ECO/569
2022. aasta kestliku majanduskasvu analüüs
ARVAMUS
Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „2022. aasta kestliku majanduskasvu analüüs““
[COM(2021) 740 final]
Raportöör: Judith Vorbach
|
Konsulteerimistaotlus
|
Euroopa Komisjon, 21/01/2022
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
Vastutav sektsioon
|
majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
08/02/2022
|
|
Vastuvõtmine täiskogus:
|
DD/MM/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1EL seisis ebasoodsate arengute ja kriisidega silmitsi juba ammu enne COVID-19 pandeemia puhkemist. 2020. aastal jõudis EL oma ajaloo sügavaimasse majanduslangusse, samas kui eelnevad probleemid ei olnud veel kaugeltki lahendatud. EL võttis löögi leevendamiseks ja ebastabiilse olukorra ärahoidmiseks kasutusele enneolematud toetusmeetmed. Pandeemiaga saab siiski võidelda ainult riikideüleselt ning komitee kutsub üles tegema tulevikku suunatud koostööd ELi tervishoiupoliitika valdkonnas, suurendama vaktsineerimise taset ja võtma vastu üldise lähenemisviisi, et pidada ELi tasandil avatud arutelu TRIPS-lepingust ajutise ja vabatahtliku loobumise üle.
1.2Komitee pooldab heaolule suunatud poliitikat ja toetab ELi konkurentsivõimelise jätkusuutlikkuse tegevuskava. Selle neli mõõdet – keskkonnasäästlikkus, tootlikkus, õiglus ja makromajanduslik stabiilsus – ning konkurentsivõime tuleks seada võrdsetele alustele, et saavutada soovitud tugevdavat mõju ja edukat ümberkujundamist. Näiteks on õiglus ja sotsiaalne kestlikkus olulised elemendid konkurentsivõime jaoks ja vastupidi. Mida vähem kaasatakse parlamente, sotsiaalpartnereid ja muid kodanikuühiskonna organisatsioone, seda tõenäolisem on, et suurenevad erinevused ning väheneb toetus, eriti selles osas, mis puudutab majanduse ümberkujundamist kliimaneutraalsuse saavutamiseks.
1.3Üks meie väljakutseid on lõpetada olukord, kus majanduslik heaolu toob vältimatult kaasa keskkonnaseisundi halvenemise. Ka siin on vaja terviklikku lähenemisviisi, mis arvestaks igat liiki keskkonnakahjudega. Kohustused sotsiaalse heaolu tagamiseks ei tohi osutuda tühjadeks loosungiteks. Väga oluline on tagada üleminekuga seotud jõupingutuste ja sellest saadava kasu õiglane jaotus. Komitee rõhutab usaldusväärse ärikliima ja tugevate tööstuslike väärtusahelate säilitamise tähtsust Euroopas ja nõuab, et Euroopa tööstus püüdleks juhtpositsiooni poole kestlikkuse saavutamisel. Välja tuleb töötada tõhus piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism ning riigiabimeetmed tuleks siduda kvaliteetsete töökohtade loomise ning töötajate õiguste ja maksukohustuste austamisega. Lõpetuseks rõhutab komitee, et mis tahes nihe keskkonnamaksude suunas ei tohiks kaasa tuua pärssivat jaotuslikku mõju ega energiaostuvõimetust.
1.4Komitee tervitab komisjoni ettepanekuid reformide ja investeeringute ning õiglase ühtse turu edendamise kohta eesmärgiga tagada tugev majanduslik alus. Sammud ühtse turu edendamiseks ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks on väga olulised innovatsiooni ja tootlikkuse edendamise seisukohalt. Lisaks on õiglane tootlikkusel põhinev lähenemisviis pikas perspektiivis oluline liikumapanev jõud konkurentsivõime ja ülespoole suunatud lähenemise seisukohast. Sotsiaalsed õigused ja töötaja õigused on siiski põhiõigused, kuid need ei kuulu põhiseadusega kaitstud siseturu vabaduste hulka. Komitee kutsub üles esitama asjakohaseid ettepanekuid selle kohta, kuidas tagada nende õiguste kaitse, mis ei ole aluslepingutega kaitstud. Komitee soovitab leevendada energiahindade tõusu negatiivset mõju tootmisele ja jaotamisele ning tervitab kliimakriisist tulenevate finantsturu riskide hoolikamat seiret. Kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu süvendamine peaks tugevdama rahastamiskanaleid, edendama investeerimispüüdlusi ja suurendama vastupanuvõimet.
