ARVAMUS

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Kaitsetööstuse tugevdamine ühishangete abil

_____________

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomise kohta [COM(2022) 349 final]

CCMI/200

Raportöör: Maurizio Mensi

Kaasraportöör: : Jan Pie

Konsulteerimistaotlus	nõukogu, 22/07/2022 Euroopa Parlament, 12/09/2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 173 lõige 3
Vastutav sektsioon	tööstuse muutuste nõuandekomisjon
Vastuvõtmine täiskogus	21/09/2022
Täiskogu istungjärk nr	572
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	155/1/13

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt ettepaneku üle võtta vastu määrus ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomise kohta. Selle abil soovitakse Euroopa kaitsetööstust ja kaitsevõimet viivitamatult tugevdada, pidades silmas pakilisi probleeme, mis tulenevad Venemaa sissetungist Ukrainasse.

1.2Komitee toetab kõnealuse vahendi eesmärke: parandada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi, edendades selle tõhusust ja hädaolukordadele kiirreageerimist Euroopa Liidu vastupidavamaks muutmiseks, ning soodustada liikmesriikide koostööd ja koostoimet kaitsevaldkonna hangetes. Mõlemad eesmärgid on tähtsamad kui kunagi varem olukorras, kus Euroopas on jälle sõda, ning üldises plaanis tuleb ühiskonda asjakohaselt kaitsta, arvestades võimalikke tulevasi pingeid strateegilisel tasandil.

1.3Komitee arvates on loodav vahend kasulik, et paremini struktureerida ja hallata praegust tippnõudlust kiiresti vajaminevate valmisseadmete järele. Küll aga ei saa seda pidada tulevase Euroopa kaitseinvesteeringute programmi alustalaks, sest tööstuspoliitika seisukohast on see üsna nõrk vahend.

1.4Komitee nõustub sellega, et vaja on võtta meetmeid, et ühiselt kiirendada tööstuse kohanemist struktuurimuutustega, sealhulgas suurendada selle tootmisvõimsust, et aidata Euroopa tööstusel õigeaegselt vastata liikmesriikide suurenenud nõudlusele.

1.5Komitee peab ühishankeid vajalikuks ka selleks, et ära hoida olukord, kus liikmesriikide suuremad kaitseinvesteeringud süvendavad Euroopa kaitsesektori killustatust, piiravad koostöövõimalusi, suurendavad välissõltuvust ja takistavad koostalitlusvõimet. Ühishangetega tagatakse, et kõik liikmesriigid suudavad kiiresti täita oma kõige pakilisemad kaitsevõimevajadused, mis on ilmnenud või mida süvendab reageerimine Venemaa agressioonile Ukraina vastu.

1.6Samas leiab komitee, et varude täiendamine tähendab sageli Ukrainasse saadetud toodete asendamist täpselt samade toodetega. Sellised ostud ei pruugi tööstusele avaldada olulist struktureerivat mõju ega soodustada tehnoloogilist innovatsiooni. Seetõttu kahtleb komitee, kas määrusega loodava vahendi loogikat tuleks laiendada otse tulevasele Euroopa kaitseinvesteeringute programmile.

1.7Komitee väljendab heameelt lähenemisviisi üle, mille kohaselt soodustatakse ühishankeid ELi eelarvest antava otsese rahalise toetusega, kuid kahtleb, kas 500 miljoni euro suurune rahastamispakett on piisav, et oluliselt mõjutada liikmesriikide hankeotsuseid.

1.8Komitee tõstatab küsimuse selle kohta, kui tõhus on kasutada rahalist toetust kõnealuse vahendi rakendamisel tehniliseks ja haldusabiks ning anda toetusi kuludega sidumata rahastamise vormis. Seepärast kutsub komitee kaasseadusandjaid üles seda meetodit selgitama, et tagada ELi kulutuste tõhusus.

1.9Komitee kiidab heaks põhimõtte, et ELi rahalisel toel saab hankega soetada vaid selliseid kaitseotstarbelisi tooteid, mis on toodetud ELis või assotsieerunud riikides, ning et kolmandate riikide kontrolli all olevatele ELi ettevõtjatele on seatud eritingimused. Selline piiramine on Euroopa maksumaksjate huvides, see on vajalik Euroopa kaitsetööstuse võimekuse tugevdamiseks ning on kooskõlas strateegilise autonoomia eesmärgiga.

