ARVAMUS

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Digiidentiteet, andmesuveräänsus ja liikumine õiglase digiülemineku poole infoühiskonnas elavate kodanike jaoks

_____________

Digiidentiteet, andmesuveräänsus ja liikumine õiglase digiülemineku poole infoühiskonnas elavate kodanike jaoks (omaalgatuslik arvamus)

TEN/773

Raportöör: Dumitru Fornea

Õiguslik alus	kodukorra artikli 52 lõige 2 – omaalgatuslik arvamus
Täiskogu otsus	20/01/2022
Vastutav sektsioon	transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	21/06/2022
Vastuvõtmine täiskogus	14/07/2022
Täiskogu istungjärk nr	571
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	179/1/3

1.Järeldused ja soovitused

1.1Tehnoloogia areng ning digitehnoloogia, biotehnoloogia ja elektroonilise side süsteemide areng on loonud olulisi võimalusi tagada majanduslikult jõukamad, kaasavamad ja õiglasemad ühiskonnad. Samal ajal on tekkinud mitmed inimkonda ähvardavad ohud.

1.2Selleks et säilitada inimkonna turvalisus ja sotsiaalne struktuur, mida vajab iga inimene meie planeedil täisväärtusliku elu elamiseks, peame tagama, et digi- ja tööstusrevolutsiooniga kasutusele võetud uued valitsemisvahendid ei oleks rõhuvad ega seaks üksikisikute igapäevaelu sõltuvusse kohustuslikust integreerimisest digitaalsetesse tehnoloogilistesse süsteemidesse, mida kontrollitakse ebademokraatlikul viisil.

1.3Avaliku sektori asutused on haavatavad valitsusväliste osalejate jaoks, kellel on otsejuurdepääs teadmistele, patentidele, tehnoloogiatele ja investeerimisfondidele. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) leiab, et Euroopa tehnoloogiline suveräänsus peab olema kõigi tulevaste poliitiliste arengute osa ning õigusakte tuleb täiendada selgete ja kõigis liikmesriikides täielikult kohaldatavate eeskirjade ning ühiste standarditega.

1.4Tehnoloogia areng mõjutab paljude kodanike õigusi ja vabadusi. Komitee nõuab, et kõiki isikuandmeid ja biomeetrilisi andmeid kasutavaid sektoreid reguleeritaks selgelt ja täielikus kooskõlas põhiliste inimõigustega, ning kutsub üles isikuandmete kaitse üldmäärust vastavalt ajakohastama.

1.5Komitee on veendunud, et digitaalne identiteet, digitaalsed maksevahendid ning integreerimine virtuaalsetesse ja liitreaalsuse platvormidesse peaksid jääma vahenditeks, mis üksnes täiendavad füüsilist eksistentsi, mida tundsime enne nende tehnoloogiate kasutuselevõttu, ning need ei tohiks täielikult ega kuritarvitavalt asendada muid eksisteerimismustreid, mida inimesed on tuhandete aastate jooksul kasutanud, katsetanud ja täiustanud.

1.6Komitee nõuab selgeid diskrimineerimisvastaseid sätteid kõigis tulevastes seadusandlikes ettepanekutes digiidentiteedi kohta ning on täielikult vastu sellise süsteemi kasutuselevõtmisele, millega kontrollitakse Euroopa kodanikke, jälgitakse nende liikumist ja/või nende tegevust ja käitumist. Lisaks peab komitee vajalikuks organiseeritud kodanikuühiskonna põhjalikku kaasamist rakendamisprotsessi.

1.7Komitee on jõudnud järeldusele, et iga algatus kodanike integreerimiseks Euroopa digiidentiteedi süsteemi peaks põhinema mõju-uuringutel ja ulatuslikel sotsioloogilistel uuringutel. Lõplik otsus tuleks teha ainult kodaniku teadlikul ja vabal tahtel väljendatud nõusolekul.

