ARVAMUS

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamine

_____________

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud) [COM(2022) 541 final - 2022/0345 (COD)]

NAT/877

Raportöör: Stoyan Tchoukanov

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 19/01/2023 nõukogu, 24/01/2023
Õiguslik alus:	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1 ja artikkel 304
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	03/02/2023
Vastuvõtmine täiskogus	22/02/2023
Täiskogu istungjärk nr	576
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	198/1/4

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni kavatsust ajakohastada ELi asulareovee eeskirjad ja valmistada need ette järgmiseks kaheks aastakümneks, käsitledes mitte ainult reovee puhastamist vaid ka energia- ja ringmajanduse aspekte, et parandada juhtimist.

1.2Komitee tunnistab, et puhas vesi on strateegiline ressurss, mis tagab meie ühiskonna toimimise, vastupidava ELi majanduse ning keskkonna- ja inimeste tervise, mistõttu tuleb seda käsitleda vastava hoolikusega. Umbes 60 % ELi valglapiirkondadest on piiriülesed ja nõuavad piiriülest koostööd. Hiljutist keskkonnakatastroofi Oderi jõel tuleks vaadelda hoiatava näitena ebaõnnestunud koostööst ja läbipaistvuse puudumisest.

1.3Komitee on jätkuvalt seisukohal, et saastega tuleb alati tegeleda eelkõige selle tekkekohas, kuid peab asulareovee puhastamist oluliseks viimaseks filtriks suublate kaitsmisel, mis toob kasu keskkonnale, inimeste tervisele ja ühiskonnale.

1.4Mikrosaasteained, näiteks ravimijäägid, ohustavad üha enam vee kvaliteeti. Seepärast tunneb komitee heameelt ettepaneku üle rakendada teatavates asulareoveepuhastites nende ainete eemaldamiseks täiendavat puhastust ning rõhutab vajadust teha märkimisväärseid jõupingutusi vanade standardite murdmiseks uute uuenduslike puhastusmeetodite abil.

1.5Põhimõtte „saastaja maksab“ rakendamise ning veeteenuste taskukohasuse tagamiseks toetab komitee kindlalt ettepanekut laiendatud tootjavastutuse kohta, millega nõutakse, et tootjad kannaksid oma toodetest tulenevate mikrosaasteainete reoveest kõrvaldamise kulud, kuid selle sätte tõhususe tagamiseks peavad erandid olema rangelt piiratud.

1.6Kui direktiivi laiendatakse nii, et see hõlmaks enam kui 1 000 elanikuga tiheasustusalasid, tuleb tagada võimalused muude kui tsentraalsete lahenduste jaoks, kasutades väikesi puhasteid ning pöörates erilist tähelepanu funktsionaalsusele.

1.7Kanalisatsiooni ülevool on saaste, sealhulgas antimikroobikumiresistentsuse geenide, mikroplastide ja toksiliste ainete leviku soodustaja, mis seab ohtu veeorganismid, inimeste tervise ja puhkealadeks mõeldud veekogude seisundi. Direktiiviga tuleks kehtestada nende esinemise piirmäär ja üldsuse teavitamisel tuleks anda täielik ülevaade ülevoolust tingitud saastekoormusest. Asula äravooluvesi, täpsemalt linnakeskkonnas (nt teedel) reostunud vihmavesi (sh lumevesi) tuleks enne suublasse juhtimist koguda ja nõuetekohaselt puhastada.

1.8Kliimamuutused mõjutavad veeringet ning prognoositakse nii tugevate vihmasadude kui ka põua sagenemist. Ennetavad meetmed, nagu sinised ja rohelised lahendused, mis koguvad ja säilitavad vihmavett nt haljaskatuste või vihmaaedade kaudu, vähendavad kanalisatsioonikoormust (ning sellega ka kanalisatsiooni ülevoolu ohtu) ja pakuvad linnakeskkonnale palju kaasnevaid hüvesid.

