|
ARVAMUS
|
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
|
|
„Pandeemiast välja tugevamana“
|
|
_____________
|
|
„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „COVID-19 pandeemiast saadud varajased õppetunnid““
[COM(2021) 380 final]
|
|
|
|
SOC/700
|
|
|
|
Raportöör: Tomasz Andrzej Wróblewski
Kaasraportöör: Ákos Topolánszky
|
|
Konsulteerimistaotlus
|
Euroopa Komisjon, 10/08/2021
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
Vastutav sektsioon
|
tööhõive, sotsiaalküsimused ja kodakondsus
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
24/11/2021
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
08/12/2021
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
565
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
204/1/8
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks Euroopa Liidu ja selle institutsioonide võetud suuna hinnata pidevalt pandeemia ajal toimuvaid protsesse, seda nii seoses enneolematu koormusega tervishoiusüsteemidele kui ka mõjuga Euroopa Liidule tervikuna.
1.2Euroopa Komisjon loetleb pandeemiast saadud kümme olulist õppetundi, kuid komitee väljendab kahetsust selle üle, et komisjon mainib vaid lühidalt kriisi ebaühtlast mõju, kuna kõige enam kannatasid selle all haavatavad elanikkonnarühmad ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Soovitustes tuleb kriitiliselt vaadata, mida on seni kõigis valdkondades tehtud, mis on hästi toiminud ja mida tuleb parandada. Samuti peame uurima, kuidas lahendada kurikuulsa tööjõupuuduse, tarneahela kitsaskohtade ja kiiresti tõusvate energiahindade probleeme, mis raskendavad naasmist normaalselt toimivasse ühiskonda ja majandusse.
1.3Komitee märgib, et on vaja vahendeid ja kavasid, mida saab ELi tasandi kriisiolukorra puhul kiiresti käivitada ja rakendada. Komitee kiidab heaks Euroopa Liidu kavatsuse luua pandeemiast põhjustatud ELi hädaolukorra raamistik ja kriisidele reageerimise standardid. Komitee nõuab kõigi menetluste põhjalikku koordineerimist ja suurt läbipaistvust, eriti kui on vaja haldusasutuste kiiret tegutsemist ja otsuste tegemist ELi ja liikmesriikide tasandil.
1.4COVID-19 on suurendanud olemasolevaid ebavõrdseid tervisemudeleid ning ebavõrdne kokkupuude viirusega on mõjutanud haavatavaid elanikkonnarühmi. Komitee märgib, et on vaja programme, mis tagavad juurdepääsu ennetavale tervishoiule ja taastusravile isegi tervisekriisi ajal. Seepärast tuleks pandeemiaga seotud hädaolukorra sätteid tulevikus laiendada nii, et need mõjutaksid esmatasandi arstiabi toimimist, vältimaks sellistes olukordades ühiskonnas veelgi suuremate tervisekahjustuste põhjustamist.
1.5Komitee on seisukohal, et EL peaks jätkuvalt reageerima kriisile järjekindlalt ja üleilmselt, eelkõige COVAXi mehhanismi ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) kaudu, aga ka uute ravimikandidaatide ja ravimeetodite abil, ning tugevdama ja toetama ülemaailmset terviseohutuse struktuuri. See hõlmab ka ELi rolli tugevdamist Maailma Terviseorganisatsioonis.
1.6COVID-19 pandeemia on toonud esile kriisiolukordade kõikehõlmava olemuse ja nende mõju ühiskonna kõikidele allsüsteemidele. Sellega seoses on sotsiaalpoliitika süsteemide sobivaks ja kaasavamaks muutmine eriti oluline, et aidata neid, kes on tõrjutud ja elavad eriti rasketes oludes.
1.7Mitmete arvamuste ja sotsiaalõiguste samba alusel toetab komitee ELi ja liikmesriikide tasandi meetmeid, millega edendatakse koostööd tervishoiusüsteemide vahel seoses selliste ELi väärtustega nagu väärikus ja aus konkurents ning püütakse saavutada tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemide ülespoole suunatud lähenemist.