1.8Selleks et demokraatlikult liikuda õiglase digiühiskonna suunas, mida ELi kodanikud aktsepteerivad, peab Euroopa Komisjon komitee arvates koostama mõjuhinnangud järgmistes valdkondades:

§tohutu ja ööpäevaringne vajadus energia järele, et ülal pidada ülemaailmset tehnoloogilist taristut ning säilitada katkematu ja turvaline juurdepääs digitaalsele süsteemile, mille eesmärk on kanda üle inimühiskonna põhi- ja strateegilisi funktsioone;

§inimestevahelise suhtluse digitaliseerimise ja automatiseerimise mõju elukvaliteedile ning töötingimustele, eelkõige pidades silmas inimsuhteid, üksinduse ja vaimse tervise probleemide levimuse suurenemist, kognitiivse ja emotsionaalse intelligentsuse vähenemist ning sotsiaalse võõrandumise ohu suurenemist;

§poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed meetmed, mis on vajalikud ühiskonna kohandamiseks järskude kvantitatiivsete muutustega tööturul;

§küberturvalisus häkkerite mitmekesisemaks ja keerukamaks muutunud tegevuse kontekstis ning seoses esemevõrgu kiiremat arengut võimaldavate tingimustega, mis muudavad juurdepääsuprotokollid haavatavaks ja ületatavaks.

1.9Komitee on seisukohal, et andmeturbes ei saa teha järeleandmisi, ning on pettunud, et tulevase Euroopa digitasku turvalisus ei ole komisjoni seadusandliku ettepaneku peamine prioriteet.

1.10Komitee leiab, et kõigis tehisintellekti käsitlevates ELi seadusandlikes ettepanekutes tuleb selgelt sätestada täielik vastutus võimalike talitlushäirete eest. Tuleb leida õige tasakaal ärisaladuste mitteavaldamise ning läbipaistvate ja jälgitavate arenduste vahel.

1.11Komitee oli esimene Euroopa institutsioon, kes nõudis inimjuhitavusel põhinevat lähenemisviisi, ning kordab, et selle tagamiseks on vaja mitut kontrollitasandit.

1.12Komitee on täielikult vastu eraõiguslikele näotuvastuse andmebaasidele, välja arvatud kuritegevuse tõkestamise eesmärgil, ja mis tahes liiki kodanikuskoorisüsteemile, sest need riivavad ELi põhiväärtusi ja -õigusi.

1.13Komitee on seisukohal, et ELis kogutud andmeid tuleks säilitada ELi pinnal ja neid tuleks kaitsta igasuguse juurdepääsu eest väljastpoolt ELi. Lisaks on komitee seisukohal, et nii isikuandmete kui ka isikustamata andmete puhul tuleb kohaldada teadlikku nõusolekut andmete kasutamise kohta, ning kutsub veel kord üles isikuandmete kaitse üldmäärust selles osas ajakohastama ajakohastama.

1.14Komitee on mures kasvavate erinevuste pärast liikmesriikide vahel ja haavatavate rühmade kaitse puudumise pärast ning väljendab taas poolehoidu sellisele ELile, kus kedagi ei jäeta e-kaasatusest kõrvale. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vanemale põlvkonnale.

1.15Komitee kutsub üles looma tugeva Euroopa digiharidussüsteemi, mis suudaks tööjõu ette valmistada tehnoloogilisteks probleemideks ja aidata leida kvaliteetseid töökohti. Kõigis liikmesriikides tuleb rakendada digikirjaoskuse programme koos elukestva digiõppe programmide, oskussõnavara õpetamise ja praktiliste koolitustega.

1.16Komitee peab ülioluliseks töötajate kaasamist digiüleminekusse, et nad mõistaksid tulevasi riske ja võimalusi, mis võimaldaks üle kanda teadmisi ning omandada uusi oskusi.

2.Taust

2.1Euroopa kodanikud on huvitatud arengutest digitehnoloogia lahenduste rakendamisel, et lihtsustada haldusmenetlusi, mis on vajalikud ametiasutustega suhtlemiseks või ühiskonna igapäevaelus. Käesoleva arvamuse eesmärk on suurendada riigi ja Euroopa tasandi otsustajate teadlikkust organiseeritud kodanikuühiskonna muredest seoses kahjuliku mõjuga, mida digitehnoloogia kiirendatud kasutuselevõtt võib ühiskonnas kaasa tuua.

