ARVAMUS

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Kõrghariduse pakett

_____________

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa ülikoolistrateegia kohta“ [COM(2022) 16 final] „Ettepanek: nõukogu soovitus, mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks“ [COM(2022) 17 final]

SOC/715

Raportöör: Tatjana Babrauskienė

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 01/03/2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimused ja kodakondsus
Vastuvõtmine täiskogus	23/03/2022
Täiskogu istungjärk nr	568
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	190/0/2

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et väga oluline on strateegia kontekstis tehtud Euroopa Komisjoni järgmine avaldus: „Ülikoolid peavad olema kohad, kus valitseb vabadus: sõna-, mõtte-, õppimis- ja teadusvabadus ning üleüldine akadeemiline vabadus. Akadeemilist vabadust ei saa vaadelda lahus institutsionaalsest iseseisvusest ega üliõpilaste ja töötajate osalemisest kõrghariduse juhtimises.“ 1 Komitee palub Euroopa Komisjonil, liikmesriikidel ja kõrgharidusasutustel käsitleda seda elluviimisel juhtpõhimõttena.

1.2Komiteel on hea meel, et kõnealuse algatusega julgustatakse liikmesriike ja kõrgharidusasutusi tugevdama riikidevahelist koostööd, et parandada üliõpilaste oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud tööturu ja majanduse rohe- ja digiüleminekuks, kaitsta ELi väärtusi, identiteeti ja demokraatiat ning suurendada Euroopa ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet.

1.3Komitee juhib tähelepanu 2 kõrgharidusasutuste olulisele rollile keskkonnahoidlike oskuste omandamise, keskkonnaalase vastutuse ja kestliku arengu edendamisel, mis tuleks läbivalt integreerida õpitulemustesse. Komitee tunnustab Euroopa Komisjoni kavandatud meetmeid, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel ja kõrgharidusasutustel töötada välja riiklikud ja institutsioonilised lähenemisviisid kestlikkusele ning kliima- ja keskkonnateadlikkusele. Komitee märgib, et see ei ole tähtis mitte ainult mikrokvalifikatsioonitunnistuste puhul, vaid ka põhiõppekavade üliõpilastele ja õppijatele, kes osalevad kõrgharidusasutuste elukestva õppe programmides 3 .

1.4Komitee kutsub liikmesriike ja kõrgharidusasutusi üles parandama digiteerimisstrateegiate koostamisel kõrghariduse ja teadusuuringute kvaliteeti, õiglust, võrdsust ja sotsiaalset kaasavust, tõhustama kõigi üliõpilaste võrdset juurdepääsu digimaterjalile, toetama digitehnoloogia ohutut kasutamist, seades alati esikohale kontaktõppe sotsiaalse suhtluse, ning austama teadlaste intellektuaalomandi õigusi. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles kaasama üliõpilasi ja teadlasi digioskusi käsitlevate haridus- ja koolitusprogrammide väljatöötamisse programmi „Digitaalne Euroopa“ raames.

1.5Komitee rõhutab kõrgharidusasutuste ja ettevõtete tasakaalustatud partnerluse tähtsust, et rahuldada üliõpilaste, ühiskonna ja tööturu oskuste vajadusi ning tagada üliõpilastele juurdepääs kvaliteetsele ja tasustatud õpipoisiõppele ja praktikale ettevõtetes ja asutustes ning laiendada seda. Komitee kutsub liikmesriike ja kõrgharidusasutusi üles tagama akadeemilise vabaduse ja institutsioonilise autonoomia, eelkõige seoses koostööga mitteakadeemiliste osalejatega õppekavade väljatöötamise, oskuste ja akadeemilisele personalile esitatavate nõudmiste osas.

