ECO/558

Äriühingute maksustamine 21. sajandil

ARVAMUS

Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Äriühingute maksustamine 21. sajandil““
[COM(2021) 251 final]

Kontakt	eco@eesc.europa.eu
Administraator	Jüri Soosaar
Dokumendi kuupäev	08/02/2022

Raportöör: Krister ANDERSSON

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 01/07/2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 32 lõige 1
Vastutav sektsioon	Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	08/02/2022
Vastuvõtmine täiskogus	DD/MM/YYYY
Täiskogu istungjärk nr	…
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	…/…/…

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt komisjoni kauaoodatud algatuse üle äriühingute maksustamise strateegia kohta 21. sajandil. Komitee toetab kindlalt ja väärtustab asjaolu, et komisjon ühtlustab oma tööd rahvusvaheliste arutelude ja kokkulepetega.

1.2Komitee rõhutab vajadust hõlbustada piiriüleseid investeeringuid ja vähendada ettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud kulusid, muutes samal ajal Euroopa majanduse rohelisemaks ja digitaalsemaks.

1.3Komitee innustab komisjoni jätkama oma õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskava, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat 1 , võttes arvesse komitee arvamust õiglase ja lihtsa maksustamise paketi kohta 2 .

1.4Komitee väljendab heameelt selle üle, et G20 rahandusministrid toetasid kokkulepet, mille allkirjastasid 8. oktoobril 2021. aastal 136 riiki 140-st, kes on osa kaasavast raamistikust, mille eesmärk on saavutada ülemaailmne ja konsensusel põhinev pakettlahendus selle kohta, kuidas jaotada maksustamisõigused riikide vahel. Samal ajal rõhutab komitee selliste kaugeleulatuvate eesmärkide keerukuse mõju ning kutsub üles paketi 1. ja 2. samba ühtsele ning ülemaailmselt kooskõlastatud ja koordineeritud rakendamisele.

1.5Komitee rõhutab, et maksustamispaketti on tarvis samaaegselt rakendada nii ELis kui ka suuremates kaubanduspartnerriikides. Kui 1. sammast ei rakendata samal ajal Ameerika Ühendriikides ja teistes suuremates kaubanduspartnerluse riikides, võivad Euroopa ettevõtjad sattuda ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

1.6Komitee toonitab, kui oluline on, et Euroopas kehtiksid 2. samba ja äriühingute minimaalse tegeliku maksustamise suhtes täpselt samad eeskirjad, nagu on kokku lepitud keerukates eeskirjades, mis töötati välja ülemaailmse kokkuleppe raames. Seepärast peaksid liikmesriigid enne direktiivi vastuvõtmist tagama piisava aja, mil lõplik kokkulepitud tekst on kättesaadav.

1.7Tegeliku maksumäära arvutamise eesmärk on teha kindlaks, kas konkreetse hargmaiste ettevõtete kontserni tegelik maksumäär on asjakohases jurisdiktsioonis kõrgem või madalam minimaalsest maksumäärast. Komitee rõhutab, et tegelike maksumäärade arvutamise nõuded peavad halduskulude suurenemise vältimiseks järgima kokkulepitud ülemaailmset lähenemisviisi.

1.8Komitee toetab komisjoni algatust anda liikmesriikidele soovitus kahjumi mahaarvamise lubamiseks kahjumi tagasikandmise teel.

1.9Komitee toetab komisjoni võitluses rahapesule suunatud varifirmade kuritahtliku kasutamise, üksikisikute ja äriühingute agressiivse maksuplaneerimise ning maksudest kõrvalehoidmise vastu. Komitee ootab huviga oma seisukoha avaldamist konkreetse ettepaneku kohta, milles käsitletakse varifirmade kuritarvitamist.

1.10Komitee väljendab heameelt komisjoni algatuse üle luua laenu teel rahastamise sooduskohtlemise vähendamiseks ettenähtud kompensatsioon. Investeeringud uude rohelisemasse tehnoloogiasse on investorite jaoks seotud suurte riskidega. Sellistes olukordades on omakapitali kaudu rahastamine eriti oluline ning käsitleda tuleb maksusüsteemidele omast omakapitali kaudu rahastamise vastu suunatud praegust kallutatust.