1.9Komitee tunneb muret selle pärast, et vesi ja sanitaarvõimalused on avalikud teenused, kuid mõnikord osutavad neid eraettevõtted. Tuleb kehtestada normid ja eeskirjad, millega tagatakse, et avalikke teenuseid ei osutata kasumi teenimise eesmärgil ning et tulud investeeritakse teenuste tagamisse ja parandamisse.

1.10Komitee rõhutab, et vesi on eluliselt tähtis, kuid üha napim ressurss. Peaaegu kaks kolmandikku Euroopa kodanikest peab vee kvaliteeti ja/või kvantiteeti oma riigis tõsiseks probleemiks 1 . Kestliku arengu eesmärgi nr 6 – tagada kõigile juurdepääs veele ja kanalisatsioonile – edukaks rakendamiseks ning kriiside vältimiseks tulevikus tuleb nende probleemidega võimalikult kiiresti tegeleda. Vee taskukohasuse tagamine peaks olema iga liikmesriigi prioriteet.

1.11Komitee kutsub Euroopa institutsioone üles käsitlema vett prioriteedina ning koostama nn sinise kokkuleppe. See kujutab endast ülimaid jõupingutusi vajaduste prognoosimiseks, veevarude säilitamiseks ning seonduvate probleemide asjakohaseks lahendamiseks tervikliku ja kooskõlastatud tegevuskava kaudu, kehtestades ambitsioonikad eesmärgid ja meetmed, mis on seotud kokkulepitud vahe-eesmärkidega. Komitee esitab 2023. aastal konkreetseid ettepanekuid ELi sinise kokkuleppe saavutamiseks.

2.Komisjoni ettepanek

2.1Tehakse ettepanek laiendada direktiivi kohaldamisala nii, et see hõlmaks enam kui 1 000 elanikuga tiheasustusalasid, mis tähendab, et ka alevid on kohustatud asulareovett koguma ja puhastama ning võivad selleks taotleda liidu rahalisi vahendeid. Komisjon töötab välja uued standardid muude kui tsentraalsete rajatiste jaoks ja liikmesriigid peavad tagama selliste rajatiste parema kontrolli ja järelevalve.

2.2Kindlaks on tehtud, et kanalisatsiooni ülevool ja asula äravooluvesi on endiselt olulised puhastamata asulareovee allikad ning liikmesriigid peavad koostama asulareovee lõimitud majandamiskavad, et vähendada nendest allikatest lähtuvat reostust. Esmatähtsaks tuleks pidada ennetusmeetmeid, nagu sinised ja rohelised lahendused, ning olemasolevate süsteemide optimeerimist digitehnika abil.

2.3Toitainete heite vähendamiseks kehtestatakse uued lämmastiku ja fosfori eemaldamise piirnormid, esmalt suuremate puhastite suhtes, mis töötlevad üle 100 000 ie reostuskoormust ning seejärel keskmise suurusega puhastites, mis töötlevad üle 10 000 ie reostuskoormust aladel, kus on endiselt probleemiks eutrofeerumine. Samuti kehtestatakse kõigile suurtele ja keskmise suurusega puhastitele nõue kõrvaldada mikrosaasteained, kui ohustatakse keskkonda või inimeste tervist. Selleks et vähendada nende ainete kogust, mida ei ole võimalik eemaldada, on liikmesriikidel uus kohustus tegeleda mitteolmereovee ärajuhtimisega selle allika juures, et nõnda suurendada võimalusi ringluseks.

2.4Mikrosaasteainete kõrvaldamiseks vajaliku ajakohastamise ja seire kulude katmiseks ning keskkonnasõbralikumate toodete väljatöötamise stimuleerimiseks kehtestatakse laiendatud tootjavastutus, mille kohaselt nõutakse ravimite ja ELi kosmeetikatoodete eeskirjade alla kuuluvate toodete tootjatelt rahalist panust.