1.6Komitee juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Komisjon ja kõik liikmesriigid peavad kaitsma akadeemilist vabadust ja institutsioonilist autonoomiat kui Rooma kommünikees sätestatud põhiväärtusi. Komitee tunnustab Euroopa ülikoolide liitude algatust osana programmi „Erasmus+“ projektidest, mis hõlmavad kõrgharidusasutuste vabatahtlikke ja alt üles suunatud meetmeid ning on olulised demokraatliku juhtimise raames tehtava tihedama koostöö seisukohalt. Komitee tunneb muret selle pärast, et põhiväärtused satuvad ohtu, kui Euroopa Komisjon ja nõukogu kinnistavad ülikoolide liitude projektid, paludes liikmesriikidel luua õigusliku seisundi liitude ühiste Euroopa teaduskraadide jaoks, samuti välise kvaliteeditagamise ja akrediteerimise süsteemi liitude riikidevaheliste ühiste haridustegevuste ja -programmide jaoks.

1.7Komitee toonitab kõrgharidusasutuste mitmekesisuse olulist väärtust, kuna need võivad toetada erinevaid kultuurilisi, haridusalaseid, ühiskondlikke ja majanduslikke vajadusi. Komitee kutsub üles tunnistama kõrgharidusasutuste võrdväärsust nii ülikoolide liitude sees kui ka neist väljaspool ning järgima teadmiste vabaduse põhimõtet. Komitee toetab akadeemilisi põhiväärtusi kaitsvate juhtpõhimõtete kehtestamist Rooma kommünikee alusel asjaomaste sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade kaasabil.

1.8Komitee peab kahetsusväärseks, et kõrgharidusasutused on alarahastatud 4 vaatamata sellele, et nende vajadused on pandeemia ajal kasvanud, ning kutsub liikmesriike üles eraldama neile rohkem avaliku sektori vahendeid. Komitee on mures kõrgharidusasutuste üha suurema erastamise ning kõrgharidusse ja teadusuuringutesse tehtavate erainvesteeringute pärast, mis võivad ohustada akadeemilist vabadust ja institutsioonilist autonoomiat. Samuti juhib komitee tähelepanu sellele, et ülikoolide liitude rahalise toetuse säilitamine tagab jätkusuutliku riikliku rahastamise kõigile kõrgharidusasutustele. Komitee kutsub liikmesriike üles kasutama Euroopa poolaastat ja ELi fonde – kaasa arvatud taaste- ja vastupidavusrahastu, Euroopa Sotsiaalfond+, programmid „Erasmus+“ ja „Euroopa horisont“–, et aidata kõrgharidusasutusel oma eesmärke saavutada.

1.9Komitee palub Euroopa Komisjonil jälgida ELi, riikliku ja institutsioonilise tasandi investeeringuid kõrgharidusse, kasutades selleks Euroopa poolaasta ning taaste- ja vastupidavusrahastu juhtivaid poliitikavahendeid. Samuti palub ta komisjonil piirata Euroopa kõrgharidussektori tulemustabeli ning haridusse ja koolitusse tehtavate kvaliteetsete investeeringute eksperdirühma järelduste kasutamist, et neil oleks vaid toetav roll.

1.10Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on mures Euroopa kõrgharidussektori tulemustabeli eesmärkide ja juhtimise pärast. Tulemustabeli alusel hinnatakse igal aastal kogu ELis tehtud edusamme strateegia põhiprioriteetide saavutamisel. Need prioriteedid on: kaasatus, väärtused, kvaliteet ja asjakohasus, liikuvus, rohe- ja digioskused, tööalane konkurentsivõime, riikide koostöö, tehnosiire ja teadmiste väärtustamine. Komitee palub Euroopa Komisjonil selgitada selle vahendi rolli liikmesriikide edusammude jälgimisel ja selle seirevahendi juhtimist seoses Euroopa poolaasta protsessiga ning täpsustada, kas seda vahendit kasutatakse ka kõrgharidusse tehtavate riiklike investeeringute jälgimiseks. Komitee palub säilitada liikmesriikide, haridusvaldkonna sotsiaalpartnerite ja asjaomaste sidusrühmade rolli selles protsessis.

