REX/554
Rändajate ärakasutamine
ARVAMUS
Välissuhete sektsioon
„Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Vastus riigi toetusel toimuvale rändajate ärakasutamisele ELi välispiiril““
[JOIN(2021) 32 final]
Raportöör: Stefano Palmieri
Kaasraportöör: Pietro Vittorio Barbieri
|
Konsulteerimistaotlus
|
JOIN(2021) 32 final, 23/11/2021
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
Täiskogu otsus
|
18/01/2022
|
|
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
välissuhete sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
12/05/2022
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
56/3/1
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
DD/MM/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et Euroopa Liidu vastus rändajate ärakasutamisele peab olema osa ühisest rändepoliitikast, mille osad on omavahel sidusad. Pidades silmas kriisi Valgevene piiril ja Venemaa agressiooni Ukraina vastu, on vaja uuesti läbi vaadata, kas rände- ja varjupaigalepe on kohane, et rändepoliitikat hädaolukordade tõttu mitte killustada, vaid asetada nii poliitika kui ka asjaomaste isikute kaitse ühte tegevus- ja õigusraamistikku.
1.2Komitee on seisukohal, et rändajate ärakasutamine – mis võib endiselt olla päevakajaline – ohustab kogu Euroopa Liitu, mitte ainult asjaomaseid liikmesriike. Sel põhjusel rõhutab komitee, et ainsad tõhusad ja probleemidele vastavad lahendused on need, mis suudavad ühendada algatuste tasandi (kas poliitiline, seadusandlik, administratiivne või humanitaartasand) võetud meetmete ulatusega (ühenduse, riigi, kohaliku või rahvusvahelise ulatusega) ja kaasatud osalejatega (institutsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, sotsiaalpartnerid, kodanikud jne). Seejuures peab lähtuma ELi ja rahvusvahelise õiguse kõige rangematest standarditest.
1.3Komitee peab oluliseks, et EL pakuks liikmesriikidele õigeaegset, kooskõlastatud ja tõhusat toetust nii praktilisest küljest (ELi asutuste eelarveressursid ja personal) kui ka haldus-, seadusandliku ja poliitilise abina. See tuleb saavutada ühistegevusena//ühiselt tegutsedes nii kohapeal kui ka institutsioonidevahelisel tasandil, tagades algatuste võimalikult suure läbipaistvuse ning kindlustades humanitaarabiorganisatsioonidele ja sõltumatule meediale tegevusvabaduse piirkondades, kus rändajaid ära kasutatakse.
1.4Eelkõige on komitee jaoks väga oluline luua integreeritud humanitaarabi raamistik, mis võimaldab ühendada riiklike ja ELi institutsioonide ja asutuste vahendeid ja struktuure ning tagada rahvusvaheliste asutuste (ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon) kaasamise, samuti valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna panuse. See aitaks meetmeid tulemuslikult koordineerida ja kindlustaks, et humanitaarabi tunnistatakse ELi põhimõtete tugevdamise vahendina.
1.5Sellega seoses on komitee seisukohal, et ärakasutatud rändajate õiguste täielik ja õigeaegne tunnustamine – vältides nn halle alasid või halduslikku ebakindlust – on oluline tegur, et kohapeal neutraliseerida ja leevendada ohte ELi ja asjaomaste liikmesriikide julgeolekule ja stabiilsusele. Eesmärk on muuta rändajate ärakasutamine sel viisil ebatõhusaks.
1.6ELi vastus peab kindlasti olema suunatud ärakasutatud rändajate voogude allikatele, kaasates kolmandaid riike ning toetades demokraatia ja inimõiguste kaitse põhimõtete alusel tehtava koostöö raames nende jõupingutusi kodanike teavitamisel. See võimaldab võtta tegutsemisvahendid käest riiklikelt osalejatelt, kes soodustavad rändajate ärakasutamist.
1.7Mis puudutab riike, kes aitavad kaasa rändajate ärakasutamisele või on sellega seotud, siis toetab komitee kogu ELi, rahvusvaheliste institutsioonide ja partnerriikide mitmepoolset tegutsemist, mis võimaldaks sellist tegevust hukka mõista ja tõrjuda, sealhulgas asjakohaste majanduslike ja diplomaatiliste sanktsioonide kehtestamise kaudu.
