|
ARVAMUS
|
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
|
|
Julgeoleku- ja kaitsetehnoloogia tegevuskava
|
|
_____________
|
|
Julgeoleku- ja kaitsetehnoloogia tegevuskava [COM(2022) 61 final]
|
|
|
|
CCMI/189
|
|
|
|
Raportöör: Maurizio Mensi
|
|
Kaasraportöör: Jan Pie
|
|
Konsulteerimistaotlus
|
Euroopa Komisjon, 02/05/2022
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
Vastutav sektsioon
|
tööstuse muutuste nõuandekomisjon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
24/06/2022
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
14/07/2022
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
571
|
|
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)
|
165/1/3
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab täielikult eesmärke, mis on toodud julgeoleku ja kaitse jaoks elutähtsa tehnoloogia tegevuskavas – mis on eriti õigeaegne Venemaa kallaletungi tõttu Ukrainale –, nimelt edendada teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja innovatsiooni ning vähendada ELi strateegilist sõltuvust elutähtsast tehnoloogiast ning väärtusahelatest julgeoleku ja kaitse valdkonnas.
1.2Komitee tunneb heameelt kaugeleulatuva eesmärgi üle töötada välja kõikehõlmav lähenemisviis, mis ulatub üle tsiviil-ja militaarvaldkonna piiri ning ühendab ELi ja riikliku tasandi. See püüdlus on üheaegselt nii keeruline kui ka katsumusterohke ega saa teoks üleöö, ent seda tuleks teha väga kiiresti. Sissetung Ukrainasse on häirekell tavapärasest palju kiiremaks tegutsemiseks.
1.3Komitee kutsub liikmesriike üles tagama, et nende viivitamatu reageerimine Venemaa agressioonile Ukraina vastu on kooskõlas pikaajalise tegevuskava sisu ja eesmärkidega. Lühiajalisi riiklikke kaitseinvesteeringuid tuleb Euroopa tasandil koordineerida, et vältida edasist killustumist ja dubleerimist. Kasutusvalmis (off-the-shelf) hanked kolmandatest riikidest ei tohi lämmatada käimasolevaid või kavandatavaid Euroopa arendusprojekte.
1.4Komitee soovitab tagada elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskusele selge juhtimise, märkimisväärsed ressursid ja tugeva institutsioonilise staatuse. Komitee tunnustab ettepanekut teha tihedat koostööd liikmesriikidega ja kutsub üles looma täiendava foorumi teabevahetuseks tööstussektoriga, kes on kõige paremini kursis tehnoloogiate, tarneahelate ja kriitiliste sõltuvustega.
1.5Komitee arvates tuleb tagada elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskuse tulemuste kasutamine tegevuskavades ja nende kujundamine juhtalgatusteks. Üleminekut tehnoloogia- ja tööstustsükli eri etappide vahel saab edukalt juhtida üksnes siis, kui vastutus algatuse eest ja sellega seotud kohustused on selged. Sidusust ja koosmõju ei ole vaja mitte üksnes horisontaalselt tsiviil- ja kaitsevaldkonna teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni programmide vahel, vaid ka vertikaalselt teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni programmide ning rakendusprogrammide vahel.
1.6Komitee on seisukohal, et teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni toetamiseks ette nähtud ELi programmide ja vahendite lihtsustamine ja ühtlustamine on toetusesaajate endi huvides väga oluline.
1.7Komitee teeb ettepaneku luua VKEde ja idufirmade jaoks veebipõhine ühtne kontaktpunkt – ELi VKEde nurgake –, mis looks võimaluse sisestada eelnevalt kindlaksmääratud andmeid ja saada vastu kohandatud teavet kõige sobivama(te) ELi programmi(de) kohta, mille kaudu on võimalik toetust saada.
2.Arvamuse taust
2.1Julgeoleku ja kaitse jaoks elutähtsa tehnoloogia tegevuskava on vastus Euroopa Ülemkogu 25.–26. veebruari 2021. aasta taotlusele visandada tee teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamiseks ning ELi strateegilise sõltuvuse vähendamiseks julgeoleku- ja kaitsevaldkonna elutähtsast tehnoloogiast ning väärtusahelatest.