1.8Pandeemia ajal oli näha Euroopa Liidu ja riigi tegevuse vajalikku laienemist enneolematus ulatuses, et aidata nii üksikettevõtteid kui ka üksikisikuid. Komitee rõhutab, et oluline on minna erakorralistelt meetmetelt üle tootlikele investeeringutele, et tagada keskpikas ja pikas perspektiivis kaasav ja kestlik taastumine ning samuti selleks, et eelarve- ja rahapoliitikale ei tekiks suur inflatsioonioht, mis võib viia stagflatsioonini.
1.9Komitee kiidab heaks komisjoni jõupingutused riiklike meediapädevuse kampaaniate toetamiseks koostöös Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse ning meediapädevuse eksperdirühmaga, aidates seeläbi jätkuvalt kaasa võitlusele desinformatsiooniga, sealhulgas vaktsineerimisvastase desinformatsiooniga, mis põhjustab alusetuid hirme ja tõsist kahju.
1.10Komitee pooldab jõupingutusi rahvusvahelise koostöö edendamiseks ja Euroopa tugevdamiseks rahvusvahelistes institutsioonides. Komitee juhib tähelepanu sellele, et Euroopa positsiooni ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kaasatuse nõrgenemine loob võimaluse ELi mittekuuluvatele riikidele tegutseda viisil, mis on kahjulik väärtustele, mille eest seisab Euroopa Liit.
2.Üldised märkused
2.12020. aasta alguses tõi COVID-19 pandeemia esile mõned juba olemasolevatest toimimisprobleemidest, mis esinesid tervishoiusektoris, paljudes riikides ja ELi institutsioonides ning samuti mõnes majandusharus. Kõik see süvendas veelgi kriisi tõsidust ja sotsiaalset tasakaalustamatust.
2.2Komisjon kiidab heaks Euroopa Liidu ja selle institutsioonide võetud suuna hinnata pidevalt pandeemia ajal toimuvaid protsesse, seda nii seoses enneolematu koormusega tervishoiusüsteemidele kui ka mõjuga Euroopa Liidule tervikuna. Komisjon rõhutab, et seda möödunud perioodi tuleks ka hinnata kui ELi demokraatliku ja ühtse toimimise hädaolukorra testi.
2.3Komitee tunnustab suuri jõupingutusi, mida on teinud ELi eri institutsioonid, kes koordineerivad vaktsineerimisabi, riigiasutused, kes pakuvad sotsiaalkaitset ja toetusprogramme, ning ettevõtted, kes on teinud kõik endast oleneva, et kaitsta oma töötajaid ja tegevust, ning kes täitsid edukalt oma ülesande saavutada tööhõive ja esmatähtsate toodete pakkumise kiire normaliseerumine. Samas märgib komitee, et tööturu täieliku stabiilsuse ja tasakaalu tagamiseks on veel palju vaja ära teha.
2.4Komitee rõhutab, et esimene ja peamine õppetund, mille oleme saanud, on see, et eriti just piirkondlike ja/või riikideüleste pandeemiate ajal peame tegema Euroopa tasandil koostööd, et leida ühiseid vahendeid mitte üksnes tervishoiu seisukohast tegutsemiseks, vaid ka hädaolukorra ohjamiseks ning kiire, kuid kaasava ja jätkusuutliku taastumise toetamiseks. Komitee rõhutab ELi institutsioonide positiivset tegutsemisviisi uute ja uuenduslike finantsvahendite kasutuselevõtul, mis on kokku lepitud solidaarsuse ja ühishuvi alusel.
2.5Halvim võimalik olukord oleks uue kriisi puhkemine enne olukorra täielikku stabiliseerumist. Seepärast on Euroopa Komisjoni prioriteet võtta praegu meetmeid, et suurendada majandus-, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemide vastupidavust tulevikus. Komitee nõustub selle strateegiaga ning vajadusega vaadata saadud õppetunnid kriitilise pilguga üle ja tugevdada kriisiohjamist Euroopa Liidus.