2.2COVID-19 pandeemia on kiirendanud ühiskondade digiüleminekut ja sundinud kodanikke omaks võtma uusi tehnoloogiaid töötamiseks, õppimiseks ja muudeks igapäevasteks tegevusteks. See on pakkunud ettevõtjatele ja kodanikele võimalusi digitaalselt areneda ja edasi liikuda.

2.3Digiidentiteedi laialdase kasutamise eeliseid on põhjalikult selgitatud Euroopa institutsioonide ja ülemaailmsete rahvusvaheliste organisatsioonide erinevates dokumentides.
Selle valdkonna värskeim dokument on 3. juunil 2021 avaldatud ettepanek võtta vastu määrus Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamise kohta 1 .

2.4Euroopa Komisjoni eesmärk on luua kehtiva raamistiku läbivaadatud versioonil põhinev Euroopa digiidentiteedi raamistik, et 2030. aastaks oleks vähemalt 80 % kodanikel olemas e-identimise lahendus olulistele avalikele teenustele juurdepääsuks 2 . Ametiasutustel peavad olema vajalikud inimressursid ja rahalised vahendid digitaalse tehnoloogia arengu kontrollimiseks ja selle tulemuste rakendamiseks.

2.5Selle tõendusena tuleks märkida, et Euroopa Komisjoni 2021. aastal avaldatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) 3 näitab, et 2020. aastal olid 56 %-l inimestest vähemalt põhilised digioskused. Suurel osal ELi elanikkonnast ei ole siiski veel põhilisi digioskusi, kuigi enamik töökohti neid nõuab. Paljud kodanikud väidavad, et neil on digioskused, kuid lähemal vaatlusel tähendab see vaid oskust kasutada interneti pakutavaid põhivõimalusi (veebisirvimine ja suhtlusvõrgustikud) ning Microsoft Office’i või Mac OS-i pakutavaid tarkvarapakette.

2.6Euroopa Investeerimispanga hiljutisest uuringust 4 selgub, et tehisintellekti valdkonnas on Euroopa teistest maailma majandusjõududest endiselt maha jäänud. Uuringus märgitakse, et 25 miljardist eurost, mis investeeritakse igal aastal tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogiatesse, pärineb 80 % kokku USAst ja Hiinast. ELi osakaal selles summas on vaid 7 % ja investeeringute kogupuudujääk on 5–10 miljardit eurot aastas.

2.7Komisjon on teinud ettepaneku see lõhe ületada ja investeerida tehisintellekti miljard eurot aastas, millele peaksid lisanduma erainvesteeringud ja liikmesriikide omavahendid. Eesmärk on jõuda järgmise kümne aasta jooksul 20 miljardi euro investeerimiseni aastas 5 .

3.Üldised märkused

3.1Tehnoloogia areng üldiselt ning digitehnoloogia, biotehnoloogia ja elektroonilise side süsteemide areng viimase kahekümne aasta jooksul on loonud kogu maailmas tohutuid võimalusi majanduslikult heal järjel, kaasavamate ja õiglasemate ühiskondade konsolideerimiseks.

3.2Samal ajal on ilma uue ühiskondliku leppeta ja reguleeriva raamistikuta, mis oleks kohandatud häiriva mõjuga uutele tehnoloogiatele, tekkinud inimkonnale mitmeid ohte (näiteks töökohtade kadu automatiseerimise arengu ja kasutuselevõtu tõttu, privaatsuse rikkumised, halbadest andmetest tingitud algoritmiline kallutatus, turu volatiilsus), eriti arvestades ülemaailmsete tehnoloogiahiidude pidevaid katseid oma tooteid ja teenuseid peale suruda, minnes mööda rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil kehtivatest õigusaktidest, mis tagavad põhilised inimõigused.