1.11Komitee tervitab ettepanekut „Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik“ (BEFIT) kui ühtse äriühingu tulumaksu eeskirja ning ootab huviga üksikasjaliku ettepanekuga tutvumist.

1.12Komitee julgustab komisjoni käsitlema kaugtööga seotud piiriüleseid olukordi äriühingute maksustamise strateegia lahutamatu osana.

1.13Teine valdkond, mis vajab läbivaatamist, on käibemaksu kohaldamisala. Väljajätmised ja lüngad põhjustavad liigset keerukust ning toovad kaasa ebavõrdsed tingimused ja saamata jäänud maksutulu. Komitee innustab komisjoni läbi vaatama käibemaksusüsteemi kohaldamisala.

2.Komisjoni ettepanek

2.1Komisjoni teatise „Äriühingute maksustamine 21. sajandil“ eesmärk on käsitleda mitmeid tõsisemaid probleeme, mis on aastate jooksul ja COVID-19 pandeemiast lähtuvalt tekkinud.

2.2EL vajab tugevat, tõhusat ja õiglast maksustamise raamistikku, mis vastab avaliku sektori rahastamisvajadustele ja toetab samal ajal majanduse taastamist ning rohe- ja digipööret, luues keskkonna, mis hoogustab õiglast, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, kuid samuti investeeringuid, et töövõimalused saaksid realiseeruda.

2.3Eeldatakse, et maksustamine aitab kaasa laiematele ELi poliitikameetmetele, näiteks Euroopa roheline kokkulepe, komisjoni digitaalarengu tegevuskava, Euroopa uus tööstusstrateegia ja kapitaliturgude liit. Maksustamine peab samuti hõlbustama digipööret, aidates luua keskkonna, kus digiettevõtjad saaksid jõudsalt areneda.

2.4Komisjoni teatises võetakse piisaval määral arvesse maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti tulemusi ning käsitletakse rahvusvahelise äriühingu tulumaksu raamistiku reformi, mida G20 volitusel juhib OECD. Reformipakett koosneb kahest sambast. 1. samba eesmärk on kohandada rahvusvahelised maksueeskirjad uute ärimudelitega, mis võimaldavad ettevõtjatel tegeleda äritegevusega ilma füüsilise kohaloluta 3 .

2.52. samba abil vähendatakse omakorda maksukonkurentsi, kehtestades äriühingu tulumaksu minimaalseks tegelikuks määraks 15 % 4 .

2.6Pärast mitmepoolse konventsiooni raames kokkulepete saavutamist muudetakse paketi kohaldamine kohustuslikuks ja komisjon esitab direktiivi selle rakendamiseks ELis.

2.7Komisjon esitab samuti uue ettepaneku ELi residentidest ja 2. samba kohaldamisalasse kuuluvate suurte äriühingute tulumaksu tegeliku määra iga-aastaseks avaldamiseks, kasutades 2. samba arvutuste jaoks kokku lepitud metoodikat.

2.8EL kavatseb osana oma läbipaistvuskavast ka edaspidi võidelda varifirmade kuritahtliku kasutamise vastu maksueesmärkidel – st ettevõtjad, kellel puudub sisuline kohaolu ja tegelik majandustegevus või need on minimaalsed – uue seadusandliku algatuse abil, mille eesmärk on ennetada üksikisikute ja äriühingute agressiivset maksuplaneerimist, maksudest kõrvalehoidmist ja rahapesu.

2.9Komisjoni strateegias käsitletakse ka äriühingute maksustamisel esinevat laenuvahenditega rahastamise sooduskohtlemise probleemi, parandades omakapitali kaudu rahastatavate investeeringute ebasoodsat olukorda laenu teel rahastamise sooduskohtlemise vähendamiseks ettenähtud kompensatsioonisüsteemi abil, mis on loodud uue omakapitali kaudu rahastamise jaoks.