1.8Praegu Ukrainas käimasolev sõda, mis sai alguse Venemaa Föderatsiooni agressioonist, on toonud kaasa vähemalt 3,9 miljonit põgenikku, kes asuvad praegu peamiselt naaberriikides ja teistes ELi riikides, ning mitu miljonit sisepõgenikku. Nii suurt rändajatevoogu ei saa vähemalt Euroopas võrrelda isegi teise maailmasõja järgsetel aastakümnetel registreeritud vooga. EL on sellele kiiresti reageerinud, eelkõige aktiveerides 2001. aasta ajutist kaitset käsitleva direktiivi ja rakendades kavandatavaid ühtekuuluvusmeetmeid pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE). Komitee on seisukohal, et liikmesriikide ühtekuuluvusel, solidaarsusel ja vastutuse jagamisel põhinevad samalaadsed vahendid on väga olulised ka rändajate ärakasutamise kriiside ohjamisel.
1.9EL on praegu miljonite Ukraina kodanike jaoks turvaline varjupaik, kus end kaitstuna tunda, kuid vastuvõtu ja abi andmise koormus on asjaomaste liikmesriikide suutlikkust ja vahendeid arvestades jaotunud ebavõrdselt. ELi sisepiiride avatus on seni taganud Ukraina pagulaste spontaanse liikumise soovitud sihtkohtadesse, kuid naaberriikide koormus on teiste liikmesriikidega võrreldes ikka objektiivselt võttes ebaproportsionaalne. Kuigi rändajate ärakasutamise ulatus Valgevene piiril ja varasematel juhtudel ei ole eelkirjeldatuga võrreldav, näitab see vajadust põhjalikult läbi vaadata ELi ja liikmesriikide solidaarsus- ja koostöömehhanismid, eelkõige abistatud rändajate ümberjaotamise kaudu, mis on kriisiolukordades kahtlemata vajalik.
1.10Komitee soovib peatuda ka ettepanekul võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb rändajate ärakasutamise olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas. Keeruline mehhanism, mis on ette nähtud õigusraamistiku ja haldusmenetluste kindlaksmääramiseks rändajate ärakasutamise korral, jätab komitee arvates tähelepanuta selles kontekstis tekkida võiva riikidevahelise kriisi ulatuse ja seda ei saa rändajate suhtes võetavast lähenemisviisist kõrvale jätta.
1.11Tegelikult leiab komitee, et hoolimata vajadusest ajutiste vahendite järele rändajate ärakasutamise ohjamiseks, on oluline kaaluda õigeaegseid ja kõikehõlmavaid kaitsemeetmeid ka ajutise kaitse direktiivi kaudu. See on tähtis eelkõige juhul, kui piiriületuste haldamine, teiseste liikumiste kontrollimine, tavapäraste varjupaigamenetluste puhul eeldatavad edasilükkamised või erandid osutuvad ärakasutatud rändajate kaitsmisel ebatõhusaks ja kahjutoovaks. Igal juhul tuleks rändajate kaitse taset tõsta vastavalt riikidevahelise kriisi tasemele, mis on tekkinud tingituna rändajate ärakasutamisest.
2.Ettepanek
2.1Teatises juhitakse tähelepanu sellele, kuidas Valgevene ja Euroopa Liidu (Leedu, Läti, Poola) piiril valitsev rändekriis kujutab endast sihikindlat katset tekitada jätkuv pikaajaline kriis, mis on osa laiemast kooskõlastatud jõupingutusest destabiliseerida Euroopa Liitu ning panna proovile selle ühtsus ja kindlameelsus. See kujutab endast hübriidohtu, mida kolmas riik tekitab rändajaid ära kasutades.
2.2Käesolevas dokumendis kasutatud mõisteid „kriis“ ja „oht“, millega ei saa kaugeltki kirjeldada spetsiifilist ja keerukat rändenähtust, kasutatakse selleks, et tähistada asjaomasest geopoliitilisest kontekstist tulenevate poliitiliste pingete ja ebastabiilsuse põhjuste tähtsust.
2.3Lisaks sellele, et see kujutab endast ohtu ELi julgeolekule, on see põhjustanud kohapeal eelkõige rändajate jaoks kriitilise olukorra, millel on traagilised humanitaartagajärjed mõlemal pool Valgevene ja ELi piiri. Samuti on saadud mitmeid teateid rändajate ebainimlikust ja alandavast kohtlemisest Valgevene pool piiri, sealhulgas ka ELi survestamiseks. Selle ohtu suurendab aga kauakestvam piirkonnas viibimine ja ELi piiri suletus.
