|
ARVAMUS
|
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
|
|
Sotsiaalne taksonoomia – probleemid ja võimalused
|
|
_____________
|
|
Sotsiaalne taksonoomia – probleemid ja võimalused
(omaalgatuslik arvamus)
|
|
|
|
ECO/581
|
|
|
|
Raportöör: Judith Vorbach
|
|
|
|
Täiskogu otsus
|
20/01/2022
|
|
Õiguslik alus
|
kodukorra artikli 52 lõige 2
|
|
|
omaalgatuslik arvamus
|
|
Vastutav sektsioon
|
majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
09/09/2022
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
22/09/2022
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
572
|
|
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)
|
123/26/12
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Käesolevas arvamuses tutvustab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee sotsiaalse taksonoomia ideed, et elavdada selleteemalist arutelu. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles avaldama juba hiljaks jäänud aruande, milles kirjeldataks taksonoomia kohaldamisala laiendamiseks vajalikke sätteid, et hõlmata muid kestlikkuse eesmärke, nagu sotsiaalsed eesmärgid, nagu on nõutud taksonoomiamääruses. Komitee pooldab hästi toimivat ja kontseptuaalselt usaldusväärset sotsiaalset taksonoomiat, et kasutada ära võimalused ja lahendada samal ajal ka probleeme. Euroopa Liidu taksonoomia peaks olema kooskõlas tervikliku lähenemisviisiga, mis hõlmab nii keskkonnaalast kui ka sotsiaalset kestlikkust. Võttes arvesse rohepöördega kaasnevaid väljakutseid, pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju, Venemaa agressioonist põhjustatud sõda Ukrainas ja sellest tulenevaid geopoliitilist pinget, kordab komitee vajadust tagada tasakaalustatud majanduspoliitika ja pöörata suuremat tähelepanu sotsiaalsetele eesmärkidele.
1.2Määrusega ettenähtud minimaalsed kaitsemeetmed on tervitatavad ja neid tuleks hoolikalt rakendada. Siiski ei ole need piisavad, et tagada sotsiaalne kestlikkus töötajate, tarbijate ja kogukondade jaoks. ELi taksonoomia aitaks rahuldada kiireloomulisi investeerimisvajadusi sotsiaalvaldkonnas, koondades investeeringuid sellesse valdkonda. Taksonoomia tähtsus kasvab veelgi, kui sellest saab osa üldisest sotsiaalsele õiglusele ja kaasatusele suunatud poliitikast. Õiglane üleminek nõuab kestlikke sotsiaalseid tingimusi ja sotsiaalne taksonoomia võib pakkuda selleks kauaoodatud suuniseid. Komitee kutsub komisjoni üles esitama hinnangu vahendite kohta, mida on vaja Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks. Lõppkokkuvõttes säilitavad avaliku sektori investeeringud avalike teenuste valdkonnas olulise rolli. Sotsiaalhoolekande rahastamine valitsuse vahenditest ja stabiilsetest sotsiaalkindlustussüsteemidest on endiselt ülimalt oluline. Siiski võiks ühiselt kokku lepitud sotsiaalne taksonoomia anda suuniseid positiivse sotsiaalse mõjuga investeeringuteks.
1.3Komitee soovitab komisjoni aruandes järgida kestliku rahanduse platvormi pakutud mitmetasandilist ja mitmekülgset lähenemisviisi. Kasulik oleks integreerida sotsiaalne taksonoomia ELi õiguskeskkonda kestliku rahanduse ja juhtimise valdkonnas, pidades seejuures silmas, et teha tuleb palju tööd. Eelkõige pakuks sotsiaalsele taksonoomiale olulist täiendust kavandatav äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv, mille alusel saaks meetmeid analüüsida ja hinnata. Hästi kavandatud sotsiaalne taksonoomia aitaks kaasa ka võimaliku rohepesu probleemi lahendamisele. Komitee soovitab alustada lihtsate ja selgete juhistega, näha ette lihtsad ja läbipaistvad menetlused ning täiendada neid järk-järgult hiljem. Lõppeesmärk peaks olema sotsiaalse ja keskkonnaalase taksonoomia tihe lõimimine, kuid praktilise esimese sammuna võiks tagada vastastikused minimaalsed kaitsemeetmed.
1.4ELi taksonoomias tuleks välja tuua, millised tegevused ja osalejad aitavad oluliselt kaasa sotsiaalsele kestlikkusele ja on verstapostiks teistele, täites õigusaktides sätestatutest kõrgemaid eesmärke. Komitee kiidab heaks platvormi soovitatud eesmärgid, milleks on inimväärne töö, piisav elatustase ning kaasavad ja kestlikud kogukonnad. Kuigi aluseks peaksid olema mitmesugused rahvusvahelised ja ELi põhimõtted, soovitab komitee viidata eelkõige Euroopa sotsiaalõiguste sambale ja asjakohastele kestliku arengu eesmärkidele, näiteks inimväärset tööd käsitlevale 8. eesmärgile. Igal juhul peab inim- ja töötajate õiguste järgimine olema taksonoomia nõuetele vastavuse eeltingimus. Kollektiivlepingutest ja ühise otsustamise mehhanismidest kinnipidamine kooskõlas vastavate riiklike ja Euroopa õigusaktidega on otsustava tähtsusega ning peaks moodustama olulise kahju ärahoidmise põhimõtte. Sotsiaalpartnerite kokkuleppel põhinevaid suuniseid, millel on positiivne sotsiaalne mõju, tuleks pidada taksonoomiaga kooskõlas olevaks. Tuleb meeles pidada, et kollektiivläbirääkimiste katvuse tase on liikmesriigiti väga erinev ja on 22 liikmesriigis alanenud, mistõttu on seda käsitletud miinimumpalga direktiivis.