2.5Reoveesektoris soovitakse jõuda energianeutraalsuseni 2040. aastaks, mis tähendab, et sektori energiatarve riigi tasandil peaks olema samaväärne selle toodetava taastuvenergia kogusega.

2.6Ettepaneku kohaselt tuleb eesmärgid saavutada 2040. aastaks ja edasimineku tagamiseks on kehtestatud vahetähtajad.

3.Üldised märkused

3.1Puhas vesi on üks meie kõige väärtuslikumaid ressursse, mis on hädavajalik ökosüsteemide ja ühiskonna toimimiseks ning sotsiaal-majanduslikuks tegevuseks. Põllumajandus, energiatootmine ja turismisektor sõltuvad suurel määral juurdepääsust puhtale veele. ÜRO kestliku arengu eesmärkides 2 tunnistatakse ligipääsu puhtale veele ja kanalisatsioonile kui põhilist vajadust inimeste tervise ja heaolu jaoks. Kuid magevett mõjutavad negatiivselt mitmesugused tegevused ning prognoositakse, et kliimamuutuste tulemusena suureneb surve veelgi.

3.2Asulareovee puhastamise direktiiv on keskne ELi õigusakt, mille eesmärk on kaitsta keskkonda puhastamata reovee kahjuliku mõju eest. See on kehtinud enam kui 30 aastat ning on oluliselt parandanud Euroopa jõgede, järvede ja merede kvaliteeti, ehkki kahe kolmandiku pinnaveekogude seisund ei ole ikka veel hea. ELi liikmesriigid on ELi rahastuse abil rajanud kogumissüsteeme ja reoveepuhasteid. Lähtudes direktiivi praegusest kohaldamisalast, on direktiivi nõuete täitmise tase kõrge kogu ELis, siin kogutakse nõuetekohaselt 98 % ja puhastatakse nõuetekohaselt 92 % ELi reoveest.

3.3Käimasolev läbivaatamine annab võimaluse direktiivi ajakohastada, käsitledes muid puhastamata reovee allikaid ja uusi saasteaineid ning parandades reovee puhastamise energia- ja ringmajanduse aspekte kooskõlas rohelise kokkuleppe ja Euroopa digiüleminekuga. Komitee kutsub siiski Euroopa institutsioone üles asetama reovee laiemasse konteksti, käsitlema vett prioriteedina ning koostama nn ELi sinise kokkuleppe. See kujutab endast ülimaid jõupingutusi vajaduste prognoosimiseks, veevarude säilitamiseks ning seonduvate probleemide asjakohaseks lahendamiseks tervikliku ja kooskõlastatud tegevuskava kaudu, kehtestades ambitsioonikad eesmärgid ja meetmed, mis on seotud kokkulepitud vahe-eesmärkidega. Komitee esitab 2023. aastal konkreetseid ettepanekuid ELi sinise kokkuleppe saavutamiseks.

3.4Veesektoris on vaja suuri investeeringuid. OECD hinnangul peavad kõik liikmesriigid peale Saksamaa suurendama kulutusi vähemalt 25 %, et täita kehtiva direktiivi 3 nõudeid. Selles hinnangus ei ole aga arvesse võetud kanalisatsiooni hoolduskulusid. Uued eeskirjad nõuavad lisainvesteeringuid ning on äärmiselt oluline, et rahastamine veetariifidest ja avaliku sektori eelarvest laieneks ka nendele sektoritele, mis põhjustavad asulareovee saastamist. Seda on vaja, et kodumajapidamistel säiliks taskukohane juurdepääs veele ja kanalisatsioonile.