1.11Komitee tunnustab Euroopa kõrgharidussektori vaatluskeskuse loomist, et koondada parim praegune ELi andmevahendite pagas ja suutlikkus. Komitee palub Euroopa Komisjonil toetada liikmesriikide, haridusvaldkonna sotsiaalpartnerite ja asjaomaste sidusrühmade rolli selles protsessis. Sotsiaalpartneritel on oluline roll haridussüsteemist tööellu üleminekul, üliõpilaste tööturu huvide esindamisel ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) arvu vähendamisel. Nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil tuleks teha rohkem jõupingutusi, et jälgida üliõpilaste liikumist haridussüsteemist tööellu.

1.12Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles tõhusalt kaasama haridusvaldkonna sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone selle strateegia kohaste komisjoni algatuste ja meetmete edasiarendamisse ning rakendamisse liikmesriikide tasandil. See on oluline tagamaks, et üliõpilased omandavad oskused, mis on vajalikud selleks, et olla demokraatliku riigi kodanik ja pääseda ligi kvaliteetsetele töökohtadele rohe- ja digiülemineku raames. Demokraatlik juhtimine ja tõhus sotsiaaldialoog on olulised, et parandada üliõpilaste heaolu, akadeemilist vabadust, töötajate alalist staatust ja töötingimusi ning institutsioonilist autonoomiat. Komitee palub Euroopa Komisjonil kaasata haridusvaldkonna sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid Euroopa teaduskraadi märgise andmise Euroopa kriteeriumide väljatöötamisse.

1.13Komitee kutsub liikmesriike ja kõrgharidusasutusi üles kaasama õppijaid, õppejõude ja teadlasi tõhusamalt kõrghariduspoliitika ning institutsiooniliste ja riikidevaheliste koostööstruktuuride juhtimisse ning tõhusa koostööl põhinevasse eestvedamisse, kollegiaalsesse juhtimisse ja sotsiaaldialoogi. See peaks aitama tagada kvaliteetse ja kaasava kõrghariduse ja teadusuuringud, üliõpilaste, töötajate ja teadlaste tõhusa liikuvuse ning üliõpilaste, õppejõudude, teadlaste ja erialatöötajate täieliku mitmekesisuse (sealhulgas sooline võrdõiguslikkus).

1.14Komitee palub Euroopa Komisjonil pidada sotsiaaldialoogi akadeemiliste ametiühingutega, kui töötatakse välja Euroopa raamistik atraktiivseks ja jätkusuutlikuks karjääriks kõrghariduses, et parandada teadustöötajate töötingimusi, heaolu ja staatust ning toetada akadeemilist karjääri nii akadeemilises ringkonnas kui ka väljaspool seda. Jätkuvalt tuleks töötada selle nimel, et suurendada üliõpilaste osalemist otsustusprotsessis ja parandada üliõpilasorganisatsioonide tegevussuutlikkust. Selleks võiks eraldada ESF+-i vahendeid.

1.15Komitee tunnustab erineva taustaga töötajate ja üliõpilaste toetamist, mis hõlmab Euroopa mitmekesisus- ja kaasamisraamistku väljatöötamist (sealhulgas soolise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks), riskirühma kuuluvate teadlaste toetamist ülikoolidele mõeldud juhtpõhimõtetega, et hõlbustada nende kaasamist, ning riiklike ja institutsiooniliste strateegiate väljatöötamist kaasamiseks, keskendudes seejuures pagulastele ja varjupaigataotlejatele. Komitee nõuab kolmandate riikide kvalifikatsioonide, sealhulgas pagulaste kvalifikatsioonide läbipaistvat ja õiglast tunnustamist akadeemilise tunnustamise keskuste võrgustiku kaudu. Komitee palub Euroopa Komisjonil, liikmesriikidel ja kõrgharidusasutustel töötada sellised strateegiad välja koos üliõpilaste ja töötajatega, eelkõige nendega, kes saavad jagada oma kogemusi strateegia väljatöötamisel.