1.5Komitee kutsub seadusandjaid üles kaasama sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid täiel määral sotsiaalse taksonoomia kujundamisse nii seetõttu, et see neid mõjutab ja nad peavad täitma aruandekohustusi, kui ka selleks, et nad tunneksid end protsessis vastutajatena. Komitee seab kahtluse alla delegeeritud õigusaktide ülemäärase kasutamise taksonoomia valdkonnas, sest see puudutab väga erinevaid poliitilisi küsimusi. Taksonoomia eesmärk on pakkuda läbipaistvust investoritele, ettevõtjatele ja tarbijatele. Tulevikus tuleks asjakohaselt hinnata ja arutada, kuidas võiksid valitsusasutused taksonoomiat kasutada abi- ja rahastamisprogrammide võrdlusalusena. Taksonoomia igasugune laiem kasutamine peab toimuma asjakohase otsustusprotsessi alusel. Vältida tuleb tarbetut sekkumist liikmesriikide õigusaktidesse ja sotsiaalpartnerite autonoomiasse. Samuti tuleb välistada sotsiaalse rohepesu oht. Ametiühingutele, töönõukogudele, tarbijaorganisatsioonidele ja teistele organiseeritud kodanikuühiskonna esindajatele tuleb luua kaebuste esitamise mehhanismid ning pädevatele riiklikele asutustele tuleb anda suurem vastutus oma kontrolliülesannete täitmise eest.
1.6Komitee soovib rõhutada ka teisi sotsiaalse taksonoomiaga seotud eeliseid. Esiteks, kasvavat nõudlust sotsiaalselt orienteeritud investeeringute järele tuleks toetada usaldusväärse taksonoomiaga, mis pakub sidusa kontseptsiooni sotsiaalse kestlikkuse mõõtmiseks. Teiseks, sotsiaalselt kahjulikud tegevused võivad väljenduda majanduslikes riskides ja taksonoomia võib aidata neid minimeerida. Kolmandaks, läbipaistvus on otsustava tähtsusega kapitaliturgude tõhususe jaoks ning see võib aidata kaasa ka sotsiaalse siseturu loomisele, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 3. See edendaks võrdseid tingimusi, hoiaks ära ebaausat konkurentsi ja muudaks nähtavamaks ettevõtjad ja organisatsioonid, kes panustavad sotsiaalsesse kestlikkusse. Neljandaks, EL peaks tuginema oma tugevatele külgedele ning püüdma saada keskkonnaalase ja sotsiaalse kestlikkuse eeskujuks ja eestvedajaks. Taas tuleks käivitada arutelu ELi reitinguagentuuri üle. Komitee kordab samuti oma üleskutset tagada finants- ja muude andmete esitajate nõuetekohane reguleerimine ja järelevalve.
1.7Komitee juhib tähelepanu ka probleemidele ja nende võimalikele lahendustele. Esiteks tekivad probleemid seoses turulepääsu piiramisega. Investeeringud põhinevad siiski ka muudel kriteeriumidel, nagu oodatav tootlus, mis võib osutuda kestlikkuse eesmärkidest olulisemaks, ning on palju juhtumeid, kus investorite ja teiste sidusrühmade huvid on omavahel seotud. Igal juhul ei tohi taksonoomiale mittevastavust pidada kahjulikuks ning komisjon peaks seda selgelt välja ütlema. Rohkem tuleks keskenduda kestlike investeeringute mõjule reaalmajanduse tegevuses. Teiseks on vastuoluline see, mida taksonoomia peaks sisaldama. Just seepärast peaks selle määratlemine toimuma demokraatliku arutelu ja otsustamise käigus. Nii saaks välja töötada ühise ja usaldusväärse kestlikkuse mõiste, millest üksikud osalejad saaksid lähtuda ja peaksid lähtuma. Taksonoomia edukus on seotud selle usaldusväärsusega ning selle alla kuuluvad tegevused peavad vastama üldiselt heakskiidetud kestlikkuse määratlusele. Kolmandaks võib sotsiaalne taksonoomia kaasa tuua täiendavat aruandluskohustust. Komitee kutsub komisjoni üles seda minimeerima, vältides samas kattuvusi. Nõustamine ja taksonoomiaga seotud teenuste osutamine seaduslikult volitatud asutuse poolt võib olla kasulik eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, ühistute ja mittetulunduslike ärimudelite puhul. Lisaks tuleks finantsasutusi julgustada andma hinnanguid investeeringute sotsiaalse mõju kohta, nagu praegu teevad väärtuspõhised pangad kogu maailmas.
