INT/959
2020. aasta konkurentsipoliitika aruanne
ARVAMUS
Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
„Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2020. aasta konkurentsipoliitika aruanne““
[COM(2021) 373 final]
Raportöör: Giuseppe Guerini
|
Konsulteerimistaotlus
|
Euroopa Komisjon, 28/10/2021
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
18/11/2021
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
DD/MM/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, kui oluline on kohandada ja kujundada ümber ELi konkurentsipoliitikat vastavalt meie ees seisvatele kiiretele sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele. Õigusraamistiku ja eeskirjade täitmise tagamise prioriteetide pidev kohandamine on nende ajakohastamiseks hädavajalik.
1.2Komitee peab positiivseks seda, et tänu Euroopa Komisjoni paindlikkusele riigiabi valdkonnas on Euroopa majandus suutnud COVID-19 kriisiga toime tulla, tuginedes avaliku sektori märkimisväärsele toetusele riigi tasandil.
1.3Komitee on seisukohal, et komisjon on suutnud leida hea kompromissi enneolematu kiireloomulise vajaduse vahel muuta riigiabi eeskirjad paindlikuks ning teisalt vajaduse vahel tagada minimaalne regulatiivne aluspind ja komisjoni üldine kontroll. Eesmärk on piirata ülemäärast ebavõrdsust siseturul, mis tuleneb liikmesriikide eri suutlikkusest oma majandust rahaliselt toetada.
1.4Mis puudutab konkurentsieeskirjade (ELi toimimise lepingu artikkel 101) ja pandeemiakriisi seost, siis komitee tunneb heameelt selle üle, et komisjon võttis kiiresti vastu teatise, mille eesmärk on edendada ettevõtjatevahelisi koostööprojekte, vähendamaks pandeemia ajal oluliste toodete ja teenuste pakkumise puudujääki. See oli näide komisjoni horisontaalsete koostöölepingute suuniste kiirest ja kasulikust kohandamisest 2020. aastal tekkinud sotsiaalse, majandusliku ja tervishoiualase kontekstiga.
1.5Komitee peab ka positiivseks seda, et Euroopa konkurentsivõrgustik, mille kaudu koordineeritakse riiklike konkurentsiasutuste ja konkurentsi peadirektoraadi tegevust, on suutnud väljendada ühist seisukohta konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta COVID-19 tervisekriisi ajal, et vältida võimalikku oportunistlikku ja ärakasutavat käitumist, mis on kriisi ajal eriti kahjulik.
1.6Komitee peab komisjoni seadusandlikke ettepanekuid, mis käsitlevad konkurentsi digitaalturgudel, väga kasulikuks, et saavutada ühtlustatud eeskirjad, millega on võimalik võita kodanike, tarbijate ja VKEde (eelkõige mikroettevõtjate) usaldus, et tagada ühelt poolt konkurentsivõimelise turustruktuuri ja teiselt poolt isikuandmete piisav kaitse. Isikuandmeid ja nende kasutamist tuleb mõista nii üksikisikute ja nende vabaduste kaitse elementidena kui ka strateegiliselt otsustava tähtsusega konkurentsiteguritena.
1.7Komitee tunnustab komisjoni valmisolekut selgitada, kas konkurentsieeskirju kohaldatakse või mitte kollektiivläbirääkimiste suhtes, mida viivad ellu digi- ja platvormimajandusega seotud teenuseosutajad, kes ei kuulu alati tööõiguses traditsiooniliselt väljatöötatud tööhõivekategooriatesse. Seda selgitust on vaja selleks, et ära hoida konkurentsiõiguse kohaldamisest tulenevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi teenuseosutajatele.
