|
ARVAMUS
|
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
|
|
ELi äriühingute rekapitaliseerimine – uuenduslik majanduse kestliku ja kaasava taastamise viis
|
|
_____________
|
|
ELi äriühingute rekapitaliseerimine – uuenduslik majanduse kestliku ja kaasava taastamise viis
(omaalgatuslik arvamus)
|
|
|
|
ECO/582
|
|
|
|
Raportöör: Antonio García del Riego
|
|
Täiskogu otsus
|
20/01/2022
|
|
Õiguslik alus
|
kodukorra artikli 52 lõige 2
|
|
|
omaalgatuslik arvamus
|
|
Vastutav sektsioon
|
majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
06/10/2022
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
26/10/2022
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
573
|
|
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)
|
186/0/2
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Hiljutiste tõendite kohaselt on oma- ja hübriidkapitali puudujääk 450–600 miljardit eurot. See seab ohtu paljud äriühingud, eriti arvestades, et tekivad uued majanduspinged ja et Euroopa Liidu ettevõtjatel on ülemäärased võlad. ELi äriühingud sõltuvad peamiselt pankadepoolsest rahastamisest, seega tuleks julgustada neid kasutama muid rahastamisallikaid. Selleks on vaja kaasata selliseid osalejaid nagu varahaldurid, kindlustusandjad ja pensionifondid.
1.2Sellega seoses soovitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötada välja raamistiku, mis tõhustaks hübriidfinantsinstrumente, et neid oleks lihtne rakendada, nad tugevdaksid äriühingute bilansse ja võimaldaksid ettevõtjatel säilitada oma investeeringute taseme ilma äriühingu võlakoormust suurendamata. See võimaldaks neil jääda konkurentsivõimeliseks ja kohaneda tulevikuga, edendades rohe- ja digipööret.
1.3Suurel määral allutatud instrumendid on parim võimalik alternatiiv mitmel põhjusel:
I)need on juba olemas ja reguleeritud eri Euroopa riikides, mis muudab need mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks turvaliseks vahendiks;
II)need on paindlik pikaajaline lahendus, mida on lihtne rakendada igas suuruses äriühingute jaoks, võrreldes keerukamate alternatiividega, nagu võlakirjad või aktsiad;
III)tegemist on tootega, mis sobib kokku pereettevõtetega, mis moodustavad 60 % ELi äriühingutest, sest tavaliselt soovivad perekonnad säilitada kontrolli oma äriühingu üle.
1.4Selleks et need vahendid oleksid tõhusad, peaks neil olema kvaasiomakapitali staatus, et neid ei arvestataks bilansis võlana, asudes maksete tegemise järjestuses vahetult enne omakapitali juhul, kui äriühing likvideeritakse.
1.5Selleks et mõju oleks suur ja jõuaks igas suuruses äriühinguteni, on parimaks võimaluseks mehhanism, milles toimub koostöö era- ja avaliku sektori asutuste, sealhulgas pankade, varahaldurite, avaliku sektori ja institutsionaalsete investorite (kindlustusandjad ja pensionifondid) vahel.
1.6See soovitus teenib pikaajalist eesmärki koos lahendusega, mida saab rakendada lühikeses perspektiivis, ning toetaks kapitaliturgude liitu. Kogu ELi hõlmav instrumendimudel võiks saada kasu ühtse turu nähtavusest, likviidsusest ja ulatusest ning tekitada suurt huvi institutsionaalsetes investorites, kes otsivad tulusamaid võla- ja hübriidriskiprofiile, ning samal ajal võetaks mudelis arvesse väiksemate ettevõtjate vajadusi. Piisava ELi-ülese ulatusega võib edukas raamistik areneda selgelt määratletud varaklassiks, soodustades investeeringuid ja ELi integreerumist.