2.Arvamuse taust
2.1ELi kestliku rahastamise raamistik peaks aitama suunata erasektori rahavooge kestlikku majandustegevusse. 2018. aasta kestliku rahanduse tegevuskava koosneb taksonoomiast, ettevõtjatele mõeldud avalikustamissüsteemist ja investeerimisvahenditest, sealhulgas võrdlusalustest, standarditest ja märgistest. Samas 2021. aasta uuendatud kestliku rahanduse strateegia keskmes on reaalmajanduse kestlikkusele ülemineku rahastamine ning kaasatus, vastupanuvõime, finantssektori panus ja ülemaailmsed eesmärgid. Selles kontekstis on EL teinud tööd mitmesuguste seadusandlike algatustega, milles ELi taksonoomial on keskne roll. Komitee juhib tähelepanu oma selleteemalistele arvamustele.
2.2ELi taksonoomia peaks pakkuma investoritele ja ettevõtjatele läbipaistvust ning toetama neid kestlike investeeringute väljaselgitamisel. See määrus kujutab endast klassifitseerimissüsteemi, mis keskendub kuuele keskkonnaalasele eesmärgile: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, veemajandus, elurikkus, saastuse vältimine ja ringmajandus. Keskkonnakestlikud investeeringud peavad andma olulise panuse ühe või mitme nimetatud eesmärgi saavutamisse, ei tohi ühtegi neist märkimisväärselt kahjustada (olulise kahju ärahoidmise põhimõte) ning peavad vastama tulemuslikkuse tasemetele (tehnilised sõelumiskriteeriumid). Samuti peavad need vastama sotsiaalsetele ja juhtimisalastele minimaalsetele kaitsemeetmetele (artikkel 18). Seepärast peavad ettevõtjad rakendama menetlusi, et tagada tegevuse kooskõla OECD suunistega hargmaistele ettevõtetele, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooniga ning rahvusvahelise inimõiguste koodeksiga.
2.3Määruse artikliga 26 kohustatakse komisjoni avaldama 2021. aasta lõpuks aruanne, milles kirjeldatakse taksonoomia kohaldamisala laiendamiseks vajalikke sätteid, et hõlmata muid kestlikkuse eesmärke, nagu sotsiaalsed eesmärgid. See näitab kavatsust laiendada selle kohaldamisala, kuid ei kohusta siiski rakendama sotsiaalset taksonoomiat. Kooskõlas määrusega tehti platvormi sotsiaalse taksonoomia alarühmale ülesandeks uurida taksonoomia laiendamist sotsiaalsetele eesmärkidele. Alarühma lõpparuanne sotsiaalse taksonoomia kohta avaldati 2022. aasta veebruaris, hiljem kui teatavaks tehtud, ning komisjon peaks selle põhjal koostama oma aruande. Lisaks palutakse platvormil anda komisjonile nõu artikli 18 kohaldamise osas, st anda juhiseid, kuidas ettevõtjad saaksid järgida minimaalseid kaitsemeetmeid, ning artikli nõuete võimaliku täiendamise vajaduse osas.
2.4Platvorm teeb ettepaneku sotsiaalse taksonoomia struktuuri loomiseks ELi praeguse kestliku rahanduse ja juhtimise õiguskeskkonna raames. Sotsiaalse taksonoomia kasutuselevõtu korral kuuluksid regulatiivsesse raamistikku ka muud sätted. Nende hulgas on kavandatav äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv, millega asendatakse muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiiv ja kehtestatakse kohustuslikud ELi kestlikkusaruandluse standardid, jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus ning äriühingute kestlikkuse hoolsuskohustuse direktiiv. Eelkõige nõutakse kavandatavas äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis, et äriühingud annaksid aru ka sotsiaalsetest teemadest ja esitaksid juhtimisega seotud aruandluse. Eeldatakse, et see direktiiv parandab sotsiaalsete küsimuste avalikustamist. Seetõttu oleks see oluline täiendus sotsiaalsele taksonoomiale, millest lähtuvalt saaks neid küsimusi mõõta ja hinnata.
2.5Vaatamata mõningatele erinevustele soovitab platvorm järgida keskkonnataksonoomia struktuurilisi aspekte. Platvorm pakub välja kolm peamist eesmärki, millele on lisatud alleesmärgid. Inimväärse töö eesmärk sisaldab selliseid alleesmärke nagu sotsiaaldialoogi tugevdamine, kollektiivläbirääkimiste edendamine ja äraelamist võimaldav töötasu, mis tagab inimväärse elu. Piisava elatustaseme eesmärk sisaldab tervislikke ja ohutuid tooteid, kvaliteetset tervishoidu ja kvaliteetset eluaset. Kaasavate ja kestlike kogukondade eesmärk peaks edendama ka võrdõiguslikkust ja kaasavat majanduskasvu ning toetama kestlikke elatusvahendeid. Väljapakutud minimaalsed kaitsemeetmed on seotud keskkonnaalaste, valitsussektori ja sotsiaalsete eesmärkidega, et vältida vastuolusid, muu hulgas seda, et kestliku tegevusega tegelev ettevõtja on seotud näiteks inimõiguste rikkumisega. Lisaks tuleks tegeleda konkreetsete sidusrühmadega, täpsemalt üksuse töötajate ja väärtusahelas osalevad töötajate, lõppkasutajate ja asjaomaste kogukondadega. Samuti soovitatakse arvestada sotsiaalvaldkonnaga seotud olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kriteeriumite ja kahjulike tegevuste loeteluga.
