|
ARVAMUS
|
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
|
|
Euroopa Liidu Narkootikumiamet
|
|
_____________
|
|
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu Narkootikumiametit
[COM(2022) 18 final – 2022/0009 (COD)]
|
|
|
|
SOC/716
|
|
|
|
Raportöör: Milena Angelova
Kaasraportöör: Małgorzata Bogusz
|
|
Konsulteerimistaotlus
|
nõukogu, 11/03/2022
Euroopa Parlament, 7/03/2022
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
Vastutav sektsioon
|
tööhõive, sotsiaalküsimused ja kodakondsus
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
03/05/2022
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
18/05/2022
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
569
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
202/1/5
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Komitee kiidab heaks ettepaneku luua Euroopa Liidu Narkootikumiamet, mille strateegiline raamistik on sätestatud ELi narkostrateegias (2021–2025) ja ELi narkootikumidealases tegevuskavas 2021–2025. Komitee toetab selle suuremaid volitusi, et reageerida kiiresti, koordineeritult ja tõhusalt üha suurematele probleemidele, mis on seotud narkootikumide ja ebaseaduslike ainete – mille turg on erakordselt vastupidavaks osutunud – levikuga. Komitee nõuab otsustavat tegutsemist, et mitte ainult kaotada selliste ainetega kauplemine, vaid teha kõik, mis võimalik, et vältida nende kasutamist. Samavõrd tähtis on aidata sõltlastel paraneda ja ühiskonda taasintegreeruda, jätmata kedagi kõrvale.
1.2Komitee rõhutab, kui tähtis on, et igaühel on võrdne juurdepääs haridusele, koolitusele ning kvaliteetsetele töökohtadele ja kõik on aktiivselt kaasatud, tõdedes, et narkodiilerite kõige lihtsam sihtmärk on noored, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel, töötud ja marginaliseeritud elanikkonnarühmad. Komitee rõhutab sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ühise tegevuse tähtsat rolli selles protsessis mitte ainult riiklikul, vaid ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning nõuab nende tegevuse edendamist, toetamist ja rahastamist.
1.3Komitee rõhutab sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna rolli igas narkootikumide ning ebaseaduslike ainete leviku ja kasutamise vastase võitluse etapis ning eriti teavitamis- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniates, mis aitavad inimestel saada teavet narkootikumide kasutamise kahjulike mõjude ja nende ainetega kokkupuutumisega kaasnevate ohtude, aga ka selle kohta, kus ja kuidas nende mõju või sõltuvuse all kannatamise korral abi saada.
1.4Komitee kiidab heaks tulevase Euroopa Liidu Narkootikumiameti kohustuse võtta enda kanda suurem koordineeriv ja ennetav roll ning märgib, et riiklikel kontaktpunktidel on selles ettevõtmises asendamatu roll. Kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles tegema maksimaalseid jõupingutusi, et eraldada riiklikele kontrollpunktidele nende laiendatud ülesannete tõhusaks täitmiseks piisavad korralduslikud, tehnilised ja finantsvahendid. Komitee soovitab võtta õigeaegsete ja usaldusväärsete andmete kogumiseks kasutusele ja kehtestada ühtse metoodika ja lähenemisviisi.
1.5Komitee rõhutab kohtuekspertiisi- ja toksikoloogialaborite võrgustiku loomise tähtsust, mis ühendaks riiklikke laboreid veelgi tihedamalt. See võrgustik võimaldaks vahetada teavet uute arengusuundade ja suundumuste kohta ja jagada andmeid ning toetaks narkootilise aine kohtuekspertide koolitamist. Komitee kiidab heaks idee luua mastaabisäästu saavutamiseks virtuaalsete laborite võrgustik, mille võivad üles ehitada ka liikmesriikide klastrid, lähtudes geograafilisest lähedusest või sarnastest riskiprofiilidest narkootikumide importimisel ja levikul.