2.22021. aasta mai teatises „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ kinnitati, et tehnoloogiline juhtpositsioon jääb ELi konkurentsivõime ja innovatsiooni peamiseks liikumapanevaks jõuks, eelkõige elutähtsa tehnoloogia puhul. Komisjoni 2021. aasta veebruari tegevuskavas sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel tunnistati tsiviilvaldkonnast pärit murrangulise ja progressi võimaldava tehnoloogia kasvavat tähtsust Euroopa julgeoleku ja kaitse jaoks ning vajadust edendada tsiviil- ja kaitsetehnoloogia vastastikust täiendavust.
2.3Seepärast otsustati koostada tegevuskava – strateegiline dokument, mille eesmärk on töötada välja terviklik lähenemisviis kaitse- ja julgeolekutehnoloogiatele, mis ulatub üle tsiviil- ja militaarvaldkonna piiri, ühendades nii ELi kui ka riiklikud programmid. Tegevuskava eesmärk on tugevdada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust peamistes strateegilistes sektorites, suurendades kõigi asjakohaste ELi poliitikavaldkondade ja vahendite sidusust, alates programmist „Euroopa horisont“ kuni Euroopa Kaitsefondini, kiibimäärusest kuni andmealase õigusaktini, välismaiste otseinvesteeringute kontrolli määrusest kuni välisriigi subsiidiumi kontrolli määruseni ning kavandatavast küberturvalisuse 2. direktiivist kuni kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime direktiivini. Dokumendis esitatakse laiaulatuslik kontseptuaalne poliitikaraamistik, mis puudutab mitut omavahel seotud teemat, eesmärgiga anda panus nn ELi strateegilisse kompassi julgeoleku ja kaitse valdkonnas. See avaldati koos teatisega komisjoni panuse kohta Euroopa kaitsesektorisse. Teatises kutsutakse üles looma integreeritum ja konkurentsivõimelisem Euroopa kaitseturg pidevalt arenevas geopoliitilises ja tehnoloogilises keskkonnas, eelkõige tugevdades koostööd ELis, vähendades kulusid ja parandades tegevuse tõhusust.
2.4Julgeoleku ja kaitse jaoks elutähtsa tehnoloogia tegevuskavas visandatakse tee ELi julgeoleku- ja kaitsesektori konkurentsivõime ja vastupidavuse parandamiseks, tuginedes järgmistele elementidele: elutähtsate tehnoloogiate ja strateegiliste sõltuvuste kaardistamine; elutähtsate tehnoloogiate ja tarneahelate, tehnoloogialünkade ja sõltuvuste jälgimine ja hindamine (praegu loodava elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskuse kaudu); kahesuguse kasutusega teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine ELi tasandil; üleskutse liikmesriikidele töötada strateegilise kompassi raames välja kogu ELi hõlmav kooskõlastatud lähenemisviis elutähtsatele tehnoloogiatele; innovatsiooni ja ettevõtluse toetamine julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas mitmesuguste uute vahendite abil; koos Euroopa Kaitseagentuuriga ELi kaitseinnovatsiooni kava loomine et koondada oma asjakohased jõupingutused n-ö ühe katuse alla.
2.5Tegevuskava üks oluline aspekt on eesmärk vähendada tuvastatud sõltuvusi elutähtsate tehnoloogiate ja väärtusahelate valdkonnas. Seda silmas pidades teeb komisjon ettepaneku integreerida asjakohasel juhul kaitsekaalutlused peamistesse ELi tööstus- ja tehnoloogiaalgatustesse (nt liidud ja standardid), anda aru vajadusest teha riskihindamisi elutähtsa taristu tarneahelate kohta (eelkõige digivaldkonnas) ning tugevdada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid, julgustades kõiki liikmesriike looma riikliku taustauuringute mehhanismi.