1.8Mis puudutab Euroopa Liidu Kohtu otsust kohtuasjas Tercas, siis märgib komitee, et eraõiguslikest vahenditest rahastatavate pankade tagatisskeeme, mis ei ole riigi valitseva mõju alla, tuleb pidada Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja jäetuks. Nimelt ei kujuta need endast tegelikult riigi sekkumist majandusse, vaid pigem krediidiasutuste vastastikusel solidaarsusel põhineva erasektori skeemi väljendust, mis hõlmab eravahendeid, mitte riigi ressursse.
1.9Komitee loodab, et komisjon kooskõlastab oma konkurentsipoliitika Euroopa ettevõtete jaoks strateegiliselt olulise muu poliitikaga, näiteks rahvusvahelise kaubanduse poliitikaga. See oleks positiivne areng, sest kolmandate riikide ettevõtjatel on sageli Euroopa ettevõtjate ees konkurentsieeliseid ebaõiglaste riiklike toetuste ja tootmismudelite kaudu, mis ei ole kooskõlas ELi aluslepingutes ja õigusaktides sätestatud väärtuste ja põhimõtetega.
2.Sissejuhatus
2.1Euroopa Komisjoni viiekümnes aastaaruanne konkurentsipoliitika kohta aastaks 2020 keskendub tugevalt algatustele, mis on käivitatud üleilmse COVID-19 pandeemia sotsiaalse ja majandusliku mõju leevendamiseks.
2.2Tegemist on esimese konkurentsipoliitikat käsitleva aruandega pärast Euroopa Parlamendi koosseisu uuendamist ja Brexiti lõpuleviimist ning esimese aruandega, mille on avaldanud president Von der Leyeni juhitud komisjon.
2.3ELi konkurentsieeskirjade täitmise tagamine on aastate jooksul aidanud väga palju kaasa ELi asutamislepingutes sätestatud sotsiaalse turumajanduse saavutamisele, mille kaudu on võimalik ühendada majanduskasvu ja konkurentsivõime Euroopa väärtused võrdselt oluliste õigluse ja solidaarsuse väärtustega ühtsel turul, mis on samal ajal ka konkurentsivõimeline ja kaasav.
2.4Viimastel aastatel toimunud kiired ja ootamatud muutused tervishoius ning sotsiaalses, tehnoloogilises ja majanduslikus plaanis rõhutavad sellise konkurentsipoliitika olulisust, mida on võimalik pidevalt ajakohastada ja arendada vastavalt muutustele, kohandades õigusraamistikku ja eeskirjade täitmise tagamise prioriteete, et need oleksid alati ajakohased.
2.52020. aastal leidis aset ajaloo üks raskemaid üleilmseid kriise ja täna võime täheldada, et tänu ELi sekkumisele ja reageerimisvõimele on Euroopa ettevõtjad ja kodanikud suutnud enneolematule kriisile vastu astuda, tuginedes avaliku sektori märkimisväärsetele toetustele riigi tasandil, mis saadi tänu komisjoni paindlikkusele riigiabi valdkonnas. Seega on konkurentsipoliitikas näidatud märkimisväärset kohanemisvõimet ootamatute ja äärmuslike olukordadega.
2.6Lisaks on EL suutnud rakendada asjakohast ressursside kava, et stimuleerida liikmesriikide majandust jõulise ja tulemusliku taastumise suunas, taastades usalduse turgude vastu, kombineerides vahendite riikidesse paigutamist hoolika järelevalvega, et vältida ülemääraseid turumoonutusi ja kahjulikke mõjusid majandusele.
2.7Pidades silmas soovi, et ka tulevikus jätkuks tõhus konkurentsipoliitika, milles pöörataks tähelepanu sotsiaal-majandusliku stsenaariumi arengule, tunneb komitee heameelt selle üle, et komisjoni aruandest nähtub, et 2014. aasta direktiivi vastuvõtmisest tulenev konkurentsieeskirjade täitmise tagamine eraõiguslike meetmetega on tugevnenud.
2.8Komitee toetab ka komisjoni käimasolevat hindamist riigiabi eeskirjade võimaliku kohandamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste valdkonnas, eelkõige seoses tervishoiu- ja sotsiaalteenustega, mis on kogu ELi sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohast keskse tähtsusega.