2.4EL mõistis kaitsetus seisundis olevate rändajate ja pagulaste ärakasutamise kõigil liidu institutsionaalsetel foorumitel kiiresti ja kindlalt hukka. Sellele järgnevate rahvusvaheliste meetmete abil on aidatud kaasa ELi ja partnerriikide, eelkõige rändajate päritoluriikide kaasamisele ja koostööle.
2.5Uues kriisiolukorras on EL tegutsenud asjaomaste liikmesriikide toetamiseks, võttes arvesse riikide valitsuste ja parlamentide konkreetseid meetmeid, eelkõige piirialadel erakorralise seisukorra väljakuulutamist. Sellega seoses pakkus komisjon nõuetekohaselt abi, et tagada kõnealuste õigusaktide kooskõla ELi õigusega.
2.6Teatises antakse ülevaade asjaomaste liikmesriikide toetuseks võetud poliitilisest, tehnilisest ja logistilisest meetmetest. Alates volinik Ylva Johanssoni külastustest ja neile järgnenud komisjoni kutsetest liikmesriikidele on poliitiline koostöö suunanud ka ELi asutusi (Frontex, Europol, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, hädaabi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahenditega) piiridel tehnilist abi andma.
2.7Rahvusvahelises tegevuses ja eelkõige rändajate päritolu- ja transiidiriikide suhtes on komisjon tegutsenud kõrgeimal tasandil, parandades koostööd Iraagi, Liibanoni, Türgi, Araabia Ühendemiraatide ja Usbekistaniga. See on oluline, et võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise kuritegeliku taristu vastu, mis toetab Valgevenes toimuvat ärakasutamist.
2.8Riikidevahelises kriisis on suur oht, et nn sõjaudu saab desinformatsiooni, valeuudiste ja faktide moonutamise vahendiks, mis on põimunud rändajate poliitilise ärakasutamisega. Teatises rõhutatakse selle ohu esilekerkimist Valgevene pool piiri, eelkõige Valgevene ja Venemaa valitsuse kontrolli all oleva meedia kaudu. Rõhutatakse vaba ajakirjanduse tähtsust ja konkreetset rolli, kuigi samasugust tähtsust ei ole sellele omistatud ELi pool piiri paiknevates kriisipiirkondades.
2.9Komisjon rõhutab, kuidas praeguseid rahastamisvahendeid saab kriisiolukorras tugevdada, kasutades selleks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu vahendeid. Seoses tagasisaatmistega (toetatud vabatahtlikud tagasipöördumised ja mittevabatahtlikud tagasisaatmised) tuuakse esile komisjoni, Frontexi ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni koostööd, rõhutades samal ajal, et rändajate päritoluriigid peavad tegema koostööd.
3.Märkused
Rändajate ärakasutamine ja rändepoliitika juhtimine
3.1Komitee on seisukohal, et vastus rändajate ärakasutamisele peab olema osa ühisest rändepoliitikast, mille osad on omavahel sidusad.
3.1.1Rände õigesti haldamiseks peab EL olema teadlik sellest, et rändeprotsessid ei käivitu kunagi ainult ühe riigi algatuste tõttu (kuigi mõnel neist võib mõnikord olla koguni märkimisväärne mõju rändevoogude mahule), isegi kui too kasutab rändajaid ära poliitilistel eesmärkidel.
3.1.2Reageerides kõige teravamatele kriisidele, milles osaleb aktiivselt kolmas riik või mis tekib sõja või sõjalise sekkumise tagajärjel), peab EL näitama üles solidaarsust, eelkõige mõjutatud inimestega.
3.1.3Jätmata kõrvale vajadust päästa kõik otseses surmaohus olevad inimesed (pagulased ja sõjaohvrid), võib õigusliku seisundi – näiteks isikute, kes võivad saada teatavat liiki kaitset, ja teiste rändajate – eristamine toimuda alles pärast seda, kui on järgitud läbipaistvaid varjupaigamenetlusi, mille suhtes kohaldatakse ELi õigust ja rahvusvahelisi standardeid, ning mitte parasjagu toimuva sündmuse või kriisi (hübriidoht, rändajate ärakasutamine, majandusränne jne) a priori määratlemise tulemusena.
Hübriidohud ja rändajate ärakasutamine
3.2Komitee nõustub komisjoniga Valgevene poolt tulevate rändajate ärakasutamisest tingitud ohu olemuse ja taseme osas. Komitee tunnistab, et ELi ähvardab hübriidohu vorm, mis on tekkinud riigi toetusel ja poliitilistel eesmärkidel toimuva inimeste ärakasutamise tagajärjel.