3.5Reovee puhastamine on kulukas ning selleks on vaja vahendeid ja energiat. Saastega tuleb alati tegeleda eelkõige selle tekkekohas ning seda tuleb eelistada toruotsalahendustele. Seetõttu peaksid poliitikameetmed olema eelkõige suunatud sellele, et piirata nii palju kui võimalik kahjulike ainete heidete sattumist keskkonda ja kodanike kokkupuudet nendega. Asulareovee puhastamine toimib viimase filtrina, et kaitsta suublaid ja täita ELi veealaste õigusaktide eesmärke. Seepärast nõuab komitee suuremat koostoimet linnaarengu strateegiatega (ELi linnade tegevuskava, Ljubljana leping, mitmesugused temaatilised partnerlused jne).

3.6Tuleks teha rohkem jõupingutusi, et suurendada kodanike mõjuvõimu küsimustes, mis on seotud asulareovee kogumise, puhastamise ja käitlemisega. Üldsus peaks olema kaasatud reovee puhastamise rakendamisse mitte ainult teavitamise, vaid ka osalemise kaudu. Kõigis liikmesriikides peaksid olema kehtestatud mehhanismid, mille abil kodanikud saaksid teatada asulareovee kogumisel ja/või puhastamisel täheldatud puudustest, pöörates erilist tähelepanu ebaseaduslikele tööstusheitmetele.

3.7Euroopal on suured eeldused saada teerajajaks reoveepuhastussektoris uute lahenduste pakkumise valdkonnas – alates kõrgtehnoloogilistest puhastustehnoloogiatest kuni energialahendusteni välja. Reoveesektori arendamine teeb võimalikuks innovatsiooni ja tehnoloogiad ning annab võimaluse eksportida teadmisi ja meelitada ligi noori ettevõtjaid.

4.Konkreetsed märkused

4.1Asulareovesi on ühiskonna ning meie tarbimis- ja tootmismudelite peegelpilt. See sisaldab mitmesuguseid kodumajapidamiste heiteid, äravoolu tänavatelt ja hoonetest, tööstusheitvett ja muud kui olmereovett, mida tuleb nõuetekohaselt töödelda, et see ei ohustaks inimeste tervist ja keskkonda ega mõjutaks puhkealadeks mõeldud veekogusid. Asulareoveesüsteemis hõivatud töötajate töötingimused ning tervis ja ohutus peaksid olema esmatähtsad.

4.22040. aastaks kehtestatud üldeesmärgis ja vahe-eesmärkides sätestatakse selge viis reovee puhastamiseks järgmiseks kaheks aastakümneks. Meil ei ole aga täit arusaama sellest, milliseid ohte kujutavad endast veeorganismidele kemikaalide segud pinnavees. Paljud neist kemikaalidest on pärit toodetest, mida kasutatakse meie kodudes. Lisaks kaasnevad reovee kogumise ja puhastamise rajatiste ehitamise, hooldamise ja käitamisega suured rahalised kulud ja kasvuhoonegaaside heite kogused. Asulareovee puhastamist ja reoveesetteid käsitlevate direktiivide peamiste osade läbivaatamine ja hindamine annab võimaluse ajakohastada ja parandada sidusust kogu sektoris ning aidata saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid.

4.3Antimikroobikumiresistentsus on ühiskonna jaoks üha suurem probleem ning puhastatud või puhastamata asulareovesi soodustab selle levimist 4 . Antimikroobikumiresistentsust põhjustab mitte ainult antibiootikumide ülemäärane kasutamine, vaid ka muud antimikroobikumid, nagu fungitsiidid, viirusevastased ained, parasiiditõrjevahendid ning mõned desinfektsioonivahendid ja antiseptikumid, mida kõiki kasutatakse linnakeskkonnas, eriti haiglates. ÜRO aruandes hoiatatakse, et kui meetmeid ei võeta, näiteks ei piirata antimikroobikumide ülemäärast kasutamist, sureb 2050. aastaks antibiootikumiresistentse nakkuse tõttu igal aastal hinnanguliselt 10 miljonit inimest 5 .