2.Arvamuse taust
2.1Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on majanduse süda: ELi 27 liikmesriigis moodustavad need 99,8 % kõikidest ettevõtjatest, peaaegu kaks kolmandikku (65 %) tööhõivest ja üle poole (53 %) finantssektorivälise ettevõtlussektori loodud lisandväärtusest. Nemad ongi reaalmajandus ja sotsiaalse ühtekuuluvuse peamine tegur paljudes Euroopa piirkondades. 2020. aastal oli VKEsid rohkem kui 22,5 miljonit. Keskmise suurusega VKEsid on veidi alla 200 000, kuid nende arvele langeb 17,3 % lisandväärtusest ja 16 % tööhõivest
.
2.2COVID-19 mõjutas majandust rängalt kogu 2020. aasta jooksul ja osaliselt ka 2021. aastal, kuid valitsuste kiire reageerimine ajutiste avaliku sektori meetmetega hoidis ära COVID-19-ga seotud ulatusliku pankrottide laine. See saavutati peamiselt tänu meetmetele, mille abil lahendati likviidsus- ja lühiajalisi probleeme, mis on põhjustanud ELi ettevõtjate ülemäärased võlad.
2.3Enamiku juba võetud avaliku sektori toetusmeetmete lõpp langeb kokku uute pingetega, mis mõjutavad maailma ja Euroopa majandust. Nende hulgas on energiakriis, inflatsioon, Euroopa Keskpanga soodsa rahanduspoliitika lõppemine, riskipreemiate laiendamine, rahastamiskulude suurenemine, probleemid tarneahelates ja Venemaa sissetung Ukrainasse.
2.4Euroopa kui rohepöörde eestvedaja positsioon vajab avaliku ja erasektori esindajatelt suuri investeeringuid. VKEde nõrgenenud positsioon võib raskendada nende kohanemist uute standarditega ja sundida neid teistest maailmajagudest pärit suurtest või keskmise suurusega ettevõtjatest maha jääma.
2.5Arvestades, et suur osa äriühingutest on liiga suure võlakoormusega
ja samal ajal vajavad nad eesseisvate probleemidega toimetulekuks pikaajalisi vahendeid, on vaja uusi lahendusi, mis suurendaksid mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kapitali. Olemasolevad Euroopa tasandi algatused, näiteks Euroopa Investeerimispanga programm ESCALAR, on tavaliselt suunatud suure kasvupotentsiaaliga äriühingutele, keda peetakse kasvufirmadeks, või varajases arengujärgus äriühingutele, mida rahastatakse riskikapitalifondidest. Uued lahendused peaksid täiendama olemasolevaid lahendusi ning keskenduma olemasolevatele ja väljakujunenud mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kes moodustavad enamiku Euroopa ettevõtjatest.
2.6Mõned riigid on käivitanud valikulised meetmed äriühingute investeerimissuutlikkuse suurendamiseks, vältides samas nn zombistumise ohtu. Hispaanias ja Prantsusmaal saab nende programmide raames 15 000 ettevõtjat üle 30 miljardi euro
ning neis kasutatakse valikukriteeriumina suurel määral allutatud laene kui peamist vahendit ja krediidireitingut, tagamaks, et abisaajad on elujõulised äriühingud.
3.Üldised märkused
3.1Euroopa ettevõtjate ülemäärane võlgnevus vajab teatavat rekapitaliseerimisinstrumenti, mis võimaldab neil säilitada oma investeeringud või neid suurendada. Avalikud turud on seni toetanud olemasolevaid börsil noteeritud äriühinguid piisavalt hästi, kuid eraturud ei ole piisavalt sügavad, et toetada väiksemaid äriühinguid. Omakapitali ja hübriidkapitali lõhet, mis ELi võib pandeemia tõttu tabada, ja riiklike toetusmeetmete vähendamist hinnatakse 450–600 miljardit eurole
.
3.2Mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ja väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad on üldiselt teatanud, et neil on raskem pääseda ligi rahastamisele kui suurettevõtjatel, eelkõige pikaajalise rahastamise puhul:
3.2.1Suurem osa väidab, et neil on takistusi laenu taotlemisel (7 % VKEdest ja 4 %-ga suurtest äriühingutest), nende edukuse määr on madalam (72 % vs. 85 %) ja tagasilükkamise määr on kõrgem (6 % vs. 2 %) ning nende olukord on uuringu SAFE kohaselt kehvem
.