1.5Komitee rõhutab, et samaaegne püüdlemine ausa ja õiglase rohe- ja digipöörde poole, mis nõuab kestlikke sotsiaalseid tingimusi, paneb aluse tulevasele jõukusele ja vastupanuvõimele. Hästi läbimõeldud tööturupoliitika ja sotsiaalkaitsesüsteemid on vastupanuvõime ja kaasava majanduskasvu alus. Komitee nõustub täielikult, et liikmesriigid peaksid suurendama jõupingutusi õpitulemuste parandamiseks oma haridus- ja koolitussüsteemides ning tagama juurdepääsu elukestvale õppele. Komitee kutsub komisjoni üles kontrollima mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) ja taasterahastu „Next Generation EU“ (NGEU) raames tehtavate väljamaksete jaotuslikku mõju ning kindlustama nende panuse keskkonnahoidlikumasse ja digimajandusse ning ülespoole suunatud sotsiaalsesse lähenemisse.
1.6Majanduse taastamine ja stabiilne kaasav majanduskasv on avaliku sektori kestliku eelarve eeltingimused. Poliitikameetmed peavad jääma toetavateks ja olema valmis reageerima pikemajalisele ebastabiilsusele. Komitee tervitab üldise vabastusklausli jätkamist. Selle kaotamisel tuleb arvesse võtta nii majandustegevuse, tööhõive kui ka vaesuse taset võrreldes kriisieelsete tasemetega. Lisaks kutsub komitee komisjoni üles esitama suunised üleminekuperioodi kohta enne ajakohastatud raamistiku jõustumist. Komitee hoiatab selliste poliitikameetmete edendamise eest, millega piiratakse sotsiaal-, haridus- ja tervishoiukuludega seotud jooksvaid kulutusi, ning nõuab meetmeid õiglase tulu tagamiseks. Kuna makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse (MIP) raames toimuva järelevalve puhul ei ole piisavalt arvesse võetud uute esilekerkivate majandusprobleemide koosmõju, kutsub komitee üles jälgima võimalikku sotsiaalset tasakaalustamatust.
1.7Komitee mõistab, et oleme jõudmas majanduspoliitika uude etappi ning arenev 2022. aasta Euroopa poolaasta annab võimaluse suurendada majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kestlikkust. Konkurentsivõimelise jätkusuutlikkuse tegevuskava tasakaalustatud lähenemisviis peaks peegelduma tulevastes riigipõhistes soovitustes ning see eeldab sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna suuremat kaasamist, mida oleks pidanud tegema juba ammu. Seades taaste- ja vastupidavusrahastu toetuste väljamaksmise tingimuseks väljakuulutatud reformide järgimise, suurendatakse riigipõhiste soovituste poliitilist kaalu. Kuigi suurem keskendumine Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetele on tervitatav, jääb ebaselgeks, mil määral see kajastub tegelikult riigipõhistes soovitustes ning taaste- ja vastupidavuskavades. Majanduse juhtimine tuleb integreerida Euroopa poolaasta protsessi selliselt, et oleks tagatud parlamentide, sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna demokraatlik kaasamine.
2.Üldised märkused
2.1EL seisis ebasoodsate majanduslike ja sotsiaalsete arengute ning kriisidega silmitsi juba enne COVID-19 pandeemia puhkemist. Pärast 2008. aasta finantsturgude kriisi järgset pikka majandussurutise perioodi elavnes ELi majandus lõpuks 2014. aastal ning koges siis kasvuperioodi ja tööhõivemäärade tõusu. Avaliku sektori investeeringud olid siiski langenud allapoole taset, mis on vajalik avaliku sektori kapitali osakaalu säilitamiseks SKPs. Kuigi EL tervikuna on ülemaailmsete standardite kohaselt suhteliselt jõukas, püsivad erinevused riikide ja piirkondade vahel ning ka ebavõrdsus ja sooline lõhe meie ühiskondade vahel. Juba olid end ilmutanud kliimakriisi oht ja tehnoloogilistest muutustest tulenevad probleemid.
2.22020. aasta märtsis muutsid COVID-19 pandeemia ja selle ohjeldamiseks võetud meetmed olukorda märkimisväärselt. EL jõudis oma ajaloo sügavaimasse majanduslangusse
, samas kui eelnevad probleemid ei olnud kaugeltki lahendatud. Enneolematud ei olnud mitte ainult pandeemia ja selle mõjud – EL võttis ka ennenägematul hulgal solidaarseid meetmeid, et leevendada hädaolukorda, aktiveerides muu hulgas üldise vabastusklausli ja luues rahastu TERA
. Eelkõige hindab komitee asjaolu, et ELil õnnestus nii tõsises kriisis välja töötada ja vastu võtta selline laiaulatuslik algatus nagu taasterahastu „Next Generation EU“. See algatus ei peaks mitte ainult aitama kriisist üle saada, vaid ka täiesti õigustatult tegelema üleminekuprotsessiga. Üldise toetava ja sidusa poliitilise lähenemisviisi usaldust suurendava mõju tõttu õnnestus leevendada kriisi sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, mis muidu oleksid võinud kaasa tuua majandusliku ja poliitilise destabiliseerumise.
