REX/553
Lääne-Balkani riikide noortepoliitika kui osa
Lääne-Balkani innovatsioonikavast
ARVAMUS
Välissuhete sektsioon
„Lääne-Balkani riikide noortepoliitika kui osa Lääne-Balkani innovatsioonikavast“
(omaalgatuslik arvamus)
Raportöör: Ionuț Sibian
Kaasraportöör: Andrej Zorko
|
Täiskogu otsus
|
18/01/2022
|
|
Õiguslik alus
|
kodukorra artikli 52 lõige 2 –
|
|
|
omaalgatuslik arvamus
|
|
Vastutav sektsioon
|
välissuhete sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
09/06/2022
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
65/0/1
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
DD/MM/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Võttes teadmiseks usaldusväärsete noortepoliitika raamistike väljatöötamisel tehtud edusammud, kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Lääne-Balkani partnerite valitsusi üles investeerima rohkem tõenduspõhisesse noortepoliitikasse, mis tegeleb noorte arenguga seotud probleemidega. Selleks et tagada kohalikes kogukondades edukas kestlik areng, peab komitee väga oluliseks, et institutsioonilised, programmilised ja poliitilised muutused põhineksid noorte seisukohtadel inimarengu kohta. Lisaks on komitee veendunud, et positiivsete muutuste soodustamise ja noorte olukorra parandamise eeltingimuseks on piisavad ja läbipaistvad eelarveeraldised noortepoliitika arendamiseks.
1.2Komitee kutsub Lääne-Balkani riikide valitsusi üles järgima Euroopa Liidu peamisi noortepoliitika dokumente, arendama edasi riiklikku noortepoliitikat ja võimaldama noortel osaleda poliitika kujundamises.
1.3Komitee leiab, et süstemaatiliselt kogutud kvaliteetsed noortetundlikud andmed on noortele, eriti haavatavatele noorterühmadele suunatud teadliku poliitika ja toetusmeetmete eeltingimus. Eelkõige tuleb oluliselt parandada noorte osaluse sotsiaalse mõõtmega seotud andmete kogumise ja töötlemise süsteemi
.
1.4Komitee on seisukohal, et vaesuse vastu võitlemisel ja hariduse kvaliteedi parandamisel on väga oluline kaasata sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone, et viia ellu laiem reform noorte sotsiaalsete õiguste ja väljavaadete parandamiseks. Sotsiaalpartneritel ja teistel kodanikuühiskonna organisatsioonidel peaks olema suurem roll sotsiaal- ja majandusreformide alases dialoogis. ELi otsetoetusega tuleks tagada sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohtade arvessevõtmine.
1.5Komitee kutsub üles tugevdama ELi programme ja piirkondlikke struktuure, et jõuda rohkemate Lääne-Balkani noorteni, pakkudes neile hariduse, liikuvuse, vabatahtliku tegevuse ja tööhõive võimalusi.
1.6Komitee kutsub üles pöörama rohkem tähelepanu kutseharidusele ja -koolitusele, ühendades teisel ja kolmandal haridustasemel töökohapõhise õppe akadeemilise õppega. Komitee arvates tuleb edendada tihedat koostööd haridus- ja koolituspoliitika ning äriringkondade vahel ning keskenduda rohkem oskustele kui kvalifikatsioonile.
1.7Komitee tunnustab Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava, kutsudes üles parandama eelkõige noorte ja naiste, ebasoodsas olukorras rühmade ja vähemuste, iseäranis romade osalemist tööturul. Majandus- ja investeerimiskava rakendamine peaks noortele võimalikult suurt kasu tooma.
1.8Komitee kutsub üles rakendama Lääne-Balkani riikides noortegarantiid, järgides nõukogu soovitusi tugevdatud noortegarantii kohta
.
1.9Noortegarantii rakendamiseks Lääne-Balkani riikides kutsub komitee üles suurendama avalike tööturuasutuste ja nende töötajate suutlikkust piirkonna riikides.
1.10Komitee juhib tähelepanu erinevate partnerite koostöö tähtsusele noorte töötuse probleemi lahendamisel. Kõigil valitsustasanditel tuleks luua partnerlusi noortegarantii pakkujate ja asjaomaste sidusrühmade, näiteks sotsiaalpartnerite, haridus- ja koolitusasutuste, noorteorganisatsioonide ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel.
