TEN/750

Määrus alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta

ARVAMUS

Transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL“

[COM(2021) 559 final – 2021/0223 (COD)]

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Strateegiline kasutuselevõtukava täiendavate meetmetega, millega toetatakse alternatiivkütuste taristu kiiret kasutuselevõttu““

[COM(2021) 560 final]

Kontakt	ten@eesc.europa.eu
Administraator	António Ribeiro Pereira
Dokumendi kuupäev	16/11/2021

Raportöör: John Comer

Konsulteerimistaotlused	Euroopa Liidu Nõukogu, 30/07/2021 Euroopa Parlament, 13/09/2021 Euroopa Komisjon, 13/09/2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 90–91 ning artiklid 170–171 ja artikkel 304
Vastutav sektsioon	transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	09/11/2021
Vastuvõtmine täiskogus	DD/MM/YYYY
Täiskogu istungjärk nr	…
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	.../.../...

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks ettepaneku võtta vastu määrus alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta.

1.2Akutoitega elektrisõidukid näivad olevat enamiku tootjate eelistatud valik autotranspordiks. Liitiumi puudus (tõenäoliselt lühiajaline) ja liitiumi hinnatõus tekitavad probleeme akutoitega elektrisõidukite kiirel kasutuselevõtul. Võimalus jätkata teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendust võib aga aidata neid praegusi probleeme leevendada.

1.3Suuri liitiumivarusid on kogu maailmas. Suurimad teadaolevad liitiumivarud on Tšiilil, talle järgnevad Austraalia ja Hiina. Praeguse pingelise tarneolukorra leevendamiseks on vaja investeerida uutesse kaevandustesse. Kaevandamisega on seotud keskkonnaprobleemid, eelkõige suur veevajadus ja võimalik mürgiste kemikaalidega saastumine. ELis on võimalik liitiumi kaevandada Portugalis eeldusel, et keskkonnaküsimused on lahendatavad. Vt CCMI arvamus CCMI/177.

1.4Alternatiivkütuste taristu ulatuslik kasutuselevõtt kogu ELis on hädavajalik ning investorites tuleb äratada usaldust alternatiivkütuste taristu rajamiseks. Avaliku sektori asutused peavad tagama vajaduse korral alternatiivkütuste ja laadimisjaamade kättesaadavuse, eelkõige piirkondades, kus selliste rajatiste pakkumine ei ole veel majanduslikult tasuv.

1.5Komitee juhib tähelepanu olulisele rollile, mis on taastuvatel energiaallikatel, sh biokütustel kohe kättesaadava ja mõistliku hinnaga lahendusena eelkõige raskeveokite ja pikamaa maanteekaubaveo puhul. Tähelepanu tuleb pöörata kõigi alternatiivsete ja taastuvkütuste kasvuhoonegaaside jalajäljele.

1.6Elektrivõrgu uuendamine peab olema esmane prioriteet, et hõlbustada kiirlaadimisjaamade kasutuselevõttu ning vesiniku ja muude alternatiivkütuste tootmist. Lisaks on vaja paigaldada kahesuunalised nutiarvestid, mis võimaldavad elektrit mõlemas suunas edastada. Planeerimis- ja regulatiivsed nõuded tuleb läbi vaadata, et vältida viivitusi võrgu uuendamisel.

1.7Transpordi CO2 heite vähendamine on suurel määral seotud taastuvenergia tootmise kiire kasvuga. Komitee soovitab suurendada investeeringuid taastuvenergiasse.

1.8Tarvis on toetada tohutuid avaliku sektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ja tehnoloogiasse, et tõhustada akusid, eelkõige nende suurust, võimsust ning kasutusiga. Kui teadusuuringute tulemusel on võimalik vähendada sõidukite akude liitiumivajadust, vähendaks see meie sõltuvust vähestest ülemaailmsetest liitiumivarudest, mis tulevad kolmandatest riikidest. See suurendaks ELi võimet hakata transpordis kiiresti kasutama taastuvenergiat, mis tooks kaasa kestliku liikuvuse. Samuti on kiireloomuliselt vaja teadus- ja arendustegevust ning tehnoloogiaarendust, et hinnata ja edendada kõiki võimalikke alternatiivkütuseid ning kaaluda kõiki transpordiliike. Ei oleks mõistlik sõltuda ainult ühest süsteemist. Eelkõige tuleks uurida saastevaba vesiniku potentsiaali.

