja võimaluse korral kaaluma erandite tegemist kõige väiksematele ettevõtetele. Lisaks märgib komitee, et tähtaegade karmistamine toob sageli kaasa rohkem vigu ja tagasiulatuvaid korrektsioone, mida liikmesriikides jällegi erinevalt karistatakse. Seepärast julgustab komitee komisjoni nõustama liikmesriike sanktsioonide ja intressimäärade piiramisel, eriti uute eeskirjade vastuvõtmise esimestel aastatel.
4.12Komisjon viitab sellele, et ettepanekuga kaotataks koondarvete väljastamise võimalus. Komitee leiab, et see võib olla teatavate sektorite toimimise seisukohast väga keeruline, ning julgustab komisjoni ja nõukogu lähemalt uurima selle võimaluse kaotamisest saadavat kasu ning võrdlema seda kulude ja probleemidega, mis tekivad eri sektorites selle kaotamisel. Riigisiseste tehingute puhul tuleks alati lubada koondarvete kasutamist. Ühendusesiseste tehingute puhul märgib komitee, et veel üks võimalus oleks piirata koondarvete kasutamist, näiteks kehtestades seitsmepäevase piirangu.
4.13Sisendkäibemaksu mahaarvamine on hästi toimiva käibemaksusüsteemi põhielement ja see eristab käibemaksu kaupade ja teenuste või muudest kaudsetest maksudest. Kuigi komitee mõistab, et liikmesriikide tegelik olukord ei ole võimaldanud komisjonil teha ettepanekut, et ühe akna süsteem hõlmaks sisendkäibemaksu mahaarvamist, julgustab komitee komisjoni jätkama tööd selles valdkonnas. Isegi kui käibemaksu mahaarvamisi ei saa kohe ühe akna süsteemi lisada, julgustab komitee komisjoni uurima võimalust käibemaksu kiiremaks tagastamiseks ettevõtjatele, kes järgivad ühe akna süsteemi. Käibemaksu tagastamise kiirendamine muudaks ühtse turu toimimise paremaks. Lisaks julgustab komitee komisjoni pikaajalise eesmärgina jätkama tööd käibemaksu mahaarvamiseks ühe akna süsteemis tulevikus.
4.14Komitee tunneb muret selle pärast, et terviklikus käibemaksupaketis sätestatud meetmete rakendamise suured kulud võivad tarbijatele kaasa tuua kõrgemad hinnad. Seetõttu on väga oluline vähendada keerukust ja ettevõtjate halduskulusid nii palju kui võimalik, tagades ühtse aruandlussüsteemi ja eeskirjade ühtse rakendamise kõigis liikmesriikides.
4.15Komitee on mures ka komisjoni pakutud ajakava pärast. Arvestades, et olulised muudatused peaksid jõustuma 2028. aastal, on tehtud ettepanek, et ettepaneku teatavad valdkonnad jõustuksid juba 2024. aastal. Komitee tuletab komisjonile meelde, et nõuetekohase rakendamise tagamiseks on vaja piisavalt aega. Sellest tulenevalt julgustab komitee komisjoni ajakava pikendama, muutes seda nii, et pärast seda, kui nõukogu on ettepaneku suhtes kokkuleppele jõudnud, nähakse rakendamiseks ette vähemalt üks aasta.
Brüssel, 18. aprill 2023
Stefano Palmieri
Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsiooni esimees
_____________