4.4Asula äravooluvesi on peamine kanal mürgiste, biolagunematute ja uute saasteainete, sealhulgas plastjäätmete, süsivesinike, pesuainete, hormoonide, lahustite, patogeenide, pestitsiidide, raskmetallide ja tehisnanomaterjalide sattumiseks veeökosüsteemidesse 6 . Kuigi asula äravooluvesi on saastunud, käideldakse seda kontrolli puudumisel sageli puhta vihmaveena ega puhastata enne suublasse juhtimist. See kujutab endast suurt ohtu ökosüsteemidele; näiteks on lõhekalade massilise huku puhul täheldatud seost autorehvides leiduva mürgise ainega (6PPD-kinoon) 7 .

4.5Kanalisatsiooni ülevool on mikrosaasteainete, antimikroobikumiresistentsuse 8 , mikroplastide ja prahi suublasse sattumise tekitaja. Need ohustavad keskkonda ja inimeste tervist, aga ka turismisektorit, mis sõltub puhkealadeks mõeldud veekogude puhtusest. Kanalisatsiooni jõudva vihmavee kogust on võimalik vähendada, kui võetakse kasutusele sinised ja rohelised lahendused (sealhulgas haljaskatused, vett mitteläbilaskva pinnakatte eemaldamine ja vihmaaiad), mis vett seovad ja võimaldavad sellel imbuda pinnasesse. Need ei ole mitte ainult kulutõhusad viisid vihmavee säilitamiseks, vaid toovad linnamaastikule ka palju kaasnevaid hüvesid, muu hulgas üleujutuste ohu piiramine, soojussaarte vähendamine ning linna elurikkuse ja heaolu suurendamine. Tõhusamale reoveekäitlusele ja ringmajandusele ülemineku saavutamine nõuab muudatusi mitte ainult regulatiivsetes ja institutsioonilistes lähenemisviisides, vaid ka selles, kuidas me kodanikena oleme teadlikud oma individuaalsetest ja kollektiivsetest kohustustest reovee käitlemisel.

4.6Komitee toetab kohustuslike asulareovee puhastamise lõimitud kavade loomist, mille eesmärk on vähendada kanalisatsiooni ülevoolu ning asula äravooluveest tingitud saastet. Ehkki asulareoveega tegelemise plaanide eesmärk on üllas, on oht, et need jäävad vaid paberile, sest nende sisu ja eesmärk (vähendada kanalisatsiooni ülevoolu 1 %-ni kuivailmavooluhulgast) on vaid soovituslikud. Korralik vihmavee majandamine on oluline mitte ainult suublate reostuse vältimiseks, vaid ka selleks, et kohandada linnu muutuva kliimaga, kus nii tugevad vihmasajud kui ka pikaajalised kuumalained on osa uuest normaalsusest, kuna äärmuslikud ilmastikunähtused ja muud kliimaohud sagenevad ja võimenduvad kogu Euroopas.

4.7On tõestatud, et täiustatud (neljanda astme) puhastus vähendab paljude kahjulike ainete suublasse jõudmist 9 . Seepärast võib pidada tervitatavaks uut nõuet suurtele ja teatud keskmise suurusega puhastitele mikrosaasteainete sisalduse seireks ja eemaldamiseks. Siiski tuleks tähelepanu pöörata sellele, millised on erinevate meetodite, näiteks osonatsiooni või aktiivsöe, kasutamise kulud ja eemaldamistõhusus. Uute tehnoloogiate teadus- ja arendustegevuse piisav rahastamine ning käitajatele mõeldud ELi ühtlustatud koolituskavad aitavad uut saasteainet ennetada ja eemaldada.