3.Üldised märkused
3.1Tegevuskavas kajastatakse täpselt arenevat tehnoloogiamaastikku, kus julgeoleku ja kaitse seisukohast elutähtsaid tehnoloogiaid tõukab üha enam tagant ärisektorite innovatsioon. Komitee tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle töötada välja kõikehõlmav lähenemisviis, mis ulatub üle tsiviil-ja militaarvaldkonna piiri ning ühendab ELi ja riikliku tasandi. See on siiski katsumusterohke ja keeruline ülesanne, sest eeldab praeguse lähenemisviisi täielikku ümberkujundamist. See ei toimu üleöö, aga seda tuleks teha väga kiiresti. Komitee on kindlalt veendunud, et Venemaa sissetungi Ukrainasse tuleb käsitada häirekellana ning tegutseda tavapärasest palju kiiremini.
3.2Samal ajal rõhutab komitee, et tegevuskava on pikaajaline kava ja oluline on hoolitseda selle eest, et ei tekiks lahknevust liikmesriikide praeguste hankeotsustega, mille eesmärk on võimalikult kiiresti kõrvaldada kõige pakilisemad võimekuse puudujäägid. Komitee on kindlalt veendunud, et lühiajalised riiklikud investeeringud peavad olema Euroopa tasandil koordineeritud, et vältida edasist killustumist ja dubleerimist ning tagada, et kasutusvalmis (off-the-shelf) hanked kolmandatest riikidest ei kahjusta Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi, lämmatades käimasolevaid või kavandatavaid Euroopa arendusprojekte.
3.3Komitee on samuti seisukohal, et koosmõju edendamiseks on oluline vaadelda mitte ainult üksikuid tehnoloogiaid ja väärtusahelaid, vaid ka ökosüsteemi, millesse need väärtusahelad on integreeritud. Kõige tõenäolisemalt toimub (või algab) tehnosiire just sellise ökosüsteemi ettevõtete vahel.
3.4ELi eesmärkide saavutamiseks nendes valdkondades on oluline pöörata tegevuskavas tähelepanu kahesuguse kasutusega tehnoloogiatele ning julgeoleku-, kaitse- ja kosmosevaldkonna koosmõjule. Samas ei ole kahesugune kasutus ja koosmõju ei eesmärk omaette ega ka piisav lahendus. Tegevuskava üldeesmärk on, et EL muutuks vastupidavaks ja suudaks end kaitsta ka suuremahuliste (hübriid- ja sõjaliste) rünnakute eest. See tähendab, et suurendada tuleb ka investeeringuid kaitse- ja julgeolekuvaldkonda ning lisada tegevuskavasse n-ö puhtakujuline kaitsetehnoloogia.
3.5Komitee kutsub komisjoni üles hindama kriitilise sõltuvuse ning kaitsealase tehnoloogilise suveräänsuse puudumise majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid.
4.Konkreetsed märkused
4.1Kavandatud lähenemisviisi keskmes on elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskus. See tuvastab, jälgib ja hindab elutähtsaid tehnoloogiaid, nende võimalikku rakendamist ning nendega seotud väärtus- ja tarneahelaid ning jälgib tehnoloogialünki ning strateegiliste sõltuvuste ja haavatavuste algpõhjuseid. Komitee rõhutab, et nende ülesannete täitmiseks on vaja tagada vaatluskeskusele märkimisväärsed vahendid, tugev institutsiooniline positsioon ja selge juhtimine.
4.2Komitee arvates on oluline mõista, kuidas vaatluskeskus luuakse ja kuidas see praktikas toimib. Oma ülesannete täitmiseks peab elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskus panema paika tehnoloogiate hindamise eesmärgid, reeglid ja kriteeriumid. Elutähtsate tehnoloogiate määratlemiseks peab vaatluskeskus looma tihedad seosed võimekusega seotud vajaduste kindlakstegemise ja kavandamise protsessidega, ning selleks, et viia võimekus tehnoloogiaga vastavusse, peab ta välja töötama sobiva taksonoomia, mis on ideaalis rakendatav kaitse-, julgeoleku- ja kosmosevaldkonnas. Siinkohal on oluline, et elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskus teeks tihedat koostööd Euroopa Kaitseagentuuri ja teistega. Kriitilise tähtsusega sõltuvuste kindlaks tegemiseks peab elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskus koguma väga põhjalikke teadmisi ja arusaamu aluseks olevatest väärtus- ja tarneahelatest.