1.16Komitee pooldab Euroopa üliõpilaspileti algatuse edasiarendamist, et vähendada üliõpilaste ja töötajate liikuvuse ja vahetuste korraldamisega seotud halduskoormust, juhtides samas tähelepanu andmeturbe ja -kaitse tagamise tähtsusele. Bürokraatia vähendamine ja arvestuspunktide ülekandmise hõlbustamine liikmesriikide vahel on vältimatu, et tagada nõuetekohane liikuvus ELi tasandil.

1.17Komitee tunnustab jõupingutusi laiendada üliõpilaste ja töötajate liikuvust kolmandatesse riikidesse ning juhib tähelepanu sellele, kui oluline on inimeste tegelik liikuvus ning tervise ja ohutuse tagamine. Komitee toetab uut Erasmuse kõrgharidushartat ja uut Erasmuse üliõpilashartat. Neisse on lisatud akadeemilise vabaduse ja terviklikkuse küsimus ning need soodustavad akadeemilisi arutelusid ning väärtusi ja demokraatiat käsitlevate heade tavade vahetamist ühe osana Erasmus+ raames ellu viidavast Jean Monnet’ nimelisest kõrgharidustegevusest, sealhulgas kolmandates riikides.

2.Arvamuse taust

2.1Pärast seda, kui Euroopa Liidu Nõukogu (haridus, noored, kultuur ja sport) oli vastu võtnud järeldused, milles käsitletakse Euroopa ülikoolide algatust „Kõrghariduse, teadusuuringute, innovatsiooni ja ühiskonna ühendamine: tee sillutamine Euroopa kõrghariduse uuele mõõtmele“ , avaldas Euroopa Komisjon kaks dokumenti. Komisjoni teatis Euroopa ülikoolide strateegia kohta sisaldab meetmeid, mida Euroopa Komisjon kavatseb võtta aastatel 2022–2024 kõrghariduse ja teadusuuringute valdkonnas, ning ettepanek nõukogu soovituseks, mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks, mille haridusministrite nõukogu peaks vastu võtma oma 4.–5. aprilli 2022. aasta istungil, sisaldab konkreetseid soovitusi liikmesriikidele. Nende algatustega püütakse saavutada ELi uus eesmärk, mille kohaselt peaks kõrghariduse omandanud 25–34-aastaste inimeste osakaal 2030. aastaks olema vähemalt 45 % 5 .

2.2Selle algatuse kaudu kavatseb komisjon suurendada Euroopa ülikoolide liitude hulka praeguselt 41-lt liidult 60 liiduni, mis ühendaks 2024. aasta keskpaigaks enam kui 500 ülikooli. Programmi „Erasmus+“ esialgne eelarve aastateks 2021–2027 on 1,1 miljardit eurot ja lisaks on ette nähtud mitu toetavat algatust.

2.3Liikmesriikidele esitatud soovitustes palutakse neil võimaldada kõrgharidusasutustel töötada välja ja viia ellu ühine innovaatiline riikidevaheline haridustegevus (nii ELis kui ka väljaspool), töötada 2024. aastaks välja Euroopa ülikoolide liitude õiguslik seisund, hõlbustada 2024. aastaks ühise Euroopa teaduskraadi andmist riigi tasandil, sealhulgas seose loomist riiklike kvalifikatsiooniraamistikega, toetada üliõpilaste ja töötajate suuremat liikuvust (sealhulgas veebipõhine liikuvus), pakkuda jätkusuutlikku rahalist toetust Euroopa ülikoolide liitudele ning edendada ja kaitsta akadeemilist vabadust ja institutsioonilist autonoomiat.