4.8Laiendatud tootjavastutuse kehtestamine on põhimõtte „saastaja maksab“ rakendamisel suur samm edasi ning kiiduväärt vastus Euroopa Kontrollikoja tõdemusele, et saastekulud jäävad endiselt suures osas maksumaksjate kanda 10 . Samuti on see kooskõlas põhimõtte „saastaja maksab“ integreerimisega keskkonnaalastesse õigusaktidesse, tugevdades keskkonnavastutuse korda ELi tasandil ja kaitstes paremini ELi vahendeid, et nendest ei rahastataks projekte, mida peaks tegelikult rahastama saastaja.

4.9Eutrofeerumine on ELis endiselt probleem: see mõjutab enam kui 30 % jõgedest, järvedest ja rannikuvetest ning 81 % ELi merealast ning viimase kümne aasta jooksul on tehtud vähe edusamme 11 . Seepärast on positiivne, et sätteid on ajakohastatud ja ühtlustatud, et tagada, et kõik suured puhastid peavad 2035. aastaks vähendama toitainete keskkonda sattumist ning et 2040. aastaks peavad keskmise suurusega puhastid lõpetama heitvee juhtimise eutrofeerumise suhtes tundlikele aladele. Kuigi probleeme ja nende rakendamist, sektori investeerimissuutlikkust ja olemasolevate varade eluiga arvestades on tähtajad väga ambitsioonikad, on paljudes liikmesriikides juba sellised toitainete eemaldamise nõuded kehtestatud ning komitee väljendab heameelt ühtlustamise üle kogu ELis.

4.10Asulareovee puhastamise direktiivi hindamisel tehti kindlaks, et väikeste tiheasustusalade osakaal veel puhastamata reoveeallikates on märkimisväärne ja need koormavad veekogusid 12 . Kuigi reovee ulatuslikum käitlemine oleks suurepärane samm edasi, kaasnevad ettepanekuga mitmed probleemid, kuna uute kanalisatsioonitorude paigaldamine hõredalt asustatud piirkondades on märkimisväärselt kulukas ja seda tuleb rahaliselt ulatuslikult toetada. Edendada tuleks detsentraliseeritud lahendusi ja hästitoimivaid individuaalseid süsteeme. Kuivkäimlad (kompostkäimlad) vähendavad joogivee tarbimist loputamiseks ja võivad edendada ringmajandust, juhtides inimeste fekaalid pinnasesse ilma keerukate, kulukate ja energiamahukate kogumis-, pumpamis- ja töötlemissüsteemideta. WHO on välja töötanud suunised reovee, väljaheidete ja hallvee ohutuks taaskasutamiseks 13 .

4.11Üheks põhjavett ohustavaks puhastamata reovee allikaks on kanalisatsioonitorude lekked, mis jäävad sageli tähelepanuta ja millest ei teavitata. See võib moodustada olulise osa asulasüsteemide saastekoormusest keskkonnale 14 . Probleem tõenäoliselt suureneb, kuna kanalisatsioonivõrk vananeb. Kanalisatsioonilekkeid on vaja nõuetekohaselt jälgida ja kvantifitseerida ning see tuleks lisada nõudena direktiivi.

4.12Reovee puhastamine nõuab suures koguses energiat ja selle kulud võivad sageli moodustada märkimisväärse osa omavalitsuste elektriarvetest. Samal ajal sisaldab reovesi ise eri liiki energiat, sealhulgas keemilist, kineetilist ja termilist energiat, mida tuleks koguda, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest kooskõlas ELi eesmärkidega. Tervitatav on energiatõhususega tegelemine, et saavutada sektoris energianeutraalsus 2040. aastaks.

4.13Reoveesektoril on suur potentsiaal saada ressursitehasteks. ELis on juba olemas reoveepuhastid, mis on tänu energiasäästlikele tehnoloogiatele ja taastuvenergia tootmisele energiapositiivsed, nt reoveesetete anaeroobse kääritamise ja toodetud biogaasi hilisema kasutamise tulemusel 15 . Veel üks edendamist vääriv lisavõimalus on puhastustaristu osade kahekordne kasutamine, rajades neile päikeseparke.