2.3Majanduse ja pandeemia vahelisest tihedast seosest andis tunnistust ka majanduse elavnemine, mis tulenes epidemioloogilise olukorra paranemisest 2021. aasta keskel. 2021. aasta sügise majandusprognoosis nähakse 2022. aastaks ette üleminekut taastumiselt kasvule, ennustatakse 4,3 %-list kasvumäära ning selle kasvu järel oodatakse ka hoogsamat töökohtade loomist
. Võttes arvesse pandeemia taaspuhkemist ja omikroni tüve, ei pruugi see positiivne väljavaade kahjuks realiseeruda. Komitee juhib tähelepanu suurele ebakindlusele ja pandeemia märkimisväärsele mõjule majandustegevusele.
2.4Pandeemia ja uute viirustüvede vastu ei ole võimalik võidelda üksnes riiklikul tasandil. Selleks on vaja riikideülest lähenemist. Komitee kutsub üles tegema tulevikku suunatud koostööd ELi tervishoiupoliitika valdkonnas, mis ei aita mitte ainult ületada tervishoiukriisi, vaid leevendab ka selle mõju majandusele. Komitee soovitab, et vaktsineerituse taseme tõstmine oleks jätkuvalt peamine prioriteet, ning nõuab üldist lähenemisviisi, muu hulgas ka seetõttu, et piisav vaktsiinidega varustatus kogu maailmas on ka ELi enda huvides. Seepärast palub komitee komisjonil juhtida ELi tasandil avatud arutelu ajutise ja vabatahtliku TRIPS-lepingust loobumise üle, mida kohaldataks COVID-19 vaktsiinide, ravi ja testide suhtes
.
2.5Komiteel on heameel kestliku majanduskasvu analüüsis esitatud konkurentsivõimelise jätkusuutlikkuse tegevuskava mitmemõõtmelise lähenemisviisi üle. See on kooskülas heaolule suunatud poliitikaga, mida komitee on toetanud oma varasemates arvamustes, kutsudes üles arvestama eri eesmärkidega: keskkonnaalane ja sotsiaalne kestlikkus, kestlik ja kaasav majanduskasv, täielik ja kvaliteetne tööhõive, õiglane tulude jaotus, tervis ja elukvaliteet, finantsturu stabiilsus, hindade stabiilsus, õiglasel ja konkurentsivõimelisel tööstus- ja majandusstruktuuril põhinev tasakaalustatud kaubandus ning riigi rahanduse stabiilsus. Need eesmärgid on kooskõlas ka Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatud eesmärkidega ja on omavahel tihedalt seotud. Näiteks on 2050. aastaks kliimaneutraalse majanduse saavutamise seisukohast otsustava tähtsusega kestliku majanduskasvu lähenemisviis, mis läheb kaugemale üksnes SKP kasvu eesmärgist.
2.6Lisaks on konkurentsivõimelise jätkusuutlikkuse tegevuskava neli mõõdet – keskkonnasäästlikkus, tootlikkus, õiglus ja makromajanduslik stabiilsus – omavahel tihedalt seotud ja võrdse tähtsusega. Need kõik on ühe terviku osad ja üks ei saa eksisteerida ilma teisteta, nii et ükski neist ei ole tähtsam kui teised. Komisjon rõhutab õigustatult, et need mõõtmed peaksid üksteist vastastikku tugevdama. Komitee tervitab seda, kuid juhib tähelepanu ka pärssiva mõju ohule. Mida vähem kaasatakse parlamente, sotsiaalpartnereid ja muid kodanikuühiskonna organisatsioone, seda tõenäolisem on, et need neli mõõdet ei ole tasakaalus.
2.7Komitee juhib tähelepanu ka sellele, et omavahel seotud ei ole mitte ainult need neli mõõdet, vaid nad on tihedalt lõimunud ka konkurentsivõimega, millel on nende jaoks sama oluline tähendus, nagu ka tasakaalustatud kaubandusel, mis on majanduse üks peamisi eesmärke. Näiteks on õiglus ja sotsiaalne kestlikkus olulised elemendid konkurentsivõime jaoks ja vastupidi. Euroopa sotsiaalmudel ja eelkõige Euroopa sotsiaalõiguste sammas on ELi konkurentsivõime kesksed osad. See kehtib ka vastupidiselt, nii on ELi kaasava majanduskasvu, õigluse ja sotsiaalse kestlikkuse oluline eeltingimus tasakaalustatud kaubandus, mis põhineb õiglasel ja konkurentsivõimelisel tööstusel ja majandusel.
3.Konkreetsed märkused
3.1Keskkonnasäästlikkus
3.1.1Selle sajandi üks peamisi väljakutseid on lõpetada olukord, kus majanduslik heaolu toob paratamatult kaasa keskkonna ohustamise või hävitamise. Komitee nõustub täielikult komisjoniga, et kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine nõuavad viivitamatut tegutsemist. Kuigi komitee toetab täielikult kliimakriisiga võitlemise eesmärki, nõuab ta terviklikku lähenemisviisi, milles võetakse võrdselt arvesse igat liiki keskkonnakahjusid, näiteks ohtu bioloogilisele mitmekesisusele, veele ja pinnasele, õhusaastet ning tuuma- ja muid mürgiseid jäätmeid.