1.11Komitee leiab, et tuleks pöörata tähelepanu ja tagada toetus sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamisele ning sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste arendamisele, et leevendada ebakindlaid töötingimusi ja parandada töökohtade kvaliteeti. Komitee kutsub samuti Lääne-Balkani sotsiaalpartnereid üles kaasama nii riiklikul kui ka valdkondlikul tasandil noori aktiivselt kõigisse oma tegevustesse, sealhulgas kollektiivläbirääkimistesse.
1.12Võttes arvesse 2022. aastaks välja kuulutatud noorteaasta pakutavaid võimalusi, on komitee veendunud, et noorte ees seisvate probleemide lahendamine ja Euroopa toomine noortele lähemale peaks olema lähenemisviis, mis ei tohiks piirduda ainult ELis elavate noortega, vaid seda tuleks kohaldada ka kõigi Lääne-Balkani partnerriikide noorte suhtes.
1.13Komitee leiab, et Lääne-Balkani partnerite valitsused peavad tegema jõupingutusi, et seada piirkondlik koostöö poliitiliseks prioriteediks. Selle ümberkujundamise toetamisel ja piirkondliku koostöö edendamisel poliitilise prioriteedina peaks EL toetama Lääne-Balkani riike peamiste valdkondade ja võimaluste kindlaksmääramisel, mis võiksid soodustada muutusi kõigi Lääne-Balkani riikide kodanike, eriti noorte jaoks.
1.14Berliini protsessi raames 2021. aastal Berliinis toimunud Lääne-Balkani tippkohtumise järeldustes
rõhutatakse vajadust tugevdada noorteorganisatsioone ja -võrgustikke. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles uurima veel võimalusi, kuidas toetada asjaomaseid noortestruktuure, nt Lääne-Balkani riiklikke noortenõukogusid ja noorte katusorganisatsioone, piirkondlikul tasandil, et võimaldada piirkondlikku noortepoliitika dialoogi.
1.15Komitee leiab, et noorte poliitilise hariduse ja esindatuse suurendamiseks on vaja teha lisajõupingutusi nii peavoolupoliitika kui ka noortestruktuuride, nt riiklike noortenõukogude või kohalike volikogude kaudu. Seepärast kutsub komitee ELi institutsioone üles veelgi toetama Lääne-Balkani riike noorte osaluse suurendamisel.
1.16Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et Lääne-Balkani innovatsioonikavas nähakse ette lisameetmed, et toetada nende osalemist kõigis ELi programmides, mis hõlmavad teadusuuringuid, innovatsiooni, haridust, kultuuri, noori ja sporti. Võttes arvesse haridus- ja koolitusalase liikuvuse positiivset seost noorte ühiskondliku ja poliitilise kaasatusega, võivad edasised sellekohased jõupingutused aidata edendada noorte osalust ja kaasatust.
1.17Komitee kordab, et noored on Lääne-Balkani tuleviku jaoks väga olulised ning seepärast on tähtis võtta konkreetseid meetmeid, et muuta piirkond kohaks, mis pakub noortele tulevikuväljavaateid ja võimalusi ning võimaldab neil seal püsivalt ja jõukalt elada
. Väga tähtis on kaasata noori õigeaegselt sotsiaalsete ja poliitiliste muutuste kavandamisse ja rakendamisse.
2.Sissejuhatus
2.1Eurostati andmetel on Lääne-Balkani riikide noorte arv ligikaudu 3,6 miljonit, mis moodustab umbes 21 % kogu elanikkonnast. Kõige suurem noorte osakaal on Kosovos* (26,29 %), millele järgnevad Albaania (23,4 %), Bosnia ja Hertsegoviina (20,37 %), Põhja-Makedoonia (20,32 %), Montenegro (19,49 %) ja Serbia (16,8 %). Meeste ja naiste osakaal noorte hulgas on kõigis Lääne-Balkani partnerriikides sarnane: meessoost noorte arv on veidi suurem – 51,16 % sealsetest noortest on mehed ja 48,84 % naised.
2.2Lääne-Balkani partnerid on teinud märkimisväärseid edusamme noortepoliitika raamistiku täiustamisel ja tugevdamisel, võttes vastu asjakohaseid seadusi, strateegiaid ja tegevuskavasid. Siiski tuleb veel välja töötada täielikult toimiv noortesüsteem, mis tagab tõhusa noorte mõjuvõimu, kaasatuse ja osalemise otsustusprotsessis. On aga ka mitmeid nõrku külgi, alates laiematest poliitilistest küsimustest ja valmisoleku puudumisest seada noored esikohale osana institutsioonide- ja valdkondadevahelisest poliitikast kuni väga spetsiifiliste raskusteni noortepoliitika väljatöötamise ja rakendamise ning andmete kogumise ja avaldamise süstemaatilisel jälgimisel ja hindamisel.