2.6Euroopa Komisjon loetleb pandeemiast saadud kümme olulist õppetundi, kuid mainib vaid lühidalt kriisi ebaühtlast mõju, kuna kõige enam kannatasid selle all haavatavad elanikkonnarühmad ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Soovitustes tuleb kriitiliselt vaadata, mida on seni tehtud, mis on hästi toiminud ja mida tuleb parandada.
2.7Kriisist väljudes on suureks probleemiks saamas ka tööjõupuudus eluliselt tähtsatel madala kvalifikatsiooniga kutsealadel. Kriis tõi esile ka meie haavatavuse üleilmsete tarneahelate killustatuse suhtes ja vajaduse vaadata läbi tööstusstrateegia seoses oluliste toodete tootmisega.
3.Kriisiohje
3.1Komitee kiidab heaks Euroopa Liidu kavatsuse luua pandeemiast põhjustatud ELi hädaolukorra raamistik ja kriisidele reageerimise standardid. Komitee toetab käimasolevaid jõupingutusi kriisiohje jälgimiseks, läbivaatamiseks ja sellesse investeerimiseks. Komitee toetab ka komisjoni kavatsust koostada iga-aastane valmisolekuaruanne.
3.2Komitee märgib, et on vaja vahendeid ja kavasid, mida saab ELi tasandi kriisiolukorra puhul kiiresti käivitada ja rakendada. Riigi tasandi vahendid peaksid olema täiendava iseloomuga, võimaldades riikidel reageerida ulatuses, mis vastab nende territooriumil kindlaks tehtud kriisiolukorrale.
3.3Komitee rõhutab, et üleilmsetes kriisiolukordades on oluline võtta tõsiselt tõhusa ja esmavajadustel põhineva solidaarsuse põhimõtet.
3.4Komitee juhib tähelepanu sellele, et ametiasutuste esialgsed meetmed ei olnud alati asjakohased, osaliselt koordineerimise puudumise tõttu liikmesriikide vahel. Hoolimata esialgsest kriitikast ELi vaktsineerimisstrateegia suhtes on ühistegevuse eelised muutunud praeguseks nähtavamaks. Seda kogemust tuleb kasutada selleks, et parandada ELi reageerimist tulevastele kriisidele.
3.5Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et on vaja kehtestada ühtsed Euroopa standardid statistiliste andmete kogumiseks ja standardimiseks – peamiselt tervishoiu valdkonnas. Samuti on vaja uurida igas valdkonnas seni kasutatud statistikameetodeid. See on oluline nõuetekohase tõendipõhise otsustusprotsessi jaoks tulevikus.
Komitee märgib, et pandeemia puhkemise ajal esines pidevalt vajakajäämisi erialastes ja usaldusväärsetes nõuannetes ning juurdepääsus epideemiauuringutele. Seepärast on vaja koordineerida ja ühtlustada ELi tasandi epideemiaalaseid erialateadmisi. Komitee toetab Euroopa peaepidemioloogi ametisse nimetamist, et ta abistaks nõustajana ELi ja riigi tasandi otsuste tegemisel.
4.Tervisekaitse
4.1COVID-19 on suurendanud olemasolevaid ebavõrdseid tervisemudeleid ning ebavõrdne kokkupuude viirusega on mõjutanud haavatavaid elanikkonnarühmi. Olemasolevad kiirreageerimissüsteemid, nagu Euroopa Liidu varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem (EWRS), epideemiateabe infosüsteem (EPIS) ja Euroopa seiresüsteem (TESSy), tuleb uuesti läbi vaadata ja nende tõhusust suurendada. Süsteem tuleks kujundada nii, et see toetaks madalapalgalisi inimesi, kroonilisi haigusi põdevaid või puuetega inimesi, äärmises vaesuses elavaid inimesi ja hooldekodudes elavaid eakaid. Komitee juhib tähelepanu vajadusele investeerida kvaliteetsetesse avalikesse tervishoiuteenustesse, mis peavad kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 6. põhimõttega olema taskukohased ja kõigile kättesaadavad, ning toetada ka erasektori tervishoiuteenuseid, kui need aitavad täita rahvatervisega seotud kohustusi, millel on täiendav roll ja mis olid ka pandeemia ajal hädavajalikud.