3.1.2Komisjon juhib õigesti tähelepanu selle ülemineku sotsiaalsele ja majanduslikule mõõtmele ning rõhutab jõukuse ja heaolu tagamise tähtsust. Komitee rõhutab, et on äärmiselt oluline, et need suurejoonelised plaanid ei osutuks tühjadeks loosungiteks, ning kutsub komisjoni üles üksikasjalikult kaardistama ja analüüsima ülemineku mõju tööhõivele ja oskustele
. Samuti on väga oluline tagada üleminekuga seotud jõupingutuste ja sellest saadava kasu õiglane jaotus. Komitee rõhutab, et selle saavutamiseks peab sotsiaaldialoogil olema otsustav roll, täielikult tuleb austada sotsiaalpartnerite sõltumatust, vaja on tõhustada kollektiivläbirääkimisi, äriühinguid tuleb juhtida usaldusväärselt, kaasates töötajaid
, ning poliitika kujundamises peavad osalema sotsiaalpartnerid ja organiseeritud kodanikuühiskond. See ei taga mitte ainult isevastutust, vaid on tervikuna vajalik tasakaalustatud ja kaasava üleminekuprotsessi tagamiseks.
3.1.3Sellist kaasatust tuleb eelkõige suurendada paketi „Eesmärk 55“ raames, mis sisaldab paljusid kaugeleulatuvaid poliitilisi ettepanekuid. Komitee rõhutab tugevate tööstuslike väärtusahelate säilitamise tähtsust Euroopas ja nõuab, et Euroopa tööstus püüdleks juhtpositsiooni poole kestlikkuse saavutamisel. Ettepanek piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandamismehhanismi kohta võib muuta tööhõive kliimasõbralikuks muudetud ettevõtetes tugevamaks, mistõttu on see tähtis ja seda tuleb tõhusalt kavandada. Seoses mis tahes nihkega keskkonnamaksude suunas, nagu maksude kehtestamine saastavatele tegevustele, on oluline, et see ei tooks endaga kaasa pärssivat jaotuslikku mõju ega energiaostuvõimetust. Selles kontekstis tuleks käsitleda tööjõu suurt maksukoormust.
3.1.4Komisjon juhib tähelepanu sellele, et ELi ambitsioonika rohelise kokkuleppe tegevuskava elluviimine nõuab märkimisväärseid investeeringuid, mis ulatuvad ligikaudu 520 miljardi euroni aastas. Tööturul läbiviidavate üleminekute toetamiseks on vaja täiendavaid investeeringuid. Sellega seoses juhib komitee tähelepanu täiendavatele investeerimisvajadustele seoses digiüleminekuga, samuti tervishoiu, hariduse ja koolituse, sotsiaalkaitse ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Komitee rõhutab, et investeeringute piisava taseme tagamiseks on väga oluline suunata ümber ja suurendada erainvesteeringuid ning avaliku sektori investeeringuid. Sellele vaatamata kujutab keskkonnasäästlikkuse saavutamine endast avalikku hüve, millega kaasneb turutõrgete oht.
3.1.5Erainvesteeringutel on oluline roll majandusringluses majandusarengu edendamisel ja töökohtade loomisel. Keskkonnasäästlikkuse eesmärgi saavutamiseks on vaja eelkõige erasektori investeeringuid ja innovatsiooni, näiteks uute autoakude ja CO2-neutraalse terasetootmise valdkonnas. Komitee rõhutab vajadust usaldusväärse ärikliima järele ja tervitab püüdlusi suunata erasektori rahalised vahendid kliimamuutustele vastupanuvõime ja keskkonnasäästlikkuse saavutamisse, nagu on ette nähtud uues kestliku rahastamise strateegias
. Komitee toetab ka avaliku sektori rolli, eelkõige programmi „InvestEU“ ja vastavaid taasterahastu „Next Generation EU“ meetmeid edendamaks erainvesteeringuid, mis pakuvad sihipärast toetust, täielikus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 107. Komitee nõuab siiski, et riigiabimeetmed oleksid seotud kvaliteetsete töökohtade loomisega ning töötajate õiguste, keskkonnastandardite ja maksukohustuste austamisega.