2.3Noorte heaolu edendamiseks tuleks tähelepanu pöörata ka lapse õiguste kaitsmisele. Sellega seoses võetavad kestlikud poliitikameetmed suurendavad laste heaolu ning toetavad veelgi kvaliteetset üleminekut teisme- ja noorukiikka.
3.Inimkapitali arendamine
3.1Hariduse tase ja asjakohasus on määrava tähtsusega noorte tööhõiveväljavaadete, karjääriarengu ja sotsiaalse kaasatuse jaoks piirkonnas. Haridussüsteemides on aga endiselt puudusi seoses kõigi õpilaste toitlustamisega ja noortele koolilõpetajatele asjakohaste oskuste pakkumisega. Ebapiisavad või ebatõhusad seosed teiste poliitikavaldkondadega, nagu tööhõive, majandus, sotsiaalteenused ja sotsiaalkaitse, seavad paljud lapsed ja noored koolist väljalangemise, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse ohtu
.
3.2Dünaamilise majanduse ülesehitamiseks peavad Lääne-Balkani riigid investeerima teadmistesse ja noorte oskuste arendamisse. Haridussüsteemi reformid on arengualaste jõupingutuste edendamisel otsustava tähtsusega. Lääne-Balkani riigid peavad jätkuvalt parandama oma haridustulemusi ja tagama, et noored omandavad põhioskused, samuti peavad nad vähendama haridustulemuste erinevusi ELiga.
3.3Väljaränne Lääne-Balkani riikidest on olnud pikaajaline probleem, mis on tingitud majanduslikest, sotsiaalsetest ja institutsioonilistest probleemidest, ohustades piirkonna arenguvõimalusi. Tõenäoliselt jätkub väljaränne suuremast osast kõnealusest piirkonnast ka lähitulevikus, kuid see ei tohiks takistada asjakohaste poliitikameetmete võtmist noorte hoidmiseks piirkonnas. Inimesed otsustavad lahkuda erinevatel põhjustel, kuid need on tihti seotud raskustega tagada endale ja oma perele piirkonda jäämise korral hea elukvaliteet. Ajude äravool vähendab piirkonna inimkapitali, mis on vajalik majanduskasvuks, samal ajal kui olemasolev sotsiaaltaristu ei suuda parandada paigale jäänud inimeste elutingimusi. Samuti tuleb riigi tasandil võtta asjakohaseid meetmeid, et muuta ajude äravool ajude ringluseks.
3.4Inimeste väljavool on enamiku Lääne-Balkani riikide jaoks jätkuvalt suur probleem, sest see mõjutab EList majanduslikult endiselt mahajäänud piirkonna majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi väljavaateid. Piirkonnast lahkunud inimeste koguarvu on raske täpselt määrata. Andmed näitavad, et inimeste lahkumine piirkonnast jätkub. Aastatel 2012–2018 lahkus piirkonnast mõnda Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riiki keskmiselt 155 000 inimest aastas. Ainuüksi 2018. aastal oli see arv 175 000 inimest
.
3.5Lisaks välismaal avanevatele parematele majanduslikele väljavaadetele on uuringud toonud välja ka kvaliteetsete ja usaldusväärsete avaliku sektori asutuste olulise rolli väljarännet motiveeriva tegurina. IMFi analüüs (2016) näitas, et kuigi igat liiki sisserändajad otsivad välismaalt paremaid majanduslikke võimalusi, olid kõrgema kvalifikatsiooniga inimesed motiveeritud kolima ka kodumaal valitseva halva institutsionaalse kvaliteedi tõttu (korruptsioon ja onupojapoliitika töö saamisel) ning madalama kvalifikatsiooniga inimesi tõmbasid välismaal kehtivad tõhusamad ja usaldusväärsemad sotsiaaltoetuste süsteemid
. Kõrge korruptsioonitase piirkonnas on rändajate väljavoolu üks oluline tegur, mida süvendab asjaolu, et 63 % piirkonna inimestest ei usalda kohtusüsteemi ega seadusandlikku võimu
.