3.Üldised märkused
3.1Komitee kutsub üles järgima majanduspoliitikat, mis oleks kooskõlas ELi lepingu artiklis 3 sätestatud eesmärkidega ja kestliku arengu eesmärkidega. Peamistele poliitikaeesmärkidele tuleb tasakaalustatult tähelepanu pöörata. Täpsemalt on need valdkonnad järgmised: keskkonnasäästlikkus, kestlik ja kaasav majanduskasv, täielik ja kvaliteetne tööhõive, õiglane tulude jaotus, tervis ja elukvaliteet, sooline võrdõiguslikkus, finantsstabiilsus, hindade stabiilsus, õiglasel ja konkurentsivõimelisel tööstus- ja majandusstruktuuril põhinev tasakaalustatud kaubandus ning riigi rahanduse stabiilsus. Lisaks juhib komitee tähelepanu konkurentsivõimelise kestlikkuse tegevuskavale, milles asetatakse selle neli mõõdet – keskkonnasäästlikkus, tootlikkus, õiglus ja makromajanduslik stabiilsus – võrdsetele alustele, et saavutada tugev mõju ning edukas rohe- ja digipööre. Pidades silmas Venemaa agressioonist põhjustatud sõda Ukrainas, rõhutab komitee oma üleskutset tagada tasakaalustatud majanduspoliitika, mis aitaks leevendada sõja majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Komitee viitab ILO 1919. aasta põhikirjas sisalduvale tõdemusele, mille kohaselt saab üldise ja kestva rahu tagada üksnes siis, kui see põhineb sotsiaalsel õiglusel.
3.2Komitee tutvustab sotsiaalse taksonoomia kontseptsiooni, et elavdada selleteemalist arutelu ja suurendada teadlikkust. Komitee pooldab hästi kavandatud, hästi toimivat ja kontseptuaalselt usaldusväärset sotsiaalset taksonoomiat, et kasutada ära märkimisväärsed võimalused ja lahendada samal ajal ka eri probleeme (vt allpool). Nii nagu majanduspoliitika tervikuna, tuleks rahastamisega seotud kestlikkuse kontseptsioon ja eelkõige ELi taksonoomia viia kooskõlla tervikliku ja mitmemõõtmelise lähenemisviisiga, mille puhul peaksime püüdma seada keskkonnaalase ja sotsiaalse kestlikkuse võrdsele alusele. Lisaks võib rohepööre mõjuda sotsiaalses mõttes kahjulikult. Seetõttu on vaja sotsiaalvaldkonna standardeid kaitsta ja parandada, keskendudes sellele, et kedagi ei jäeta kõrvale. Õiglane üleminek nõuab kestlikke sotsiaalseid tingimusi ja sotsiaalne taksonoomia võib pakkuda selleks suuniseid.
3.3Komitee peab sotsiaalset taksonoomiat oluliseks ja vajalikuks täienduseks ELi sotsiaalsele mõõtmele ning kutsub komisjoni üles avaldama õigeaegselt artiklis 26 nõutud aruande. Järgida tuleks platvormi aruande mitmetasandilist ja mitmekülgset lähenemisviisi. Täiuslikkuse poole püüdlemine ja kõigi sotsiaalse kestlikkuse aspektide üheaaegne kaasamine võib aga põhjustada suuri viivitusi sotsiaalse taksonoomia rakendamisel ja kätkeb endas isegi ohtu, et kogu projektist loobutakse. Seepärast soovitab komitee alustada protsessi õigeaegselt, lihtsate ja selgete juhiste ning lihtsate läbipaistvusmenetlustega ja seejärel seda järk-järgult pidevalt täiendada. Mis puudutab keskkonnaalase taksonoomia ja sotsiaalse taksonoomia seoseid, tuleks püüelda nende kahe lähenemisviisi sidususe ja tiheda lõimimise poole. Praktilise esimese sammuna võiks kehtestada vastastikused minimaalsed kaitsemeetmed.
3.4Komiteel on hea meel, et platvorm on avaldanud oma aruande kavandi määruse artikli 18 kohta, et anda ettevõtjatele nõu, kuidas artikli nõudeid rakendada ja lubada seda vajaduse korral muuta. Sotsiaalse kestlikkuse kontekstis on eriti oluline hinnata ettevõtja tegelikke tulemusi inimõiguste, töösuhete ja inimväärse töö valdkonnas. Kuigi keskkonnataksonoomia minimaalsed kaitsemeetmed on väga tervitatavad ja neid tuleks hoolikalt rakendada, ei asenda need kunagi sotsiaalset taksonoomiat. Need ei ole sugugi piisavad, et tagada sotsiaalne kestlikkus töötajate, tarbijate ja kogukondade jaoks. Lisaks soovitab komitee teha koostööd kohalike sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalsete ettevõtetega, et jälgida ja edendada majandustegevuse positiivset mõju sidusrühmadele.