4.2Toetades järeldusi, mis komitee tegi oma arvamuses programmi „EL tervise heaks“ kohta, esitab komitee täiendavad arvamused esialgsete järelduste kohta, mida saame teha COVID-19 kriisist tervishoiu valdkonnas.
4.3Pandeemia ajal on liikmesriigid keskendunud kiireloomulistele meetmetele, sageli ennetava tervishoiu ja taastusravi arvelt. Komitee märgib, et on vaja programme, mis tagavad juurdepääsu ennetavale tervishoiule ja taastusravile isegi tervisekriisi ajal. Seepärast tuleks pandeemiaga seotud hädaolukorra sätteid tulevikus laiendada nii, et need mõjutaksid esmatasandi arstiabi toimimist vaid minimaalsel määral, vältimaks sellistes olukordades ühiskonnas veelgi suuremate tervisekahjustuste põhjustamist.
4.42020. aasta novembris vastu võetud Euroopa ravimistrateegia eesmärk on ajakohastada õigusraamistikku ning toetada ravimitealast uurimistööd ja tehnoloogiat. Komitee märgib, et riiklike tervishoiusüsteemide suutlikkust saab tugevdada üldsusele avatud apteekide aktiivse kaasamise kaudu ravimitega seotud hoolduse kontekstis.
4.5Pandeemiast põhjustatud kriis on näidanud, et tervishoiutöötajatest on puudus. Komitee kordab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata nende töötingimuste, sealhulgas palga, hariduse, ümber- ja täiendusõppe ning lapsehoiuteenuse kättesaadavuse parandamisele, tagades kõrgeimad võimalikud ohutusstandardid ning kindlustades kõigile kutsealadele, sealhulgas tervishoiusektoris, võimaluse elada, liikuda ja töötada vabalt kogu ELis. Kuna 76 % ELi tervishoiutöötajatest ja 84 % ELi meditsiiniõdedest on naised, on vaja soorolle ümberkujundavat poliitikat, et kõrvaldada täistööajaga töötamise ees seisvad takistused, vähendada soolist palgalõhet, edendada töötajate hoidmist tervishoiusektoris ning toetada juurdepääsu ametialasele arengule ja juhtivatele ametikohtadele. Töötatakse välja erimenetlused, et kriitilistes olukordades oleks võimalik värvata meditsiinitöötajaid kiirelt ja turvaliselt väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest.
4.6Seoses ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistikuga aastateks 2021–2027 kiidab komitee Euroopa Komisjoni tungivat soovitust liikmesriikidele tunnistada COVID-19 kutsehaiguseks, kuid rõhutab vajadust vaadata see soovitus läbi, et hõlmata kõik töötajad, kes puutuvad nakkusega kokku ilma piisava kaitseta, sealhulgas liikuvad ja võõrtöötajad ning ohtlike töötingimuste ja ebasanitaarsete elamistingimustega hooajatöötajad.
4.7Komitee jälgib tähelepanelikult Euroopa terviseliidu rakendamist ning soovitab arvesse võtta inimtervise vahelist seost. See koostöö tõstab esile ka asjaolu, et pandeemiate piiriülese iseloomu tõttu saab tõhus ja edukas olla ainult ühtne, hästi koordineeritud tegevus, mis põhineb ühisel tunnustamisel.