3.6Piirkonna noortel on suur soov kolida välismaale, et saada paremaid võimalusi, mistõttu on noorte osakaal väljarändajate koguarvus ebaproportsionaalselt suur. Näiteks Bosnias ja Hertsegoviinas, Põhja-Makedoonias ja Albaanias soovib üle 50 % noortest elada ja töötada välismaal kauem kui 20 aastat, mis näitab, et piirkonna demograafiline ja majanduslik tulevik võib pikas perspektiivis tõsiselt kahju saada
. Lääne-Balkani riikide noorte rände kõrge tase tuleneb eelkõige noorte halvast juurdepääsust kvaliteetsele haridusele (ja piiratud majanduslikest võimalustest pärast kraadi omandamist), mis sunnib paljusid otsima haridusvõimalusi välismaal. 2018. aastal õppis 5,6 % piirkonna üliõpilastest välismaal (ELi keskmine oli 3 %).
3.7Lääne-Balkani sotsiaaltaristu ei toeta piisavalt piirkonna võimet arendada ja säilitada tugevat inimkapitalibaasi, eelkõige seoses inimkapitali väljavooluga ajude äravoolu kaudu. Enamiku riikide haridussektorid seisavad silmitsi rahastamise ja ressursside nappusega, mille tulemuseks on piiratud juurdepääs haridusele ja kesised tulemused. Ebapiisavad haridustulemused omakorda ei taga vajalikke oskusi, mida tulevased põlvkonnad vajavad, et vastata olemasolevate ettevõtete nõuetele ja aidata arendada uusi.
3.8Inimkapitali väärtuse maksimeerimine on oluline konkurentsivõime suurendamiseks ja töötuse vähendamiseks. Tänapäeva tööjõud peab olema varustatud mitmesuguste ülekantavate oskustega, kohanemisvõimega ja ettevõtliku suhtumisega, tagades samal ajal piisava sotsiaalkindlustuse.
3.9Praeguseid haridussüsteeme ja õppekavasid tuleb reformida, et nad tugevdaksid noorte põlvkondade tööalast konkurentsivõimet, edendades kutseharidust ja -õpet, digiharidust ja ettevõtlikku mõtteviisi.
3.10Tuleks julgustada ja edendada noorte ettevõtlussuutlikkust. Poliitikakujundajad peavad tagama noortele soodsa keskkonna, et nad saaksid alustada äritegevust ja saada ettevõtjaks, ning toetama idufirmasid ja tagama neile lihtsama juurdepääsu rahastamisele.
3.11 Tänapäeva kiiresti arenevas maailmas on väga olulised kliimamuutuste vastane võitlus, uued ärimudelid, teadus- ja innovatsioonisuutlikkus ning rohepöörde jaoks uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine. Selleks on oluline suurendada nende noorte, eelkõige noorte naiste arvu, kellel on teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna teadmised ning digioskused.
3.12Rohepööre muudab olemasolevaid töökohti, kaotab osa neist ning loob uusi rohe- ja digioskusi nõudvaid töökohti. Haridus- ja koolitussüsteem peab kohanduma kasvava nõudlusega uute oskuste järele. Haridus- ja koolitusprogrammid peaksid olema kooskõlas ettevõtete muutuvate vajadustega ning rohe- ja digipöördega.
4.Noorte tööhõive probleemid Lääne-Balkani riikides
4.1Piirkonna noorte tööhõive poliitika peamised raskused esinevad järgmistes valdkondades: eri valitsustasandite ja eri poliitikavaldkondade (tööhõive, haridus, eluaseme- ja tervishoiuteenused) sidusrühmade koordineerimine; puudused haridussüsteemide kvaliteedis ja tööturul nõutavate oskuste õpetamisel; tööotsimisprotsessi ebatõhusus, mille tulemuseks on oskuste mittevastavus nõudlusele ja pikaleveninud üleminek koolist ja ülikoolist tööle; ebakindlate töösuhete levimus mõnes riigis; noorte jaoks kättesaadavate töökohtade nappus; vähesed lapsehoiuteenused, et toetada naisi tööle naasmisel; ning suur mitteametliku töö osakaal.
4.2Lääne-Balkani noored on piirkonna tööturul ebasoodsas olukorras. 2020. aastal oli 15–24-aastaste noorte tööhõive määr kogu Lääne-Balkani piirkonnas alla 27 %, samal ajal kui 15–24-aastaste noorte töötuse määr oli üle 26 % (võrreldes vaid 16,8 %-ga ELi 27s liikmesriigis samas vanuserühmas), ulatudes Kosovos peaaegu 50 %-ni.