3.5Sotsiaalne taksonoomia muutub üha olulisemaks, kui see on osa üldisest sotsiaalsele kestlikkusele suunatud poliitikast, millega kaasnevad asjakohased eeskirjad, näiteks inimõigustega seotud hoolsuskohustuse kohta. Siiski ei asenda see kunagi usaldusväärset valitsuse reguleerimist ja sotsiaalpoliitikat. Sotsiaalhoolekande rahastamine valitsuse vahenditest ja stabiilsetest sotsiaalkindlustussüsteemidest on endiselt ülimalt oluline. Taksonoomiat ei tohiks kasutada väljatõrjumise või erastamise vahendina. Avaliku sektori investeeringutel on avalike teenuste valdkonnas jätkuvalt oluline roll ning need toovad sageli kaasa ka täiendavaid erainvesteeringuid. Ent sotsiaalne taksonoomia võiks pakkuda kõigile investoritele kestlikkuse kriteeriume taristu, tervishoiu, hariduse ja koolituse ning sotsiaaleluruumide valdkonnas, et võimaldada sotsiaalselt kestlikke investeeringuid reaalmajandusse ja vältida sotsiaalse rohepesu ohtu. Tulevikus võiksid taksonoomiat kasutada ka valitsusasutused abi- ja rahastamisprogrammide võrdlusalusena. Seda tuleb nõuetekohaselt hinnata ja arutada.
3.6Sotsiaalne taksonoomia annaks võimaluse uurida üksikasjalikult majandustegevuse positiivset ja negatiivset sotsiaalset mõju. Paljud kaalumisel olevad punktid on tihedalt seotud küsimustega, mis on traditsiooniliselt sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide käsitletavate teemade hulgas. Komitee kutsub üles kaasama organiseeritud kodanikuühiskonda täiel määral sotsiaalse taksonoomia, eelkõige selle (all)eesmärkide, olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kriteeriumide ja kaitsepõhimõtete väljatöötamisse. Nende eesmärkide kujundamine mõjutab tööandjaid, töötajaid, tarbijaid, teisi sidusrühmi ja kogukondi ja/või nad peavad täitma aruandluskohustusi. Komitee juhib tähelepanu ka pensionifondidele kui näitele, kus töötajad on investeeringutest kasusaajad. Sidusrühmade kaasamine on oluline ka selleks, et nad tunneksid end protsessis vastutajatena. Komitee eeldab, et sotsiaalse taksonoomia saaks võtta kasutusele määruse läbivaatamise, seega seadusandliku tavamenetluse teel. Delegeeritud õigusaktide ülemäärane kasutamine kestliku rahanduse kontekstis ja eelkõige taksonoomia rakendamisel on küsitav, sest see puudutab väga erinevaid poliitilisi küsimusi, mis lähevad palju kaugemale tehnilistest spetsifikatsioonidest.
3.7Komitee rõhutab, kui oluline on parandada teabe kvaliteeti sotsiaalselt kestlike investeeringute valdkonnas ja ennetada sotsiaalset olukorda puudutavat desinformatsiooni, et ära hoida negatiivset mõju kõigile sidusrühmadele. Hästi kavandatud sotsiaalne taksonoomia aitaks paljuski neid probleeme lahendada, tuues selgelt välja tegevused ja üksused, kes aitavad oluliselt kaasa sotsiaalsele kestlikkusele. See taksonoomia peaks olema eeskujuks ja peegeldama õigusaktides juba sätestatud eesmärkidest kõrgemaid eesmärke ning leidma samas õige tasakaalu liiga globaalse ja liiga kitsa käsitluse vahel. Kui keskkonnakriteeriumid põhinevad pigem teaduslikel andmetel, siis platvormi pakutud sotsiaalne taksonoomia tugineks rohkem standarditele ja ülemaailmselt kokkulepitud raamistikele, mis ei pruugi olla normatiivsed, vaid toimivad suunistena, et edendada sotsiaalselt kestlikke tegevusi.
3.8Inim- ja töötajate õiguste järgimine peab olema taksonoomia nõuetele vastavuse eeltingimus. Ka kollektiivlepingutest ja ühise otsustamise mehhanismidest kinnipidamine kooskõlas vastavate riiklike ja Euroopa õigusaktidega on otsustava tähtsusega ning peaks moodustama olulise kahju ärahoidmise põhimõtte. Lisaks peaks suunistega, millega nähakse ette lihtsad ja läbipaistvad menetlused, millel on positiivne sotsiaalne mõju ja mis põhinevad sotsiaalpartnerite kokkuleppel, määratama taksonoomiale vastav majandustegevus. Seejuures on oluline meeles pidada, et kollektiivläbirääkimiste katvuse tase on liikmesriigiti väga erinev, moodustades Leedus vaid 7 % ja ulatudes 98 %-ni Austrias. Alates 2000. aastast on kollektiivläbirääkimiste katvus vähenenud 22 liikmesriigis ja hinnanguliselt hõlmavad kollektiivlepingud nüüd vähemalt 3,3 miljonit töötajat vähem. Sotsiaalse taksonoomia rakendamisel on oluline roll uuel miinimumpalga direktiivil ja kollektiivlepingute kohaldamise laiendamisel. Lisaks soovitab komitee anda kavandatavas õigusaktis selget nõu minimaalsete kaitsemeetmete rakendamise kohta, tuginedes võimaluse korral platvormi aruandele määruse artikli 18 kohta.