3.2.1Hübriidohtude määratluses kasutatakse ka teistsugust sõnastust – ohud, mis kerkivad esile riigi või valitsusvälise osaleja toel. Hübriidohte võivad korraldada eri osalejad ja need võivad olla suunatud mitmesugustele sihtmärkidele (valitsusüksused, institutsioonid, ühiskondlikud organisatsioonid, üksikisikud). Kuigi selline ulatuslik tõlgendus võib anda üldise arusaama, tuleb asjaomaste poliitikavaldkondadega seotud juhtumite tuvastamisel lähtuda siiski muust. Komitee rõhutab seetõttu, et ka järgnevate seadusandlike meetmete võtmiseks ja eelkõige rändajate seadusliku kohtlemise ja humanitaarabi tagamiseks sellistes hädaolukordades tuleks rändajate ärakasutamise kindlakstegemise eeltingimuseks pidada seda, kui selle tegevusega on seotud riigi tasandi osaleja.
3.2.2Võttes arvesse teatises esitatud hübriidohu määratluse kehtivust, soovib komitee, et ohule reageerimine oleks mitmemõõtmeline ja integreeritud. Teisisõnu ei hõlmaks see üksnes rahvusvahelisi suhteid (liikmesriikide, ELi ja partnerriikide vahel), vaid oleks osa ELi poliitikast ja kohustustest inimõiguste edendamisel, rändajate kaitsmisel ja varjupaigaõiguse rakendamisel. Seetõttu leiab komitee, et kõiki liikmesriikide ning ELi institutsioonide ja asutuste koostöö vahendeid tuleb ühise kriisiohje eesmärgil tugevdada.
Solidaarsus, koordineerimine ja ühine kriisiohje
3.3Komitee nõustub seisukohaga, et selline tegevus kujutab endast reaalset ja vahetut ohtu ELi julgeolekule ja mitte ainult otseselt mõjutatud liikmesriikidele. Teatises kirjeldatud faktid ja tõsine Ukraina kriis tugevdavad komitee veendumust, et liikmesriikide ja liidu institutsioonide ühiseks reageerimiseks ja kriisiohjeks on kindlasti vaja luua poliitika-, õigus- ja menetlusraamistik.
3.3.1Sellest tulenevalt ning tuginedes juba avaldatud arvamusele varjupaiga- ja rändehalduse määruste muutmise ettepanekute kohta, peab komitee väga oluliseks jätkata liikmesriikide solidaarsusel ja koostööl põhinevat lähenemisviisi. Nimelt ei ole kõnealune olukord kindlasti mitte ainus, mis suurendab vastutuskoormat ja raskusi esmase saabumise liikmesriikidele, pidades silmas rände- ja varjupaigaleppega piirikontrollile ja teisese rände ärahoidmisele omistatud tähtsust.
3.3.2Soovitavas konkreetses määruses, mille eesmärk on võidelda rändajate riigipoolse ärakasutamise vastu, tuleks seetõttu kehtestada mehhanismid solidaarseks vastutuse jagamiseks liikmesriikide vahel, sealhulgas võimalus õigeaegseteks ümberpaigutamismeetmeteks, mis on kriisi tõsidusega proportsionaalsed.
3.3.3Valgevene piiril aset leidva kriisi tunnusjoontes on märgata erinevusi, aga ka sarnasusi muude riiklike strateegiatega rändevoogude ärakasutamiseks: Vahemere keskosas, Kreeka-Türgi, Hispaania-Maroko, Bosnia-Horvaatia, Serbia-Ungari piiridel (piirdudes üksnes 2021. aastaga). Komitee on seisukohal, et EL peab ületama varasemate kriiside käigus ilmnenud piiratuse oma reageerimises, eelkõige vältides sõltuvuse tekkimist kolmandate riikide poliitilistest strateegiatest, mis ei ole kooskõlas ELi poliitika ja põhimõtetega.
Rändajate kaitse ärakasutamise kontekstis
3.4Komitee on seisukohal, et ELi reageerimise kindlaksmääramisel on vaja võtta ühised meetmeid ohu vastu võitlemiseks, olles samal ajal selgelt teadlik asjaolust, et sellistes konkreetsetes olukordades on asjaomased rändajad väga kaitsetus seisundis ja vajavad kaitsemeetmeid, eriti riikidevahelist kriisi silmas pidades.