1.9Enamikku tarbijaid saab veenda akutoitega elektrisõidukeid ostma alles siis, kui nad on kindlad, et on olemas piisav laadimistaristu. Isegi tarbijad, kes sõidavad harva pikki sõite, peavad olema kindlad, et saavad vajadusel akutoitega elektrisõidukitega pikki vahemaid läbida. Seetõttu on käesolev määrus väga tähtis ja seda tuleks täielikult rakendada kogu ELis.

1.10Komitee rõhutab, kui oluline on, et taristu oleks kogu ELis igati ja täielikult koostalitlusvõimeline. Meil ei tohi tekkida olukord, kus juhid peavad oma autos kaasas kandma eri adaptereid, et erinevates liikmesriikides alternatiivkütuste taristut kasutada.

1.11Lepinguvabade maksete puhul ei ole QR-kood (ruutkood) ELis laialdaselt kasutatav maksesüsteem, kuigi komisjon seda artikli 5 lõikes 2 väidab. Komitee on seisukohal, et selle võimaluse kasutamisel tekib paljudel kasutajarühmadel probleeme ligipääsetavusega. Komitee on vastu olukorrale, kus QR-koodi kasutamine on ainus lepinguvaba makseviis. Kõikide lepinguvabade maksete jaoks peavad olema saadaval maksekaardilugejad.

1.12Komitee soovitab moodustada sõltumatu eksperdirühma, kes kontrolliks eri transpordiliikides kasutatavate kütuste tegelikku kasvuhoonegaaside heidet.

2.Komisjoni ettepaneku kokkuvõte

2.1ELi kodanike majanduslik ja sotsiaalne heaolu sõltub tõhusast ja tulemuslikust liikuvussüsteemist kogu ELis.

2.2Transport eraldab umbes 25 % ELi kasvuhoonegaaside heidetest ja mõjutab tõsiselt ka linnakeskuste õhukvaliteeti.

2.3Komisjon võttis 2019. aasta detsembris vastu teatise „Euroopa roheline kokkulepe“, milles nõutakse transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside heidete 90 % vähendamist 2050. aastaks, püüdes samal ajal saavutada ka nullsaaste eesmärki. Komisjon võttis 2020. aasta septembris vastu ettepaneku Euroopa kliimamääruse kohta, et vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55 % – pakett „Eesmärk 55“.

2.4Komisjon võttis 2020. aasta detsembris vastu teatise „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia“. Strateegiaga luuakse alus ELi transpordi muutmiseks, et saavutada arukas ja kestlik tulevik.

2.5Arvamuses käsitletava ettepanekuga luuakse uus määrus alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL.

2.6Direktiiv 2014/94/EL jõustus 2014. aastal. Alternatiivkütuste taristu direktiiv on ühine meetmete raamistik alternatiivkütuste taristu kasutusele võtmiseks, et hõlbustada transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside heidete vähendamist. Sellega kehtestatakse miinimumnõuded alternatiivkütuste taristu loomiseks, sealhulgas elektrisõidukite laadimisjaamad ning maagaasi (veeldatud maagaasi ja surumaagaasi) ja vesiniku tankimispunktid, mida tuleb rakendada mittesiduvate riiklike poliitikaraamistike abil. Selle strateegia eesmärk on võimaldada kõikide transpordiliikide piiriülest liiklust TEN-T võrkudes.

2.7Hiljutises aruandes direktiivi kohaldamise kohta märkis komisjon teatavaid edusamme rakendamisel, kuid jõudis järeldusele, et kogu ELis puudub terviklik ja laiaulatuslik alternatiivkütuste taristu võrk.

2.8Komisjon viis läbi käesoleva direktiivi järelhindamise. Hindamise käigus leiti, et direktiiv ei ole hästi kohandatud kõrgemate 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks.

2.9See kavandatav määrus on osa üldisest omavahel seotud poliitikameetmete kogumist paketi „Eesmärk 55“ raames, milles sätestatakse kõikides sektorites vajalikud meetmed, et saavutada 2030. aastaks kliimaeesmärk.

