CCMI/187
Euroopa mööblitööstus
ARVAMUS
Tööstuse muutuste nõuandekomisjon
„Euroopa mööblitööstus: taastumine uuendusliku, keskkonnahoidliku ja ringluspõhise majanduse suunas“
(omaalgatuslik arvamus)
Raportöör: Anastasis Yiapanis
Kaasraportöör: Rolf Gehring
|
Täiskogu otsus
|
19/10/2021
|
|
Õiguslik alus
|
kodukorra artikli 32 lõige 2
|
|
|
omaalgatuslik arvamus
|
|
|
|
|
Vastutav tööorgan
|
tööstuse muutuste nõuandekomisjon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
13/05/2022
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
DD/MM/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa mööblisektor on väga dünaamiline ja ka väga mitmekesine ettevõttete suuruse ja tööprotsesside ning ka disaini seisukohast. Sektor hõlmab kogu olelusringi ning pakub häid võimalusi kestlikkusega arvestamiseks ja ringluspõhistele majandusmudelitele üleminekuks.
1.2Euroopa ettevõtetel tuleb järgida rangeid keskkonna-, toote-, tervise- ja ohutuseeskirju, mis loomulikult suurendavad tegevuskulusid. Rahvusvahelist konkurentsi moonutavad väliskonkurentidele pakutavad valitsuste toetused ja turule pääsemiseks kasutatavad ebaausad tavad, eelkõige Aasia ettevõtete puhul.
1.3Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib rõhutada, et majanduskasvu, kestlikkuse ja sotsiaalse heaolu vaheline õige tasakaal on ELi mööblisektori tulevikku silmas pidades sobiv eesmärk. Komitee leiab, et ettevõtted vajavad ühtset intellektuaalomandi õigusraamistikku, mis kaitseb nende huve ning valmistab nad ette rohe- ja digipöördeks.
1.4Komitee toetab tungivalt seda, et kõik imporditud mööblitooted peavad rangelt vastama ELi eeskirjadele, sealhulgas tarbijate teavitamise kohustused. Peale selle kutsub komitee üles vastu võtma sidusaid ELi õigusakte, milles kehtestataks kõikidele toodetele standardsed märgistusvormingud.
1.5Kuna mööblitööstuses kasutatakse palju toorainet, on usaldusväärne ja takistusteta juurdepääs kvaliteetsetele ressurssidele ning kindlad väärtusahelad sektori jaoks kriitilise tähtsusega. Pealegi, kuna nõudlus mööblitööstuse peamise tooraine, puidu järele suureneb pidevalt, peab komitee ülioluliseks metsataristu ja selle kestlikkuse laiendamist ja ajakohastamist ning oskuste ja tehnoloogia täiustamist.
1.6Komitee leiab, et Euroopas toodetud puit on väga oluline vara, mida tuleks kasutada kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks. Komitee on veendunud, et puidutoorme eksport ei ole majanduslikus mõttes otstarbekas, ning kutsub üles looma kaubanduse kaitsemeetmeid, mis kaitseksid kohalikke mööblitootjaid.
1.7Lisaks kutsub komitee liikmesriike üles lõpetama toetused ja muud stiimulid, mis soodustavad puidu põletamist energia tootmise eesmärgil, ning edendama kaskaadkasutuse põhimõtet.
1.8Komitee soovib kutsuda üles alandama või kaotama imporditud esmase ja teisese puidutoorme tariife. Lisaks nõuab komitee, et poliitikakujundajad tagaksid kaubanduslepingutes sisalduvate kestlikkuse kriteeriumide täitmise ning et import hõlmaks töötingimusi, ühinemisvabadust ja töötajate õiglast kohtlemist käsitlevaid kontrollikriteeriume. Komitee nõuab tungivalt, et inimõigused peaksid kuulumahoolsuskohustuse menetluste alla, järgides täielikult ILO inim- ja töötajate õigusi käsitlevaid konventsioone.
1.9Mööblisektor peab olema osa uue Euroopa Bauhausi
algatusest ning panustama kestlike ja kaasavate toodete loomisesse uue eluviisi jaoks, kus kestlikkus on kooskõlas elustiiliga.