3.2.2Pereettevõtted moodustavad üle 60 % kõigist Euroopa äriühingutest (Hispaanias 85 % ning Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal 75 %
). Need ettevõtjad otsivad pikaajalisele rahastamisele väiksema tõenäosusega omakapitali alternatiive, mille puhul on vaja loobuda kontrollist äriühingu üle.
3.3Lisaks sellele kipub VKEde välisrahastamisvahendite portfell olema vähem hajutatud, sageli pangapõhine ja rohkem suunatud lühiajalisele kasutamisele.
I)VKEde sõltuvus pankadest on euroalal endiselt suur – 70 % välisrahastamisest sõltub pankadest, võrreldes 40 %ga USAs
.
II)63 % suurettevõtjatest on teatanud, et nad kasutavad rahalisi vahendeid kapitali mahutuseks põhivarasse
. Võrdluseks: VKEdest 38 % ja mikroettevõtjatest ainult 28 %.
3.4Seepärast soovitatakse käesolevas omaalgatuslikus arvamuses töötada välja suurel määral allutatud finantsinstrumentide ühine raamistik, mis hoogustaks ELi äriühingute rekapitaliseerimist. See raamistik peaks tagama, et neil instrumentidel on kvaasiomakapitali staatus, nii et see ei mõjuta ettevõtjate võlamäära ega nende äriühingute reitingut.
3.4.1Käesolevas arvamuses kutsutakse ELi üles võtma kollektiivseid meetmeid selle ühise raamistiku nõuetekohaseks arendamiseks kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Seega lubataks liidul sekkuda, kui meetme eesmärke saab kavandatud meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil.
3.4.2See suurel määral allutatud instrumentide raamistik peaks:
I)kõrvaldama eespool nimetatud rahastamispuudujäägi pikaajalises rahastamises, et tugevdada bilansse ja toetada investeeringuid;
II)andma pereettevõtetele vahendi pikaajaliste investeeringute suurendamiseks, ilma et nad loobuksid kontrollist oma äriühingu üle, kuna uuringud näitavad, et nad on valmis välja jaotama osa kasumist ja/või emiteerima hübriidinstrumente
;
III)olema kooskõlas peamiste finantsteenuste pakkujate (kommertspangad, varahaldurid, avalik sektor) tavadega, et jõuda enamiku ettevõtjateni;
IV)aitama meelitada ligi institutsionaalseid investoreid, nagu kindlustusandjad ja pensionifondid, kelle suhtes kohaldatakse kombineeritud või kindlustuspõhiste jaeinvesteerimistoodete määrust, kes haldavad sääste ja kellel on oluline roll suurema hulga varade suunamisel reaalmajandusse.
3.5VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate bilansside tugevdamiseks on mitmesuguseid suurel määral allutatud instrumente, nagu võlakirjad, vahetusvõlakirjad, kahe erineva hääleõigusega aktsiate skeemid ja hübriidlaenud (nt kasumiosaluslaenud).
I)Võlakirjade emiteerimist kasutatakse peamiselt suure turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja suurte emiteerimiskoguste puhul. Need on keerukad ja kallid. Näiteks isegi kui äriühingu võlakirjade kasutamine on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud, on kokku ainult 2 000 tegutsevat emitenti, peamiselt suuremad äriühingud
.
II)Erasektori vahetusvõlakirjade peamine eelis on äärmiselt paindlik struktuur, sest tegemist on eralepingutega. See tähendab aga ka vähem turvalisust ja suuri tehingukulusid väikeste ettevõtjate jaoks, kellel on tavaliselt väiksem finantskirjaoskus. Neid kasutavad peamiselt kogenud riskikapitali pakkujad.