2.10Kavandatava määruse erieesmärgid on järgmised:

2.10.1tagada alternatiivkütuste minimaalne taristu, et võimaldada kõikides transpordiliikides ja kõikides liikmesriikides alternatiivkütust kasutavaid sõidukeid;

2.10.2tagada taristu täielik koostalitlusvõime;

2.10.3tagada täielik kasutajateave ja kõik võimalikud maksevõimalused.

2.11Komisjon usub, et ainult ühise Euroopa õigusraamistikuga on võimalik saavutada sidusalt ja järjekindlalt transpordisektori CO2 heite vähendamise eesmärgid kõikides transpordiliikides ning kõikides liikmesriikides.

2.12Pärast ulatusliku mõjuhinnangu aruande koostamist otsustas komisjon vastu võtta 2. poliitikavariandi. Selle valikuga pakuti välja kergsõidukite elektrilaadimispunktide kohustuslikud sõidukipargipõhised eesmärgid ja kehtestati vahemaapõhised eesmärgid kõikidele TEN‑T võrgu maanteesõidukitele, sealhulgas raskeveokite taristu linnatranspordisõlmede jaoks. Samuti on esitatud üksikasjalikud sätted TEN-T põhivõrgu sadamate ja lennujaamade kohta, kuid kohustuslikke eesmärke ei ole kehtestatud. See näeb ette maksevõimaluste, füüsiliste- ja suhtlusnõuete ning tarbija õiguste suuremat ühtlustamist. See tugevdaks hindade läbipaistvust ja kasutajateavet ning hõlmaks laadimisjaamade ja tanklate märgistamist.

2.13Määrust peeti parimaks võimaluseks soovitud eesmärkide saavutamiseks kõikides ELi liikmesriikides.

2.14Liikmesriigid peavad vastu võtma muudetud riikliku poliitikaraamistiku, et arendada alternatiivsete kütuste turgu transpordisektoris ja kasutada asjakohast taristut kooskõlas tugevdatud sätete ja kohustuslike eesmärkidega. Samuti sisaldab see sätteid strateegia väljatöötamise kohta alternatiivkütuste kasutamiseks muudes transpordiliikides, kus puuduvad kohustuslikud nõuded.

2.15Liikmesriigid annavad komisjonile korrapäraselt aru. Komisjon jälgib iga liikmesriigi edusamme ja annab nende kohta aru.

2.16Määruses on sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama teatavate merelaevade ning ka siseveelaevade jaoks minimaalse kaldaäärse elektritoite paigaldamise, kuid ette on nähtud teatud erandid.

2.17TEN-T põhi- ja üldvõrgu lennujaamades on kehtestatud elektriga varustamise miinimumnõuded kõikidele seisvatele õhusõidukitele.

2.18Artiklis 3 sätestatakse eesmärgid kergsõidukite laadimistaristu jaoks.

2.19Artiklis 4 sätestatakse eesmärgid raskesõidukite laadimistaristu jaoks.

2.20Vesinikutankimistaristu eesmärgid on esitatud artiklis 6.

2.21TEN-T põhivõrgu ääres on 2025. aasta jaanuariks ette nähtud piisav arv üldkasutatavaid veeldatud maagaasi tanklaid piirkondades, kus on nõudlus.

2.22Meresadamate ja siseveesadamate kaldalt tuleva elektri eesmärgid on sätestatud artiklites 9 ja 10.

2.23Meresadamates veeldatud maagaasiga varustamise eesmärgid on sätestatud artiklis 11.

2.24Seisvate õhusõidukite elektriga varustamise eesmärgid on sätestatud artiklis 12.

2.25Ettepaneku artikli 5 lõike 2 punktis a teeb komisjon ettepaneku, et väikese energiatarbega laadimisjaamad oleksid varustatud ELis laialdaselt kasutatava maksevahendiga, et tarbijad saaksid maksta lepinguvabalt. See maksevahend võib olla 1) maksekaardilugeja 2) kontaktivaba kaardilugeja või 3) maksetehingut võimaldav ruutkood (QR-kood).

2.26Komisjoni teatises (COM (2021) 560 final) esitatakse strateegiline kasutuselevõtukava täiendavate meetmete kohta, et toetada alternatiivkütuste taristu kiiret kasutuselevõttu.