3.9Sotsiaalse taksonoomia aluseks võivad olla mitmesugused rahvusvahelised ja ELi normid ja põhimõtted. Seoses (all)eesmärkidega soovitab komitee viidata Euroopa sotsiaalõiguste sambale ja sellega seotud tegevuskavale ning asjakohastele kestliku arengu eesmärkidele. Viimastest toob komitee eelkõige välja järgmised: kestliku arengu eesmärk nr 8 (inimväärne töö ja majanduskasv), eesmärk nr 1 (vaesuse kaotamine), eesmärk nr 2 (nälja kaotamine), eesmärk nr 3 (tervis ja heaolu), eesmärk nr 4 (haridus ja koolitus), eesmärk nr 5 (sooline võrdõiguslikkus), eesmärk nr 10 (ebavõrdsuse vähendamine) ja eesmärk nr 11 (kestlikud linnad ja kogukonnad). Olulised allikad võiksid olla ka sotsiaalpartnerite vahel kokku lepitud raamistikud. Komitee arvates on platvormi idee rakendada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetel ja OECD suunistel põhinevaid minimaalseid kaitsemeetmeid hädavajalik. Lisaks oleksid sotsiaalse taksonoomia jaoks väärtuslikud võrdluspunktid ka Euroopa sotsiaalharta, ELi põhiõiguste harta, Euroopa inimõiguste konventsioon ja kavandatav äriühingute kestlikkuse hoolsuskohustuse direktiiv. Välja tuleks jätta tegevused, mida peetakse märkimisväärselt kahjulikuks, st tegevused, mis on põhimõtteliselt ja igal juhul vastuolus mis tahes kestlikkuse eesmärkidega ning mida ei ole võimalik muuta vähem kahjulikuks. Siia tuleks lisada rahvusvaheliste kokkulepetega hukka mõistetud relvad, nagu kobarpommid või jalaväevastased miinid. Komitee soovitab välja töötada ka kontseptsiooni selle kohta, kuidas tulla toime agressiivsete ja vaenulike režiimidega.
4.Sotsiaalse taksonoomia võimalused
4.1Komitee soovitab tungivalt kasutada taksonoomia potentsiaali, et suunata investeeringud sotsiaalselt kestlikesse tegevustesse ja üksustesse ning luua inimväärseid töökohti. Üle 20 % ELi kodanikest elab vaesuse ohus. Pandeemia on ebavõrdsust süvendanud ning sõda Ukrainas suurendab majanduslikke ja sotsiaalseid pingeid veelgi. Maailmas on hinnanguliselt kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks vaja umbes 3,3–4,5 triljonit USA dollarit aastas. Kaubad, mille tootmisel on rikutud tööga seotud inimõigusi, on seotud ELi turuga, kuhu neid imporditakse. ELis on tungiv vajadus ka sotsiaalsete investeeringute järele, näiteks vaesuse vähendamisse, elukestvasse õppesse ja tervishoidu. Minimaalne rahastamise puudujääk sotsiaalsetes infrastruktuuriinvesteeringutes oli ELis 2018.–2030. aastal hinnanguliselt ligikaudu 1,5 triljonit eurot. Komitee kutsub komisjoni üles esitama ajakohastatud hinnangu investeerimisvajaduste kohta, et olla kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ja saavutada ELi 2030. aasta peamised eesmärgid. Sotsiaalse kestlikkuse tagamiseks on vaja suuri avaliku ja erasektori vahendeid.
4.2Sotsiaalse taksonoomia abil võiksid investorid ja ettevõtjad hinnata oma investeeringu või tegevuse sotsiaalset mõju ning võtta selle vabatahtlikult keskseks eesmärgiks. Komitee juhib tähelepanu kasvavale nõudlusele sotsiaalselt orienteeritud investeeringute järele ja väljendab heameelt, et investorid on avatud sotsiaalselt kestlikule rahastamisele. Seevastu esineb vajakajäämisi määratluse ja standardimise osas ning ka keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste reitingute ja nendega seotud väljundite analüüs näitab olulisi erinevusi sõltuvalt reitingu andjast, mis muudab sotsiaalselt kestliku investeerimise keeruliseks. Sotsiaalne taksonoomia kujutaks endast sidusat kontseptsiooni sotsiaalse kestlikkuse määratlemiseks ja edendamiseks ning edusammude mõõtmiseks. See võib suurendada vastutust ja anda selgeid suuniseid. Seega toetaks see suurel määral investorite püüdlusi ja võiks motiveerida uusi turuosalisi sellesse valdkonda investeerima, aidates samal ajal ära hoida sotsiaalset rohepesu.