III)Kahe erineva hääleõigusega aktsiate skeemid tähendavad kahte liiki aktsiate emiteerimist, millest ühel on tavaliselt piiratud hääleõigus või puudub see üldse, hõlmates samal ajal omakapitali. Kuigi mõnes liikmesriigis on see vahend lubatud
(nt Põhjamaad, Poola, Portugal ja Itaalia), siis paljudes teistes liikmesriikides (nt Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania) see nii ei ole ning selle ulatuslik kasutuselevõtt näib olevat raskem, kuna see nõuaks aktsiaid emiteeriva äriühingu suurt kohanemist.
IV)Hübriidlaenud on võlainstrumendid, mis on suurel määral allutatud ja pikaajalise suunitlusega (tavaliselt koos maksepuhkustega). See on paljudes jurisdiktsioonides reguleeritud vahend, mis annab ettevõtjatele suurema kindluse ja muudab protsessi paindlikumaks, kuna toodet ei looda igas tehingus. Lisaks sellele ei karistata sellega ettevõtjaid võlakoormuse osas, kuna ta on tagasimakse järjestuses viimane, enne omakapitali.
|
|
Kasutuselevõtt
|
Teostatavus
|
Senised tulemused
|
Äriühingu kaitse
|
Investorite kaitse
|
|
Võlakirjad
|
Vähene
|
Hea
|
Halvad
|
Keskmine
|
Hea
|
|
Vahetusvõlakirjad
|
Keskmine
|
Keskmine
|
Halvad
|
Vähene
|
Hea
|
|
Erineva hääleõigusega aktsiad
|
Vähene
|
Keskmised
|
Keskmised
|
Hea
|
Keskmine
|
|
Hübriidlaenud
|
Hea
|
Hea
|
Keskmised kuni head
|
Hea
|
Keskmine
|
Allikas: Inbonis Rating.
3.6Hübriidlaenuinstrument on parim alternatiiv mitmel järgnevalt toodud põhjusel.
I)Need kujutavad endast pikaajalist lahendust, mida on lihtne rakendada ja mis pakub äriühingutele võlakirjade või aktsiatega võrreldes suuremat kaitset.
II)Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul tagatakse, et kontrolli ei vähendata ega kaotata, samal ajal kui neil on kuludega seotud eeliseid, nagu kulude mahaarvamine maksubaasist või väiksemad emiteerimiskulud).
III)Laenuandjatele pakub see atraktiivset tulu, ilma et oleks vaja kaasata omanikke äriühingu otsuste tegemisse.
IV)Kasumiosaluslaenud – üks hübriidlaenude liik – on juba olemas ja reguleeritud paljudes Euroopa riikides, näiteks Hispaanias (préstamos participativos), Prantsusmaal (prêts participatifs), Saksamaal (partiarisches Darlehen), ja loodi hiljuti ka Portugalis (empréstimos participativos)
.
3.6.1Hübriidlaenud on valitud vahend erinevate avaliku ja erasektori algatuste jaoks, et tegeleda puuduliku kapitalirahastusega kogu ELis: seda hübriidlaenu liiki kasutatakse vähemalt kuues programmis kolmes liikmesriigis ja mõnes Euroopa Investeerimisfondi programmis.
I)Prantsusmaal on 12,7 miljardi euro suurune valitsuse toetatav allutatud võla programm Relance, mis on suunatud 10 000 äriühingule, peamiselt VKEdele, kes kasutavad kasumiosaluslaene ja allutatud võlakirju. Selle programmi turustajad on pangad ja seda rahastavad institutsioonilised investorid.
II)Hispaanias on 1 miljardi euro suurune fond COVID-19st mõjutatud äriühingute rekapitaliseerimiseks VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate jaoks, kellel on maksevõimeprobleeme, kuid kes on elujõulised, kasutades kasumiosaluslaene;
III)Lisaks on Hispaanias 15 aasta jooksul tegutsenud 9 miljardi euro suurune toetusfond tootlike tööstusinvesteeringute jaoks (600 miljonit eurot aastas), mida rahastatakse avaliku sektori vahenditest, kasutades tavapäraseid laene, kasumiosaluslaene ja omakapitali ja mis on suunatud tööstusinvesteeringute projektidega tegelevatele ettevõtjatele.