2.Arvamuse taust
2.1Uimastiturg, mille hinnanguline minimaalne jaeväärtus on 30 miljardit eurot aastas, on ELi organiseeritud kuritegelikele rühmitustele peamine sissetulekuallikas. Uimastiturul on majandusliku mõju, narkootikumidega seotud surmade ja muu rahvatervisele põhjustatud kahju kõrval ka laiemad tagajärjed, näiteks seosed kuritegevuse ja terrorismiga laiemalt, negatiivne mõju seaduslikule majandusele, vägivald kogukondades, keskkonnakahju ning aina tähtsamaks muutub küsimus, kuidas uimastiturg võib soodustada korruptsiooni ja õõnestada valitsemist.
2.2Narkootikumide tarvitamine Euroopas hõlmab mitmesuguseid aineid, näiteks:
-kanep – tarbimine püsib kõrgel tasemel;
-kokaiin – muret tekitavad märgid suuremast tervise kahjustamise võimest;
-amfetamiin – nõudlus püsib stabiilsena;
-metamfetamiin – tootmine ja kaubitsemine osutab võimalikule suuremale kasutamisele Euroopas;
-MDMA-tooted – eelkõige kanged tooted kujutavad endast tõsist ohtu tervisele;
-uued psühhoaktiivsed ained – 2020. aasta lõpus jälgis EMCDDA ligikaudu 830 uut psühhoaktiivset ainet;
-LSD, DMT, seened, ketamiin ja GHB – vähem levinud, kuid tekitavad ka üha suuremaid probleeme rahvatervisele;
-heroiin ja muud opioidid – täheldatakse suurema kasutamise võimalust.
2.3ELis on hinnanguliselt üle 83 miljoni täiskasvanu oma elu jooksul proovinud ebaseaduslikke uimasteid. ELis oli 2019. aastal 5150 üledoosist tingitud surmajuhtumit ja nende arv on alates 2012. aastast järjepidevalt suurenenud, sealhulgas 15–19aastaste teismeliste seas. Stimulantide kasutamise ulatus ja kõige levinumad tüübid on riigiti erinevad ning mõnes liikmesriigis võib teatavaid „pehmeid“ aineid piiranguteta osta. Üha rohkem on tõendeid stimulante süstivate inimeste arvu võimaliku suurenemise kohta. Uimastitarvitamine, eriti aktiivne või korrapärane uimastitarvitamine, on üldiselt suurem meeste seas.
2.4Aruannetest nähtub, et kanepi kasvatamine ja sünteetiliste uimastite tootmine jätkus Euroopa Liidus pandeemiaeelsel tasemel kogu 2020. aasta jooksul. ELi uimastiturgu soodustavad organiseeritud kuritegelikud rühmitused, millel on ka ülemaailmsed sidemed, ning seda toetab olulisel määral narkootikumide tootmine Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Afganistanis, Hiinas, Marokos, Türgis ja Lääne-Balkani piirkonnas. Aafrika on tähtis, kuna selle roll kauplemis- ja transiidipiirkonnana üha suureneb, millest võib tuleneda destabiliseeriv toime ja negatiivne mõju julgeolekule ja valitsemisele ning mis võib põhjustada regioonis suuremaid narkoprobleeme. Komitee rõhutab seepärast, kui tähtis on tugevdada rahvusvahelist koordineerimistegevust uute ebaseaduslike ainete tuvastamisel ning nendega kauplemise ja nende leviku tõkestamisel.
2.5Andmed näitavad selgelt, kui palju on uimastiolukord viimase 25 aasta jooksul muutunud. Viimaste aastate sündmused osutavad ka kasvavale vajadusele kiire reageerimise järele, mis nõuab ELile suurema võimekuse loomist, et tagada üha dünaamilisemast ja kohanemisvõimelisemast uimastiturust tulenevate ohtude varajane tuvastamine.