1.10Samas kutsub komitee üles tõlgendama paindlikult nõuet, et mitteassotsieerunud kolmas riik (üksus) ei tohi kaitseotstarbelistele toodetele piiranguid kehtestada. Kuna määrusega loodav vahend hõlmab valmistoodete hankeid ja selle eesmärk on tegeleda kõige pakilisemate tootevajadustega, leiab komitee, et see nõue on asjaomase vahendi puhul vähem asjakohane kui Euroopa Kaitsefondi puhul, mille eesmärk on arendada tulevast kaitsevõimet. Seetõttu tuleks nõuet rakendada hoolikalt, leides tasakaalu ühelt poolt suurema autonoomia soovi ning teiselt poolt hanke kiireloomulisuse ja vajaduse vahel tagada koostalitlusvõime olemasoleva varustusega.

1.11Komitee toetab kava rakendada vahendit eelarve otsese täitmise korras, kuid rõhutab vajadust tagada, et komisjoni pädevad talitused saaksid õigeaegselt vajalikud inimressursid, et tulla toime sellega kaasneva töökoormusega.

1.12Komitee kutsub liikmesriike üles tegema tihedat koostööd Euroopa Komisjoni ja kõrge esindaja / Euroopa Kaitseagentuuri juhi loodud kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühmaga, et tagada loodava vahendi edukas rakendamine.

2.Arvamuse taust

2.1Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu võtsid ELi riigipead ja valitsusjuhid 11. märtsil 2022 Versailles’s toimunud kohtumisel kohustuse suurendada Euroopa kaitsevõimet. Versailles’ deklaratsioonis märgitakse, et liikmesriigid peaksid suurendama kaitsekulutusi, tihendama ühisprojektide kaudu koostööd, kõrvaldama puudujäägid ja täitma võimetega seotud eesmärgid, edendama innovatsiooni, sealhulgas tsiviil- ja sõjatööstuse sünergia kaudu, ning tugevdama ELi kaitsetööstust. Lisaks sellele kutsus Euroopa Ülemkogu „komisjoni üles esitama koostöös Euroopa Kaitseagentuuriga mai keskpaigaks kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüsi ning tegema muid täiendavaid algatusi, mis on vajalikud Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamiseks“.

2.2Vastuseks sellele üleskutsele esitasid Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja 18. mail 2022 ühisteatise „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja edasised sammud Ühisteatises märgitakse, et kaitsekulutuste aastatepikkune tõsine alarahastamine tõi ELis kaasa tööstusliku ja võimete puudujäägi ning kaitsevarustuse varude praeguse madala taseme. Kaitsevarustuse üleandmine Ukrainale on rahuajale kohandatud varude taseme tingimustes põhjustanud sõjalise varustuse kiireloomulise ja kriitilise puudujäägi.

2.3Ühisteatises tuletatakse meelde, et julgeolekuolukorda ja juba Ukrainasse saadetud varustust arvesse võttes peavad liikmesriigid kiiremas korras taastama kaitselahingute valmiduse. Varude täiendamine võimaldaks anda Ukrainale täiendavat abi. Samal ajal kutsutakse ühisteatises liikmesriike üles ostma vajalikku kaitsevarustust ja varusid ühiselt. Kõige pakilisemalt vajaminevate toodete ühishange tagaks suurema kulutõhususe, parandaks koostalitlusvõimet ja väldiks olukorda, kus haavatavamad liikmesriigid jääksid vajalikust varustusest ilma, kuna kaitsetööstusel ei ole vastuoluliste nõudmiste tõttu võimalik lühikese aja jooksul sellisele nõudlusele reageerida.

2.4Seda arvesse võttes tehakse ühisteatises ettepanek soodustada ühishankeid ELi eelarvest rahastatava sihtotstarbelise lühiajalise vahendiga. Kõnealuse vahendi kaudu antav ELi rahaline toetus peaks soodustama liikmesriikide kaitsevaldkonna ühishankeid ja tooma kasu Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile, tagades samal ajal Euroopa relvajõudude tegutsemisvõime, varustuskindluse ja suurema koostalitlusvõime.

