|
ARVAMUS
|
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
|
|
Euroopa klaasitööstus
|
|
_____________
|
|
Euroopa klaasitööstus ristteel: tööstuse keskkonnahoidlikumaks ja energiatõhusamaks muutmine, suurendades konkurentsivõimet ja säilitades kvaliteetsed töökohad
[omaalgatuslik]
|
|
|
|
CCMI/180
|
|
|
|
Raportöör: Aurel Laurențiu Plosceanu
Kaasraportöör: Gerald Kreuzer
|
|
Täiskogu otsus
|
25/03/2021
|
|
Õiguslik alus
|
kodukorra artikli 32 lõige 2
|
|
|
Omaalgatuslik arvamus
|
|
Vastutav sektsioon
|
tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
29/09/2021
|
|
Vastuvõtmine täiskogus:
|
21/10/2021
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
564
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
142/1/3
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa klaasitööstus on uuendusmeelne ja väga strateegiline sektor, millest EL saab palju kasu. Klaastooted on hädavajalikud üleminekul kliimaneutraalsele ringmajandusele: hoonete renoveerimiseks, taastuvenergia suuremaks tootmiseks, transpordivahendite CO2 heite vähendamiseks ja jätkusuutlike pakendite valmistamiseks. Klaas aitab samuti kaasa Euroopa digiüleminekule. Lühidalt öeldes on klaas tulevik.
1.2Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee palub ELi poliitikakujundajatel pöörata klaasisektorile ja kõigile selle allsektoritele keskset tähelepanu praegustes poliitilistes prioriteetides, näiteks paketis „Eesmärk 55“, ringmajanduse paketis, digitaalarengu tegevuskavas, strateegiliste väärtusahelate tegevuskavas ning ELi rahvusvahelise kaubanduse poliitikas ja asjaomastes vahendites.
1.3Euroopa renoveerimislaine võib olla klaasisektorile tohutuks ärivõimaluste allikaks, mis toob kaasa investeeringuid, aidates samal ajal märkimisväärselt kaasa hoonete CO2 heite vähendamisele. Kutsume ELi ja liikmesriikide poliitikakujundajaid üles toetama vähemalt praeguseid kavandatud eesmärke ja neid võimaluse korral tugevdama.
1.4Energiasüsteemi ümberkujundamine sektoris on vajalik, et muuta oma olemuselt energiamahukas klaasitootmise protsess CO2-neutraalseks. Selline energiasüsteemi ümberkujundamine toob kaasa suuremad äritegevusega seotud kulud kõrgemate tegevuskulude ja kapitalinõuete tõttu.
1.5Komitee soovitab tungivalt, et ELi poliitika toetaks klaasitööstust, et võimaldada nimetatud ümberkujundamist, tagades rahalise toetuse nii investeeringu- kui ka tegevuskulude, taastuvenergia suutlikkuse suurendamise ja taskukohase energiavarustuse jaoks ning tagades, et see tööstussektor ei puutuks kokku ebaausa konkurentsiga väljastpoolt ELi turgu.
1.6Komitee toetab kõiki ELi poliitikavaldkondi ja riiklikke majanduse elavdamise kavasid, mis aitavad kaasa transpordirevolutsiooni saavutamisele arukate ja kliimaneutraalsete sõidukitega ning ühistranspordisüsteemide ulatusliku laienemisega. Kõrgtehnoloogilisel klaasil on täita oluline roll.
1.7Komitee soovitab ELil tungivalt klassifitseerida klaas püsivaks materjaliks tänu selle omadustele – inertsus, korduskasutatavus ja piiramatu ringlussevõetavus..
1.8Komitee nõuab üleminekut mittelineaarsetelt materjalidelt täielikult ringluses olevale, korduskasutatavale ja ringlussevõetavale klaasile, et vähendada sõltuvust fossiilkütuste impordist, esmaste toorainete kaevandamisest ja ressursside vähenemisest. Komitee soovitab ELil tunnustada klaasi eeliseid kestlike pakendamissüsteemide edendamisel.