4.8COVID-19 pandeemia ajal valitses Euroopas kliiniliste uuringute killustatud ja kooskõlastamata käsitlusviis. Komitee märgib, et üleeuroopaline käsitlusviis võimaldab ühtlustada kliiniliste uuringute menetlusi ja protsesse, eelkõige uute ravimikandidaatide katsetamist tõhusate ja kättesaadavate ravimeetodite leidmiseks. Siin võib lahenduseks olla ulatuslik Euroopa kliiniliste uuringute platvorm.
4.9Teadusuuringute andmete ja tervishoiuteenuste kasutamise statistika kohaselt võib COVID-19 kriis põhjustada psühholoogiliste riskide märkimisväärset kasvu, mis omakorda võib suurendada ka psühhosomaatiliste haiguste levikut. Selle uue haigestumuse nähtusega ja pikaajalise COVIDi sündroomi seni veel vähe uuritud mõjuga tuleb arvestada kõigi ELi liikmesriikide tervishoiusüsteemides.
4.10Pandeemiate ennetamine, nendeks valmistumine ja neile reageerimine on Euroopa prioriteedid. Komitee on seisukohal, et EL peaks jätkuvalt reageerima kriisile järjekindlalt ja üleilmselt, eelkõige COVAXi mehhanismi kaudu, aga ka uute ravimikandidaatide ja ravimeetodite abil, ning tugevdama ja toetama ülemaailmset terviseohutuse struktuuri. See peab samuti tugevdama ELi rolli Maailma Terviseorganisatsioonis. Et vastata eeskätt arenguriikide pakilistele vajadustele, palub komitee komisjonil juhtida Euroopa tasandil avatud arutelu ajutise TRIPS-erandi üle, mida kohaldataks COVID-19 vaktsiinide, ravi ja testide suhtes, et oleks võimalik suurendada ülemaailmset vaktsiinitootmist ja vähendada kulusid, et tagada kogu maailmas kõigi inimeste juurdepääs neile.
4.11Seoses esimeste kogemustega, mis on sõnastatud komisjoni teatises tervise kohta, leiab komitee, et on jäetud märkimata tervisehäiretega toimetulekuks vajalike sekkumiste ja teenuste kättesaadavuse ebaühtlus, vajalikul viisil keskendumata haavatavatele elanikkonnarühmadele. COVID-19 kriis on seda mitmeski mõttes ainult võimendanud. Võrdne juurdepääs teenustele ja nende kättesaadavus ei peaks olema ainult hindamiskriteerium, vaid see võib päästa elusid.
5.Sotsiaalsed ja ühiskondlikud aspektid
5.12021. aastal süvenes naiste ja meeste ebavõrdsus kogu Euroopas, eelkõige COVID-19 pandeemiaga kaasnenud naistevastase vägivalla juhtumite murettekitava sagenemise tõttu. Liikumispiirangud ja isolatsioonimeetmed on loonud soodsa keskkonna väärkohtlejate sunnipõhisele kontrollile ohvrite üle ning viinud naiste ja tüdrukute vastu suunatud füüsilise, psühholoogilise ja seksuaalse vägivalla juhtumiteni, kusjuures ohvrite juurdepääs tugiteenustele on piiratud. Seda on nimetatud nn varipandeemiaks. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma vastu tervikliku raamistiku naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla kõigi vormide ennetamiseks ja tõkestamiseks feministlikust, sootundlikust ja valdkonnaülesest perspektiivist, tagamaks et tuleviku tervishoiukriiside korral suudetakse varipandeemia ära hoida.
5.2Komitee kinnitab oma 9. juunil 2021. aastal avaldatud resolutsioonis, et praegune pandeemiaga seotud olukord Euroopas suurendab vaesust ja ebavõrdsust ning ressursid tuleks suunata sinna, kus neid enim vajatakse, et tagada kvaliteetsed töökohad, vähendada vaesust ja tõrjutust ning edendada ettevõtlust.
5.3COVID-19 pandeemia on toonud esile kriisiolukordade kõikehõlmava olemuse ja nende mõju ühiskonna kõikidele allsüsteemidele. Sellega seoses on sotsiaalpoliitika süsteemide sobivaks ja kaasavamaks muutmine eriti oluline, et aidata neid, kes on tõrjutud ja elavad eriti rasketes oludes.