2.5Olukorra kiireloomulisuse tõttu esitas komisjon 19. juulil 2022 määruse vormis ettepaneku sellise vahendi kohta: määrus ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomise kohta. Komisjon loodab, et määrus võetakse kiiresti vastu ja see jõustub 2022. aasta lõpuks.

2.6Vahendi loomise järel kavatseb komisjon teha ettepaneku võtta vastu määrus Euroopa kaitseinvesteeringute programmi kohta. Komisjoni sõnul võiks Euroopa kaitseinvesteeringute programmi määrus olla aluseks liikmesriikide ja liidu julgeoleku seisukohast suurt ühist huvi pakkuvatele tulevastele ühistele arendus- ja hankeprojektidele. Lühiajalise vahendi loogikat laiendades võib määrus olla ka aluseks võimalikule seonduvale liidu rahalisele sekkumisele Euroopa kaitsetööstuse baasi tugevdamisse, eelkõige projektide puhul, mida ükski liikmesriik ei suudaks üksi välja töötada või milleks vajalikke hankeid korraldada.

3.Üldised märkused

3.1Euroopa Liidu geopoliitiline kontekst on järsult muutunud, arvestades Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu. Asjaolu, et territoriaalsed konfliktid ja intensiivne sõjategevus on jälle Euroopa pinnal tagasi, nõuab liikmesriikidelt kaitsekavade ja -võime ümbermõtestamist. Samal ajal tuleb kohandada aluseks olevat tööstuslikku ja tehnoloogilist baasi, mis peaks võimaldama toetada ja tugevdada liikmesriikide relvajõude, mis on väljakujunenud demokraatia põhivahend ja kaitsevad Euroopa kodanike vabadust.

3.2Komitee väljendab heameelt selle üle, et liikmesriigid on teatanud kaitsekulutuste suurendamisest, et ruttu kõrvaldada kiireloomulised puudujäägid sõjalises varustuses. Ent ilma koordineerimise ja koostööta võivad need suuremad investeeringud süvendada Euroopa kaitsesektori killustatust, piirata koostöövõimalusi kogu ostetud varustuse olelusringi jooksul ning takistada koostalitlusvõimet. Lisaks on lühiajaliste hangete puhul tehtud valikutel sageli pikaajaline mõju Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi turujõule ja võimalustele järgmistel aastakümnetel.

3.3Seepärast toetab komitee algatust soodustada kõige pakilisemate kaitseotstarbeliste toodete ühishankeid. Ühishanked tunduvad olevat eriti olulised praeguses olukorras, kus nõudluse järsk suurenemine sarnaste toodete järele on vastamisi tööstuse pakkumise poolega, mis on endiselt kohandatud rahuajale ja millel on seega raskusi nõudlusele vastamisel. Seetõttu on kaitsevaldkonna hangetes vaja koostööd, et tagada liikmesriikide solidaarsus, suurendada koostalitlusvõimet, hoida ära väljatõrjumise mõju ja parandada avaliku sektori kulutuste tõhusust.

3.4Sama oluline on aidata tööstusel kohaneda uue julgeolekukeskkonna struktuurimuutustega. Euroopa riikide sõjalise võimekuse vajalik tugevdamine on pikaajaline jõupingutus ja Ukraina jätkuv toetamine võib osutuda vajalikuks pikema aja jooksul, peab Euroopa kaitsesektori tehnoloogiline ja tööstuslik baas suurendama oma tootmisvõimsust. See on vajalik, et tulla toime nii praeguse tippnõudlusega kui ka pikemas perspektiivis.

3.5Seepärast leiab komitee, et kavandatav vahend on oma lähenemisviisi, ulatuse ja rahastamispaketi poolest liiga piiratud, et Euroopa kaitsetööstuse võimekuse suurendamisel tõepoolest midagi muuta. Varude täiendamine ise piirab juba toodete ja tarnijate valikut ning 500 miljonit eurot 27 liikmesriigile kahe aasta jooksul on üsna tagasihoidlik investeering.

3.6Lühidalt öeldes võib komitee arvates olla kavandatav määrus kasulik, et paremini struktureerida ja hallata praegust tippnõudlust kiiresti vajaminevate valmisseadmete järele, kuid tööstuspoliitika seisukohast on see üsna nõrk vahend. Sellest tulenevalt leiab komitee, et vahendit ei tuleks tingimata pidada alusepanijaks tulevasele Euroopa kaitseinvesteeringute programmile, mille eesmärk on toetada ühiselt väljatöötatud süsteemide ühishankeid, samuti ühishankeid selliste süsteemide jaoks kogu nende olelusringi jooksul.