4.3Nende noorte osakaal, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET-noored), on 15–24-aastaste vanuserühmas Lääne-Balkani riikides keskmiselt 23,7 %, ulatudes 15,9 %-st Serbias 37,4 %-ni Kosovos, võrreldes vaid 11,1 %-ga ELis samas vanuserühmas
.
4.4Pikaajaliselt on töötud peaaegu kaks kolmandikku noortest töötutest Põhja-Makedoonias, Bosnias ja Hertsegoviinas ja Kosovos ning kaks kolmandikku töötutest noortest naistest Montenegros.
4.5Noorte tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) on samuti madalam kui ELis ja tööjõus osalemises valitseb suur sooline lõhe, mis on osaliselt tingitud tööturule siseneda soovivatele noortele emadele pakutavate lapsehoiuteenuste nappusest. Sooline lõhe kajastub ka noorte naiste tööhõive määras, mis on kogu piirkonnas noorte meeste tööhõive määrast madalam. Seal, kus noorte töötuse määr on kõrgeim (Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Põhja-Makedoonia, Serbia), ületab noorte naiste töötuse määr meeste määra. Seevastu Albaanias ja Montenegros on noorte naiste töötuse määr meeste omast madalam, nagu see on ka ELis.
4.6Noored on tööturul ebakindlas olukorras. Kõigis selle piirkonna riikides on noorte puhul ajutiste töölepingute osakaal suurem kui ELis, eriti Kosovos ja Montenegros, kus seda tüüpi töölepingu on sõlminud rohkem kui kolm neljandikku töötavatest noortest, samal ajal kui Serbias on see arv üle poole töötavatest noortest. Selline ebakindel töösuhe võib kahjustada üksikisiku heaolu ja majanduse tootlikkust.
4.7Noorte vajaduste rahuldamisest peaks saama prioriteet, eriti arvestades NEET-noorte suurt arvu. Tuleb rõhutada vajadust meetmete järele, mis põhinevad ELi noortegarantii näitel, eriti kriisi ajal. See aitab pakkuda noortele tööd, täiendusõppe võimalust, töökohapõhist õpet või praktikat, pakkudes seeläbi noortele ka lahendusi ja tulevikuväljavaateid ning aidates kaasa ajude äravoolu vähendamisele.
5.Lääne-Balkani noored kui piirkondliku koostöö ja Euroopa integratsiooni edendamise oluline jõud
5.1Heaolu saavutamine ja ELile lähenemine peaksid põhinema kaasamisel, usaldusel ja koostööl. Komitee märgib, et Lääne-Balkani riikide valitsused kohustusid ELi algatatud reformide elluviimisel ja investeerimiskavade rakendamisel järgima Euroopa põhiväärtusi, milleks on demokraatia, õigusriik ja põhiõigused ning samuti leppimine.
5.2Komitee nõustub, et piirkondlik koostöö Lääne-Balkani riikides on laienemisprotsessi jaoks väga oluline ja seda tuleks ülemineku edendamiseks veelgi tugevdada. Reaalne väljavaade ELiga ühineda on piirkonnas peamine muudatuste tegemise ajend ja stiimul. See on oluline vahend, et edendada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõiguste järgimist, mis kujutavad endast ka majandusliku integratsiooni tõukejõude ning on kesksel kohal piirkondliku leppimise ja stabiilsuse toetamisel.
5.3Komitee tunnistab, et viimastel aastatel on käivitatud mitmeid olulisi Euroopa ja piirkondlikke algatusi, eelkõige Lääne-Balkani piirkonna jaoks, et tuua see ELile lähemale, aga ka selleks, et tugevdada koostööd noorte vahel. EL on jätkuvalt piirkonna peamine strateegiline partner, pakkudes eri programmide (IPA, Erasmus+ jne) kaudu rahalisi vahendeid ja toetust. Lisaks loodi 2016. aastal Prantsuse-Saksa noorteameti edukale eeskujule tuginedes piirkondlik noorte koostööamet, et edendada noortevahetusprogrammide abil piirkonna noorte leppimise ja koostöö vaimu.