1.10Sotsiaalpartnerite kokkulepe formaldehüüdi vähendamise kohta paneelide tootmises on suurepärane näide selle kohta, kuidas sotsiaalpartnerite vabatahtlikud kokkulepped Euroopa tasandil võivad samuti aidata vähendada terviseriske. Peale selle kutsub komitee üles kasutama kestlikke ja täielikult ringlussevõetavaid pakendeid ning toetab pakendeid ja pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ läbivaatamist
.
1.11Komitee arvates on vaja kiiret üleminekut lineaarselt materjali- ja energiavoolt ringluspõhisele mudelile, et võimaldada toodete taasväärtustamist ning tagada majanduskasv ja töökohtade loomine.
1.12Komitee peab oluliseks, et mööblitootjad kavandaksid oma tooted viisil, mis võimaldab taasväärtustamist ning hõlbustab korduskasutamist, parandamist, uuendamist ja ringlussevõttu. Laiendatud tootjavastutuse süsteem mööblisektoris võib suurendada korduskasutamise ja ringlussevõtu alast suutlikkust liidus. Lisaks nõuab komitee, et Euroopa tasandil keelustataks õigusnormidega mööbli prügilatesse ladestamine, et suurendada väärtuslike materjalide taasväärtustamist ja korduskasutamist.
1.13Sektor vajab kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ja see tuleb noorema põlvkonna jaoks atraktiivsemaks muuta. Sektoris tuleb püüelda töötingimuste pideva parandamise poole, samal ajal luues koolitusvõimalusi ning keskendudes kõrgelt kvalifitseeritud ja digioskustega spetsialistide motiveerimisele mööblitööstusega liituma.
1.14Komitee kutsub Euroopa seadusandjaid üles aktiivselt toetama riikidevahelisi algatusi, mis suurendavad mööblisektoris kõikide töökohapõhiste õppevormide kvaliteeti. Ambitsioonikam töökohapõhistele õppijatele mõeldud programm „Erasmus“ aitaks paremini edasi anda mööblitootmise rikkalikke ja mitmekesiseid traditsioone ja uuenduslikku potentsiaali Euroopas.
1.15Haridusprogramme, elukestva õppe algatusi ja kutseharidust tuleb edendada, kaasates aktiivselt sotsiaalpartnereid, haridusasutusi ja muid asjakohaseid vabaühendusi. Tööjõu ettevalmistamine sektorit ees ootavateks probleemideks on hädavajalik.
1.16Komitee kutsub üles investeerima oskustesse, disaini, loovusesse ja väärtusahela arendamisse ning parandama mööblitootjate juurdepääsu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamisprogrammidele. VKEdele tuleb tagada piisavad vahendid, et need saaksid analüüsida oma äritegevuse arengut ringluspõhisel, uuenduslikul ja kestlikul viisil.
1.17Komitee on veendunud, et nõudluse tekitamine kasutatud mööbli järele ning kasutatud mööbli ringlussevõtu- ja väärindamisprotsessiga tegelevate mittetulunduslike osalejate toetamine võib positiivselt mõjutada rohepöörde eesmärke.
1.18Lõpetuseks kutsub komitee üles välja töötama Euroopa platvormi, mis hõlmaks ettevõtteid, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone, teadusasutusi, ülikoole ja muid asjakohaseid sidusrühmi ning mis edendaks mööblitööstuses äritegevuse arengut.
2.Sissejuhatavad märkused
2.1Euroopa uue tööstusstrateegia
keskmes on pöördumatu ja järkjärguline üleminek jätkusuutlikule majandussüsteemile, milles kedagi ei jäeta kõrvale, hõlmatakse digi- ja rohepööre ning luuakse partnerlussuhteid tööstussektorite, sotsiaalpartnerite, ametiasutuste ja asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel.
2.2Euroopa mööblisektor on dünaamiline ja ka väga mitmekesine ettevõttete suuruse ja tööprotsesside seisukohast. Sektor on üldiselt töömahukas, selle väärtusahelad on endiselt kohalikud või piirkondlikud ning selles domineerivad tugevalt VKEd ja mikroettevõtjad. Sektor annab tööd umbes 1 miljonile töötajale ja selle toodang moodustab veerandi maailma mööbli kogutoodangust
.