2.27Euroopa ühendamise rahastu aastateks 2021–2027 (CEF II) käsitleb kliimamuutusi. Selleks loob CEF II alternatiivkütuste rahastu, et rahastada alternatiivkütuste taristut, kombineerides Euroopa ühendamise rahastu toetused ja finantseerimisasutuste rahastuse, et saavutada investeeringule suurem mõju.

2.28Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond on kättesaadavad, et toetada investeeringuid alternatiivkütuste taristuga seotud uurimistegevusse, innovatsiooni ja arendamisse vähem arenenud liikmesriikides ja piirkondades.

2.29Komisjon märgib, et nüüd on vaja tulemuslikku ja tõhusat piiriülest ning valdkondadeülest koostööd kõigi avaliku ja erasektori sidusrühmade vahel, et arendada avatud, läbipaistev ja koostalitlev taristu, millel on sujuvalt toimivad taristuteenused.

3.Üldised märkused

3.1Transpordisektor moodustab 22,3 % ELi kasvuhoonegaaside koguheitest ning maanteetransport 21 % kasvuhoonegaaside heitest. Sõiduautod tekitavad ELi kasvuhoonegaaside heitest 12,8 %, kaubikud 2,5 % ning rasked kaubaveokid ja bussid 5,6 % (allikas: Euroopa Keskkonnaamet 2017, välja arvatud rahvusvahelise- ja meretranspordi heited). Euroopa Komisjoni 2018. aasta aruande kohaselt ELi transpordisektori heitkogused kasvasid, olles 1990. aastal 14,8 % ja 2018. aastal 24,6 %, Transpordisektori kiire CO2 heite vähendamine on Euroopa rohelises kokkuleppes seatud eesmärkide saavutamiseks hädavajalik. Komitee pooldab seda määrust kui positiivset sammu transpordi CO2 heite vähendamisel. On oluline, et kõigi transporditeenuste kvaliteet säiliks kogu CO2 heite vähendamise protsessi vältel.

3.2On hädavajalik, et taastuvenergia tootmine suureneks kiiresti, et vähendada kasvuhoonegaaside heiteid, mis tekivad elektrisõidukite laadimisest ning heiteta ja vähese heitega alternatiivkütuste tootmisest.

3.3Elektrisõidukite ulatuslik kasutuselevõtt nõuab aja jooksul elektritootmise suurendamist ja elektrivõrgu uuendamist, et võimaldada kiiret laadimist, eelkõige akutoitega elektriveokite puhul.

3.4Määruses mainitakse vajadust kahesuunaliste nutiarvestite süsteemide järele, mis võimaldavad elektrienergiat edastada mõlemas suunas: elektrivõrgust sõidukisse ja sõidukist võrku. Seda tuleb oluliselt laiendada, et aidata lahendada pakkumise puudujääki elektrienergia tippkoormuse ajal.

3.5Vaja on luua mitmeid nutikaid elektrisüsteeme, et hõlbustada järgmist:

3.5.1Sõidukid on vooluvõrku ühendatud ja ei hakka laadima enne, kui signaal on võrgust vastu võetud ning laadimine võib olla odavam, kuna ei ole elektrienergia tipptarbimisaeg.

3.5.2Sõiduki jaotusvõrgu tehnoloogia, mida nimetatakse V2G-süsteemiks, võimaldaks päeva jooksul laadivatel sõidukitel võtta üleliigset taastuvenergiat ning tippkoormuse ajal tagastaks elektrisõiduk osa sellest salvestatud energiast võrgule. Kui nõudlus langeb, laaditakse elektrisõiduk uuesti. See sobiks eelkõige koolibussidele ja muudele sõidukitele, mis seisavad pikka aega jõude. See peaks olema tarnijale rahaliselt kasulik.

3.6Komitee kiidab heaks alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks seatud eesmärgid. See tekitab usaldust nii alternatiivkütuste investorites kui ka potentsiaalsetes heiteta ja vähese heitega sõidukite ostjates. Alternatiivkütused ja taastuvad energiaallikad, sealhulgas kestlikud biokütused, on raskeveokite jaoks üliolulised, eelkõige pikamaa maanteekaubaveo puhul.

3.7Poliitikameetmed peavad tagama, et laadimispunktides välditakse pikki järjekordi ning ei oleks aeglaseid laadimispunkte, et tarbijad saaksid laadimissüsteemi usaldada.