2.9Komitee loodab, et komisjon kooskõlastab oma konkurentsipoliitika ja riigiabi eeskirjade täitmise tagamise Euroopa ettevõtteid mõjutava muu poliitikaga, näiteks rahvusvahelise kaubanduse poliitikaga. See võib olla eriti kasulik, sest kolmandate riikide ettevõtjad saavad sageli Euroopa ettevõtjate ees konkurentsieeliseid ebaõiglaste riiklike toetuste ja tootmismudelite kaudu, mis ei ole kooskõlas aluslepingutes sätestatud Euroopa väärtuste ja kestlikkuse põhimõtetega.
3.Konkurentsipoliitika ja pandeemiast tingitud kriis
3.1Komitee tunneb heameelt Euroopa Komisjoni paindlikkuse üle seoses riigiabi eeskirjadega pärast COVID-19-st tulenenud hädaolukorda. Nimelt võttis komisjon vastu ajutise raamistiku (2020. aasta märtsis), mida ajakohastati viiel korral kuni 2021. aasta jaanuarini vastavalt pandeemiast tingitud kriisi arengule.
3.2Komitee kiidab heaks asjaolu, et komisjon selgitas kõigepealt, milliseid meetmeid võidakse võtta ilma eelneva teavitamiseta kehtivate eeskirjade alusel, rakendades samal ajal ajutist ja paindlikku õigusraamistikku, mis võimaldas lihtsustatud menetlusraamistikus anda enneolematut riigiabi.
3.3Selle õigusraamistiku alusel kiitis komisjoni konkurentsi peadirektoraat pandeemia hädaolukorrale vastavalt lühikese aja jooksul heaks märkimisväärse arvu riiklikke toetuskavasid, näidates üles erakordset tegevussuutlikkust.
3.4Komitee on seisukohal, et komisjon on suutnud leida hea kompromissi enneolematu kiireloomulise vajaduse vahel muuta riigiabi eeskirjad paindlikuks ning teisalt vajaduse vahel tagada minimaalne regulatiivne aluspind ja komisjoni üldine kontroll. Mõlema eesmärk on piirata ülemäärast ebavõrdsust siseturul, mis tuleneb liikmesriikide eri suutlikkusest oma majandust rahaliselt toetada.
3.5Ajutise raamistikuga hõlmatud ettevõtjatele antavate abimeetmete hulgas on otsetoetused, avalikud tagatised pangakrediidile, sooduslaenud ja äriühingute kapitaliosalus. Abimeetmete mitmekesisus ning lubatud abi ülemmäärade märkimisväärne maht, eelkõige pärast komisjoni viimast parandusmeedet 2021. aasta jaanuaris, on osutunud kriisiga toimetulekuks sobivaks ja on märkimisväärselt kvalitatiivselt arenenud võrreldes 2008. aasta finantskriisi järel vastu võetud eelmise ajutise raamistikuga.
3.6Viidates seosele riigi majandusse sekkumise ja riigiabi eeskirjade vahel, rõhutab komitee, et konkurentsieeskirjad võivad olla olulised ka selleks, et nõuetekohaselt ja moonutamata rakendada riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid, mille liikmesriigid peavad teoks tegema neile kättesaadavaid Euroopa vahendeid kasutades.
3.7Mis puudutab ELi toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud konkurentsieeskirjade ja pandeemiakriisi seost, siis komitee tunneb heameelt selle üle, et komisjon võttis kiiresti vastu teatise, mille eesmärk on edendada ettevõtjatevahelisi koostööprojekte, vähendamaks pandeemia ajal oluliste toodete ja teenuste pakkumise puudujääki, kohandades oma traditsioonilisi suuniseid horisontaalsete koostöölepingute kohta 2020. aastal tekkinud sotsiaalse, majandusliku ja tervishoiualase kontekstiga.