2.3Sektor hõlmab kogu olelusringi: tooraine, töötlemine, kasutamine, hooldus, korduskasutamine, ringlussevõtt, biomass energia saamiseks. Seetõttu pakub see häid võimalusi kestlikkusega arvestamisesk ja ringluspõhistele majandusmudelitele üleminekuks.
2.4COVID-19 pandeemia tabas mööblisektorit rängalt, eelkõige piiriüleseid väärtusahelaid, mida mõjutasid tõsiselt kaupade ja inimeste vaba liikumisega seotud arvukad piirangud. See näitas integreeritud ja hästi toimiva ühtse turu tähtsust.
3.Konkurentsivõimega seotud aspektid
3.1Liikmesriikide erinevad eeskirjad, standardid, sertifitseerimissüsteemid ja märgistamisnõuded on ELi tootjatele takistuseks ning need põhjustavad ettevõtetele ebaproportsionaalseid kulusid. Standardimine ja kogu ELi hõlmavad ühtlustatud eeskirjad võivad vähendada takistusi ning pakkuda kõigile turul tegutsejatele kindlustunnet ja edendada ühist arusaama.
3.2Hiljutine energiahindade tõus Euroopas avaldab negatiivset mõju sektori konkurentsivõimele ning suurendab ressursside kättesaadavuse probleemi ja tooraine hinnatõusu.
3.3Lisaks üldisele kasvavale konkurentsile rahvusvahelisel turul kasutavad kolmandate riikide ettevõtted mõnikord turule pääsemiseks ebaausaid tavasid, eriti Aasia ettevõtted, mida ka nende valitsused teatud juhtudel toetavad. Peale selle tuleb Euroopa ettevõtetel järgida rangemaid keskkonna-, toote-, tervise- ja ohutuseeskirju, mis loomulikult suurendavad tegevuskulusid. Kolmandate riikide madalad keskkonnastandardidseavad ebasoodsasse olukorda ka pärispuidust valmistatud Euroopa mööblitooted. Komitee leiab, et need aspektid moonutavad kohalike ettevõtete konkurentsivõimet ülemaailmsetel turgudel konkureerimisel.
3.4Seoes ühtse turuga pooldab komitee tungivalt kõikide imporditud mööblitoodete ranget vastavust ELi eeskirjadele, sealhulgas tarbijate teavitamise kohustused, nagu toodete asjakohane märgistamine. Samuti kutsub komitee üles välja töötama sidusaid ELi õigusakte, millega kehtestatakse nõue, et mööblitoodetega peab olema kaasas standardses märgistusvormingus esitatud teave, nt päritoluriik, kasutatud materjal, kõigi tootekomponentide selge märgistus, toote ohutus, vastupidavus, kasutus-, puhastus- ja hooldusjuhised, toote garantii jne. Imporditud mööbli kvaliteedi hindamiseks kasutatavad tõhustatud turujärelevalvemeetmed peavad tagama tarbijate teavitamise ja võrdsed võimalused ELi kohalikele tootjatele.
3.5Komitee väljendab heameelt komisjoni algatus üle elektrooniliste tootepasside kohta, mis on osa tulevasest kestlike toodete algatusest. Kui need vahendid on hästi kavandatud ja ühtlustatud, võivad need edendada ringmajandust, edastades teavet toodete kohta väärtusahelates ning muu hulgas stimuleerides ringluspõhist nõudlust ja pakkudes tarbijatele vajalikku teavet teadlike valikute tegemiseks.
3.6Kolmandate riikide tootjad on tehnoloogiliselt järele jõudmas, mistõttu on see ELi konkurentsieelis kaotamas oma tähtsust. Seetõttu on vaja uusi ärimudeleid, milles on ühendatud konkurentsivõime ja kestlikkus ning mis tagavad kohalikele tootjatele turulepääsu.
3.7Sektor on samuti väga tundlik intellektuaalomandi õiguste kaitse suhtes, eelkõige seepärast, et kvaliteet, innovatsioon ja disain on endiselt ELi peamised konkurentsieelised. Komitee leiab, et ettevõtted vajavad sidusat õigusraamistikku, mis kaitseks nende huve ning valmistaks nad ette rohe- ja digipöördeks.
3.8Komitee soovib rõhutada, et majanduskasvu, kestlikkuse ja sotsiaalse heaolu vaheline õige tasakaal on eelkõige ELi mööblisektori, kuid ka üldiselt majanduse tulevikku silmas pidades sobiv eesmärk.