3.2Tootlikkus
3.2.1Tootlikkus on seotud majandusliku tootmise tõhususega ning see määratletakse põhiliselt toodangu ja sisendi suhte alusel. Tootlikkuse kasv õiglasel ja kestlikul viisil aitab pikas perspektiivis kaasa konkurentsivõimele, jõukusele ja ülespoole suunatud lähenemisele. Kui aga püüelda tootlikkuse poole ebaõiglasel ja mittekestlikul viisil, võib see suurendada survet töötajatele ja tööandjatele, kahjustades keskkonnasäästlikkust, moonutades konkurentsi, suurendades ebavõrdsust ja takistades üleminekuprotsessi. Eeltoodut arvestades on komiteel heameel komisjoni lähenemisviisi üle, millega soovitakse suurendada tootlikkust heaolule suunatud viisil, edendades arenenud tehnoloogiaid ja innovatsiooni, süvendades inimeste oskusi, suurendades koolitus- ja haridusalaseid jõupingutusi, tugevdades teadmiste edasiandmist ja väärtustamist ning edendades ressursitõhusust. Komitee rõhutab eelkõige asjaolu, et õiglasel tootlikkusel põhineva lähenemisviisi oluline element on ka sotsiaalne kestlikkus.
3.2.2Komitee rõhutab üldist vajadust uute investeeringute järele ja seda eelkõige digitaalsektoris ning toetab selgesõnaliselt komisjoni üleskutset, et taaste- ja vastupidavuskavad keskenduksid ka tipptasemel digisuutlikkuse loomisele ja selle kasutuselevõtule. Taaste- ja vastupidavusrahastu saab aidata ja ka peaks aitama liikmesriikidel võtta ette investeeringuid ja reforme, mis muu hulgas võimaldavad edasiminekuid tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse, küberturvalisuse, mikroelektrooniliste ja elektrooniliste komponentide ning turvalise ühenduvuse valdkonnas. Lisaks digioskuste edendamisele kõigil tasanditel paneb see tugeva aluse tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamisele ning edendab seega pikas perspektiivis tugevat majanduslikku alust ja jõukust.
3.2.3Õiglane ja hästi toimiv ühtne turg edendab kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ja tööhõivet. Komitee nõustub komisjoniga, et õigusriigi põhimõtte austamine, kvaliteetsed ja tõhusad kohtusüsteemid, tulemuslikud korruptsioonivastased struktuurid, tõhus haldus, sealhulgas maksuhaldus, ning rahapesu- ja pettustevastased raamistikud on olulised tegurid ettevõtluskeskkonna parandamiseks ja ettevõtjatevahelise ausa konkurentsi tagamiseks. Kahjuks puudub siiski endiselt tasakaal majanduslike vabaduste ning sotsiaalsete ja tööturuõiguste vahel. Sotsiaalsed õigused ja töötaja õigused on põhiõigused, kuid need ei kuulu põhiseadusega kaitstud siseturu vabaduste hulka. Töötajate riiklikke kaitseõigusi peetakse mõnikord turu haldustõketeks. Selle tulemusena tajuvad paljud töötajad siseturgu ohuna. Komitee kutsub üles esitama asjakohaseid ettepanekuid selle kohta, kuidas tegeleda tasakaalustamatusega ja tagada nende õiguste kaitse, mis ei ole aluslepingutega kaitstud. Lisaks soovitab komitee tungivalt jätkata järjekindlalt jõupingutusi SKP täiendamise algatusega
.
3.2.4Komitee soovitab tungivalt tegeleda energiahindade tõusu kahjuliku majandusliku ja jaotusliku mõjuga. See hinnatõus võib olla tingitud majandustegevuse jõulisest taastumisest ja tarnehäiretest ning võib iseenesest taanduda siis, kui majandusareng muutub stabiilsemaks. Siiski koormab see otseselt tootmist ja tööstuse konkurentsivõimet. Lisaks võivad kõrged energia hulgimüügihinnad mõjutada jaehindu, tõstes seega veelgi toiduainete hindu. Isegi kui need mõjud on ajutised, võivad need avaldada survet palkade ostujõule, nii et madalama sissetulekuga leibkonnad võivad sattuda vaesusse. Komitee toetab katseid nendele arengutele vastu astuda.
3.3Õiglus
3.3.1Nõrk sotsiaalkaitse, tasakaalustamatus ja ebavõrdsus juba ammu enne COVID-19 kriisi. Kuna ELi kodanikest on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus tublisti üle 20 %, jõudis Euroopa Keskpank 2016. aastal järeldusele, et netovara jagunemine on „tugevalt kallutatud“
. Maailmapanga maailma vaesuse aruande (2018) kohaselt on viimase kolme aastakümne jooksul absoluutsest vaesusest välja aidatud veidi üle miljardi inimese, mis peamiselt tuleneb vaesuse vähenemisest Hiinas. Pandeemia aeglustas seda positiivset suundumust. Siiski on jõukus endiselt koondunud absoluutsesse tippu ja väga rikkad on viimase 25 aasta jooksul tegelikult oma jõukust suurendanud
. Komisjon juhib õigustatult tähelepanu pandeemiast tulenevale ebavõrdsuse suurenemisele. Ebavõrdsus ei ole aga mitte ainult probleem iseenesest, vaid see pidurdab ka majandusarengut, vähendades eraisikute nõudlust ja aidates kaasa sotsiaalsete pingete tekkele. Seeärast on väga olulised paremad kvaliteetsed töökohad, mõistlikud tasustamis- ja töötingimused, ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööhõive ja kollektiivläbirääkimiste õiguse parandamine. Komitee rõhutab, et selliste meetmete edendamisel on oluline austada riiklikke töösuhteid ja sotsiaalpartnerite sõltumatust.