1.9Komitee soovitab tungivalt ringmajanduse põhimõtete laialdasemat rakendamist koos avaliku ja erasektori rahalise toetusega ning selliste partnerlustega nagu algatus „Close the Glass Loop“ (Suletud ahelas klaasiringluse heaks), et edendada klaasi ringlussevõtu rakendamist. See võimaldab Euroopal vältida klaasijäätmeid, vähendada energiatarbimist ja CO2 heidet ning luua uusi töökohti klaasi ringlussevõtu sektoris.
1.10Komitee kutsub ELi üles arusaamisele, et klaas on hädavajalik taastuvenergia tootmise jaoks. Klaas on mitte ainult päikesepaneelide, vaid ka tuuleturbiinide oluline komponent ning seda saab kasutada ka muul viisil taastuvenergia tootmiseks. Komitee kutsub komisjoni ja parlamenti üles välja töötama uut ELi poliitikat seoses kliimaeesmärkide ja strateegiliste väärtusahelatega, et uuesti alustada fotoelektriliste elementide tootmist Euroopas ning kaitsta muude strateegiliste klaastoodete tootmist ja nende väärtusahelaid (nt tuuleklaasid transpordivahendite tootjate jaoks).
1.11Komitee palub toetada investeeringuid haridusse ja koolitusse, et tagada, et sektorisse tuleksid uued ja noored töötajad, kes asendavad vananevat tööjõudu vajalike teadmiste ja suutlikkusega, ning tagada praeguste töötajate kursisolek innovatsiooni ja üleminekut puudutavate muudatustega tööstussektoris.
1.12Komitee kutsub ELi üles kaitsma meie klaasitööstust kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu eest. Kliimaeesmärkide ja CO2-ga seotudkulude suurendamine nõuab pigem kasvuhoonegaaside heite ülekandumise kaitse tugevdamist kui nõrgendamist. Klaastoodete konkurentsivõimet eksporditurgudel ja ELis endas saab osaliselt tagada tõhusate kasvuhoonegaaside heite ülekandumist käsitlevate meetmete abil heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kaudu. Seda süsteemi tuleb säilitada, et toetada tööstussektorit üleminekul ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (CBAM) ja taksonoomiapaketi kasutuselevõttu tuleb hoolikalt kaaluda. Komitee soovib, et CBAM sisaldaks ekspordilahendust ja et kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastaseid meetmeid tugevdataks, täiendades CBAMi täielikult võrdlusalustel põhineva tasuta eraldamisega vähemalt 2030. aastani kooskõlas WTO eeskirjadega.
1.13Rohe- ja digipööre Euroopas ning eelkõige klaasitööstuses peab olema õiglane üleminek. Sellele üleminekule maksimaalse toetuse tagamiseks kutsub komitee üles kaasama ka töötajaid. Seetõttu tuleb ELi õigusaktidega toetada sotsiaaldialoogi kõigil tasanditel.
1.14Klaasitööstuses toimuvate arengute jälgimiseks CO2 heite vähendamise, tootmise ja muude asjakohaste muutujate asjus peab komitee tänuväärseks sihipärasemat toetust ja analüüsi kogu sektori ja selle allsektorite ning iga liikmesriigi jaoks.
2.Klaasisektori üldkirjeldus
2.1Tootmine
Euroopa Klaasiühenduse andmete kohaselt ulatus klaasitootmine ELis 2020. aastal 36,8 miljoni tonnini. EL on üks suurimaid klaasitootjaid maailmas. Klaasitootmine hõlmab viit allsektorit:
a)60,4 % – taaraklaas
b)29,2 % – lehtklaas
c)3,2 % – tarbeklaas
d)5,3 % – klaaskiud (tugevdus ja isolatsioon)
e)2,1 % – eriklaas
2.2Tööhõive
2018. aastal töötas EL 27-s klaasisektoris ligikaudu 290 000 töötajat. See näitaja hõlmab klaasitootmist, klaasi ringlussevõttu ja töötlemist, kuna mõnes sektoris, näiteks just lehtklaasi puhul, on keerukad väärtusahelad. Klaasitöötlemissektorisse kuulub ka märkimisväärne arv VKEsid.