4.Toorainele juurdepääs
4.1Mööblisektori tootmisprotsessis kasutatakse palju toorainet (näiteks puit, pilliroog, nahk, metall, plast, tekstiilid, klaas, vahtmaterjalid jne). Usaldusväärne ja takistusteta juurdepääs kvaliteetsele toorainele on Euroopa tootjate jaoks ülioluline ning komitee kutsub üles tugevdama väärtusahelaid, mis võimaldaksid tööstusel edeneda. Lisaks nõuab komitee Euroopa turule sisenevate mittepuiduliste materjalide asjakohast märgistamist tarbijate jaoks, et kaitsta Euroopa mööblitööstust kolmandatest riikidest pärit odavate ja sageli mittekestlike toorainete eest.
4.2Puit on üks kergemini kättesaadavatest ja looduslikult taastuvatest toorainetest. Nõudlus kasvab pidevalt, kuid samal ajal tõuseb ka ELi eeskirjadele ja standarditele vastava tooraine hind ning see põhjustab lisasurvet. Suurenenud puidunõudluse lahendamiseks ühtsel turul on ülioluline laiendada ja ajakohastada metsataristut ja selle kestlikkust ning täiustada puiduettevõtjate oskusi, tehnoloogiaid ja logistikat.
4.3Komitee väljendab muret mööblitööstuse peamise tooraine üldiselt väheneva kättesaadavuse ja selle mitmeotstarbelisest kasutusest tingitud hinnatõusu pärast, eelkõige taastuvenergia tootmisel. Komitee on seisukohal, et mööbli- ja puidutöötlemistööstusel on lisandväärtuse ja tööhõive seisukohast palju paremaid eeliseid kui puidu otsesel põletamisel, ning kutsub liikmesriike üles lõpetama toetused ja muud stiimulid, mis soodustavad puidu põletamist energia tootmise eesmärgil. Komitee kutsub taas üles edendama kaskaadkasutuse põhimõtet (toodete valmistamine, korduskasutamine, parandamine ja ringlussevõtt, energiasisalduse hindamine)
. Samuti soovitab komitee tõhustada Euroopa puidu edendamist siseturul, suurendades pärispuidust toodete ja mööbli tuntust ja kasutamist.
4.4Lisaks moonutavad Euroopast puitu hankivatele ELi-välistele puiduostjatele pakutavad toetused nõudluspoolt. Komitee kutsub üles looma kaubanduse kaitsemeetmeid, mis kaitseksid kohalikke mööblitootjaid, ja on veendunud, et puidutoorme eksport ei ole majanduslikus mõttes otstarbekas.
4.5Seoses puidu impordiga on äärmiselt oluline, et ELi kaubanduslepingud hõlbustaksid juurdepääsu ELi-välistele esmastele puiduressurssidele. Sellega seoses soovib komitee kutsuda üles alandama või kaotama imporditud esmase ja teisese puidutoorme tariife. Lisaks ei ole teatavatest riikidest imporditud puidu sertifitseerimissüsteemid täielikult tõhusad. Komitee nõuab, et poliitikakujundajad tagaksid kaubanduslepingutes sisalduvate kestlikkuse kriteeriumide täitmise ning et import hõlmaks töötingimusi, ühinemisvabadust ja töötajate õiglast kohtlemist käsitlevaid kontrollikriteeriume. Komitee nõuab tungivalt, et inimõigused peaksid kuuluma hoolsuskohustuse menetluste alla, järgides täielikult ILO inim- ja töötajate õigusi käsitlevat konventsiooni. See tagaks turul võrdsed võimalused.
5.Kestlikkus ja rohepööre
5.1Komitee leiab, et Euroopa Komisjoni teatis uue Euroopa Bauhausi kohta annab mööblitööstusele suurepärase võimaluse aidata kaasa kestlike ja kaasavate toodete loomisele uue eluviisi jaoks, kus kestlikkus on kooskõlas elustiiliga. Sektori üldine üleminek selle kõikides aspektides osutub edukaks üksnes siis, kui suurendatakse töötajate ja nende esindajate aktiivset osalemist.