4.3Kavas on esitada liikmesriikidele iga kahe aasta järel salastatud aruanne. Arvestades kiiresti arenevat tehnoloogilist ja tööstuskeskkonda, seab komitee kahtluse alla aruannetevahelise pika ajavahemiku. Vaatluskeskuse kogutud teave on väga tundlik, kuna kriitiliste sõltuvuste kaardistamine on samaväärne haavatavustest teatamisega. Seega on vaja teavet nõuetekohaselt salastada ja hallata ning tagada, et selles sisalduvad seisukohad kohandatakse kiiresti muutuva strateegilise keskkonnaga.
4.4Tegevuskavas nähakse ka ette eksperdirühma loomine koostöös liikmesriikidega elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskuse raames, et vahetada teavet salastatud keskkonnas. Komitee pooldab kindlalt ka tugeva ja püsiva seose loomist Euroopa kaitse-, julgeoleku- ja kosmosetööstusega, kes on kõige paremini kursis tarneahelate ja kriitiliste sõltuvustega. Tuleb leida asjakohased mehhanismid konfidentsiaalse teabe usaldusväärseks vahetamiseks tööstussektoriga.
4.5Komitee arvates on elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskuse tulemuste kasutamine tegevuskavades ja nende kujundamine juhtalgatusteks samuti väga oluline. Üleminekuid tehnoloogia- ja tööstustsükli eri etappide vahel saab edukalt juhtida üksnes siis, kui vastutus ja pädevus on selged igas etapis. Sidusust ja koosmõju ei ole seepärast vaja mitte üksnes horisontaalselt, tsiviil- ja kaitsevaldkonna teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni programmide vahel, vaid ka vertikaalselt, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni programmide ning rakendusprogrammide vahel.
4.6Küberturvalisuse ja küberkaitse tugevdamiseks teeb komisjon ettepaneku võtta küberkerksust käsitlevaid regulatiivseid meetmeid ning palub Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja ühtlustatud küberturvalisuse ja privaatsuse nõuded. Koos liikmesriikidega tugevdab komisjon ka valmisolekut ulatuslikeks küberintsidentideks. Komitee on kindlalt veendunud, et kübervõimekust tuleks arendada mitte ainult kaitse, vaid ka ründe tähenduses.
4.7Komitee on seisukohal, et tekstikastis 2 (lk 7 ja 8) esitatud ELi programmid ja vahendid, millega toetatakse teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja innovatsiooni, on keerukad ja halvasti koordineeritud, mistõttu on toetusesaajate endi huvides vaja lihtsustamist ja ühtlustamist. Tehakse ettepanek luua VKEde ja idufirmade jaoks veebipõhine ühtne kontaktpunkt. Alustades katseetapis kaitse- ja julgeolekuvaldkonna VKEdega, võimaldaks selline ELi VKEde nurgake sisestada eelnevalt kindlaks määratud andmeid ja saada esialgne hinnang kõige sobivama(te) programmi(de) kohta, mille kaudu on võimalik saada avaliku sektori toetust ELi tasandil.
4.8Tegevuskavas juhitakse õigustatult tähelepanu sellele, et ELil on lisaks oma teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni programmidele ja vahenditele poliitilised vahendid, mis võivad aidata vähendada strateegilist sõltuvust julgeoleku- ja kaitsesektoris. Komitee arvates on need vahendid olulised, et ületada lõhe arengu ja industrialiseerimise, st teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni tulemuste turuletoomise vahel.
4.9Suureks probleemiks on tagada ka see, et ELi liikmesriigid ostaksid Euroopa tarnijatelt, kui elutähtis tehnoloogia on välja töötatud ja osaliselt ELi avaliku sektori vahenditest rahastatud. Järjepideva ostupoliitika puudumise korral nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil peab komitee murettekitavaks, et Euroopa turgudel võib nende killustatuse ja ülemaailmses mastaabis üldise väiksuse tõttu tekkida oht, et ei suudeta saavutata kulude vähendamiseks vajalikku mastaabisäästu ega luua piisavalt tegevust, et tagada tärkavate idufirmade püsimajäämine. Kokkuvõttes on Euroopa kombineeritud turg potentsiaalselt väga suur, kuid kulutused on koordineerimata.
Brüssel, 14. juuli 2022
Christa Schweng
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
_____________