3.8Rohelise kokkuleppe raames märkis komisjon, et 2025. aastaks oleks ELis vaja miljon avalikku laadimisjaama ja tanklat ning komisjoni eesmärk on, et 2030. aastaks oleks 30 miljonit heiteta sõidukit. Need on väga kaugeleulatuvad eesmärgid ning nende saavutamiseks on vaja liikmesriikide valitsuste ja komisjoni suurt otsustavust ning avalikkuse osalust.

3.9Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb kõrvaldada mitmesugused tõkked:

3.9.1ebaproportsionaalsete planeerimisnõuete kõrvaldamine, arvestades vajaliku laadimis- ja tankimistaristu suurust ning ulatust;

3.9.2planeerimisseaduste tagamine, mis võimaldab vesiniku tootmist kohapeal;

3.9.3elektrivõrguga ühendamise aegade vähendamine;

3.9.4elektrivõrgu uuendamise kiirplaneeringute ettevalmistamine.

3.10Lennu- ja merereiside CO2 heite vähendamine nõuab rohkem sihiteadlikkust ning otsustavamaid jõupingutusi, et lisaks kõige sobivamate alternatiivkütuste pakkumisele arendataks edasi teadus- ja arendustegevust.

4.Erimärkused

4.1Liitium on oluline muldmetall ja hädavajalik tooraine kaasaegsete akude jaoks. Benchmark Mineral Intelligence’i (BMI) turuanalüüs ennustab suurt liitiumipuudust alates 2022. aastast, vahendab Reuters. See võib põhjustada elektrisõidukite tootmise aeglustumist. Lukasz Bednarski väidab oma uues raamatus „Lithium“ („Liitium“, kirjastus Hurst), et liitium on 21. sajandi tööstusmajanduses sama oluline kui nafta 20. sajandil. Seepärast on vaja uurida ja edendada muid vähese heitega ja heiteta kütuseid, et pakkuda tarbijatele valikuvõimalusi ja hõlbustada transpordi kasvuhoonegaaside heite võimalikult kiiret vähendamist.

4.2On vaja uurida ja edendada hübriid- ja pistikühendusega hübriidsõidukeid, sünteetilist kütust ja vesinikkütusega sõidukeid, et leida nende potentsiaal vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet nii kiiresti kui võimalik.

4.3Sisepõlemismootor on veel mõnda aega kasutusel. Sellega seoses tuleb uurida ja edendada sünteetilise kütuse potentsiaali. Sünteetilist kütust saab kasutada sisepõlemismootoris ja pistikühendusega hübriidsõidukites ning tankimiseks saab kasutada olemasolevat tanklate võrku.

4.4Komitee juhib tähelepanu olulisele rollile, mis on taastuvatel energiaallikatel, sh biokütustel kohe kättesaadava ja mõistliku hinnaga lahendusena eelkõige raskeveokite ja pikamaa maanteekaubaveo puhul. Tähelepanu tuleb pöörata biokütuste tootmise kasvuhoonegaaside jalajäljele sama moodi, nagu näiteks elektrisõidukitele tarnitava elektri puhul ja vesiniku tootmisel.

4.5Biokütuste CO2 jalajälg on sõidukis kasutamisel väiksem kui fossiilkütustel. Probleem on biokütuste tootmisprotsess, mis võib põhjustada märkimisväärset kasvuhoonegaaside heidet ja millel võib olla kahjulik mõju maakasutusele, eriti kui see toob kaasa metsade hävitamise. Näiteks ei ole palmiõli kasutamine kestlik. Seetõttu tuleks eelistada jääkpuidu kasutamist.

4.6Komitee soovitab edendada biokütuseid, mille kasvuhoonegaaside heited on kõige väiksemad nii tootmise ajal kui ka transpordis.