5.4Piirkondlikul noorte koostööametil on oluline roll Lääne-Balkani noorte koostöö ja leppimise edendamisel. ELi toetus piirkondliku noortekoostöö sujuvale toimimisele, mis on piirkonnas rahu ja stabiilsuse saavutamise oluline element, on olnud eluliselt tähtis. Noorte rolli piirkonna väljavaadete edendamisel ei tuleks suurendada ainuüksi piirkondliku noorte koostööameti tööga.
5.5Euroopa noortepealinn on Euroopa Noortefoorumi väljaantav tiitel. Selle eesmärk on suurendada noorte mõjuvõimu ja osalust ning tugevdada linnades Euroopa identiteeti. 2022. aastal on Euroopa noortepealinn Tirana. Loosungi „Activate Youth“ all on tiitli eesmärk julgustada aktiivset osalemist, keskendudes noorte vajadustele nii praegu kui ka tulevikus. Programm hõlmab tegevusi, mille eesmärk on edendada vabatahtlikku tööd, suurendada noorteorganisatsioonide mõjuvõimu ning luua võrgustikke ja koostoimet noorte vahel üle kogu Euroopa.
5.6Tugevam koostöö ja vastastikune õppetegevus, mida korraldavad ühiselt ELi institutsioonid ja Lääne-Balkani noortepoliitika sidusrühmad, peaksid veelgi enam toetama Lääne-Balkani innovatsioonikava edukat rakendamist.
5.7Jõupingutused, mida tehakse Lääne-Balkani riikide kaasamiseks ELi noorteprogrammidesse, tuleks kooskõlastada piirkondliku noorte koostööameti käimasolevate programmidega. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles abistama Lääne-Balkani riike uute piirkonnasisese liikuvuse kavade väljatöötamisel.
6.Lääne-Balkani noorte hääle võimendamine
6.1ELi poliitiline tegevuskava seoses Lääne-Balkani innovatsioonikavaga on hõlbustada tõenduspõhist poliitikakujundamist
. Usaldusväärse ja läbipaistva statistika olemasolu on ELi tähtis nõue kõikidele ühinemiseelses etapis olevatele riikidele
.
6.2ELi noortestrateegia 2019–2027 eesmärk on soodustada ja edendada kõigi noorte kaasavat demokraatlikku osalemist demokraatlikes protsessides ja ühiskonnas, kaasata neid aktiivselt, toetada noorte esindatust kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil ning uurida ja edendada demokraatliku osalemise uuenduslikke ja alternatiivseid vorme, nt digidemokraatia vahendeid
.
6.3ELi noortedialoog on väljakujunenud dialoogimehhanism noorte ja otsustajate vahel. Komitee väljendab heameelt komisjoni ettepanekute üle seda mehhanismi edasi arendada ja võtta see kasutusele Lääne-Balkani piirkondliku koostöö raamistikus, tagades et noortepoliitika prioriteetide määramisel võetakse arvesse noorte ja noorteorganisatsioonide seisukohti ja vajadusi. Lisaks tuleks soodustada ja edendada Lääne-Balkani riikides juba toimivaid osalusprotsesse ja -mehhanisme, kus osalevad noored.
6.4Noorte osalemise indeksi
kohaselt on Lääne-Balkani noored poliitilises elus endiselt väga alaesindatud. Hiljutised andmed näitavad, et valdav enamus (78 %) usub, et noortel peaks poliitikas olema suurem sõnaõigus
.
6.5Komitee toetab kindlalt noorte kaasamist otsustusprotsessidesse neid puudutavates küsimustes. Lisaks individuaalsele osalemisele on noorte positsiooni edendamisel poliitilisel, majanduslikul ja sotsiaalsel areenil väga oluline ka noorteorganisatsioonide roll. Seepärast, nagu on rõhutatud ka IPA III määruses ja laienemismetoodikas, on vaja märkida, et väga oluline on kodanikuühiskonna organisatsioonide rahastamine ja toetamine, et rahuldada noorte vajadusi.
6.6Sotsiaal-majanduslikku staatust ja haridustaset peetakse oluliseks tunnuseks, mis ennustab üksikisikute kalduvust hääletada valimistel või osaleda muud liiki poliitilises tegevuses. Statistiline analüüs piirkondlikul tasandil annab järjekindlalt pildi sotsiaal-majanduslikust ebavõrdsusest, mis on omane Lääne-Balkani piirkonna noorte osalemisele
.
Brüssel, 9. juuni 2022
Dimitris Dimitriadis
välissuhete sektsiooni esimees
_____________