2.3Töötervishoid ja tööohutus
2.3.1Euroopa klaasitööstus pakub kvaliteetseid töökohti väga mitmesugustele profiilidele alates lihttöödest kuni kõrgetasemeliste inseneriametiteni.
2.3.2Klaasitööstuses lihttöölisena töötamine võib olla füüsiliselt raske ja mõnikord ikka veel ohtlik. Töötervishoiu- ja tööohutusmeetmed vajavad investeeringuid ja neil on sageli positiivne mõju tootlikkusele. Kutsehaiguste ennetamise meetmeid täiustatakse pidevalt, nagu ka silikoosi ennetamisel, Euroopa ränidioksiidi võrgustiku (NEPSI) sotsiaaldialoogi raames respiratoorse kristallilise ränidioksiidi teemal. Tööohutuse ja ohtude ennetamise kultuur on sektori töökohtade kvaliteedile kaasa aidanud.
2.4Vanus, haridus ja koolitus
Vastupidiselt Kesk- ja Ida-Euroopale koosneb Lääne-Euroopa riikide töötajaskond enamasti vanematest, väga suurte kogemustega inimestest (vanemad kui 50-aastased). Üha raskem on ligi meelitada uusi ja nooremaid töötajaid. Vanemate ja kogenud töötajate asendamiseks on vaja koolitada uusi töötajaid ja praegustele töötajatele tuleb tagada kursisolek innovatsiooni ja muudatustega tööstussektoris.
2.5Klaasitööstus on väga innovatiivne sektor
2.5.1Tervise- ja heaolualased suundumused avavad uusi võimalusi ja turge kestlikele, tervislikele, korduskasutatavatele ja piiramatult ringlussevõetavatele suletud ahelaga klaaspakenditele. Klaasisektoris tegeletakse disainiuuenduste ja murrangulisemate meetoditega tootmisprotsessi CO2 heite vähendamiseks, valmistades ette klaasitootmise märkimisväärset ümberkujundamist.
2.5.2Ehitussektoris ja autotööstuses kasutatav klaas muutub keerukamaks, sellesse on integreeritud kile, gaas, kattematerjal, kaamerad, radarid ja muud materjalid ohutuse, isolatsiooniomaduste ja andmeedastuse parandamiseks. Fotoelektrilisi elemente saab tõhususe säilitamiseks ja taastuvenergia tootmiseks integreerida fassaadiklaasi ja sõidukite panoraamkatuseluukidesse.
2.5.3Kõrgtehnoloogilisi klaastooteid kasutatakse samuti lennunduses ja kaitsesektoris. Klaastooteid ja komposiitmaterjale kasutatakse samuti kosmoseaparaatides ja satelliitides kattematerjalidena, elektroonika, andurite, kuvarite jaoks jne. Seetõttu ei ole klaasitööstus mitte ainult kõrgtehnoloogiline ja innovatiivne, vaid ka väga strateegiline sektor.
2.6COVID-19 mõju
Peamiste sektorite turud on pandeemia algusest alates olnud surve all, mille tagajärjeks on toodangu vähenemine ja aeglane taastumine mõnes olulises klaasisektoris (lehtklaas, tarbeklaas, klaaskiud). 2020. aastal vähenes klaasisektori majandustegevus olenevalt allsektorist 1–14 %. Lehtklaasi sektoris, mis peamiselt teenindab ehitus- ja autotööstust, vähenes ELi turg 2020. aastal enam kui 10 % võrra. Kuigi ehitussektoris on rakendatus olnud oodatust stabiilsem, on autotööstuse klaasiturg siiani väga madalseisus.
3.Klaasi panus ELi kliimaneutraalsusse, ringmajandusse, heaolusse ja digitaalarengu tegevuskavasse
3.1Kliimaneutraalsus
3.1.1Euroopa renoveerimislaine
3.1.1.1Klaastooted omavad suurt tähtsust Euroopa renoveerimislaines, mille eesmärk on märkimisväärselt vähendada hoonete energiatarbimist ja CO2 heidet. Hoonete soojustamisel tuleb akendes kasutada kõrgeimatele energiatõhususstandarditele vastavat klaasi. Sellega kaasneks tohutu CO2 heite vähenemine, kuna suure energiatõhususega klaas võib 2050. aastaks vähendada 37,4 % hoonete CO2 heitest. Klaasvill, vahtklaas ja muud isoleerivad klaaskiust derivaadid on samuti suure tähtsusega hoonete optimaalse isolatsiooni saavutamisel.