3.3Rahvusvahelised ja riiklikud valitsusasutused on haavatavad valitsusväliste osalejate jaoks, kellel on otsejuurdepääs teadmistele, patentidele, tehnoloogiatele ja investeeringutele, sest sageli ei suuda nende institutsioonide töötajad mõista uute tehnoloogiate täielikku ühiskondlikku mõju kodanike ja tarbijate õigustele. Komitee on veendunud, et ELi tehnoloogilise suveräänsuse kaalutlused peavad sisalduma kõikides tulevastes poliitilistes arengutes.

3.4Komitee kutsub üles õigusakte täpsustama ning neid täiendama selgete ja kõigis liikmesriikides täielikult kohaldatavate eeskirjade ning ühiste standarditega, sealhulgas asjaomased vastutusalad, arvestades, et digiidentiteediga seotud tehnoloogiaid haldavad suurel määral arvutialgoritmid ja tehisintellekt, mida ei saa pidada vastutavaks nende tehtud vigade eest.

3.5Juba on palju dokumenteeritud ja üksikasjalikult uuritud juhtumeid, kus arvutialgoritmide ja tehisintellekti valed otsused on inimesi mõjutanud ning inimesi on nende tõttu ebaõiglaselt süüdi mõistetud. Näiteks eksitavad julgeoleku- ja politseijõudude otsustajaid selliste arvutialgoritmide nagu tehisintellekt, näotuvastus, masinõpe, andmeanalüüs ja prognoosimine, tööajatabelid ja skoorid jne valed tulemused. Selle tulemusel mõjutatakse paljusid kodanike õigusi ja vabadusi.

3.6Seega peavad digiidentiteedi ja sellega seotud tehnoloogiate valdkonna jaoks kavandatavad õigusnormid põhinema eelkõige täielikul läbipaistvusel, kasutajate õigesti ja täielikult teavitamisel ning nende vabal teadlikul nõusolekul. Need õigusnormid peavad tagama täieliku kaitse, mis arvestab mobiilsidevõrkude ja nende seadmete kübernõrkustega jne. Seepärast nõuab komitee, et kõiki sektoreid, mis kasutavad isikuandmeid ja biomeetrilisi andmeid, nagu digiidentiteet või 5G mobiilsidevõrgud, tehisintellekt jne, tuleb reguleerida ühtselt ja selgelt ning täielikus kooskõlas põhiliste inimõigustega.

4.Erimärkused

Digiidentiteet

4.1Mis puudutab e-identimise rakendamist Euroopas, siis on andmehaldus väga oluline, et tagada kodanike ja nende eraelu puutumatuse kaitse. Tuleb tagada täielik vastavus isikuandmete kaitse üldmäärusele. 

4.2Euroopa kodanikud on ELis rakendatavate programmide ja poliitika keskmes.
Komitee hindab ja toetab komisjoni ettepanekut kõigile eurooplastele kättesaadava digiidentiteedi kohta 6 , milles täpsustatakse, et üksikisikul peab olema valik, kas kasutada e-identimist või mitte. Komitee arvates on siiski alahinnatud mõju, mida avaldab nende kodanike väljajätmine, kes ei otsusta e-identimise kasuks. Komitee nõuab, et ELi õigusaktides kohaldataks selgelt õigust olla unustatud ja õigust mitte olla kättesaadav.

4.3Komitee nõuab selgeid diskrimineerimisvastaseid sätteid kõigis tulevastes selleteemalistes seadusandlikes ettepanekutes. Olenemata põhjusest, miks ükskõik milline kodanik võib otsustada asjaomast funktsiooni mitte kasutada, olgu see siis andmekaitse, anonüümsuse või muu põhjuse tõttu, ei tohi teda panna aktiivsete kasutajatega võrreldes ebasoodsamasse olukorda või teda kõrvale tõrjuda. Individuaalsed andmed peaksid alati jääma asjaomase isiku omandiks ja e-identimise rakendamine peab toetuma inimõiguste kaitse põhimõttele. Andmekaitse ja turvalisuse ning eraelu austamise tagamiseks teeb komitee ettepaneku, et ELi kodanike digiidentiteeti haldaks igas liikmesriigis avalik-õiguslik asutus, mis oleks riigi kontrolli all ja alluks liikmesriigi parlamendi demokraatlikule kontrollile.