3.Üldised märkused
3.1Kooskõlas oma varasemate teemakohaliste seisukohtadega kiidab komitee heaks ühiskonna ja üksikisikute heaolu ja rahvatervise parandamiseks, üldsusele suurema julgeoleku tagamiseks ning terviseteadlikkuse tõstmiseks koostatud ELi narkostrateegia (2021–2025) ning nõuab selle kiiret rakendamist Komitee kiidab strateegia tõenduspõhist, integreeritud, tasakaalukat ning valdkonnaülest lähenemisviisi narkoprobleemile riiklikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil. Komitee avaldab heameelt, et see hõlmab ka soolise võrdõiguslikkuse ning tervisealase võrdsuse vaatenurki, mis on narkosõltuvuse vastases võitluses ja sellega seotud probleemide vallas uue suuna võtmisel tähtis.
3.2Ebaseaduslike uimastite valdkonnas seatud ja käesoleva strateegiaga koordineeritud prioriteetide ja meetmete abil peaks 2025. aastaks olema võimalik üldiselt mõjutada mõningaid ELi uimastiolukorra peamisi aspekte. Meetmete ühtne, tulemuslik ja tõhus rakendamine peaks tagama inimeste tervise kaitse, sotsiaalse stabiilsuse ja turvalisuse kõrge taseme ning aitama suurendada teadlikkust. Meetmete rakendamisega seotud võimalikke soovimatuid negatiivseid tagajärgi tuleks vähendada ning edendada ja järgida tuleks inimõigusi ja kestlikku arengut. Komitee toetab nende põhimõtete alusel võetud lähenemisviisi luua eraldi volitused võitluseks ebaseaduslike uimastite leviku vastu ja tõkestada nende vabatahtlikku tarvitamist ning mis tahes uimastisõltuvust neist.
3.3Narkoprobleem on Euroopa tänaste tervishoiu- ja julgeolekualaste probleemide lahutamatu element. Kuna olukord narkootikumide vallas areneb pidevalt ja turule lisandub pidevalt uusi, veel liigitamata aineid, muutub narkoprobleem aina keerulisemaks ja kõikehõlmavamaks. Saadav tulu on ka oluline hooandja korruptsioonile, vägivallale ja ebaseaduslikele tegevustele. Selline olukord nõuab suuremaid jõupingutusi ELi tasandil.
3.4Komitee on nõus järeldusega, et uimastiturg on COVID-19 pandeemiast tingitud häiretele erakordselt hästi vastu pidanud. Narkodiilerid on toimekalt kohanenud liikumispiirangute ja piiride sulgemisega. Hulgimüügi tasandil on muudetud marsruute ja meetodeid, toetudes rohkem salakaubandusele konteinerites ja kaubanduse tarneahelate kaudu ning vähem inimeste kasutamisele kulleritena.
3.5Kuigi esialgsed liikumispiirangud häirisid tänavatel tegutsevat jaeturgu ning kohati esines nappust, paistab, et narkootikumide müüjad ja ostjad on olukorraga kohanenud, kasutades nüüd rohkem krüptitud sõnumiteenuseid, sotsiaalmeediarakendusi, internetiallikaid ning posti- ja kojukandeteenuseid. See tekitab muret, et üks pandeemia võimalikest pikaajalistest mõjudest võib olla uimastiturgude toimimise jätkuv võimaldamine digitaalsete vahendite kaudu.
3.6Pandeemia alguses täheldati uimastiturgude kiiret taastumist ning teatud kauplemisdünaamika on COVID-19 ajal kiirenenud, näiteks suuremahulisemad saadetised, sagedasem eralennukite kasutamine, veeteede laialdasem kasutamine ning kontaktivabad meetodid uimastite toimetamisel lõpptarbijateni. Need arengud põhjustavad õiguskaitseorganitele rohkem probleeme ja nõuavad koordineeritumaid ennetusmeetmeid. Võimaliku reageerimistegevuse võib kujundada selliselt, et soodustatakse rahvusvahelist koostööd ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu võitlemisel, õiguskaitsealase luureteabe, tõhusate keelumeetmete ja heade tavade vahetamist ja üleandmist; rahvusvaheliste vastutus- ning tarnemehhanismide väljatöötamist ning reaalaja andmete ja seiresüsteemide rakendamist uimastituru muutuste kiireks märkamiseks ja käsitlemiseks. Komiteel on hea meel, et kõik need elemendid on lisatud ettepanekusse tulevase Euroopa Liidu Narkootikumiameti läbivaadatud volituste laiendamise kohta.