3.1.1.2Euroopa renoveerimislaine võib olla tohutuks ärivõimaluste allikaks. Akende vahetamise tempo kahekordistamine võib kaasa tuua lehtklaasi turu kasvu enam kui 60 % võrra ja seega hoogustada investeeringuid.
3.1.2Taastuvenergia tootmine
3.1.2.1Klaas on taastuvenergia tootmise jaoks hädavajalik. Klaas on päikesepaneelide põhikomponent. Tuuleturbiinides kasutatakse klaaskiudu, et muuta need kergekaalulisteks, kuid vastupidavateks. Taastuvenergiat on võimalik toota ka spetsiaalse peegelklaasi abil, mis fokusseerib valguse generaatoriga ühendatud kesksele elemendile.
3.1.2.2Euroopa päikesepaneelide tootmise kiire tõus ja langus Hiina ettevõtete ebaausa konkurentsi tõttu võib olla näide selle kohta, kuidas rahvusvahelises konkurentsikeskkonnas uusi taastuvenergia võimalusi ei tohiks hallata. Kliimaeesmärke ja strateegilisi väärtusahelaid käsitlevate uute ELI poliitikavaldkondade eesmärk peaks olema fotoelektriliste elementide tootmise uuendamine Euroopas.
3.1.3Transport
3.1.3.1Klaasisektor on veeremitootjate jaoks suur tarnija. COVID-19 kriisi tõttu on mõned ühistranspordiettevõtted peatanud või tühistanud mitmeid suuri tellimusi, kusjuures mitmed tootmiskohad võidakse sulgeda, mis võib kaasa tuua impordi suurenemise. Õigeaegselt rakendatavad riiklikud majanduse taastamise kavad võivad tagada tõhusa toetuse Euroopa tootmissektorile.
3.1.3.2Kuigi autotööstus oli juba enne COVID-19 kriisis, tekib tõenäoliselt nõudlus täiustatud kergekaaluliste ja suure isolatsiooniga klaaside järele. Isejuhtivad autod suurendavad nõudlust keerukamate spetsiaalsete klaastoodete järele, mida on võimalik kasutada näidikute, juhtpaneelide ja liitreaalsusseadmete jms jaoks.
3.1.4Jätkusuutlik pakendamine
Klaasi abil tagatakse Euroopa toidu-, joogi-, kosmeetika- ja farmaatsiasektorile (nt COVID-19 vaktsiinid) tervislikud ja jätkusuutlikud püsipakendid. Klaasisektor juhib ulatuslikku innovatsiooni ökodisaini, CO2 heite vähendamise ja energiatõhususe protsessides selleks, et ümber kujundada klaasitootmisviise. Igal aastal investeeritakse vähemalt 10 % tootmiskuludest CO2 heite vähendamisse, energiatõhususse ja tootmiskohtade uuendamisse. Hiljutine taaraklaasi sulatusahju projekt „Furnace for the Future“, milles taotletakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondi toetust, vähendab heitkoguseid 60 % võrra. See on üks paljudest algatustest, mis toetab tööstussektori eesmärki toota kliimaneutraalseid klaaspakendeid, mis kujundavad sektori ümber ja pakuvad suuri võimalusi vähese CO2 heitega klaaspakendite suuremaks kasutuseks.
3.2Ringmajandus: klaas kui täiuslik ringlustoode
3.2.1Klaas on püsiv ja inertne materjal, mis on korduskasutatav ja piiramatult ringlussevõetav ilma oma omadusi kaotamata.