4.4E-identimise kasutuselevõtu eesmärk peaks olema pakkuda tarbijatele turvalist ja lihtsat ühendatust. See peab muu hulgas parandama andmete edastamist ja avalike teenuste osutamist, tõhustama sihtotstarbelisi valitsuse programme ja suurendama krediidituru tõhusust. Komitee pooldab sellist stsenaariumi. Komitee märgib siiski, et e-identimise rakendamisega kaasnevad mitmed privaatsuse ja andmekaitsega seotud riskid, ning on täielikult vastu sellise süsteemi kasutuselevõtmisele, millega kontrollitakse Euroopa kodanikke, jälgitakse nende liikumist ja/või nende tegevust ja käitumist.

4.5Kuna oluliste isiku- ja finantsandmete häkkimise oht on suur, on rakendamise juures väga oluline küberturvalisus. Komitee ootab kavandatud õigusakti lõplikku versiooni ja liikmesriikide kokkulepet standardite, tehniliste kirjelduste ja koostalitlusvõime aspektide kohta, mis peaksid valmima 2022. aasta oktoobriks. Komitee leiab, et rakendamisprotsessi tuleb põhjalikult kaasata organiseeritud kodanikuühiskond, sealhulgas sotsiaalpartnerid, valitsusvälised organisatsioonid ja akadeemilised ringkonnad.

4.6Pettus on endiselt üks suuremaid e-identimise rakendamisega seotud riske. Mitmekordistub selliste andmepüügisõnumite hulk, mida me kõik täna saame, ja nendega võetakse sihile eelkõige Euroopa kõige haavatavamad rühmad. Komitee on seisukohal, et selle teemaga seotud turvaküsimused ei ole põhjalikult kvantifitseeritud, ning on pettunud, et tulevase digitasku turvalisus ei ole Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamist käsitlevas komisjoni ettepanekus kõige olulisem küsimus. Sünteetilisi identiteedipettusi on juba toimunud mujal maailmas, kus rakendatakse sarnaseid süsteeme, ning EL peaks nende probleemidega enne omapoolset rakendamist tutvuma ja tegelema. Seega on komitee seisukohal, et andmeturbes ei saa teha järeleandmisi.

Tehisintellekt (TI)

4.7Digitaalne ühtne turg vajab arenemiseks ja edenemiseks tehisintellekti. Tehisintellekt põhineb algoritmidel, mis nõuavad tohutul hulgal privaatseid ja metaandmeid. Ühiskond peab tehnoloogia arengust ja algoritmipõhisest rakendusteadusest kasu saama. Ent tehisintellekti tehnoloogiate rakendamisel tuleb tagada, et ajalooliselt tõrjutud kogukonnad suudaksid programmidega toime tulla ja et olemasolevad sotsiaalsed erinevused ei süveneks.

4.8Komitee oli esimene Euroopa institutsioon, kes kutsus üles kasutama tehisintellektisüsteemidega tegelemisel inimjuhitavusel põhinevat lähenemisviisi 7 . Komitee kinnitab taas selle ülimat tähtsust, et inimestele jääks viimane sõna ja neil oleks masinate arendamisel täielik kontroll otsuste tegemise protsesside üle.

4.9Intellektuaalomandi kaitset saab kasutada argumendina tehisintellekti mitteläbipaistvate arenduste kaitseks. Komitee peab vajalikuks leida õige tasakaal ärisaladuste mitteavaldamise ning läbipaistvate ja jälgitavate arenduste vahel. Lisaks tuleb kõigis tehisintellekti käsitlevates ELi seadusandlikes ettepanekutes selgelt sätestada vastutus võimalike talitlushäirete eest, mis tuleks panna arendajatele, kodeerijatele, tehisintellekti projekteerijatele ja õiguspärastele omanikele.