5.4Komitee märgib kahetsusega ka seda, et riikide ametiasutused on oma riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel ebapiisavalt kaasanud sotsiaalsetest ettevõtetest partnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone ning liiga vähe arvestanud nende panusega. Komitee nõuab kodanikuühiskonna organisatsioonidega konsulteerimiseks siduvate tingimuste kehtestamist.
5.5Komitee toonitab, et sotsiaalne, kestlik ja konkurentsivõimeline Euroopa peab olema esmatähtis, ning samal ajal tuleks kaaluda lisaks SKPle ka võimalike uute majandusarengu näitajate kasutamist, näiteks elukvaliteet, keskkonnahoidlikkus, sotsiaalne ühtekuuluvus, tervishoid ning praeguse ja tulevaste põlvkondade üldine heaolu.
5.6Komitee nõuab tungivalt, et komisjon keskenduks põhiõigustele, eriti nendele, mis on seotud sotsiaal-majandusliku heaoluga. Erilist tähelepanu tuleks pöörata nende inimeste õigustele, väärikusele ja heaolule, kes võivad puutuda kokku ühiskondliku tõrjutusega ja kogeda mis tahes diskrimineerimist COVID-19 pandeemia ajal ja vahetult kriisi järel.
6.Majandus ja rahandus
6.1Pandeemia ajal oli näha Euroopa Liidu ja riigi tegevuse vajalikku laienemist enneolematus ulatuses, et rahaliselt aidata nii üksikettevõtteid kui ka üksikisikuid. Komitee rõhutab, et oluline on minna erakorralistelt meetmetelt üle tootlikele investeeringutele, et tagada keskpikas ja pikas perspektiivis kaasav ja kestlik taastumine ning samuti selleks, et eelarve- ja rahapoliitikale ei tekiks suur inflatsioonioht, mis võib viia stagflatsioonini.
6.2Komitee märgib, et mis tahes uute maksureformide puhul ELi või riiklikul tasandil tuleb võtta arvesse riikide majandusstruktuuri, kohalike ettevõtjate seisundit ja eelkõige nende inimeste olukorda, kes on kriisi tõttu sattunud raskesse olukorda. Sellega seoses märgib komitee vajadust analüüsida energiahindade järsust tõusust puudutatud ettevõtjate ja kodanike maksuolukorda.
6.3Komitee nõustub, et uued eelarve ja kulutuste eeskirjad peaksid aitama liikmesriikidel investeerida haridusse, teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni, tervishoidu ja avalikku taristusse tõelise ja tõhusa investeeringuna inimkapitali ning muu hulgas ka valitsuste tõhususse.
6.4Komitee kutsub komisjoni üles võimaldama ajutisi meetmeid, mida liikmesriigid võtavad täistööaja tagamiseks ja kriisiolukorrast mõjutatud majandustegevuse toetamiseks, seoses konkurentsipoliitika põhimõtetega riigiabi valdkonnas ning töötama välja avaliku ja erasektori partnerluse kavad või samalaadsed lahendused, et piirata kõikjal ühiskonnas tekkivaid riske, sh neid, mis mõjutavad erasektoris osalejaid erakorralistes kriisiolukordades.
7.Ühiskond ja tehnoloogia
7.1Komitee juhib tähelepanu tekkivale ja süvenevale hariduslõhele Euroopa Liidu kodanike seas. Nooremaid põlvkondi on pandeemia ohjeldamiseks võetud meetmed sügavalt mõjutanud. Liikmesriigid ega ELi institutsioonid ei tegele aktiivselt selle küsimusega ega haridussüsteemi reformide vajadusega. Seni ei ole esitatud süsteemseid taaste- ega päästekavasid. Komitee tunnistab siiski, et täiendus- ja ümberõpe on tulevikus inimeste hariduse ja arengu jaoks keskse tähtsusega ning digitaalsed vahendid on iga tulevase haridusmudeli oluline osa.