3.2.2Klaas on keskkonnasõbralik alternatiiv paljudele plasti rakendusaladele, mis on tõhusa ringlussevõtu valdkonnas esikohal ning mis on 100 % korduskasutatav, tagades tervikliku ringsüsteemi. See on ainus pakend, mis ei vaja plastkihti ega -voodrit ning säilitab toiduga kokkupuutuva pakendina kasutamisel alati tervislikkuse ja ohutuse, olenemata sellest, mitu korda seda ringlusse võetakse, mistõttu on see ainus pakend, mis seda võimaldab. Klaas on üks enim ringlussevõetud pakkematerjale, 76 % kogu tänapäeval turule lastavast klaasist kogutakse ringlussevõtu jaoks kokku. Ringlussevõetud klaasi kasutamine vähendab nii energiakulu kui ka CO2 heidet. Jätkuvalt tuleks toetada kogu ELi hõlmavaid stiimuleid, et julgustada sidusrühmi kogu väärtusahelas, sealhulgas tarbijaid, tegelema rohkem ja paremini ringlussevõtuga.
3.2.3Ehitusklaasi sektoris moodustab ringlussevõetud klaas tänapäeval 26 % tooraine sisendist. Vanade akende või fassaadiklaaside kogumise, sorteerimise ja puhastamise täiustamise teel on võimalik ringlussevõttu suurendada.
3.2.4Esimese põlvkonna fotoelektriliste elementide kasutusaja lõppemine võib luua uue võimaluse päikeseenergiaga seotud tööstuspoliitika uuendamiseks ja väärismaterjalide säilitamiseks Euroopas tõhustatud ringlussevõtu kaudu. Seda tuleks toetada selge ELi visiooni ja poliitika abil.
3.3Heaolu
3.3.1Klaas ümbritseb meid kõikjal. Nüüdisaegne elu poleks võimalik ilma klaasita. Klaasisektor on ühtlasi üks vanimaid tööstusharusid ning sellel on Euroopas sügavalt kinnistunud ajaloolised juured dekoratiivklaasi, kunsti ja kultuuri valdkonnas. Need pikad traditsioonid on kujundanud Euroopa oskusteavet, tavasid ja klaasitootmist.
3.3.2Tänapäeval teeb klaas võimalikuks meditsiinitehnoloogia, biotehnoloogia ja bioteaduste inseneeria. Klaas kaitseb meid samuti röntgenkiirguse (radioloogia) ja gammakiirguse (tuumaenergia) eest. Sisekujunduses kasutatav klaas ja klaasmööbel, näiteks peeglid, vaheseinad, balustraadid, lauad, riiulid ja klaasist valgustid, parandavad meie elu- ja kontoriruumide kvaliteeti.
3.3.3Klaas tagab meie toidu ja jookide kvaliteedi ja säilivusaja. Klaasist lauanõud võimaldavad kõrgetasemelist ja kultuurset toidukultuuri. Klaasakende kaudu pääseb loomulik valgus meie kodudesse ja kontoritesse. Klaasi kasutatakse kodu- ja kontoriseadmetes ning -elektroonikas, näiteks ahjuustes, pliidiplaatides, televiisori- ja arvutiekraanides ning nutitelefonides.
3.4Digitaalne Euroopa
Euroopa tootmisrajatised juba toodavad kõige õhemat klaasi, mida kasutatakse kuvarite, nutitelefonide, tahvelarvutite ja muude (puutetundlike) ekraanide jaoks. Klaaskiudoptilised juhtmed ja kaablid tagavad nii suuremahulise ja ühtlase mandritevahelise andmeedastuse kui ka mikroühendused elektroonikaseadmetes ja kiipides.
4.Klaas kui energiamahukas sektor
4.1Igal aastal ehitatakse üha rohkem uusi ahjusid ümber või kohandatakse neid uuenduslike vähese CO2 heitega tehnoloogiatega, mis on palju energiatõhusamad. Tööstussektor vähendab jätkuvalt energiatarbimist, kasutades heitsoojuse taaskasutamise tehnoloogiaid, orgaanilist Rankine’i ringprotsessi tehnoloogiat, klaasimurru kasutamist ja muid sümbiootilisi tehnoloogiaid. Klaasitehastes kasutusele võetud uued energiajuhtimissüsteemid ja -tehnoloogiad aitavad suurendada energiatõhusust.