5.2Komitee märgib kasvavat suundumust tarbijate seas, kes soovivad leida keskkonnasõbralikke tooteid, mille valmistamisel on järgitud inimväärseid töötingimusi. Peale selle saab mööblisektor oma keskkonnamõju parandada, valmistades vastupidavamaid tooteid ning kasutades ringlussevõetud materjale või kestlikku (näiteks tamm, mänd, akaatsia jne) ja taaskasutuspuitu.
5.3Komitee kutsub üles looma sidusat Euroopa õigusraamistikku, mis keelaks kõikides ühtsel turul müüdavates toodetes ohtlike leegiaeglustite kasutamise. Ohtlikud ained tuleks ka edaspidi asendada näiteks veepõhiste vahtmaterjalide, vähem ohtlike liimide või ainetega, mis sisaldavad vähelenduvaid orgaanilisi ühendeid. Sotsiaalpartnerite kokkulepe formaldehüüdi vähendamise kohta paneelide tootmises on suurepärane näide selle kohta, kuidas sotsiaalpartnerite vabatahtlikud kokkulepped Euroopa tasandil võivad samuti aidata vähendada ohtlikest ainetest tulenevaid terviseriske.
5.4Komitee pooldab samuti kestlike ja täielikult ringlussevõetavate pakendite kohustuslikku kasutamist ning nõuab pakendeid ja pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ läbivaatamist. Komitee leiab samuti, et maksusoodustused võiksid kestliku arengu projektide edendamisel olla olulisel kohal.
6.Ringlus
6.1Pärast Euroopa rohelise kokkuleppe
ja ringmajanduse tegevuskava
eesmärkide väljakuulutamist on ELi majanduses täheldatud märke ringluse omaksvõtmisest ja innovatsiooni edendamisest uute jätkusuutlike majandusmudelite suunas. Majanduskasvu lahtisidumine ressursikasutusest on ülioluline, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
6.2Statistilistest andmetest selgub, et 80–90 % ELi tahkete olmejäätmete hulgas olevatest mööblijäätmetest põletatakse või suunatakse prügilasse. Komitee on eriti mures tarbijateabe puudumise ja varuosade puuduliku kättesaadavuse pärast, mis soodustab uue mööbli ostmist ringluse asemel. Mööbli prügilatesse ladestamise keelustamine Euroopa tasandi õigusnormidega suurendaks väärtuslike materjalide taasväärtustamist ja korduskasutamist.
6.3Ainus lahendus kliimamuutuste ja Maa loodusvarade ülekoormamise vastases võitluses on kiire üleminek lineaarselt materjali- ja energiavoolt ringluspõhisele mudelile. Mööblisektoris rakendatavad ringluspõhise majanduse mudelid on suutelised võimaldama toodete taasväärtustamist ning tagavad majanduskasvu ja töökohtade loomise. Komitee rõhutab, et mööbel ja eriti pärispuidust tooted on üliolulised süsiniku sidumiseks ja seega kliimamuutuste vastasesse võitlusesse panustamiseks.
6.4Komitee peab oluliseks, et mööblitootjad kavandaksid oma tooted viisil, mis võimaldab taasväärtustamist ning hõlbustab korduskasutamist, parandamist, uuendamist ja ringlussevõttu. Tootmisprotsessides tuleb keskenduda ressursi- ja energiatõhususe stimuleerimisele ning tootmiskulude vähendamisele.
6.5Laiendatud tootjavastutuse süsteem mööblisektoris võib suurendada korduskasutamise ja ringlussevõtu alast suutlikkust liidus, soodustades tootjate jaoks mõeldud stiimuleid, võtmaks arvesse keskkonnamõju alates toote kavandamisetapist kuni toote olelusringi lõpuni.
7.Haridus, digipööre ja töötingimused
7.1Hiljutine uuring näitab, et enamikul mööblisektori töötajatel puudub kolmanda taseme haridus ja et nad ei ole kursis ringluspõhise majanduse aspektidega
. Vajadus kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu järele on aga suur, sektor seisab silmitsi töötajaskonna jätkuva vananemisega ning nooremat põlvkonda on keeruline ligi meelitada. Sektori atraktiivsuse suurendamiseks on äärmiselt oluline pidev töötingimuste (töötervishoid ja -ohutus) ja täiendusõppe võimaluste täiustamine ning keskendumine kõrgelt kvalifitseeritud ja digioskustega spetsialistide motiveerimisele mööblitööstusega liituma.