3.4.1Komitee jagab teatises väljendatud muret liikmesriikide ja Valgevene piiril valitseva humanitaarolukorra pärast. Valgevene pool piiri on keeruline tegutseda ning see näitab, millised on objektiivsed piirangud humanitaarabi andmisel kriisiolukordades ja riikidevahelistes konfliktides. Kuid see peaks olema stiimul jõupingutuste maksimeerimiseks, tagamaks et rändajatele liikmesriikide piirides antav humanitaarabi vastab ELi õigusnormidele ja heakskiidetud tavadele kaitsetus seisundis isikute toetamisel.
3.4.2Komitee soovib, et ELi ja Valgevene piiri mõlemal pool muudetaks kodanikuühiskonna humanitaarabiorganisatsioonide juurdepääs lihtsamaks, et nad saaksid anda humanitaarabi (tervishoiuteenused, toiduabi, õigusabi).
3.4.3Selles raamistikus peavad ELi institutsioonid tegutsema igasuguse tegevuse või idee vastu, mille eesmärk on kriminaliseerida riikliku ja rahvusvahelise kodanikuühiskonna solidaarset sekkumist, nagu komitee on oma varasemates arvamustes juba rõhutanud.
3.4.4Teatises rõhutatakse rändajate ulatuslikku teisest rännet (see on ulatuslik vähemalt võrreldes kriisi ajal ELi piiridele saabuvate rändajate arvuga) ja viidatakse piiripolitsei ühispatrullide kasutusele rändajate esmasest saabumisest ja teisesest rändest mõjutatud liikmesriikides. Komitee on seisukohal, et olukorras, kus rändajaid ära kasutatakse, tuleb teisese rände küsimusega tegelemiseks kaasata sihtliikmesriike. Samal ajal tuleb pöörata vajalikku tähelepanu kõige kaitsetumas seisundis rändajatele, eelkõige kriisi aktiivsetel etappidel, et ennetada nende julgeolekut ähvardavaid lisariske.
3.4.5Komitee juhib tähelepanu ka kaitsetus seisundis rändajate väärikat, õiglast ja ulatuslikku kaitset ohustavatele riskidele, mis tulenevad liikmesriikide ja ELi enda õiguslike seisundite ja erimenetluste levikust, seda isegi konkreetseid reageeringuid nõudva kriisi kontekstis. Selles mõttes peaksid kõigi eranditega, mis tehakse vastuvõtu ja varjupaiga andmise standardmenetlustest, kaasnema tõsise ohuolukorra tõttu konkreetsed kaitsemeetmed, järgides samal ajal alati tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet.
Võitlus desinformatsiooniga, meedia roll ja kaitsetus seisundis inimeste kaitse
3.5Komitee tunneb heameelt selle üle, et teatise eesmärk on võidelda desinformatsiooni, valeuudiste ja faktidega manipuleerimise vastu. Seda tehakse ka sihipäraste teavituskampaaniate kaudu rändevoogude päritoluriikides ning elektrooniliste teabe- ja sidevahendite kasutamise kaudu, et anda rändajatele õiget ja kontrollitavat teavet (nt projekt „Infomigrants“).
3.5.1Samal ajal on komitee seisukohal, et kooskõlas ELi väärtustega on oluline teabe vaba loomine ning vaba juurdepääs üldsuse jaoks olulistele faktidele ja andmetele. Seetõttu tuleb erandolukorra meetmete rakendamisel alati kindlustada, et liikmesriigid ja ELi asutused tagavad sõltumatute meediaväljaannete suurima võimaliku tegutsemis- ja teavitamisvabaduse piirkondades, kus rändajaid ära kasutatakse. Samal ajal peavad nad ka tagama selged ja läbipaistvad eeskirjad rändajaid vastuvõtvatele asutustele juurdepääsu ja nendega suhtlemise kohta.
3.5.2Seoses võitlusega digiplatvormidel ja sotsiaalmeedias levivate rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise logistikavõrgustike vastu peab komisjon ELi asutuste (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet ehk ENISA) toetusel sekkuma, et eristada rändajate smugeldajate poolt otseselt kasutatavaid vahendeid rändajate endi vahel kasutatavatest suhtlusvahenditest. Eesmärk on eristada vastutusvaldkondi ning mitte rikkuda õigust andmete konfidentsiaalsusele ega isegi kaudselt või tahtmatult kahjustada ärakasutamise ohvriks langenud rändajate turvalisust.