4.10Komitee arvates tuleb tehisintellekti tehnoloogiaid rakendada sotsiaalselt jätkusuutlikul viisil, võttes arvesse inimõigusi, Euroopa väärtusi, soolist võrdõiguslikkust, kultuurilist mitmekesisust, ebasoodsas olukorras olevate rühmade huve ja intellektuaalomandi õigusi.

4.11Isikuandmete kaitse üldmääruse osas on vaja teha täiendavaid edusamme, tagamaks et algoritmid vastavad täielikult Euroopa õigusele ja järgivad seda. Komitee kutsub üles töötama välja ühised eetikaeeskirjad, mis tagaksid vaba juurdepääsu algoritmide lähtekoodidele.

4.12Tehisintellekt võib aidata kaasa kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, kuid arvesse tuleb võtta tohutut energiahulka, mida kasutatakse nende digisüsteemide tööshoidmiseks, ning muid väliskulude sisestamisega seotud probleeme. Komitee teeb ettepaneku seda aspekti paremini jälgida ja kutsub digiettevõtteid üles tegema edusamme CO2 heite vähendamisel.

4.13Olulistes valdkondades, nagu kaitse või küberturvalisus, tuleb tagada inimeste kontroll robotite üle ning komitee kutsub üles looma selleks ELi tasandil väga konkreetse raamistiku. Ühtlasi peaks see raamistik tagama ka selle, et inimene saab alati sekkuda parandamaks mistahes automatiseeritud otsustussüsteemi tehtud vigu.

4.14Komitee on täielikult vastu eraõiguslikele näotuvastuse andmebaasidele, välja arvatud kuritegevuse tõkestamise eesmärgil, ja mis tahes liiki kodanikuskoorisüsteemile, sest need riivavad ELi põhiväärtusi ja -õigusi.

4.15Sotsiaalsest aspektist on komitee mures selle pärast, et tehisintellekti areng avaldab tohutut mõju tööturgudele, mis võib põhjustada töötuskriisi. Lisaks võib see mõjutada inimeste käitumist ning põhjustada laiskust ja pealiskaudsust.

Suurandmed

4.16Komitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni 2022. aasta veebruaris vastu võetud andmemääruse 8 üle ja peab seda isikuandmete läbipaistva töötlemise eetiliseks raamistikuks, mille kohaselt kodanikud ja ettevõtjad saavad andmeid täielikult kontrollida. Samuti võimaldab see andmeid kasutada suuremal hulgal sidusrühmadel ja kodanikel, mis toob tarbijatele, ettevõtjatele ja ametiasutustele suuremat kasu ning viib seega õiglase andmepõhise majanduseni.

4.17Ametiasutustele ja teatud suurtele tehnoloogiahiidudele, nagu Google, Facebook (Meta), TikTok ja Amazon, on nüüd saadaval suur hulk andmeid. Kahjuks saavad nendest andmetest praegu kasu vaid vähesed sidusrühmad ning komitee on mures selle pärast, et ELis toodetud andmeid säilitatakse, töödeldakse ja pannakse väärtust looma väljaspool Euroopat 9 . Komitee on seisukohal, et ELi digitaalset suveräänsust on raske saavutada, kui puuduvad ELi enda digitehnoloogiahiiud, kui Euroopa andmeid ei säilitata ELi pinnal ega kaitsta igasuguse juurdepääsu eest väljastpoolt ELi.

4.18Suurandmete haldamisel tuleb alati austada inimõigusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta 10 artiklis 21, eriti kui otsustamisprotsessis kasutatakse algoritme. ELis asuvad pilveteenuste pakkujad moodustavad vaid väikese osa rahvusvahelisest turust, mida domineerivad suuresti USA ettevõtted. See seab ELi ebasoodsasse olukorda ja piirab investeerimisvõimalusi andmetöötlusturul. Samuti pärsib see suurettevõtete konkurentsivõimet ning nende võimalusi kasvada ja laieneda teistele turgudele ning takistab VKEde kasvu. Komiteel on heameel komisjoni teatise „Konkurentsipoliitika, mis toetab uute probleemide lahendamist“ 11 üle, ning ta hindab kõrgelt digiülemineku tähtsustamist ELi tulevase konkurentsiraamistiku ümberkujundamisel.