3.3.2Komitee hindab komisjoni väidet, et majanduse taastamise keskmes peab olema õiglus. Problemaatilist ebavõrdsust silmas pidades on murettekitavate vaesuse näitajate ja poliitiliste pingete, sotsiaalse kestlikkuse, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, mittediskrimineerimise ja õiglase jaotusega tegelemine juba iseenesest olulised eesmärgid. Seetõttu soovitab komitee tungivalt keskenduda mitte ainult rohe- ja digipöördele, nn kaksiküleminekule, vaid ka sotsiaalse kestlikkus poole püüdlemisele. Komitee rõhutab, et samaaegne püüdlemine õigluse ja ausa rohe- ja digipöörde poole, mis nõuab kestlikke sotsiaalseid tingimusi, paneb aluse tulevasele jõukusele ja vastupanuvõimele.
3.3.3Vastupanuvõime ja kaasava majanduskasvu aluseks on hästi kavandatud aktiivne tööturupoliitika, riiklikud tööturuasutused ja sotsiaalkaitsesüsteemid, mis aitavad inimestel säilitada oma elatustaset majandusliku ebastabiilsuse või ka individuaalse vajaduse korral. Töökohtade säilitamise meetmete, näiteks lühendatud tööaja kavade rakendamine aitas otsustavalt leevendada kriisi negatiivset mõju tööturgudele. Kuigi sissetulekutoetus ja sotsiaalsed turvavõrgud hoidsid ära sissetulekute suure vähenemise, on COVID-19 pandeemia toonud esile ka lüngad sotsiaalkaitsele juurdepääsul. Komitee nõuab ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist, mis aitab suurendada ELi üldist vastupanuvõimet kriisidele.
3.3.4Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka digiülemineku sotsiaalsele mõjule, eelkõige seetõttu, et pandeemia on seda protsessi kiirendanud. Komiteel on heameel asjaolu üle, et komisjon juhib muu hulgas tähelepanu ebaühtlasele juurdepääsule e-õppele, millel võivad olla pikaajalised tagajärjed (sealhulgas põhioskuste madal tase) ja mis võib seega suurendada hariduslikku ebavõrdsust. Komitee nõustub täielikult, et liikmesriigid peaksid suurendama oma jõupingutusi õpitulemuste parandamiseks oma haridus- ja koolitussüsteemides. Selleks et vähendada oskuste mittevastavust tööturu vajadustele ja vältida sotsiaalsete lõhede laienemist, tuleb tunnustada õigust elukestvale õppele ja tagada sellele juurdepääs. Digitaalse lõhe vähendamiseks tuleks pöörata suurt tähelepanu digiteenuste kättesaadavusele puuetega inimeste ja eakate jaoks.
3.3.5Uus mitmeaastane finantsraamistik (MFF) ja taasterahastu „Next Generation EU“ (NGEU) ning eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu (RFF) sisaldavad 1824 triljonit eurot, millest toetatakse liikmesriike praeguste probleemide lahendamisel. Komitee kutsub komisjoni üles kontrollima, kas väljakuulutatud poliitikameetmeid rakendatakse nõuetekohaselt, nii et rahaliste vahendite eraldamisega edendataks märkimisväärselt rohe- ja digipöörde eesmärke. Eelkõige ei tohiks juba kavandatud kulusid heaks kiita riiklike taaste- ja vastupidavuskavade osana. Samuti aitaks see vältida vajadust suurendada liikmesriikide osamakseid või kärpida ELi eelarvest tehtavaid kulutusi.
3.3.6Lisaks tuleb hoolikalt jälgida ka fondide väljamaksete jaotuslikku mõju ja nende sotsiaalset mõju, et tagada nende panus ülespoole suunatud sotsiaalsesse lähenemisse. Komisjon juhib põhjusega tähelepanu kriisi asümmeetrilise mõju eri aspektidele, mis avalduvad eri elanikkonnarühmadele, sektoritele ja piirkondadele. Seepärast kutsub komitee üles tegema erilisi jõupingutusi, et kaitsta madala ja keskmise sissetulekuga leibkondi ning haavatavaid inimesi, keda mis tahes kriis ja üleminekuprotsess kõige enam mõjutavad. Investeeringuid tuleks rahastada tingimusel, et need toovad kaasa töökohtade netoloomise ja austavad töötajate õigusi. Kokkuvõttes on oluline, et praegused investeeringud tasuksid end ära tulevastele põlvkondadele.