3.Üldised märkused

3.1Komitee märgib 6 , et oluline on luua Euroopa kõrgharidusruumi ja Euroopa teadusruumi vahel täiendavaid sidemeid, et parandada kõrghariduse ja teadustöö kvaliteeti ja kaasavust kõigi üliõpilaste jaoks sõltumata nende vanusest või sotsiaal-majanduslikust taustast. Euroopa ülikoolide algatuse oluline raskuspunkt peab olema õpingute kvaliteedi ja õpingute ülikoolidevahelise tunnustamise tõhustamine. Ehkki kõrgharidus on riikide pädevuses, näivad Euroopa kraadiõpet, Euroopa ülikoolide põhikirja ja Euroopa tunnustamise ning kvaliteeditagamise süsteemi puudutavad komisjoni ettepanekud olevat samm kõrghariduse õpingute ühtlustamise suunas. Seega nõuab komitee nende algatuste taga olevate ideede ja edasiste poliitikameetmete täiendavat arutamist valitsuste, asjaomaste sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Komiteel on hea meel, et sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioond saavad väljendada oma seisukohti selle algatuse kohta avalike konsultatsioonide kaudu.

3.2Mõnes Bologna protsessile allakirjutanud riigis on akadeemiline vabadus ja institutsiooniline autonoomia üha enam löögi all 7 . Rooma kommünikees , mille Euroopa kõrgharidusruumi 49 ministrit võtsid vastu Bologna protsessi 2020. aasta ministrite konverentsil, kinnitatakse taas ministrite pühendumust edendada ja kaitsta meie ühiseid põhiväärtusi kogu Euroopa kõrgharidusruumis tihedama poliitilise dialoogi ja koostöö kaudu, mis on vajalik alus kvaliteetseks õppimiseks, õpetamiseks ja teadustööks ning demokraatlike ühiskondade jaoks. Samuti võtsid nad kohustuse toetada institutsioonilist autonoomiat, akadeemilist vabadust ja terviklikkust, üliõpilaste ja töötajate osalemist kõrghariduse juhtimises ning kõrgharidusel lasuvat ja kõrghariduse eest kantavat avalikku vastutust. Rooma kommünikee I lisas on akadeemiline vabadus määratletud kui kõrghariduses kvaliteetse õppimise, õpetamise ja teadustöö ning demokraatia hädavajalik aspekt, mis põhineb institutsioonilisel autonoomial. Lisaks rõhutatakse selles, et ühiskond ei saa olla tõeliselt demokraatlik ilma akadeemilist vabadust ja institutsioonilist autonoomiat austamata.

3.3COVID-19 pandeemia on avaldanud enneolematut mõju õpetamis- ja uurimismeetoditele, ülikoolide tegevusele (linnakute sulgemise ja e-õppele ülemineku näol) ja ülikoolide juhtimisele. Pandeemia on toonud esile ka selle, kui oluline on ülikoolide osalemine kogukonnas. Ligikaudu pooled üliõpilased leidsid, et nende õpitulemused halvenesid e-õppe käigus ning neil on alates veebiõppele üleminekust olnud suurem töökoormus. Juurdepääs digioskustele, veebipõhistele suhtlusvahenditele ja internetile oli paljude sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras üliõpilaste jaoks jätkuvalt probleem. Pandeemia mõjutas ka üliõpilaste psühholoogilist ja emotsionaalset heaolu 8 .

3.4Akadeemilise personali jaoks on COVID-19 kriis toonud kaasa töötingimuste halvenemise, sealhulgas veebipõhisest ja põimõppest tingitud töökoormuse tohutu suurenemise ning tähtajalistele ja juhutöötajatele ettenähtud töökohtade kadumise tõttu. Nendel arengutel on olnud ebaproportsionaalne mõju konkreetsetele töötajarühmadele, nagu naised ja etnilised vähemused. Pandeemia on avaldanud kahjulikku mõju ka töötajate vaimsele tervisele ja heaolule.