2.10Pärast uue siseturu tugevdamise ettepaneku esitamist võtab komisjon tagasi oma menetluses olevad ettepanekud äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) 5 kohta. Sellest saab Euroopa äriühingu tulumaksu uus raamistik („Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik“ ehk BEFIT).

2.11BEFITi ettepanek tugineb 1. ja 2. sambale. Komisjon hakkab kõnealuse ettepaneku koostamisel tegema tihedat koostööd liikmesriikidega, võttes arvesse ka Euroopa Parlamendi seisukohti ning konsulteerides ettevõtlussektori ja kodanikuühiskonna rühmadega.

2.12Komisjoni strateegia sisaldab soovitust liikmesriikidele kahjumi mahaarvamise lubamiseks kahjumi tagasikandmise teel, eesmärgiga parandada kogu liidus võrdseid tingimusi ettevõtjate jaoks. Soovitus kehtib 2020. ja 2021. eelarveaasta kohta.

3.Üldised märkused

3.1Komitee väljendab heameelt komisjoni kauaoodatud algatuse üle äriühingute maksustamise strateegia kohta 21. sajandil. Komitee toetab kindlalt ja väärtustab asjaolu, et komisjon ühtlustab oma tööd rahvusvaheliste arutelude ja kokkulepetega.

3.2Komitee toetab komisjoni eesmärki, et maksustamise tegevuskava aitaks saavutada üldeesmärki, milleks on võimaldada õiglast ja kestlikku majanduskasvu, toetades ELi laiemaid poliitikameetmeid, näiteks Euroopa roheline kokkulepe, komisjoni digitaalarengu tegevuskava, Euroopa uus tööstusstrateegia ja kapitaliturgude liit.

3.3Komitee rõhutab piiriüleste investeeringute hõlbustamise ja ettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud kulude vähendamise vajadust, muutes samal ajal Euroopa majanduse rohelisemaks ja digitaalsemaks.

3.4Komitee väljendab muret maksutulupuudujäägi pärast, olenemata asjaolust, et äriühingu tulumaksust saadav tulu on SKP suhtes olnud ELis ja OECD riikides viimasel kümnendil stabiilne või isegi kasvanud.

3.5Komitee jagab komisjoni seisukohta, et valitsused on kehtestanud mitmesuguseid maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastaseid meetmeid ning et need meetmed on muutnud olemasoleva keeruka süsteemi veelgi keerulisemaks. Komitee kutsub üles looma tugevat, tõhusat ja õiglast maksustamise raamistikku, milles käsitletakse peamisi stiimuleid, mis on seotud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega seotud käitumisega.

3.6Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles hindama viimase kuue aasta jooksul rakendatud mitmete maksustamise vältimise vastaste õigusaktide mõju.

3.7Komitee julgustab komisjoni jätkama oma õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskavaga, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat 6 , võttes arvesse komitee arvamust õiglase ja lihtsa maksustamise paketi kohta 7 . Komitee peab oluliseks Euroopa majanduse tootlikkuse tõstmist vähemalt konkureerivate riikide tasemele. Maksud on ainult üks tootlikkust mõjutavatest teguritest, kuid see on tähis tegur 8 .

4.Konkreetsed märkused

4.1Komitee väljendab heameelt selle üle, et G20 rahandusministrid toetasid kokkulepet, mille allkirjastasid 8. oktoobril 2021. aastal 136 riiki 140-st, osana kaasavast raamistikust, mille eesmärk on saavutada ülemaailmne ja konsensusel põhinev pakettlahendus selle kohta, kuidas jaotada maksustamisõigused riikide vahel 9 . Samal ajal rõhutab komitee selliste kaugeleulatuvate eesmärkidega seotud keerukuse mõju, kutsudes üles 1. ja 2. samba ühtsele ning ülemaailmselt kooskõlastatud ja koordineeritud rakendamisele. Seda silmas pidades tuleb ELi ettepanekutes arvestada liidu õiguse eripära, nagu asutamisvabadus ja mittediskrimineerimine.