3.4Makromajanduslik stabiilsus
3.4.1Pandeemia põhjustatud šokk ei ole mitte ainult suurendanud olemasolevaid haavatavusi ja viinud tagasilöögini liikmesriikide vahelise tasakaalustamatuse vähendamisel, vaid on toonud kaasa ka suurema ebakindluse. Seetõttu ei pea majandus- ja rahapoliitika jääma mitte ainult toetavaks, vaid peab olema ka paindlik ja valmis reageerima mis tahes vapustustele või šokkidele ning tagama ELi vastupanuvõime. Sel põhjusel tervitab komitee üldise vabastusklausli jätkamist. Selle kaotamisel tuleb arvesse võtta nii majandustegevuse taset kui ka tööhõivet ja vaesust võrreldes kriisieelse tasemega. Peale selle tuleks eelarvepoliitikat ning rahapoliitikat usaldusväärselt koordineerida riiklikul ja ELi tasandil, et tugevdada kavandatud vastastikkust toetavat ja stabiliseerivat mõju.
3.4.2Nagu oma varasemates arvamustes
väljendatud, kutsub komitee üles suunama üleminekut heaolule keskenduvale majandusjuhtimisele. Pärast pandeemia põhjustatud seiskumist on hilinenud majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise taaskäivitamine, mille eesmärk on edendada asjakohast eelarvepoliitikat nii headel kui ka halbadel aegadel. Praeguse eelarveraamistiku puudused olid ilmsed juba 2020. aastal ja kriis süvendab neid probleeme veelgi. Analüüs näitab, et 23 liikmesriiki ei täida eelarvepuudujäägi kriteeriumi ja 13 liikmesriiki võlakriteeriumi.
3.4.3Komitee nõustub komisjoniga, et tuleb hoiduda ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamisest mis tahes liikmesriigi suhtes, ning komisjoni soovitusega, et liikmesriigid peaksid jätkama eelarvetoetuste andmist, tagades samal ajal riigi rahanduse jätkusuutlikkuse keskpikas perspektiivis, kui majandustingimused seda võimaldavad. See on kooskõlas komitee nõudega toetada kestlikku majanduskasvu, mis võimaldaks tugevdada riigi rahandust
. Komitee kutsub siiski üles tunnistama, et üleminekuprotsessiga toimetulekuks on vaja kiiresti suurendada investeeringuid. Lisaks peaks komisjon enne muudetud raamistiku jõustumist esitama suunised üleminekuperioodiks, mille jooksul ei tohiks algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ning peaks olema võimalus kasutada erakorralise sündmuse klauslit riigipõhiselt
.
3.4.4Komitee nõustub komisjoniga, et makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse (MIP) raames toimuva järelevalve puhul ei ole piisavalt arvesse võetud uute esile kerkivate majandusprobleemide (eelkõige keskkonnasurve) vastastikust mõju
. Lisaks tuleb jälgida sotsiaalset tasakaalustamatust, et seada tasakaalu eelarvepoliitilised ja makromajanduslikud nõuded
. Kuna sotsiaalne ja tööhõivealane tasakaalustamatus võivad avaldada kahjulikku piiriüleste mõju, on oluline, et see avastataks ja seda korrigeeritaks varases etapis. Lõpetuseks tervitab komitee komisjoni tööd rohelise eelarvestamise valdkonnas.
3.4.5Majanduse taastamine ja stabiilne kaasav majanduskasv on kestliku avaliku sektori eelarve ja eelarvepuhvrite loomise eeltingimused. Kuna riiklikult rahastatud avaliku sektori investeeringud on jätkuvalt olulise tähtsusega, on üleminekuprotsessi õnnestumiseks äärmiselt oluline kohaldada tasakaalus eelarve nõuet, seadmata ohtu eelarve kestlikkust keskpikas perspektiivis ja euro väärtust. Arvestades suurt ebakindlust, hoiatab komitee siiski sotsiaal-, haridus- ja tervishoiukuludega seotud jooksvate kulude piiramise eest. Hästitoimivad automaatsed stabilisaatorid on olulised, et ennetada sotsiaalseid raskusi, stabiliseerida nõudlust ja vastupanuvõimet mis tahes kriisile. Teisest küljest ohustab ebaõiglane maksupoliitika, millega kaasnevad maksupettused ja agressiivne maksuplaneerimine, eelarvelist mänguruumi, mida on vaja šokkidele reageerimiseks ja üleminekuprotsessiga tegelemiseks. Seetõttu on komisjoni tähelepanekud tulude poole kohta teretulnud. See kehtib ka taaste- ja vastupidavusrahastu raames kavandatud reformide, nagu ka maksuhalduse tõhususe suurendamise kohta, mille eesmärk on parandada maksude kogumist ning vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid ettevõtjate ja üksikisikute jaoks.