4.14ELis puudub 10 miljonil inimesel endiselt juurdepääs kanalisatsioonile. Seepärast on hea, et ettepanekus nõutakse liikmesriikidelt eelkõige haavatavate ja tõrjutud rühmade jaoks juurdepääsu parandamist kanalisatsioonile, sealhulgas tasuta avalikke tualette 2027. aastaks. Nõuet tuleks siiski tugevdada, nõudes liikmesriikidelt, et nad tagaksid juba linnaplaneerimise varases etapis kõigile juurdepääsu kanalisatsioonile ning võtaksid arvesse veevarustusteenuste taskukohasust ja sotsiaalset aspekti. Seejuures tuleks arvestada reovee kogumise ja puhastamise rajatiste pika eluringi ning neile iseloomuliku paindumatusega kohandamiseks või uuendusteks.

4.15Veevarustusteenuste taskukohasuse tagamiseks tuleb laiendatud tootjavastutuse süsteemide erandeid rangelt piirata. Eelistatult tuleks välja jätta erand toodetele, mida viiakse turule alla kahe tonni aastas, kuna mõned ained on tugevatoimelised isegi väikestes kogustes, ning vähemalt tuleks selgitada, et need kaks tonni käivad ELi turu, mitte riikliku tasandi kohta. Samuti tuleks tagada, et laiendatud tootjavastutus hõlmab veebipõhiseid jaemüüjaid.

4.16Reovee puhastamise kulud moodustavad veearvetes märkimisväärse osa, kuid paljud veekasutajad ei ole teadlikud reovee puhastamise teenusest ega sellest, kui hästi toimub reovee puhastamine nende piirkonnas. Seetõttu on positiivne uus säte üldsuse teavitamise kohta, kuna sellega tagataks ajakohastatud teabe levitamine piirkonnas puhastatud (ja puhastamata) reovee osakaalu kohta, samuti asulareoveepuhastites ja individuaalsetes süsteemides puhastatud reovees ning kanalisatsiooni ülevoolus ja asula äravooluvees sisalduvate saasteainete kohta.

Brüssel, 22. veebruar 2023

Christa Schweng

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________

(1)    European Water Association, Water Manifesto .

(2)    ÜRO, kestliku arengu eesmärgid, Eesmärk 6: tagada kõigi jaoks ligipääs veele ja kanalisatsioonile .

(3)    OECD, Financing Water Supply, Sanitation and Flood Protection .

(4)    ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP), How drug-resistant pathogens in water could spark another pandemic .

(5)    ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP), Environmental Dimensions of Antimicrobial Resistance .

(6)    Lapointe et al., Sustainable strategies to treat urban runoff needed , Nature Sustainability 5, 2022, lk 366–369.

(7)    Tian et al., A ubiquitous tire rubber–derived chemical induces acute mortality in coho salmon , Science, 371. kd, 2021, lk 185–189.

(8)    EAWAG, Monitoring antibiotic resistance in wastewater .

(9)    Wilhelm et al., Does wastewater treatment plant upgrading with activated carbon result in an improvement of fish health? , Aquatic Toxicology, 192. kd, 2017, lk 184–197.

(10)    Euroopa Kontrollikoda, Eriaruanne 12/2021, Põhimõtte „saastaja maksab“ ebajärjekindel kohaldamine ELi keskkonnapoliitikas ja -meetmetes .

(11)    Euroopa Komisjon, Aruanne nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ rakendamise kohta .

(12)    Euroopa Komisjon, Nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ hindamine .

(13)    WHO, Guidelines for the safe use of wastewater, excreta and greywater .

(14)    Nguyen ja Venohr, Harmonised assessment of nutrient pollution from urban systems including losses from sewer exfiltration: a case study in Germany , Environmental Science and Pollution Research, 28. kd, 2021.

(15)    Vt nt Marselisborg WWTP – from wastewater plant to power plant .