4.2Komitee märgib, et üksikasjaliku kokkuleppe saavutamise jaoks on vaja palju rohkem tööd teha. On ülimalt tähtis, et kokkulepped sõlmitaks paljude tehniliste aspektide kohta. Kui eeskirju rakendatakse ELi tasandil, ei tohi ettevõtjad, mille peakorterid asuvad ELis, olla ebasoodsas konkurentsiolukorras võrreldes teistes suuremates jurisdiktsioonides asuvate samaväärsete konkurentidega 10 .

4.3Komitee rõhutab, et maksustamispaketti on tarvis ühel ajal rakendada nii ELis kui ka suuremates kaubanduspartnerluse riikides. Kui 1. sammast ei rakendata samal ajal Ameerika Ühendriikides ja teistes suuremates kaubanduspartnerriikides, võivad Euroopa ettevõtjad sattuda ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Seepärast on vaja kaubanduspartneritega kooskõlastada nii mitmepoolse konventsiooni elluviimine kui ka kasutamine.

4.4Komitee rõhutab, kui oluline on lepingute ülevõtmine ja see, et 2. samba direktiivi ja minimaalse tegeliku äriühingu tulumaksu suhtes kehtisid täpselt samad eeskirjad, nagu on kokku lepitud keerukates eeskirjades, mis töötati välja ülemaailmse kokkuleppe raames. Seepärast peaksid liikmesriigid enne direktiivi vastuvõtmist tagama piisava aja, mil lõplik kokkulepitud tekst on kättesaadav 11 .

4.5Komitee toetab komisjoni algatust anda liikmesriikidele soovitus kahjumi mahaarvamise lubamiseks kahjumi tagasikandmise teel. Sellised eeskirjad on aga olulised mitte üksnes pandeemiaolukorras, vaid ka tavaolukorras. Ettevõtja puhaskasum aja jooksul peaks olema maksustatav äriühingu tulumaksuga.

4.6Komitee toetab komisjoni võitluses rahapesule suunatud varifirmade kuritahtliku kasutamise, üksikisikute ja äriühingute agressiivse maksuplaneerimise ning maksudest kõrvalehoidmise vastu. Komitee ootab huviga oma seisukoha avaldamist konkreetse ettepaneku kohta, milles käsitletakse varifirmade kuritarvitamist.

4.7Komitee väljendab heameelt komisjoni algatuse üle luua laenu teel rahastamise sooduskohtlemise vähendamiseks ettenähtud kompensatsioon. Investeeringud uude rohelisemasse tehnoloogiasse on investorite jaoks seotud suurte riskidega. Sellistes olukordades on omakapitali kaudu rahastamine eriti oluline ja käsitleda tuleb maksusüsteemidele omast omakapitali kaudu rahastamise vastu suunatud sooduskohtlemist 12 .

4.8Komitee märgib, et omakapitali kaudu rahastamise ebasoodsat olukorda võiks parandada nii äriühingute kui ka aktsionäride tasandil. On oluline, et maksustamislahendus ei tekitaks stiimuleid rahaliste vahendite ühelt tasandilt teisele suunamiseks.

4.9Lisaks tasub jälgida, et kui suurenevad seadusjärgsed äriühingu tulumaksu määrad, suureneb ka intresside mahaarvamise väärtus ning ettevõtjate jaoks muutub laenude kaudu investeerimine majanduslikult soodsamaks. Kõrgemal inflatsioonimääral ja/või intressimääradel oleks sarnane mõju, mis suurendab praegust laenu teel rahastamise sooduskohtlemist 13 . Kuna sellist arengut ei saa välistada, on komisjoni tulevase algatuse tähtsus seda enam teretulnud ja olulisem.