3.8Samal ajal peetakse eriti kasulikuks rakendusmäärusi, mille komisjon kiitis heaks 2020. aasta aprillis ja mille eesmärk oli ajutiselt muuta konkurentsieeskirjade kohaldamine paindlikumaks põllumajandussektorites, mida COVID-19 pandeemia kõige enam mõjutanud oli. Nende määrustega lubati põllumajandustootjatel ja tootmisharudevahelistel organisatsioonidel võtta teatavate põllumajandussektorite stabiliseerimiseks ajutisi kollektiivseid meetmeid.
3.92020. aasta konkurentsipoliitika aruandes kirjeldatakse ka ühinemiskontrolli raames tehtud tööd: teatati 361 tehingust ja võeti vastu 352 otsust, mille tulemusel võeti 18 juhtumi puhul põhjalikud sekkumismeetmed. See tähendab, et 76 % kõigist 2020. aastal teatatud tehingutest kiideti heaks lihtsustatud menetluse abil esimeses etapis, mis näitab menetlusnormide tõhusat toimimist, mis on eriti kasulik seoses ülemaailmse ühinemis- ja omandamistegevuse taastumisega, mida soodustab praegu likviidsuse kõrge tase.
3.10Viimaks peab komitee väga oluliseks, et Euroopa konkurentsivõrgustik, mille kaudu koordineeritakse riiklike konkurentsiasutuste ja konkurentsi peadirektoraadi tegevust, on suutnud väljendada kindlat ühist seisukohta konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta COVID-19 tervisekriisi ajal, et vältida võimalikku oportunistlikku ja ärakasutavat käitumist, mis on kriisi ajal eriti taunitav ja kahjulik.
4.Digiüleminek ja konkurents
4.1Digiüleminek ning uutel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhineva majanduse areng tekitavad konkurentsiga seoses seni käsitlemata ja asjakohaseid küsimusi. Sel põhjusel peab komitee oluliseks, et ELi institutsioonid sekkuksid selles kontekstis piisavate reguleerivate meetmetega.
4.2Komitee on juba väljendanud seisukohta kolme peamise seadusandliku ettepaneku kohta, mille komisjon on digimajanduse reguleerivate meetmete kohta vastu võtnud. Need on järgmised: „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus konkurentsile avatud ja õiglaste turgude kohta digisektoris (digiturgude õigusakt)“; „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt)“; „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa andmehalduse kohta (andmehaldust käsitlev õigusakt)“.
4.3Komitee neil teemadel avaldatud kolme arvamuse ühine sisu on see, et Euroopa Liidul on vaja ühtlustatud eeskirju, millega saab võita kodanike, tarbijate ja VKEde (eelkõige mikroettevõtjate) usalduse, et tagada ühelt poolt konkurentsivõimelise turustruktuuri ja teiselt poolt isikuandmete piisav kaitse. Isikuandmeid ja nende kasutamist tuleb mõista kahes mõttes, st nii üksikisikute ja nende vabaduste kaitse elementidena kui ka strateegiliselt otsustava tähtsusega konkurentsiteguritena.
4.4Sellega seoses on piisavalt konkurentsivõimelised ja konkurentsitingimustele vastavad turud väga olulised, et vältida turujõu kuritarvitamist sisule juurdepääsu kontrollijatena tegutsevate digiplatvormide poolt. Nii saaks tagada uute tulevaste digiettevõtjate arengu, mis toob kasu innovatsioonile, majanduskasvule ja lõppkokkuvõttes ka tarbijate heaolule.
4.5Komitee on seisukohal, et komisjoni 2020. aastal esitatud seadusandlikud ettepanekud on asjakohane alus õigusraamistiku loomiseks, mida tuleb aastate jooksul täiustada, tehes tööd selle valdkonna reguleerimise ja konkurentsieeskirjade pideva ajakohastamise nimel, võttes arvesse koos digimajanduse arenguga järk-järgult kujunevat turgude struktuuri.