3.7Komitee on arvamusel, et tulevase Euroopa Liidu Narkootikumiameti volitused peaksid olema selgemalt sõnastatud, et
-hõlmata laialdasi kohustusi seoses kontrollitud narkootikumide lähteainetega. See on võimalus reaalselt kaitsta üldsuse huve ning tagada narkootikumide vastu võitlemisel õiglus riiklikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil;
-pöörata võrdset tähelepanu mitte ainult narkootikumide pakkumise kaotamisele, vaid ka nendele juurepääsu takistamisele, et aidata vabaneda sõltuvusest ning tagada mõjutatud inimeste rehabilitatsioon ning taasintegreerumine ühiskonda.
4.Narkootikumide ja ebaseaduslike ainete kasutamine
4.1Komitee rõhutab asjaolu, et on erinevaid hüpoteese narkootikumide ja ebaseaduslike ainete, mis on potentsiaalselt inimtervist kahjustavad – eriti kui neid manustatakse meditsiinilise põhjuseta, arstliku järelevalveta ning pika aja jooksul pidevalt – kasutamise kohta. Kuna selline käitumine võib põhjustada sõltuvuse, on mõjutatud isikutel väga raske olukorda iseseisvalt lahendada ning seetõttu on spetsiaalsete organite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide toetus vältimatu.
4.2Mõned teatavate terviseprobleemide ja haiguste raviks arstide poolt väljakirjutud ravimid, näiteks bensodiasepiinid ja opiaadid / narkootilised ravimid, võivad põhjustada sõltuvust, kui neid ei manustata ettekirjutuse kohaselt. See võib suunata pettuse teele, näiteks ebaseaduslik kauplemine retseptide või ravimitega, mis kuulub samuti uue Euroopa Liidu Narkootikumiameti volituste raamesse. Viimastel aastatel on Euroopa, aga üha enam ka Kanada ja Ameerika Ühendriikide uimastiturul üha arvukamalt ja laialdasemalt saada uusi bensodiasepiine. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus jälgis 28. veebruaril 2021. aastal varajase hoiatamise ELi süsteemi kaudu 30 uut bensodiasepiini. Enam kui 80 % neist tuvastati esmakordselt aastatel 2014–2020
. Veel üks ravimite liik, mida arstid kirjutavad välja valuvaigistina – opiaadid – leiavad sageli kasutust kombinatsioonis ebaseaduslike narkootikumidega, mis võivad tekitada mitte ainult sõltuvust, vaid ka suurt ohtu tervisele ja põhjustada isegi eluohtlikke komplikatsioone. See võib suunata pettuse teele, näiteks (nii seadusliku kui ka ebaseadusliku) kauplemise retseptide või ravimitega.
4.3Võttes arvesse praegu USAs läbi viidavaid kliinilisi uuringuid ainete kohta, mida praegu klassifitseeritakse ELi õiguse kohaselt narkootilisteks aineteks (nt MDMA, psilotsübiin, LSD), peaks Euroopa Liidu Narkootikumiamet pöörama erilist tähelepanu koostööle Euroopa Ravimiametiga seoses asjaoluga, et 2–3 aasta jooksul võib tekkida ELis turg uimastitele (uimastid kui sellised, mitte nende derivaadid), mis on registreeritud ravimitena. See võib põhjustada dualismi, mille puhul konkreetne patsiendirühm kasutab seaduslikult kättesaadavat narkootikumi, mis on registreeritud ravimina, ja teine rühm paneb toime kuriteo, kasutades seda ebaseaduslikult. Võib tekkida olukord, kus terved inimesed, kes soovivad saada narkootikumi seaduslikust allikast, toodetuna hea tootmistava eeskirjade alusel, simuleerivad psühhiaatrilisi haigusi, mille jaoks see ravim (narkootikum) on ametlikult registreeritud.