7.2Võrreldes maailma teiste piirkondadega on tööjõukulud ELis mõnevõrra suuremad, kuid samas ollakse ka tootlikkuse ja innovatsiooni vallas teistest piirkondadest ees. Komitee on juba maininud, et tootlikkuse suurendamiseks ja konkurentsis edu saavutamiseks vajab sektor töötajaid, kes on saanud koolituse kõige uuemate oskuste ja tehnoloogiate alal
.
7.3Komitee kutsub Euroopa seadusandjaid üles aktiivselt toetama riikidevahelisi algatusi, mis tõstavad mööblisektoris kõikide töökohapõhiste õppevormide kvaliteeti, nagu näiteks Euroopa põhikvalifikatsioonide kontseptsioon.
7.4Oskuste ja uute sektorispetsiifiliste pädevuste edendamiseks tuleb arendada esmakutseõpet ja kutsealast täiendusõpet. Need peavad hõlmama sotsiaalpartnereid, haridusasutusi ja muid asjakohaseid vabaühendusi. Mööblisektori tööjõu tulevik seisneb kõrgtehnoloogias ja teadmistemahukates töökohtades, mis põhinevad usaldusväärsel sotsiaaldialoogil ning kollektiivlepingutel, millega tagatakse inimväärsed palga- ja töötingimused, mis võivad meelitada ligi nooremat põlvkonda.
7.5Ambitsioonikam töökohapõhistele õppijatele mõeldud programm „Erasmus“ aitaks samuti paremini edasi anda mööblitootmise rikkalikke ja mitmekesiseid traditsioone ja uuenduslikku potentsiaali Euroopas ning aitaks samavõrra parandada mööblisektori atraktiivsust nii noorte seas kui ka ühiskonnas tervikuna. Lisaks soovitab komitee edendada kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist toetavaid valideerimissüsteeme.
8.Rahastamine ja investeeringud
8.1Euroopa ettevõtted vajavad juurdepääsu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamisprogrammidele, mis aitavad neil laieneda, parandada tootlikkust ning üle minna ringlusele ja uutele tehnoloogiatele. Investeerida tuleb ka ringluse, toodete kasutusea, nende parandamise või taastamise ja ringlussevõtu alase suutlikkuse edendamisse. Pealegi, nõudluse tekitamine kasutatud mööbli järele ning kasutatud mööbli ringlussevõtu- ja väärindamisprotsessiga tegelevate mittetulunduslike osalejate toetamine võib positiivselt mõjutada rohepöörde eesmärke.
8.2Rahastamisvõimalused on endiselt üks märkimisväärsemaid nõrkusi selles VKEde poolt domineeritavas sektoris. On äärmiselt oluline, et VKEdel oleks piisavalt vahendeid, et analüüsida oma äritegevuse arengut ringluspõhisel, uuenduslikul ja kestlikul viisil, ning neid tuleks toetada ajutiste maksusoodustustega ja madalamate käibemaksumääradega uuendatud ja taastatud mööblile.
8.3Paremad omadused, nagu mööblitoodete disain, kvaliteet, funktsioon, vastupidavus või ergonoomika, suudavad tasakaalustada madala palgatasemega riikide tootjate pakutavat hinnaeelist. Lisaks pakuvad materjalikasutusega seotud innovatsioon ja kõrgtehnoloogilised tootmisrajatised täiendavat konkurentsivõimet. Seetõttu kutsub komitee üles investeerima disaini, loovusesse, oskustesse ja väärtusahela arendamisse.
8.4Lõpetuseks kutsub komitee üles välja töötama Euroopa platvormi, mis edendaks mööblitööstuses äritegevuse arengut ja uue tehnoloogia sotsiaalse mõju ennetavat hindamist. Platvorm peaks hõlmama ettevõtteid, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone, teadusasutusi, ülikoole ja muid asjakohaseid sidusrühmi ning toetama sektori majanduskasvu, nagu teeb Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm,
mis on selles valdkonnas suurepärane näide.
Brüssel, 13. mai 2022
Pietro Francesco De Lotto
tööstuse muutuste nõuandekomisjoni esimees
_____________