3.5Akadeemilisel personalil on oluline roll kvaliteetse hariduse ja teadustegevuse pakkumisel ülikoolides. Juba enne pandeemiat seisid teadlased kogu Euroopas silmitsi töökohakindluse vähenemisega eelarvepiirangute, vähenenud tööhõivevõimaluste ning ajutistel, osalise tööajaga või tähtajalistel ametikohtadel töötajate ja väljastpoolt rahastatavatel ametikohtadel töötajate osakaalu suurenemise tõttu. Inimväärsed töötingimused ja palgad on nende jaoks keskse tähtsusega, et nad saaksid oma üliõpilasi ühiskonna ja majanduse rohe- ja digiüleminekuks tõhusalt ette valmistada. Tähtajaliste lepingutega teadlased on ebakindlates töösuhetes, mistõttu on kvaliteetne õpetamine ja teadustöö nende jaoks raskendatud 9 . COVID-19 pandeemia on halvendanud doktorikraadiga teadlaste karjääriväljavaateid ja see avaldab kahjulikku mõju nende heaolule. Sellega seoses mõjutavad ebakindlad tingimused ja pandeemia negatiivsed tagajärjed suurema tõenäosusega nooremaid ja naissoost teadlasi 10 . Esmatähtis peaks olema suurendada toetusi doktorantidest teadlastele ning tagada tasuta juurdepääs kirjandusele ja rahvusvahelistel konverentsidel osalemisele.

3.6Selleks et vähendada oskuste nappust ja tagada kõrgharidusasutuste üliõpilastele juurdepääs tööturule, on väga oluline tõhus partnerlus kõrgharidusasutuste ja ettevõtete vahel ning üliõpilaste juurdepääs kvaliteetsele ja tasustatud õpipoisiõppele ja praktikale ettevõtetes. Komitee juhib tähelepanu sellele, et „[e]ttevõtete ja kõrgkoolide partnerlused peaksid olema mõlemale poolele võrdselt kasulikud, ilma välise surveta ja tasakaalustatud, et tagada ettevõtete iseseisev teadus- ja innovatsioonitegevus ning eraldi riiklikud kõrghariduse ja teadustööeesmärgid“ 11 .

3.7Kõrgharidusele juurdepääsu lihtsustamisel tuleks arvesse võtta asjaolu, et ülikoolitasud on energiahindade ja haridusprotsessiga seotud lisakulude tõttu (majutus, juurdepääs kirjandusele jne) surve all. Lisakulusid võiks rahastada ELi vahenditest, vähendades vajadust kasutada laene ja muid ülikooliõpingute finantseerimiseks kasutatavaid rahastamismeetodeid. Tuleb tagada koostoime tehnoloogia arengu dünaamika ning haridusprotsessis kasutatavate seadmete, standardite ja menetluste vahel, et tagada tõhus üleminek haridussüsteemist aktiivsesse tööellu.

Brüssel, 23. märts 2022

Christa Schweng
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________

(1)      Komisjoni teatis Euroopa ülikoolistrateegia kohta, 2022.

(2)       ELT C 56, 16.2.2021, lk 1 .

(3)       ELT C 56, 16.2.2021, lk 1 .

(4)     EUA avaliku rahastamise vaatluskeskuse aruanne 2019/20.

(5)      Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030).

(6)       ELT C 10, 11.1.2021, lk 40 .

(7)     https://www.scholarsatrisk.org/academic-freedom-monitoring-project-index/?_gp=1 .

(8)      Euroopa Komisjon: The impact of COVID-19 on higher education: a review of emerging evidence , 2021.

(9)      Euroopa Ametiühingute Hariduskomitee (ETUCE) aruanne Rooma ministrite kohtumisele (2020).

(10)      OECD: Reducing the precarity of academic research careers , 2021.

(11)       ELT C 10, 11.1 2021, lk 40 ..