4.2Energiatarbimise vähenemine klaasisektoris on olnud ligi 100 aastat järsus langustrendis ja on nüüd saavutamas oma termodünaamilist piiri.
4.3Kuna klaasisektori CO2 heide on otseselt seotud kasutatava energiaga, võib energiatõhususe paranemise kohta kinnitust saada CO2 heite vähenemise kaudu. Selline energiatõhususe paranemine on tegelikult kaasa toonud CO2 heite järsu vähenemise. Näiteks Prantsusmaa klaasitööstus, mis on üsna mitmekesine ja keerukas, vähendas 1960.–2010. aastal oma CO2 heidet 70 % võrra.
4.4Võrreldes teiste energiamahukate sektoritega tuleb klaasitööstuse edusammude jälgimiseks välja töötada sihipärasem toetus kogu sektorile ja selle allsektoritele ning kõikidele liikmesriikidele.
4.5Võimalused kliima- ja CO2-neutraalsuse saavutamiseks
4.5.1Klaasisektor on peaaegu saavutanud oma termodünaamilise piiri, mis tähendab, et CO2 heite märkimisväärne vähendamine ei ole praeguste tehnoloogiate ja maagaasi põletamise korral enam võimalik. Vaja on energiasüsteemi ümberkujundamist ja veelgi suuremat ringlust klaasitootmises valdkondades, kus on olemas suutlikkus.
4.5.2Taastuvenergia
Elektrifitseerimine on veel üks paljutõotav võimalus klaasitootmise CO2 heite vähendamiseks. Praegu on väljatöötamisel näidisprojekt „Furnace for the Future“. See oleks esimene suuremõõtmeline elektriline hübriidahi taaraklaasi jaoks maailmas. Taara- ja tarbeklaasi allsektorites juba kasutatakse väikeseid elektriahje. Nagu ka vesiniku puhul, tuleb arendada taastuvenergia suutlikkust.
4.5.3Saastevaba vesinik
Vesinik on maagaasile väga paljutõotav alternatiiv. Klaasisektoris juba tuntakse huvi vesinikuahjude kasutuse vastu. Kulub veel siiski mitu aastat, enne kui esimene vesinikuga töötav ahi konkurentsivõimelises keskkonnas kasutusele võetakse ning enne kui saavutatakse piisav vesiniku tootmis- ja transpordivõimsus.
4.5.4Ringlus
Klaasi sulatamise korral maagaasiahjudes eraldub kuni 80 % CO2-st maagaasi põletamisel ja 20 % CO2-st esmasest toorainest. Esmase tooraine asendamisel ringlussevõetud klaasiga (klaasimurd) kaob esmaste materjalide ekstraheerimise vajadus, see vähendab jäätmeid ja CO2 heidet ning säästab energiat. On võimalik rakendada klaasi suletud ahelas ringlussevõtmist ja seda pärast tarbimist rohkem ringlusse võtta. Nii ehitus- kui ka autoklaasi allsektorites katsetatakse klaasi kogumise täiustamiseks mitmeid algatusi ja mudeleid. Tuleks ette näha klaasdetailide ja aknaklaasi eemaldamine hoonetest enne lammutamist ning seada materjalipõhine kogumiseesmärk, et täiendada ehitus- ja lammutusjäätmete üldist eesmärki, mis ei ole tõhus selliste kergete materjalide puhul nagu klaas. Kõrge kvaliteedi tagamiseks on vaja liigiti kogumise süsteeme, et klaastoodetes oleks võimalik kasutada suurel hulgal ringlussevõetud materjali.
4.5.5Takistused ja probleemid
Energiasüsteemi ümberkujundamine toob kaasa suuremad tegevuskulud ja kapitalinõuded (investeeringukulud). ELi poliitika peab asjaomase ümberkujundamise võimaldamiseks toetama tööstussektorisse tehtavaid investeeringuid ja tagama, et tööstussektorit ei pärsiks konkurents väljastpoolt ELi turgu. Samuti tuleb meetmeid rakendada kohe, sest ahjude kasutusaeg on umbes 10–15 aastat (taaraklaas) või 15–20 aastat (lehtklaas). Seetõttu on meil jäänud kuni otsustava 2050. aastani vaid kaks ahjude põlvkonda.