4.6Sellega seoses on väga vajalik tagada võrdsed tingimused digiturgudel tegutsevate eri ettevõtjate juurdepääsus ja konkurentsivõimes. Eesmärk on võimaldada ühtsel turul paremini toimida ja vältida konkurentsi moonutamist, et kaitsta Euroopa tarbijaid ja ettevõtjaid, võttes nõuetekohaselt ja paremini arvesse ka digimajandusele kohaldatava õigusraamistiku sotsiaalseid tagajärgi.
4.7Seda silmas pidades hindab komitee eriti kõrgelt komisjoni aruande osa, milles öeldakse järgmist: „Sotsiaalne turumajandus on ELi alustala, mis tugineb ELi konkurentsipoliitikale. Üksikisikud ja ettevõtjad on edukad siis, kui majandus toimib nende hüvanguks“ (lk 25). Komitee soovib, et seda põhimõtet järgitaks ka konkurentsipoliitika rakendamisega seotud analüüsil ja hindamisel.
5.Konkurents ja kollektiivläbirääkimised
5.1Majanduse ja digiplatvormide areng toob kaasa suuri tagajärgi mitte ainult turgude struktuurile, vaid ka töökontekstidele ja -meetoditele, luues uusi töökohti ja arenguvõimalusi. Samal ajal on teada, et probleeme võib tekkida ka teenuseosutajate töötingimustega, abiks võib olla see, kui nad suudavad organiseeruda ja kollektiivselt tegutseda.
5.2Seetõttu tunnustab komitee Euroopa Komisjoni valmisolekut selgitada tõhusalt, kas konkurentsieeskirju kohaldatakse või mitte kollektiivläbirääkimiste suhtes, mida viivad ellu digi- ja platvormimajandusega seotud teenuseosutajad, kes ei kuulu alati tööõiguses traditsiooniliselt väljatöötatud tööhõivekategooriatesse.
5.3Kuigi Euroopa Kohtu praktikas on juba ammu selgitatud, et konkurentsieeskirju ei kohaldata töötajate ja ettevõtjate kollektiivläbirääkimiste suhtes, esineb veel mõningat ebakindlust selle suhtes, kas ja millises ulatuses kohaldatakse konkurentsieeskirju füüsilisest isikust ettevõtjatest teenuseosutajatega seotud kollektiivläbirääkimiste suhtes.
5.4Seepärast oleks vaja saavutada selles valdkonnas suurem õiguskindlus ja prognoositavus, et kõrvaldada regulatiivne ebakindlus, mis võib viia ebatõhususe ja vastavuskuludeni. Samal ajal tuleb arvesse võtta teenuseosutajate huvi korraldada oma tegevust tõhusalt, et saavutada paremad tingimused ja parem kaitse.
6.Konkurents ning kliima- ja keskkonnaeesmärgid
6.1Euroopa Liidu kaugeleulatuva kliimamuutuste vastu võitlemise programmi ja Euroopa rohelise kokkuleppega edendatud strateegilise programmi eesmärke on keeruline saavutada ilma konkurentsipoliitika, eelkõige riigiabi, stimuleerimiskavade ja keskkonnahoidliku uuendustegevuse rahastamise eeskirjade asjakohase kohandamiseta.
6.2Konkurentsipoliitikat kasutades võib seega aktiivselt kaasa aidata ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Komisjoni aruandes kirjeldatakse teatavaid sekkumisi, eelkõige riigiabi kontrollimisega seotud sekkumisi, mille kaudu komisjon on hinnanud ja heaks kiitnud riiklikud meetmed ringmajanduse, taastuvenergia ja energiatõhususe edendamiseks, mille suhtes väljendab komitee oma rahulolu ja toetust.