4.3Sotsiaalselt kahjulik tegevus võib endaga kaasa tuua ka majanduslikke riske. Ettevõtet, mida seostatakse inimõiguste rikkumisega, võidakse boikoteerida, ja inimõigustega seotud hoolsuskohustuse eiramise korral on võimalik, et ettevõtja ei saa kandideerida riigihankelepingutele. Inimõiguste rikkumise tõttu võib ettevõtja sattuda ka kulukatesse kohtuvaidlustesse või tarneahelad võivad streikide tõttu katkeda. Investeeringuid võivad mõjutada ka majanduslikud ja poliitilised riskid, mis tulenevad kasvavast lõhest rikaste ja vaeste vahel. Neid riske saaks minimeerida investeerimisotsustega, mis põhinevad muu hulgas ka sotsiaalsel taksonoomial. Komitee juhib tähelepanu ka Euroopa Keskpanga tööle, mille eesmärk on tugevdada kestlikkuse tegurite tähelepanuta jätmisest tulenevate süsteemsete riskide järelevalvet ja juhtimist. Komitee rõhutab, et keskkonnariskidega kaasnevad sageli sotsiaalsed riskid, näiteks juhul, kui inimesed kaotavad üleujutuse tõttu oma kodu. Kokkuvõttes võib öelda, et sotsiaalse kestlikkusega seotud riske tuleb käsitleda sihipäraselt ja need peaksid kuuluma Euroopa Keskpanga meetmetesse kestlikkusega seotud riskide valdkonnas.
4.4Lisaks juhib komitee tähelepanu sellele, et läbipaistvus on turu tõhususe oluline element. See ei puuduta ainult kapitaliturge. Sotsiaalne taksonoomia võiks olla ka vahend, mille abil toetada tasakaalu majanduslike vabaduste ning sotsiaalsete ja tööalaste õiguste vahel. Läbipaistvuse suurendamise kaudu võib see aidata kaasa ELi toimimise lepingu artiklis 3 sätestatud sotsiaalsele siseturule ning edendada ausat konkurentsi. Lisaks soodustaks sotsiaalne taksonoomia võrdseid tingimusi ja muudaks nähtavamaks need ettevõtjad, kes austavad inim- ja töötajate õigusi ning aitavad oluliselt kaasa sotsiaalsele kestlikkusele, mis aitab neil meelitada ligi investoreid. Taksonoomia võimalikku ümberkujundavat rolli tugevdaks selle laiemalt tuntuks muutmine. Seejuures juhib komitee taas tähelepanu positiivsele rollile, mis finantsinstrumentidel võib olla sotsiaalse mõjuga ettevõtjate arengus.
4.5EL on saavutanud rahvusvahelisel tasandil keskkonnakestliku rahastamise valdkonnas juhtpositsiooni ja annab ülemaailmselt oma aktiivse panuse sellesse valdkonda. Komiteel on hea meel nende jõupingutuste üle, kuid ta tuletab komisjonile meelde vajadust edendada ka sotsiaalset kestlikkust ja kestliku arengu eesmärke. Ka sotsiaalse kestlikkuse kontekstis peaks EL püüdma olla eeskujuks ja esirinnas, tõstatades selle teema rahvusvahelistel foorumitel. Eeskätt sõja ja rahvusvaheliste pingete perioodil peab rahvusvaheline kestliku rahastamise ülesehitus võtma arvesse ka sotsiaalset kestlikkust.
5.Raskused ja võimalikud lahendused
5.1Finantsinvestorite kavatsused teha sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestlikke investeeringuid on väga kiiduväärt ja väärivad toetamist. Siiski lähtuvad finantsturu osalised üldiselt oma investeerimisotsuste tegemisel tulu, riski, likviidsuse ja tähtajaga seotud ootustest. Need motiivid võivad olla vastuolus teiste sidusrühmade huvidega ning töötada vastu keskkonnaalastele või sotsiaalsetele eesmärkidele või need lausa kõrvale lükata. Komitee juhib siiski tähelepanu ka paljudele võimalikele koostoimetele investorite ja teiste sidusrühmade huvide vahel, näiteks kui töötajate osaluse parandamine suurendab ettevõtjate tootlikkust või kui majandustegevus aitab kaasa kogukondade heaolule. Igal juhul ei tohi majandustegevust või -üksusi, mis ei vasta taksonoomiale, pidada automaatselt kahjulikuks. Sellega seoses kerkib esile mure turu sulgemise pärast ning komitee palub komisjonil esitada selgitusi ning leida hästi tasakaalustatud lähenemisviis. Rohkem tuleks keskenduda kestlike investeeringute mõjule reaalmajanduse tegevuses.
5.2Vastuolud võivad tekkida seetõttu, et sotsiaalküsimusi reguleeritakse liikmesriigi tasandil ja sotsiaalpartnerite vahel, samas kui organiseeritud kodanikuühiskond tervikuna püüab olla kaasatud sotsiaal-, keskkonna- ja muudesse poliitikaküsimustesse. Komitee väljendab siiski heameelt platvormi aruande üle seoses teiste määruste rikkumise ohtudega. Samuti eeldab komitee, et komisjoni ettepanekus välditakse vastuolulisi kattumisi ja sekkumist liikmesriikide sotsiaalsüsteemidesse, töösuhetesse ja eeskirjadesse. Lisaks tugineks sotsiaalne taksonoomia ühistele rahvusvahelistele ja Euroopa deklaratsioonidele ja põhimõtetele – nagu Euroopa sotsiaalõiguste sammas – ning oleks aluseks vabatahtlikule otsuste tegemisele, sätestamata seejuures konkreetset sotsiaalpoliitikat. Nagu eespool osutatud, peab taksonoomia mis tahes laiem kasutamine siiski toimuma asjakohase otsustusprotsessi alusel. Tuleb vältida põhjendamatut sekkumist riiklikesse õigusaktidesse ja sotsiaalpartnerite autonoomiasse ning tunnustada erinevusi riiklikes tööturumudelites ja kollektiivläbirääkimiste süsteemides.