4.4EL seisab praegu silmitsi suurte probleemidega, mis on tingitud potentsiaalselt sõltuvust tekitavate ning inimeste tervist kahjustavate liigitamata ainete väljatöötamise ja turule toomise suhtelisest lihtsusest lisaks paljudele muudele ainetele, mille kasutamine ja müük on ebaseaduslik, näiteks marihuaana, heroiin, kokaiin ja amfetamiinid.
4.5Narkodiilerid on äärmiselt leidlikud ning leiutavad seetõttu üha uusi aineid. Selliste ainete väljaselgitamine, tuvastamine, kirjeldamine ning nende tekke, leviku ja kasutamise takistamine on samuti Euroopa Liidu Narkootikumiameti pädevuses. Mitme erineva aine kooskasutamine on ELis samuti levinud ning kahjustab rahvatervist. Uus Euroopa Liidu Narkootikumiamet peaks tegelema kõigi muude ainete tekitatud sõltuvusega, kui neid manustatakse koos ebaseaduslike uimastitega.
4.6Narkootikumide ja ebaseaduslike ainete kasutamine mõjutab kõiki inimesi, sest sellega kaasneb sõltuvuse oht, mis võib lisaks inimese tervise rikkumisele hävitada kogu ta elu, hoides teda narkootikumikeskses nõiaringis, kus ei jää ruumi teistega läbikäimisele, perele, haridusele, tööle ega millelegi muule. Sõltuvuse oht on suurem nooremate, vähekogenud ja madalama haridustasemega inimeste ning ka tööturult kõrvalejäänute ja töötute puhul.
4.7Et takistada sõltlastel selliste vaimuhaiguse sümptomite selgeksõppimist, mille korral on näidustatud ravimitega (narkootikumidega) ravi, tuleks hakata internetisisu rangemalt jälgima. Praegu on internetis kättesaadavat teavet kasutades võimalik saada retsept teatavate haiguste, näiteks ADHD ja depressiooni raviks kasutatavate narkootiliste ainete jaoks. Nende hankimise õiguspära põhineb üksnes patsiendi küsitlemisel ja psühholoogilistel testidel, milleks igaüks saab hõlpsasti valmistuda, kasutades avalikult kättesaadavat teavet.
4.8Kuna sõltuvust tekitavate ainetega ravimeid kasutavate inimeste arv suureneb, tundub olevat õigustatud lisada Euroopa Liidu Narkootikumiameti pädevusse laiem tegevus, mis on seotud seda liiki meditsiinitoodete riikliku rahastamisega. Narkootiliste ravimite riiklik rahastamine ajal, mil igaüks leiab sotsiaalmeediast juhiseid selle kohta, kuidas teha sedalaadi ravimite saamiseks psühholoogilisi teste, ilma kaasnevate täiendavate järelevalvemeetmeteta, toob kaasa hüvitatavate ravimite (narkootikumide) kuritarvitamise, kuna see oleks taskukohasem kui ostmine edasimüüjalt.
5.Konkreetsed märkused
5.1Komitee nõustub tähelepanekuga, mida on kinnitanud regulaarsed kontaktid Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse ja selle sidusrühmadega, et narkoprobleemi keerukuse ja keskuse praeguste volituste vaheline lõhe on aina suurenemas. Asutamismäärus ei kajasta narkoprobleemi praegust tegelikku olukorda ega ole kooskõlas ülesannetega, millega Euroopa Liidu Narkootikumiamet peab tegelema narkoprobleemiga seotud küsimuste lahendamiseks ja tähtsamate sidusrühmade vajaduste rahuldamiseks.
5.2Euroopa Liidu Narkootikumiameti volituste läbivaatamine.
5.2.1Kooskõlas oma varasemate arvamustega toetab komitee püüdeid võidelda ebaseaduslike narkootikumide ebaseadusliku leviku ja kasutamise vastu ning on valmis toetama kõiki asjakohaseid ennetuskampaaniaid ja meetmeid. Komitee avaldab kahetsust, et ettepanek ei hõlma komitee varasemaid soovitusi kaasata Euroopa Liidu Narkootikumiameti töösse kodanikuühiskonna organisatsioonide sidusrühmi.