4.7Maapiirkonnad sõltuvad ühistranspordi puudumise tõttu rohkem autotranspordist kui linnapiirkonnad. Maapiirkonna asulad on üldiselt väga hajutatud, nii et paljudes sellistes piirkondades ei ole võimalik pakkuda ulatuslikku ühistranspordisüsteemi. Elujõulise alternatiivse transpordivahendi puudumisel saavad maapiirkondade elanikud bensiini ja diislikütuse kõrgete CO2-maksude tõttu palju kahju. Euroopa Tarbijaliitude Amet (BEUC) märkis oma 2021. aasta aprillis avaldatud aruandes, et maapiirkondades elavate suure läbisõiduga juhtide jaoks toob üleminek akutoitega elektrisõidukitele käegakatsutavat kasu, eriti kui akutoitega elektrisõiduki omanik kasutab kohapeal toodetud taastuvelektrit. Euroopa Tarbijaliitude Ameti seisukoht on kasulik tingimusel, et väga kõrgete paigalduskulude tõttu antaks elanikele toetust.

4.8Oluline on edendada alternatiivkütuste taristut, mis hõlmab maapiirkondi. Peame edendama elektrisõidukite kasutuselevõttu ning lisaks ka olemasoleva sõidukipargi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist, edendades säästvaid biokütuseid, sünteetilist kütust, hübriidsõidukeid ja pistikühendusega hübriidsõidukeid. Samuti tuleb suurendada saastevaba vesiniku potentsiaali.

 

4.9Raskeveokite transpordi valdkonnas tuleb teha tõeliselt otsustavaid jõupingutusi alternatiivkütuste taristu väljaarendamise nimel. Umbes 98 % ELi 27 liikmesriigi veoautodest töötab diislikütusega. Siiani on rohkem rõhutatud kergsõidukeid kui raskeveokeid.

4.10Akutoitega elektriveokite ning hübriid- ja pistikühendusega hübriidveokite kasutuselevõtmine peab märkimisväärselt laienema. Seda saab teha ainult siis, kui igas liikmesriigis on sõidukit võimalik piisavalt laadida. Et sõiduparki asjakohaselt uuendada, on vaja ka piisavat rahastamist.

4.11Veoautod vajavad suure võimsusega kiiret laadimist depoodes ja maanteeäärsetes laadimisjaamades. Võimalus broneerida eelnevalt koht laadimisjaamas oleks väga kasulik. Katsetatud on laadijaid kuni 350 kW, kuid laadimisaegade lühendamiseks tuleb välja töötada kuni 1 MW laadijad.

4.12Elektrivõrk tuleb eelnevalt ette valmistada, et see vastaks veoautode kiireks laadimiseks vajalikule suurele energiavajadusele.

4.13Vesinikku peetakse paljutõotavaks kaugvedude jaoks. Komitee väljendab heameelt vesinikutanklate rajamiseks seatud eesmärkide üle. Pikaajaline eesmärk peab olema pigem saastevaba vesinik kui CO2 sidumisega fossiilkütustepõhine vesinik. Metaanist toodetud vesiniku puhul tuleks arvesse võtta metaani suurt leket kogu kaevandamis- ja transpordiahelas.

4.14Vesinikku saab kasutada ka kütuseks väikeste kohandustega sisepõlemismootoriga sõidukites. Selle ettepaneku edendamiseks on vaja täiendavaid teadusuuringuid.

4.15Komitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku standardida vesiniku rõhk 700 baarile. Vesiniku energiatihedus on väike, seega on vaja ladustamiseks palju suuremat mahutit.

4.16Ideaalne oleks võimaluse korral vesiniku tootmine kohapeal. Sellise arengu kavandamist takistavaid asjaolusid tuleb uurida, võttes nõuetekohaselt arvesse vesinikuga tegelemisel vajalikke kõrgemaid tervishoiu- ja ohutusmeetmeid.

4.17Vesinikku saab tarnida veoautode ja torujuhtmetega. Madala energiatiheduse tõttu nõuaks veoautodega tarnimine palju rohkem veokireise kui bensiini ja diislikütuse tarnimine.

4.18On vaja moodustada sõltumatu eksperdirühm, et määrata kindlaks eri alternatiivkütustega seotud kasvuhoonegaaside heited. Me ei saa olla kindlad, et tootjate väited kasvuhoonegaaside heidete kohta on täpsed, mistõttu on vaja sõltumatut eksperthinnangut.

4.19Alternatiivkütuste taristu kiire kasutuselevõtt nõuab märkimisväärset eelrahastamist, et süsteem muutuks laadimisjaamade ja tanklate investorite jaoks majanduslikult elujõuliseks.

Brüssel, 9. november 2021

Baiba Miltoviča
transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni esimees

_____________