4.Konkreetsed märkused

4.1Ettepaneku kohaselt võetakse loodavas vahendis arvesse komisjoni ja kõrge esindaja / Euroopa Kaitseagentuuri juhi loodud kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühma tööd. Rakkerühm peaks hõlbustama liikmesriikide väga lühiajaliste hankevajaduste koordineerimist ning tegema koostööd liikmesriikide ja ELi kaitsetööstuse tootjatega, et toetada ühishankeid varude täiendamiseks. Seetõttu on rakkerühma töö äärmiselt oluline vahendi edu jaoks ning komitee kutsub liikmesriike üles seda täiel määral ära kasutama.

4.2Komitee kahtleb, kas kavandatav eelarve on piisavalt suur, et oluliselt mõjutada liikmesriikide hankeotsuseid. Samal ajal on komitee täiesti teadlik finantssurvest praegusele mitmeaastasele finantsraamistikule ja vajadusest lisarahastamise järele tulevase Euroopa kaitseinvesteeringute programmi jaoks. Seda arvesse võttes on eriti oluline suunata vahendi piiratud rahastamisvõimalused kõige asjakohasematele ühishangetele.

4.3Seoses eelarvepiirangute ja projektide valikuga kahtleb komitee, kuidas saab kuludega sidumata rahastamise kontseptsiooni praktikas kohaldada loodava vahendi raames tehtavatele ostudele. Komitee tõstatab küsimuse ka selle kohta, kui tõhus on kasutada eelarvet kõnealuse vahendi rakendamisel tehniliseks ja haldusabiks.

4.4Komitee toetab kava rakendada vahendit eelarve otsese täitmise korras, kuid rõhutab vajadust tagada, et komisjoni pädevad talitused saaksid õigeaegselt vajalikud inimressursid, et tulla toime sellega kaasneva töökoormusega.

4.5Komitee nõustub kavandatud määruse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega, eelkõige võimalusega laiendada juba olemasolevaid hankelepinguid.

4.6Komitee pooldab ka lisatingimust, mille kohaselt rahastab EL ainult selliste seadmete hankimist, mis on toodetud ELis või assotsieerunud riikides, sealhulgas kolmandate riikide (üksuste) kontrolli all olevate ettevõtjate poolt, kes võivad anda oma asukohaliikmesriigile julgeolekutagatisi. See tingimus kordab Euroopa Kaitsefondi asjaomaseid sätteid ja tagab Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamise eesmärgi täitmise.

4.7Samas kahtleb komitee nõudes, et mitteassotsieerunud kolmas riik (üksus) ei tohi kaitseotstarbelisele tootele piiranguid kehtestada. Kavandatav vahend hõlmab valmishankeid ja selle eesmärk on täita kõige pakilisemaid tootevajadusi. Seetõttu tundub see nõue loodava vahendi puhul vähem asjakohane kui Euroopa Kaitsefondi puhul, mille eesmärk on arendada tulevast kaitsevõimet ja mille puhul on tehnoloogiline autonoomsus väljakuulutatud eesmärk. Seepärast kutsub komitee üles seda sätet tõlgendama paindlikult, jättes liikmesriikidele võimaluse leida tasakaal ühelt poolt tegevusvabaduse soovi ning teiselt poolt hanke kiireloomulisuse ja vajaduse vahel tagada koostalitlusvõime olemasolevate seadmetega.

4.8Lõpetuseks tõstatab komitee küsimuse, kas teatavad pakkumuste hindamise kriteeriumid, nimelt need, mis puudutavad hanke positiivset mõju Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile, on sobivad. Arvestades keskendumist kõige pakilisematele vajadustele ja kiiresti kättesaadavate valmisseadmete hankeid, ei ole see mõju tõenäoliselt liikmesriikide jaoks oluline kriteerium, välja arvatud juhul, kui töövõtja asub nende enda territooriumil. Lisaks sellele on ostu sooritavatel liikmesriikidel tõenäoliselt raske tõendada positiivset mõju Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile, eriti kui esmane mure on kiireloomulisus.

Brüssel, 21. september 2022

Christa Schweng

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________