4.10Komitee väljendab heameelt BEFITiga seotud eesmärkide üle ja ootab huviga üksikasjaliku ettepanekuga tutvumist. Ettepanekus tuleks arvesse võtta teatud laadi ühistute ja selliste vastastikuste ühingute, mida on ajalooliselt rakendatud eri liikmesriikides, suhtes kohaldatavaid konkreetseid õiguskordi. Komitee julgustab komisjoni kaasama aruteludesse sidusrühmi ja kodanikuühiskonda, et saavutada edu ja heakskiitu.

5.Mõned lisavaldkonnad, millega tuleb 21. sajandi maksupoliitika raames tegeleda

5.1Komitee on veendunud, et pandeemia võis paljude jaoks töökohti muuta selliselt, et kaugtööd hakatakse järgnevatel aastatel üha sagedamini kasutama. Piiriülese kaugtööga seotud maksukohustused tekitavad maksuküsimusi nii äriühingutele kui ka üksikisikutele. Ettevõtjatele võib kaasneda soovimatu püsiv tegevuskoht koos asjakohaste maksukohustustega. Üksikisikule võivad saada osaks maksunõuded mitmest eri riigist, samal ajal kui sotsiaaltoetused ja -kaitse võivad olla negatiivselt mõjutatud. See võib mõjutada ka pensioniõigusi.

5.2Komitee julgustab komisjoni käsitlema piiriüleseid tööolukordi äriühingute maksustamise strateegia lahutamatu osana.

5.3Teine valdkond, mis vajab läbivaatamist, on käibemaksu kohaldamine. Väljajätmised ja lüngad põhjustavad liigset keerukust ning toovad kaasa ebavõrdsed tingimused ja saamata jäänud maksutulud. Komitee innustab komisjoni läbi vaatama käibemaksusüsteemi kohaldamisala.

Brüssel, 8. veebruar 2022

Stefano Palmieri
Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsiooni esimees

___________

(1)     COM(2020) 312 final .

(2)     ELT C 155, 30.4.2021, lk 8.

(3)      Kohaldamisalasse kuuluvad ettevõtjad on hargmaised ettevõtted, mille ülemaailmne käive on üle 20 miljardi euro ja kasumlikkus enam kui 10 % (st kasum enne makse ja tulu), mis on arvutatud keskmistamise mehhanismi abil, mille käibeläve vähendatakse 10 miljardi euroni, olenevalt rakendamise edukusest, sealhulgas maksukindlus, kusjuures asjakohane läbivaatamine peab algama seitse aastat pärast kokkuleppe jõustumist ja jõudma lõpule mitte hiljem kui ühe aasta jooksul. Kaevandustööstus ja reguleeritud finantsteenused ei ole hõlmatud. https://www.oecd.org/tax/beps/statement-on-a-two-pillar-solution-to-address-the-tax-challenges-arising-from-the-digitalisation-of-the-economy-october-2021.pdf .

(4)      Teine sammas koosneb: a) kahest läbipõimunud siseriiklikust eeskirjast (koos ülemaailmsete maksubaasi kahanemise tõkestamise eeskirjadega): 1) tulu arvessevõtmise reegel, millega kehtestatakse emaettevõtjale lisamaks seoses kontserni kuuluva üksuse madala maksutuluga, ja 2) alamaksustatud maksete reegel, millega keelatakse mahaarvamised või nõutakse samaväärset korrigeerimist ulatuses, mille korral kontserni kuuluva üksuse madalat maksutulu ei maksustata tulu arvessevõtmise reegli alusel, ning b) kokkuleppepõhisest reeglist (maksueeskirja subjekt), millega võimaldatakse maksujurisdiktsioonidel kehtestada piiratud allikapõhine maksustamine seotud osapoolte konkreetsetele maksetele, mille maks jääb alla minimaalse määra. Maksueeskirja subjekt loetakse maksevõimeliseks, kui see on maksustatud ülemaailmsete maksubaasi kahanemise tõkestamise eeskirjade kohaselt. Ülemaailmseid maksubaasi kahanemise tõkestamise eeskirju kohaldatakse hargmaiste ettevõtete suhtes, mis vastavad maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise meetme 13 alusel (aruandlus riikide lõikes) määratud 750 miljoni euro suurusele läviväärtusele. Riigid võivad vabalt kohaldada tulu arvessevõtmise reeglit selliste hargmaiste ettevõtete suhtes, mille peakorterid asuvad nende riigis, isegi kui need ei ületa nimetatud läviväärtust. Tulu arvessevõtmise reegli ja alamaksustatud maksete reegli kohaldamisel rakenduv minimaalne maksumäär on 15 %. https://www.oecd.org/tax/beps/statement-on-a-two-pillar-solution-to-address-the-tax-challenges-arising-from-the-digitalisation-of-the-economy-october-2021.pdf .