Rahvusvaheline koostöö rändajate ärakasutamise vastu võitlemiseks
3.6Komitee tunnustab ELi institutsioonide jõupingutusi, mille eesmärk on tugevdada koostööd ärakasutamise ohus olevate rändajate päritoluriikidega, et nad saaksid aru riskidest ja et parandada rahvusvahelist koostööd rände valdkonnas.
3.6.1Selleks et muuta ELi ja asjaomaste kolmandate riikide ühismeetmed tulemuslikuks, tuleks seda koostööd täienda da ka rahvusvahelise arengukoostöö mehhanismiga ja rände reguleerimist käsitlevate kokkulepetega. See on vajalik ka selleks, et tagada konstruktiivne ühistegevus ELi ja asjaomaste kolmandate riikide vahel.
3.6.2Võimalike kokkulepete sõlmimisel ja menetluste kehtestamisel kolmandate riikidega tuleks arvesse võtta, kuivõrd need suhted on kooskõlas inimõiguste austamisega ja nende riikide rahvusvaheliste juriidiliste kohustuste täitmise põhimõtetega.
3.6.3Selline koostöö tugevdaks ka politsei- ja luuretegevuse jõupingutusi, et võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegelevate kuritegelike organisatsioonide vastu ja ennetada nende tegevust. Seejuures tuleb rangelt arvesse võtta rändajate õigust varjupaigale ja kaitsele nii rändajate ärakasutamisega seotud tegevuste puhul kui ka üldiselt.
Toetus liikmesriikidele
3.7Komitee tunneb heameelt selle üle, et ohustatud liikmesriikidele pakutakse toetust, eelkõige ELi siseasjade ametite kaudu (Frontex, Euroopa Liidu Varjupaigaamet, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, ELi elanikkonnakaitse mehhanism). Komitee arvates peaksid viimased tegutsema kõikidel juhtudel, kui tasakaalustatud ja läbipaistva menetluse kohaselt on hädaolukorda tunnistatud.
3.7.1Komitee on seisukohal, et tulevikus tuleks ette näha piisaval tasemel abi liikmesriikidele, keda sellised ohud ähvardavad. Sellega peab kaasnema sama kõrgetasemeline kaitse ja abi ärakasutamise ohvritele, eelkõige kõige kaitsetumas seisundis isikutele.
3.7.2Komitee kinnitab selgelt, et liikmesriigid peavad rakendama meetmeid varjupaigaõiguseta sisserändajate tagasisaatmiseks – nii vabatahtlike tagasipöördumiste kui ka mittevabatahtlike tagasisaatmiste vormis – ka hädaolukorras, austades täielikult põhiõigusi ja rahvusvahelisi kohustusi ning kasutades selleks ELi asutuste abi.
Tulevase kriisiohje vahendid ja eeskirjad
3.8Komitee rõhutab, et käesolevas arvamuses võetakse arvesse selle koostamise ajal arutamisel ja ettevalmistamisel olnud meetmeid, eelkõige ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb rändajate ärakasutamise olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas. Ettepanek sisaldab rändajate seisundit ning varjupaiga ja rahvusvahelise kaitse taotlemise menetlusi käsitlevaid õigusnorme.
3.8.1Seoses sellega loodab komitee, et määruses võetakse arvesse liikmesriikide julgeolekuvajadusi ning nähakse koos nendega ette õiguslikud kohustused hädaolukorra lahendamisel ja rändajate kaitseõiguste tagamisel, toetudes rahvusvahelistele kohustustele ja Euroopa õigusele.
3.8.2Täpsemalt peavad komisjon ja volitatud asutused kontrollima, kas liikmesriikides vastu võetud või vastu võetavad õigusaktid, mille eesmärk on tegeleda praeguse kriisiga ja vältida selle tekkimist tulevikus, on kooskõlas põhiõiguste ja ELi õigustega.
3.8.3Selle määruse puhul pöörab komitee eritähelepanu järgmistele aspektidele: erandid tavapäraste sisenemis- ja varjupaigamenetluste käsitlemisest, tõhusad võimalused varjupaigataotluste tagasilükkamise edasikaebamiseks, tagasisaatmismenetlused ning vajadus täieliku läbipaistvuse ja koostöö järele hädaolukorras olevate liikmesriikide ning ELi institutsioonide ja asutuste vahel.
Brüssel, 12. mai 2022
Dimitris Dimitriadis
välissuhete sektsiooni esimees
_____________