3.4.6Makromajandusliku stabiilsuse oluline aspekt on finantsturgude stabiilsus. Kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu süvendamine peaks keskenduma rahastamiskanalite tugevdamisele ja erasektori panuse edendamisele investeerimisse. Sellele lisaks kutsub komitee üles looma õige tasakaalu riskide jagamise ja vähendamise vahel ning tervitab eelkõige püüdlusi tugevdada kliimakriisist tulenevate süsteemsete riskide seiret. Lisaks on oluline pöörata tähelepanu sotsiaalse kestlikkuse riskidele, mis ohustavad sotsiaalset ühtekuuluvust, kuna lõhe heaolu jaotuses suureneb. Finantsturgude reguleerimisel tuleks eelistada keerukusele tõhusust ja tagada tarbijakaitse kõrge tase.
3.5Euroopa poolaasta areng
3.5.1Komitee rõhutab, et taasterahastuga „Next Generation EU“ jõuab EL majanduspoliitika uude etappi ja teeb otsustava sammu solidaarsuse suunas. Arenev 2022. aasta Euroopa poolaasta annab võimaluse suurendada majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kestlikkust. Komitee kutsub üles pühenduma kestliku ja kaasava majanduskasvu, täieliku tööhõive ja kvaliteetsete töökohtade loomisele ning oma demokraatliku hoiaku otsustavale tugevdamisele. Pealegi on juba ammu hilinenud sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna suurem kaasamine poolaasta protsessi.
3.5.2Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine läbi ELi poolaasta muudab poolaasta protsessi mõttekamaks. Samuti annab riigipõhistele soovitustele suuremat poliitilist kaalu nõuetele vastavuse sidumine reformidega – mis on sätestatud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades ning mis põhinevad suurel määral riigipõhistel soovitustel – ning osamaksete väljamaksmine. See muudab hädavajalikuks sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna tihedama kaasamise taaste- ja vastupidavusrahastu väljatöötamisse ja rakendamisse. Komitee kutsub üles kehtestama sellisele konsulteerimisele miinimumstandardid
. Ühtekuuluvuspoliitika rangeid sidusrühmadega konsulteerimise reegleid ja eriti partnerluse põhimõtet tuleks kasutada vähemalt taaste- ja vastupidavusrahastu menetluste eeskujuna
.
3.5.3 Mitmetes empiirilistes uuringutes rõhutatakse, et suurem osa varasematest riigipõhistest soovitustest on keskendunud konkurentsivõime suurendamisele ja riigieelarvete konsolideerimisele. Komitee kutsub komisjoni üles kasutama ka tulevastes riigipõhistes soovitustes konkurentsivõimelise kestlikkuse tegevuskava tasakaalustatud lähenemisviisi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata reformide soovitamisele, nagu aktiivne ja kaasav tööturupoliitika ning elukestva õppe kavad, mis on muu hulgas mõeldud ümberõppeks ja karjäärivahetuse toetamiseks, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, nagu puuetega inimesed või eakad.
3.5.4Eelkõige väljendab komitee heameelt Porto sotsiaaltippkohtumise tulemuste üle, nimelt selle üle, et läbivaadatud sotsiaalvaldkonna tulemustabel peaks aitama jälgida edusamme Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamisel ja lisama selle järelevalve Euroopa poolaasta protsessi. Seepärast on tervitatav 2022. aasta ühise tööhõivearuande suurem keskendumine samba põhimõtetele ning asjaolu, et selles analüüsis sisalduvad 2030. aasta peamised eesmärgid ja läbivaadatud sotsiaalvaldkonna tulemustabeli põhinäitajad. Siiski ei ole selge, mil määral kajastuvad need järeldused riigipõhistes soovitustes ning taaste- ja vastupidavuskavades. Lisaks tuleks võrdlusalusetena kasutada kestliku arengu eesmärke.
3.5.5Komitee nõuab ka reforme, mis tagaksid ELi vahendite tõhusa kasutamise, näiteks suurendades avaliku halduse tehnilist suutlikkust investeerimisprojektide juhtimiseks, täiustades riigihankesüsteeme, mis põhinevad majanduslikult soodsaimal, mitte odavaima pakkumuse põhimõttel, võttes arvesse töö-, sotsiaal- ja keskkonnaaspekte, ning lõpuks toetades reforme, et kõrvaldada tõhusa investeerimispoliitika ees seisvad muud mitterahalised tõkked. Eelkõige kutsub komitee komisjoni üles hoidma ära igasugust rahaliste vahendite kuritarvitamist ja korruptsiooni.
3.5.6Majanduse juhtimine ja eelkõige eelarvepoliitika raamistiku eeskirjad tuleb integreerida Euroopa poolaasta protsessi nii, et oleks tagatud Euroopa Parlamendi, riikide parlamentide, sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna demokraatlik osalemine. Lisaks tuleks seda reformida, et edendada keskkonnaalaste, makromajanduslike ja sotsiaalsete probleemide üle peetavat mitmepoolset ja demokraatlikku dialoogi ning toetada poliitikasuundade koordineerimist.
Brüssel, 8. veebruar 2022
Stefano Palmieri
Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsiooni esimees