5.2.2Komitee rõhutab Euroopa Liidu Narkootikumiameti volituste laiendamise vajadust, andes ametile ajakohasemaid, rohkem tulevikku suunatud meetodeid ja töövahendeid, ning kiidab heaks kõik seitse uut täiendavat pädevusvaldkonda. Komitee avaldab kahetsust, et teabe esitamist, teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, sõltuvusest vabanemise ja selle ennetamise meetmeid ei kirjeldata selgemini ning et ettepanek ei hõlma kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamist koos nende pakutava lisaväärtuse ja loodava koostoimega.
5.2.3Pädevusvaldkondi, mida Euroopa Liidu Narkootikumiamet jagab Euroopa Ravimiametiga seoses ravimi retseptiga, tuleks laiendada ka koolituse kavandamisel arstidele, kes kirjutavad välja ravimeid, mida klassifitseeritakse ELi õiguse kohaselt narkootilisteks aineteks.
5.2.4Komitee teeb ettepaneku lisada kõigi seitsme erieesmärgi puhul teatavad elemendid, mis oleksid järgmised:
-et paremini tegeleda mitme eri narkootikumi (st narkootiliste ainete kasutamisega seotud muude sõltuvusainete) kasutamisega ja keskenduda sellise kasutamise jälgimisele, peaks Euroopa Liidu Narkootikumiamet arvestama, et mitmete ainete kasutamine on narkootikumide tarvitajate seas laialt levinud ning sellel on negatiivne mõju rahvatervisele. Tõhus tegelemine selle probleemiga nõuab tihedat koostööd piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning kodanikuühiskonna organisatsioonide otsest kaasamist;
-riiklikud kontaktpunktid vajavad lisatuge, et koostada ohuhinnanguid ja töötada välja vahendeid narkootiliste ainete tarbijatega kokku puutuvate töötajate teavitamiseks uutest suundumustest seoses ebaseaduslike narkootikumidega, millel võib olla kahjulik mõju rahvatervisele, ohutusele ja turvalisusele, kuna nemad on eesliinil, aidates suurendada ELi valmisolekut reageerida uutele ohtudele;
-luua kohtuekspertiisi- ja toksikoloogialaborite võrgustik, mis ühendaks riiklikke laboreid. See võrgustik võimaldaks vahetada teavet uute arengusuundade ja suundumuste kohta ning toetaks narkootilise aine kohtuekspertide koolitamist. Komitee kiidab heaks idee luua mastaabisäästu saavutamiseks virtuaalsete laborite võrgustik, mille võivad üles ehitada ka liikmesriikide klastrid, lähtudes geograafilisest lähedusest või sarnastest narkootikumide importimise ja leviku riskiprofiilidest;
-Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrgu rolli tuleks tugevdada, et saada hea andmebaas tõhusate teavitamis ja ennetamiskampaaniate väljatöötamiseks, ning võrgul peaks olema võimalik eriti ohtlike ainete turule ilmumise korral ohuteateid väljastada. Komitee näeb võimalusi liikmesriikide andmekogumisprotsessi optimeerimiseks, võttes kasutusele ühtse teadusliku metoodika, sealhulgas automaatse teabe edastamise protsessi liikmesriikides, ning ühendades asjaomased registrid ja andmebaasid;
-töötada välja ELi tasandil ebaseaduslike narkootikumidega seotud ennetus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad, võimaldades Euroopa Liidu Narkootikumiametil tehtud analüüside alusel tegutseda. Euroopa Liidu Narkootikumiametil peaks olema ka võimalik liikmesriike riiklike kampaaniate ettevalmistamisel toetada ning amet võib tihedas koostöös Euroopa Ravimiametiga välja töötada standardsed visuaalsed viited, mille lisamine narkootilisi aineid sisaldavate ravimite pakendile peaks olema kohustuslik;
-tegeleda teadustöö ja toetamisega mitte ainult tervisealastes küsimustes, vaid ka seoses narkootikumiturgude ja narkootikumide pakkumisega, tegeledes seega uimastiküsimusega laiahaardelisemalt;
-täita suuremat rolli rahvusvahelisel tasandil ning toetada mitmepoolsel tasandil ELi juhtivat rolli uimastipoliitika vallas.