7.2Laialdase ja solidaarsuspõhise juurdepääsu tagamine digiteenustele on oluline ka sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks. Nagu Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) õigesti märgib, saab liikumise Euroopa ühtsemate ühiskondade poole tagada poliitikaga, milles keskendutakse kodanike majanduslikule ja sotsiaalsele integratsioonile ning pannakse rohkem rõhku digioskustele.
7.3Komitee kiidab heaks komisjoni jõupingutused riiklike meediapädevuse kampaaniate toetamiseks koostöös Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse ning meediapädevuse eksperdirühmaga, aidates seeläbi jätkuvalt kaasa võitlusele desinformatsiooniga ja ühiskondliku vastupanuvõime tugevdamisele võltsitud sisu ja vaktsineerimisvastase desinformatsiooni suhtes, mis põhjustab alusetuid hirme ja tõsist kahju. Komitee kutsub samuti üles tugevdama kriisist teavitamise protsessi, mis on parim vastumeede desinformatsioonile.
7.4COVID-19 pandeemia on toonud esile selle, kui vajalik on kavandada koolitusi olulistes meditsiinivaldkondades, nagu intensiivravi, et tulla toime hädaolukordadega. Samuti juhib see tähelepanu sellele, et hädaolukordades on tähtis oskuste ülekantavus ELi liikmesriikide vahel. Tuleks lihtsustada menetlusi meditsiinitöötajate ajutiseks üleviimiseks teise liikmesriiki ja liikuvuseks liikmesriikide vahel, samuti menetlusi, mis võimaldavad sellistes olukordades tööle võtta kolmandate riikide meditsiinitöötajaid.
8.Rahvusvahelised suhted ja demokraatlikud standardid
8.1Komitee märgib, et pandeemia on tabanud ühiskondi ja ettevõtjaid üle kogu maailma ning on süvendanud varem kasvanud geopoliitilist rivaalitsemist.
8.2Komitee pooldab jõupingutusi rahvusvahelise koostöö edendamiseks ja Euroopa tugevdamiseks rahvusvahelistes institutsioonides. Komitee juhib tähelepanu sellele, et Euroopa positsiooni ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kaasatuse nõrgenemine loob võimaluse ELi mittekuuluvatele riikidele tegutseda viisil, mis on kahjulik väärtustele, mille eest seisab Euroopa Liit. Eelkõige peame väga hoolikalt analüüsima kõiki takistusi, mis ei võimalda säilitada ELi põhiväärtusi ja ühtse turu vabadusi.
8.3Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et COVID-19 pandeemiat on sageli kasutatud ettekäändena õiguste piiramiseks ja demokraatlike standardite kahjustamiseks. Valitsused on kriisi kasutanud ka omaenda lühinägelike poliitiliste huvide edendamiseks. Komitee rõhutab, et pandeemia ohjamiseks ja ületamiseks vajalikud regulatiivsed otsused ei tohi mingil viisil mõjutada põhiõiguste ja demokraatlike väärtuste järgimist.
8.4Komitee rõhutab tungivalt vajadust vastutustundliku tõenduspõhise poliitikakujundamise ja teaduspõhiste faktide järele ning tervise ja elu kaitsmise meetmete esikohale seadmist. Samal ajal peame pandeemia või muu kriisi ajal hoolikalt järgima põhiõigusi ja demokraatlikke väärtusi, mitte neid piirama.
8.5Seoses isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumisega kordab komitee vajadust toetada üksikisikute ja ettevõtjate reisiprotokollide ühtlustamist, et säilitada kogu liidus kõrge usalduse tase ja ühtsed eeskirjad kooskõlas ühtse turu põhimõtetega. Eeskirjad peavad olema selged, toimivad ja kõikides riikides võimalikult sarnased.
Brüssel, 8. detsember 2021
Christa Schweng
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
_____________