6.3Seepärast toetab komitee nimetatud lähenemisviisi, kuid soovitab samal ajal võtta eri meetmete hindamisel arvesse ka nende sotsiaalset mõju. Paljudel juhtudel on investeeringud ringmajandusse ja taastuvenergiasse tegelikult võimalused uute töökohtade loomiseks ka kõige nõrgemaid ja haavatavamaid rühmi kaasavate vahendite kasutamise kaudu.
6.4Taastuvenergia küsimuses tuleb silmas pidada Euroopa valdkondlike direktiividega edendatavate energiakogukondade ja taastuvenergia kogukondade rolli. Horisontaalsete võrgustike loomise kaudu, sageli ühistu vormis, soodustavad need kodanike otsest osalemist ka taastuvallikatest toodetud energia tootmisel ja jagamisel.
6.5Komitee on seisukohal, et nende osalejate kaasamine aitab laiendada energiaturule juurdepääsu omavate osalejate ringi, millel on kaks ülesannet – ettevõtete mitmekesisuse ning suurema konkurentsi tagamine energia- ja taastuvenergia turgudel.
7.Konkurents ja pangandus
7.12020. aasta konkurentsipoliitika aruandes märgitakse, et pankadele ja finantsasutustele riigiabi andmise juhtumite kohta ei algatatud uusi uurimisi. Komisjon täpsustab samuti, et ta on pikendanud teatavaid juba olemasolevaid riiklikke toetuskavasid, mille alusel võivad liikmesriigid vajaduse korral sekkuda, et soodustada väikeste krediidiasutuste probleemide või kriiside nõuetekohast juhtimist.
7.2Komitee tuletab meelde kohalike ja piirkondlike pankade tähtsust ettevõtjate piisava mitmekesisuse kandjatena pangandussektoris ning turuosalistena äärealade kodumajapidamiste ja äriühingute läheduses. Komitee tunnustab komisjoni kavandatud süsteemide pikendamist juhtudel, mil on vaja korraldada igas suuruses pangandusüksuste tegevuse lõpetamist, et kaitsta hoiustajaid ning usaldust majandus- ja finantsraamistiku vastu.
7.3Mis puudutab Euroopa Liidu Kohtu otsust kohtuasjas Tercas, millega kinnitati samasuguseid järeldusi sisaldavat esimese astme kohtuotsust, siis tuletab komitee meelde, et eraõiguslikest vahenditest rahastatavate pankade tagatisskeeme, mis ei ole riigi valitseva mõju alla, tuleb pidada Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja jäetuks.
7.4Need tagatisskeemid ei kujuta endast tegelikult riigi sekkumist majandusse, vaid pigem krediidiasutuste vastastikusel solidaarsusel põhineva erasektori skeemi väljendust ja enesekorraldust omavahendite kaudu, mille eesmärk on kaitsta hoiustajate ja säästjate usaldust pangandussüsteemi vastu ka konkreetsete kriiside korral.
8.Konkurents ja maksustamissüsteem
8.1Euroopa Komisjon on käinud Euroopa Liidu Kohtus mitmete kohtuvaidlustega valikuliste maksusoodustuste ja algselt ELi toimimise lepingu artikliga 107 vastuolus olevate riiklike eelotsuste tõttu. Kohtuvaidluste tulemus näitab komisjoni igati mõistetavat soovi tagada Euroopas tõhusalt ühtlustatud maksukorraldus, kasutades kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas riigiabi eeskirjade rakendamise otsuseid.
8.2Nende otsuste vahelduvatest tulemustest Euroopa kohtutes ilmneb siiski vajadus suurendada maksueeskirjade tõhusust ja ühtlustamist Euroopas, rakendades selleks komisjoni 2021. aasta alguses heaks kiidetud tegevuskava ja seejärel asjakohaseid maksualaseid seadusandlikke algatusi, et kaitsta ja konsolideerida siseturgu.
Brüssel, 18. november 2021. a.
Alain COHEUR
Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni esimees