(5)       COM(2016) 685 final ja COM(2016) 683 final .

(6)     COM(2020) 312 final .

(7)     ELT C 155, 30.4.2021, lk 8.

(8)      Paljudes aruannetes järeldatakse, et äriühingu tulumaksu mõju majanduskasvule ja tootlikkusele on eriti kahjulik. OECD on selle järelduse teinud mitu korda, vt nt „Tax and Economic Growth“ , OECD majandusosakonna töödokument nr 620, või  „Tax Policy Reform and Economic Growth, OECD (2010)“ , OECD (2010). Järelduste tegemisel on olulised tegurid äriühingu tulumaksu ülekandmine töötajatele, eelkõige vähese kvalifikatsiooniga töötajatele, ning kahjulik mõju investeeringutele. Majanduskasvu ja tootlikkuse arengut võivad pärssida ka muud maksud, näiteks palgatulult makstavad maksud.

(9)      Maksueeskirju kohaldatakse kõigi künnist ületavate äriühingute suhtes, olenemata sellest, millises sektoris nad tegutsevad. See ei ole mõeldud üksnes nn digitaalsetele ärimudelitele või tarbijatele suunatud ettevõtjatele.

(10)      Alamaksustatud makse reegli puudumise korral ja juhul, kui tulu arvessevõtmise reegel ei kehti siseriiklike olukordade suhtes, oleksime olukorras, kus välismaised hargmaiste ettevõtete kontsernid, sealhulgas Ameerika Ühendriikide kontsernid, kehtestaksid piiriülestele olukordadele üksnes minimaalse tegeliku maksumäära. Tagajärg oleks see, et nad kaitseksid oma kodumaiseid tütarettevõtjaid minimaalse tegeliku maksumäära eest: selles kontekstis saaksid Ameerika Ühendriikide ja välisriigis asuva peakontoriga madala maksumääraga kodumaised tütarettevõtjad jätkuvalt kasu näiteks teadus- ja arendustegevuse maksukrediitist ning maksaksid makse alla kokkulepitud minimaalse määra, samal ajal kui ELis asuva peakorteriga ja selle kodumaiste tütarettevõtjate teadus- ja arendustegevuse maksukrediit neutraliseeritaks lisamaksu kaudu, kui nad vähendavad oma kodumaist tegelikku maksumäära alla kokkulepitud miinimumi.

(11)      Kui kõik OECD/kaasava raamlepingu eeskirjad ei ole teada ajal, mil liikmesriigid direktiivis kokku lepivad, tuleb algatada direktiivi muutmise protsess, et võtta ülemaailmne leping üle ELi lepingusse. Mõned liikmesriigid ei pruugi olla direktiivi sellise muutmisega nõus. Nõuetekohase ja täieliku ülevõtmise saavutamiseks peab ülemaailmne kokkulepe olema enne direktiivi suhtes kokkuleppimist täielikult välja töötatud ja teada.

(12)      Vt komitee pooleliolev arvamus „Äriühingu tulumaksu roll äriühingu üldjuhtimises“ (ECO/552).

(13)      Vt „The Taxation of Income from Capital“, Mervyn King ja Don Fullerton, Chicago Ülikooli Kirjastus ja NBER, 1984 .