5.Klaasitööstus ELi poliitikas
5.1Keskkonnahoidlik majanduse taastamine: Euroopa roheline kokkulepe, Euroopa renoveerimislaine, taastuvenergia ulatuslikuma rakendamise poole püüdlemine, säästev transpordipoliitika ja ringmajanduse alased algatused peaksid olema tõhusad stiimulid vähese CO2 heitega klaastoodete saavutamisel.
5.2Uued energiaallikad: taastuvenergia tootmise suutlikkuse toetamine ja loomine taastuvenergia ja saastevaba vesiniku jaoks ning biogaasi kättesaadavuse tagamine. Energiaallikate jaotuses tuule- ja päikeseenergia toetamine.
5.3Teadus- ja arendustegevus: avaliku toetuse ja rahaliste vahendite tagamine teadus- ja arendustegevusele ning näidisprojektidele, näiteks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond tootmises CO2 heite vähendamiseks ja energiatõhusate ahjude edasiarendamiseks. See fond on oma esimeses (taotlus)voorus saanud väga palju taotlusi ning see peaks nii olema ka järgnevate projektikonkursside puhul.
5.4Turuleviimine: vähese CO2 heite saavutamisele suunatud tootmisinvesteeringute (investeeringu)tasuvuse tagamise jaoks on vaja mehhanisme, mis toetavad vähese CO2 heitega klaastoodete turuleviimist. Plastide asendamise toetamine kestlike klaasilahendustega jaemüügisektoris, kodukeskkonnas, majutussektoris, kaasavõetava toidu ning käigu pealt tarbitavate toidu ja jookide jaoks, et aidata kaasa üleminekul lineaarselt majandussüsteemilt ringmajanduse süsteemile.
5.5Euroopa renoveerimislaine: tuleb toetada renoveerimislaine meetmeid, mis võivad soodustada CO2 heidet vältivate toodete kasutuselevõttu, et suurendada energiatõhusust ja taastuvenergiat nii hoonetes kui ka transpordis. Energiatõhususe eesmärgi suurendamine ja selle muutmine ELi tasandil siduvaks, et edendada avalike hoonete renoveerimist ja suurendada energiasäästuga seotud kohustustele pühendumist. Hoonete renoveerimiseks pakutava rahastuse suurendamise toetamine mitme vahendi, sealhulgas uue kliimameetmete sotsiaalfondi kaudu.
5.6Säästev transport: transpordirevolutsiooni toetamine arukate ja kliimaneutraalsete autode valdkonnas ning ühistranspordisüsteemide laiendamine. Kõrgtehnoloogilisel klaasil on selles täita oluline roll.
5.7Jätkusuutlik pakendamine: ülemineku toetamine mittelineaarsetelt materjalidelt täielikult ringluses olevale, korduskasutatavale ja ringlussevõetavale klaasile, et vähendada sõltuvust fossiilkütuste impordist, esmaste toorainete kaevandamisest ja ressursside vähenemisest.
5.8Ringlus: liigiti kogumise ja ringlussevõtu taristute ning suutlikkuse suurendamise ja tehnoloogia toetamine, et maksimeerida suletud ahelas ringlussevõtmisel tarbimisjärgse klaasi kogust ja kvaliteeti uutes klaastoodetes uuesti kasutamise jaoks. Avaliku ja erasektori väärtusahelate alaste partnerlussuhete edendamine koostöö saavutamiseks, näiteks taaraklaasi platvorm „Close the Glass Loop“.
5.8.1Eelkõige tuleb teha jõupingutusi ehitussektoris, sh lammutusjäätmete valdkonnas, et kasutada ära ehitusklaasi jäätmete potentsiaali.