5.3Euroopa Liidu Narkootikumiameti sujuva töö tagamise võimalused
5.3.1Uus Euroopa Liidu Narkootikumiamet peab liikmesriikide eelarvevahendite eraldamise läbi vaatama ning hindama seda narkootikumide valdkonnas tunnustatud ja soovitatud teenuste kättesaadavuse ja suutlikkuse alusel. Et riiklikud kontaktpunktid saaksid oma laiendatud volitusi kasutada, peaksid nad olema kindlad, et saavad prognoositaval ja stabiilsel viisil piisavalt finantsressursse ega pea toetuste saamiseks konkureerima.
5.3.2Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõike 1 kolmandas lõigus rõhutatud teavitamist ja tõkestamist tuleks laiendada konkreetsetele kohalike kogukondade tegevustele ning need peaksid soodustama narkootikume tarvitavatele inimestele toetava keskkonna loomist, et nad saaksid kohalikul tasandil abi oma sõltuvusest ülesaamiseks. Väga oluline on, et kohalikud kogukonnad saaksid ametiasutustelt ja Euroopa Liidu Narkootikumiametilt töökavad ning olulist tuge.
5.3.3Komitee rõhutab asjaolu, et uimastisõltuvus on tugevalt seotud vaimse tervise probleemide ja minevikutraumadega, seetõttu tuleks sellise sõltuvuse vastu võitlemisel tegeleda algpõhjustega, ning sõltuvusriskiga elanikerühmades tehtava töö alusel tuleks koostada Euroopa Liidu Narkootikumiameti tegevuskava.
5.3.4Andmetest nähtub, et varasemate traumaatiliste kogemuste tõttu psühholoogilist tuge vajavate inimeste kõrval on ka rühm inimesi, kellel ei oleks ilmselt sõltuvust tekkinud, kui nad ei oleks COVID-19 nakatunud. Komitee soovitab seetõttu Euroopa Liidu Narkootikumiameti pädevusi laiendada nii, et need hõlmaksid ka inimeste üha kasvavat vastuvõtlikkust sõltuvuste suhtes, mis on tingitud COVID-19 pikaajalisest raskest mõjust.
5.3.5Samas tuleb ebaseaduslike narkootikumide keelu efektiivseks jõustamiseks teha tõhusat tööd ühiskonna alustaladega, et sõltlasi ei jäetakse üksi, vaid neid toetatakse nende otsuses loobuda narkootikumide tarvitamisest. Vaatamata sellele, et narkootikumidega kaubitsemise vastu võitlemisele kulutatakse aina rohkem riigi raha, on inimeste sõltuvusest vabanemise toetamise probleem endiselt väga suur. Seega võiks Euroopa Liidu Narkootikumiamet ELi liikmesriikide parimaid kogemusi arvestades suunata märkimisväärse osa oma tööst narkootikumide kuritarvitamise psühholoogiliste põhjustega tegelemisele.
5.3.6Globaalse ja regionaalse lähenemisviisi rakendamine ELi uimastituru suhtes nõuab narkootikumide ning ebaseaduslike ainete tootmise arengu jälgimist ja hoolikat seiret tavapärastes riskipiirkondades, näiteks Lõuna-Ameerikas, Afganistanis, Aafrikas, Hiinas, Türgis ja Lääne-Balkani piirkonnas. Kuritegelike organisatsioonide aktiivne ja pidevalt muutuv roll narkootikumide pakkumise ja nendega kauplemise dünaamika muutmisel nõuab kõigilt asjaomastelt asutustelt, eriti õiguskaitse- ja piirkontrolliasutustelt koordineeritud rahvusvahelist tegevust. Ainult tihe koostöö võib aidata kaardistada narkootikumide liikumise koridorid, et need edukalt sulgeda.