4.19Komitee on seisukohal, et nii isikuandmete kui ka isikustamata andmete puhul tuleb kohaldada teadlikku nõusolekut andmete kasutamise kohta. Komitee kutsub veel kord üles isikuandmete kaitse üldmäärust sellega seoses ajakohastama.

Õiglane digiüleminek ja digikirjaoskus ELis

4.20Komitee juhib tähelepanu muutuvale tööturule, kus üha rohkem majandussektoreid kurdab kvalifitseeritud ja oskustega tööjõu puudumise üle. Samuti märgib komitee, et kvalifitseerituse tase on langenud ning puudu on ka konkreetsest oskusteabest ja asjatundlikkusest.

4.21Komitee on oma varasemates arvamustes väljendanud poolehoidu sellisele ELile, kus kedagi ei jäeta e-kaasatusest kõrvale. Aastaid hiljem suurenevad erinevused liikmesriikide vahel jätkuvalt ja endiselt on kaitseta haavatavad rühmad, iseäranis vanemad inimesed, keda see puudutab kõige enam.

4.22Komitee on mures praeguse digilõhe pärast ELis. Ta kutsub üles rakendama digikirjaoskuse programme kooskõlastatult kõigis liikmesriikides ning võtma ELis kasutuseleelukestva digiõppe, mis hõlmaks avatud lähtekoodiga lahendusi kui tasuta alternatiivi kaubanduslikele lahendustele. Digitaalsete oskuste loomine algab oskussõnavara õpetamisega ja lõpeb praktilise koolitusega.

4.23Väga oluline on kaasata töötajad digiüleminekusse, et nad saaksid aru nii tulevastest riskidest kui ka võimalustest. Muutuvas töökeskkonnas on vaja teadmisi üle kanda ja omandada uusi oskusi, aga ka parandada digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate inimeste töötingimusi.

4.24Komitee kutsub üles looma tugevat Euroopa digiharidussüsteemi, mis suudaks tööjõu ette valmistada tehnoloogilisteks väljakutseteks ja aidata inimestel leida kvaliteetseid töökohti, ning tuletab sellega seoses meelde Euroopa sotsiaalpartnerite digiüleminekut käsitlevat raamlepingut.

4.25Komitee on juba juhtinud tähelepanu vajadusele korraliku teadus-, tehnoloogia-, inseneeria- ja matemaatikapädevuse (STEM) järele, mis nõuab veelgi parandamist 12 .

Brüssel, 14. juuli 2022

Christa Schweng

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________

(1)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega ,“ COM(2021) 281 final.

(2)       Kõigile eurooplastele kättesaadav digiidentiteet

(3)     https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi .

(4)     EIP uuring „Artificial intelligence, blockchain and the future of Europe: How disruptive technologies create opportunities for a green and digital economy“ .

(5)     Euroopa Komisjon „A European approach to artificial intelligence“ .

(6)       Kõigile eurooplastele kättesaadav digiidentiteet , COM(2021) 281 final .

(7)     ELT C 288, 31.8.2017, lk 1 .

(8)     Euroopa Komisjoni andmemäärus .

(9)    Eurostati andmetel kasutas 2020. aastal pilveteenuseid ainult 36 % ELi ettevõtetest, enamik neist e-posti ja andmete säilitamise eesmärgil. Seejuures kasutati ainult 19 % pilvettevõtete teenuseid.

(10)     ELT C 326, 26.10.2012, lk 391 .

(11)     Euroopa Komisjoni teatis „Konkurentsipoliitika, mis toetab uute probleemide lahendamist“ (COM/2021/713 final)

(12)       ELT C 14, 15.1.2020, lk 46 , ELT C 10, 11.1.2021, lk 40 , ELT C 228, 5.7.2019, lk 16 , ELT C 75, 10.3.2017, lk 6 , ELT C 374, 16.9.2021, lk 11 .