IV)Valencias on piirkondlik arengupank Instituto Valenciano de Finanzas käivitanud mitu rahastamisprogrammi, milles kasutatakse kasumiosaluslaenu VKEde ja strateegiliste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate toetamiseks investeerimisprojektiga, mille maht on 400 miljonit eurot aastas.
V)Madalmaad lõid VKEde jaoks allutatud laenude 400 miljoni euro suuruse toetusprogrammi.
3.7Et tagada tõhus rakendamine, mis jõuaks kõigi mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjateni ja millel oleks maksimaalne mõju, on parim toimimisskeem selline, kus on palju avaliku ja erasektori algatajaid ja turustajaid, kes ei pruugi olla samad. Algatajate hulka kuuluvad pangad, varahaldurid ja avalik sektor, samas kui investorid võivad olla nende oma pangad, avalik sektor või institutsionaalsed investorid (kindlustusandjad ja pensionifondid). See raamistik hõlmab äsja algatatud tehinguid, mitte olemasolevate väärtpaberistamist. Nii tehti näiteks Prantsusmaal programmi „Relance“ raames
.
3.8Hübriidlaenukava potentsiaalselt tajutavate riskide leevendamine kogu Euroopas:
|
Tajutav risk
|
Lahendus
|
|
Pangandussektorivälise laenutegevuse järelevalve
|
Riskide juhtimise vahendite, näiteks krediidireitingu lisamine, kõrvaldaks pangandussektorivälise laenutegevuse riski.
|
|
Pankade väljatõrjumine
|
Hübriidlaenuvahend taastaks ettevõtjate maksevõime ja pangad oleksid seetõttu valmis neile jätkuvalt laenu andma.
|
|
Kokkusobivus laenu teel rahastamise sooduskohtlemise vähendamiseks ettenähtud kompensatsiooni (DEBRA) algatusega
|
Algatuse eesmärk on vältida ka ettevõtjate ülemäärast võlgnevust, seega on see kooskõlas DEBRA algatuse peamise eesmärgiga.
|
|
Mitteelujõuliste äriühingute maksevõime taastamine
|
Turustandardite, näiteks krediidireitingu kehtestamine takistaks mitteelujõulistel äriühingutel nendele vahenditele juurde pääseda. Seda nõuet sisaldavad paljud riiklikud programmid, milles kasutatakse kasumiosaluslaene.
|
4.Konkreetsed märkused
4.1Kavandatud hübriidlaenude raamistik peaks vastama teatavatele standarditele, mis muudavad selle atraktiivseks kõigile sidusrühmadele: äriühingutele, turustajatena tegutsevatele finantsteenuste pakkujatele ja institutsionaalsetele investoritele.
4.2On oluline, et raamistik tagaks seda liiki hübriidlaenudele omakapitali tunnused, millel on järgnevalt kirjeldatud mõju.
I)Võla ja omavahendite suhtarvu arvutamiseks ei lisandu see olemasolevale võlakoormusele ega avalda ülemäärast mõju võla ja omavahendite suhtarvule. Näiteks Prantsusmaal on Code monétaire et financier’i (raha- ja finantsseadustik) artiklis 313–14 sätestatud, et kasumiosaluslaene käsitatakse neid saavate äriühingute finantsseisundi hindamisel omakapitalina.
II)Kapitali vähendamise eesmärgil. Nii on see näiteks Hispaania regulatsiooni puhul, milles on sätestatud, et kasumiosaluslaene võetakse omakapitali arvutamisel arvesse kapitali vähendamise ja äriühingute likvideerimise eesmärgil ning et kasumiosaluslaenude ennetähtaegne tagasimaksmine või amortiseerimine saab toimuda ainult siis, kui sellele järgneb kapitali suurendamine samas summas
.