5.4Riiklikud kontaktpunktid
5.4.1Riiklike kontaktpunktide rolli ja funktsioone tuleks laiendada. Nende töö on erinevates ELi riikides väga erinev. Mõned riiklikud kontaktpunktid tegelevad teavitustegevuse, analüüsi, teadusuuringute, erialase konsulteerimise ja teabe avaldamisega. Riiklike kontaktpunktide tegevuse peamised eesmärgid peaksid hõlmama ELis narkootikumide nõudluse ja pakkumise vallas metoodilisemat kontrolli, standarditud andmete kogumist, hindamist ja liigitamist ning teabe töötlemist, säilitamist, analüüsi ja levitamist. Riiklikud kontaktpunktid peaksid selles vallas välja töötama uimastipoliitika ja uimastivaldkonnas aktiivselt reageerimise meetodid. Nad peaksid tegelema teabe esitamisega, toetades liikmesriikide valitsuste tegevust ning riiklike uimasti- ja uimastisõltuvuse poliitika väljatöötamist.
5.4.2Riiklikud kontaktpunktid on äärmiselt olulised Euroopa Liidu Narkootikumiameti uute volituste tõhusa ja kiire rakendamise tagamiseks. Asjaomast teavet on võimalik saada ainult tugevama ja hästi koordineeritud riiklike kontaktpunktide võrgustiku kaudu – mitte ainult tagasiulatuvalt, vaid mis veel tähtsam, uute kahjulike ainete tekke, nende avastamise ja tuvastamise, võimalike levitamiskanalite jms kohta. Kuna selleks tuleb oluliselt suurendada laborite võimekust, tuleks toetada piirkondlike liitude ning klastrite moodustamist, mis tuleks rühmitada suure riskitasemega tsoonidesse, nt ELi välispiiridel, tavapäraste narkootikumide imporditeede läheduses jne.
5.4.3Riiklikke kontaktpunkte tuleks toetada ning neile tuleks võimalikult tõhusalt tagada ühised suunised ja metoodika, et nad saaksid koguda võrreldavaid andmeid ning näitajaid, mille põhjal saaks liikuda suurema ohutuse ja turvalisuse suunas, mitte pelgalt võidelda narkootikumide ja ebaseaduslike ainete leviku vastu.
5.4.4Liikmesriike tuleks julgustada edastama riiklikele kontaktpunktidele rohkem ressursse, muu hulgas teavet, tehnoloogiat, rahalisi vahendeid. Tuleks teha maksimaalseid jõupingutusi, et aidata riiklikel kontaktpunktidel oma uute laiendatud kohustuste täitmise võimet tugevdada ja suuremat rolli täita.
5.4.5Tuleks meeles pidada, et Euroopa Liidu Narkootikumiamet peaks lisaks sõltuvuse vastase võitluse jaoks kogukondliku mehhanismi loomisele koostöös liikmesriikidega ka riiklikke koostöösüsteeme üles ehitama, et luua ja toetada ühiseid toetusprogramme, et toetada potentsiaalselt uimastisõltuvuse ohus olevaid rühmi. Ainult kohalikes kogukondades tekkinud tugev ühtekuuluvustunne saab aidata narkootikumide kasutamist vähendada. Näitena juba positiivseks osutunud lahendustest võiks Euroopa Liidu Narkootikumiamet kasutada lahendusi, mida Portugali valitsus on juba rakendanud.
5.4.6Komitee näeb võimalust riiklike kontaktpunktide aruandlussüsteemi tõhustamiseks, et vältida kahekordsele aruandlusele aja ja ressursside kulutamist. Praeguse plaani kohaselt peavad nad esitama aruandeid nii tulevasele Euroopa Liidu Narkootikumiametile kui ka ÜRO-le.
Brüssel, 18. mai 2022
Christa Schweng
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
_____________