5.3Sotsiaalse taksonoomia väljatöötamine ning seega struktureeritud ülevaade sotsiaalselt kestlikest tegevustest ja sektoritest puudutab ka poliitilisi väärtusi. On keeruline määratleda, milline majandustegevus ja/või sektor on kooskõlas taksonoomiaga. Just see on põhjus, miks taksonoomia väljatöötamine peaks toimuma poliitilise arutelu ja demokraatliku otsustusprotsessi tulemusel. Ainult sellistel tingimustel saab välja töötada sotsiaalse kestlikkuse ühise idee, millele eri osalejad saaksid toetuda ja viidata ning peaksidki seda tegema. Komitee rõhutab, et ka sotsiaalvaldkonnas sõltub taksonoomia edu selle laialdasest aktsepteerimisest. Hõlmatud tegevused ja sektorid peavad vastama üldtunnustatud kestlikkuse määratlusele ning põhinema üldtunnustatud väärtustel, nagu inimväärikus, sooline võrdõiguslikkus, õiglus, kaasatus, mittediskrimineerimine, solidaarsus, taskukohasus, heaolu ja mitmekesisus. Taksonoomia usaldusväärsuse tagamine on äärmiselt oluline, et mitte ohustada projekti tervikuna.
5.4Lisaks on murettekitav, et sotsiaalne taksonoomia võib liigselt koormata ettevõtjaid täiendavate aruandlusnõuetega ning vajadusega anda keerulist teavet koos kulukate auditimenetlustega. Komitee kutsub komisjoni üles sellist koormust minimeerima ning koostama lihtsad ja kergesti jälgitavad kriteeriumid, kasutades samas ära kattuvust teiste aruandlusnõuetega. Komitee kiidab heaks platvormi lähenemisviisi sotsiaalse taksonoomia eesmärkide struktureerimisel sarnaselt äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kavandatud struktuuriga. Kokkuvõttes nõuab komitee korrapärast ja järjepidevat eeskirjade kogumit ilma liigse keerukuse ja dubleerimiseta, et see toimiks praktikas, tagades samas vajaliku läbipaistvuse. Kasulikuks võiks osutuda see, kui seaduslikult volitatud, spetsialiseerunud asutused pakuvad ettevõtjatele ja teistele organisatsioonidele, kes soovivad oma tegevuse taksonoomiaga vastavusse viia, taksonoomiaga seotud nõustamist ja teenuste osutamist. See tagaks ka vähemate aruandlusressurssidega ettevõtjatele juurdepääsu taksonoomiale. Samas saavad finantsasutused ikkagi anda hinnanguid investeeringute sotsiaalse mõju kohta, nagu praegu teevad väärtuspõhised pangad kogu maailmas.
5.5Kuigi taksonoomia eesmärk on luua usaldusväärne raamistik sotsiaalselt kestlikele investeeringutele, ei saa välistada rohe- või sotsiaalpesu ohtu. Komitee nõustub platvormi seisukohaga, et üksnes kohustuste ja meetmete kontrollimine ei taga tõhusat rakendamist ega inimõiguste kaitset ega toeta sotsiaalselt kestlike tegevuste arendamist. Väga raske on jälgida ja tagada, et ettevõte täidaks väljakuulutatud sotsiaalse kestlikkuse eesmärke, ning hinnata nende tegevust tänapäevastes sageli väga keerulistes tarneahelates. Teisest küljest osutab platvorm paljulubavale arengule kvantifitseeritavate sotsiaalandmete valdkonnas, näiteks läbivaadatud sotsiaalvaldkonna tulemustabeli ja kestliku arengu eesmärkide kontekstis. Kokkuvõttes peab sotsiaalne taksonoomia olema läbipaistev, usaldusväärne ja seda tuleb pidevalt ajakohastada. Lisaks soovitab komitee kaasata sellesse protsessi näiteks töötajate nõukogusid ja kodanikuühiskonna organisatsioone.
5.6Komitee teeb ettepaneku taaskäivitada arutelu ELi reitinguagentuuri üle, mis võiks nüüd keskenduda kestlikkusele, ning tugevdada seeläbi ELi juhtivat rolli selles valdkonnas. Samuti kordab komitee oma üleskutset tagada finants- ja muude andmete esitajate nõuetekohane reguleerimine ja järelevalve. Ametiühingutele, töötajate nõukogudele, tarbijaorganisatsioonidele ja muudele organiseeritud kodanikuühiskonna esindajatele tuleks ette näha kaebuste esitamise mehhanismid, juhuks kui taksonoomia vastavuse kohta esitatakse valeväiteid. Komitee võtab teadmiseks, et määruses jäetakse rikkumiste korral kohaldatavad meetmed ja karistused liikmesriikide otsustada. Igal juhul tuleks riigi pädevatele asutustele panna suurem vastutus kontrolliülesannete täitmise eest, millele lisandub kohustus anda aru oma parlamentidele ja kodanikuühiskonnale.
Brüssel, 22. september 2022
Christa Schweng
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
_____________