III)Maksejõuetuse korral peaks sellel hübriidlaenul olema allutatud staatus, mis rahuldatakse tavaliste võlgade ning ühiste võlausaldajate järel ja enne aktsionäre. Kui võlga sel viisil ei struktureerita, kahjustaks see tõenäoliselt ettevõtjate võimet koguda võlga traditsioonilistest allikatest. Kapitaliturgude liidu tegevuskava üks eesmärke on ühtlustada ELi liikmesriikide erinevaid maksejõuetusmenetlusi omavahel rohkem.
4.2.1On juhtumeid, kus hübriidlaenudel on omakapitali tunnused vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele (IFRS) ja Basel II raamistikule. Näiteks kui hübriidlaen on tähtajatu, kvalifitseerub see IFRSi eeskirjade kohaselt omakapitaliks, kuna see on suurel määral allutatud
. Üldiselt võib hübriidinstrumente pidada omakapitaliks, kui need on tagamata, allutatud ja täielikult välja makstud, kui need ei ole omaniku algatusel lunastatavad, kui neid saab kasutada kahjumi katmiseks ja kui intressi maksmise kohustuse saab edasi lükata
.
4.2.2Komitee soovitab muuta raamatupidamisdirektiivi 2013/34/EL nii, et arvestusmenetlus oleks ühtlustatud hübriidlaenude või muud liiki laenude puhul, mille tähtaeg on pikem kui kaheksa aastat
ja mille ajapikendus on vähemalt kolm aastat ja muutuva intressimääraga, kusjuures osa sellest on seotud omal äranägemisel määratletud n-ö eduga (nt kasv, kasumlikkus jne). See muudatus hõlbustab hübriidlaenude arvestamist omakapitalina äriühingu netoväärtuse arvutamisel äriõiguse mõistes ja nende käsitlemist raamatupidamisarvestuses omakapitalina või omavahenditena.
4.3Ebakindluse vältimiseks peaks instrument säilitama oma võlakaalutluse muudel eesmärkidel (st maksude ja õiguslikel eesmärkidel), seetõttu ei tohiks omakapitalilaadse instrumendi emiteerimine kaasa tuua kontrolli kaotamist äriühingute üle hääletamisel.
4.3.1Veel üks oluline asjaolu nii ettevõtjatele kui ka investoritele on see, et allutatud võlavahendilt makstava perioodilise intressi suhtes ei tohi kohaldada maksude kinnipidamist ega mahaarvamist, nii et intressitulu laekub brutosummana.
4.4Mis puutub investeeringutesse, siis sellisena kavandatud kvaasiomakapitali vahend kvalifitseeruks Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide (ELTIFid) rahastamiskõlblikuks vahendiks vastavalt Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide määruse artiklile 10, mis võimaldab sellel kohe finantsökosüsteemi osaks saada.
4.4.1ELTIFe võiks hiljem ELis turustada, avaldades prospekti või põhiteabedokumendi, mis vastab vastavalt prospektiregulatsiooni või kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete määruse nõuetele. See aitaks integreerida jaeinvestoreid erasektori laenudesse ja reaalmajandusse, mida ei ole ühisrahastamisalgatustega veel saavutatud.
4.4.2Ideaaljuhul peaks instrument hõlmama selliseid turustandardeid nagu ESMA registreeritud asutuste antud krediidireitingud või keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisnäitajate hindamine, et suurendada investorite baasi.
4.5Lisaks toetaks see algatus kapitaliturgude liitu. Kogu ELi hõlmav lähenemisviis: ühine Euroopa finantsinstrumendimudel võiks kasu saada ühtse turu nähtavusest, likviidsusest ja ulatusest ning tekitada suurt huvi institutsionaalsetes investorites, kes otsivad tulusamaid võla- ja hübriidriskiprofiile, ning samal ajal võetaks mudelis arvesse väiksemate äriühingute vajadusi. Piisava üleliidulise ulatusega võib edukas raamistik areneda selgelt määratletud varaklassiks, mis soodustab investeeringuid ja integratsiooni ELis.
Brüssel, 26. oktoober 2022
Christa Schweng
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
_____________