5.8.2On tõestatud, et klaaspakendite kõrge korduskasutamise määr ja klaasist pakkematerjalide kõrge ringlussevõtu määr aitavad vähendada klaaspakendisüsteemide keskkonnamõju ja suurendada ressursitõhusust. Selleks et saavutada kõrge korduskasutamise ja ringlussevõtu määr, on lisaks klaasist ühekorrapakendite jaoks laiendatud tootjavastutuse süsteemidele võtnud tööstus kasutusele korduskasutatavate pakendite vabatahtlikud tagatisrahasüsteemid ning mõned Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriigid on kehtestanud ühekordsete joogipakendite kohustuslikud tagatisrahasüsteemid. Kuigi kohustuslike tagatisrahasüsteemide kasutamist peetakse tõhusaks vahendiks, millega vältida prügistamist ja saavutada ringlussevõtu kõrge määr, leiab komitee, et klaasist ühekorrapakendite tagatisrahasüsteemid muude klaaspakendite (mitte ainult joogipakendite) jaoks ei ole kooskõlas hästi toimivate laiendatud tootjavastutuse süsteemidega, mis on osutunud sobivaks kogumise ja ringlussevõtu vahendiks ning millega on saavutatud väga kõrge ringlussevõtu määr.
5.8.3Ühekordselt kasutatava taaraklaasi puhul selliste laiendatud tootjavastutuse süsteemide toetamine, mis võimaldavad klaasi hulgikogumist. Need on palju tõhusamad kui ühekorrapakendite jaoks mõeldud tagatisrahasüsteemid, seda nii keskkonnaalaselt kui ka majanduslikult.
5.9Digiüleminek: selliste tööstussektorite ja töötajate toetamine, kes aitavad kaasa Euroopa digipöördele (kiudoptika, puuteekraanid, kuvarid, andurid) tõhusa ELi tööstuspoliitika ja ökosüsteemide arendamise kaudu, võttes arvesse kõiki ülaltoodud probleeme ja kajastades klaasitööstuse eri allsektorite erisusi.
5.10Konkurentsivõime tagamine Euroopa turul
5.10.1Klaasisektori energiasüsteemi ümberkujundamine on ajamahukas ja ümberkujundamise ajal tekitavad väga kõrged ja aina suurenevad energiakulud klaasisektoris äärmiselt problemaatilise olukorra, kus energiakulud moodustavad olenevalt tootest ja hindade kõikumisest umbes 25–30 % klaasi tootmiskuludest.
5.10.2Riigiabi
Kõik klaasi allsektorid peaksid saama kasu CAPEXi ja OPEXi toetusvahenditest, nagu muu hulgas moderniseerimisfond, ELi struktuurifondid ja heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond. Klaas tuleks arvata välja energia maksustamise direktiivi kohaldamisalast, kuid lisada elektrihüvitiste grupierandisse, ning klaasisektor peaks kasu saama CO2 heite hinnavahelepingutest muutuste elluviimiseks, et ettevõtjatel oleks võimalik investeerida vähese CO2 heitega tootmisprotsessidesse. Eelkõige tuleks riigiabi kliimat puudutavasse nimekirja lisada eriklaas.
5.10.3Üleilmne konkurentsivõime
5.10.3.1Kolmandate riikide ebaausate kaubandustavadega tuleb tõhusate kaubanduspoliitika vahendite abil kiiresti tegeleda.
5.10.3.2Klaasfilamentkiu püsisektor on kannatanud turumoonutuse tõttu, mis on tingitud Aasiast pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud klaaskiu suurest impordist. Kiiresti on vaja rakendada kõrvalehoidumise vastaseid meetmeid, näiteks Egiptusest ja Bahreinist pärit impordi suhtes.
5.10.3.3Autotööstusele tuuleklaase tootev klaasisektor puutub samuti kokku tugeva konkurentsiga, mis on peamiselt seotud Hiina tootjatega. Madalamad keskkonna- ja CO2 heite standardid koos madalamate palkade ja kehvemate töötingimustega toovad kaasa ebaausa konkurentsi, mis võib Euroopa autotootjate jaoks tähendada suuremat importi Aasia Kaug-Ida piirkonnast, mis omakorda suurendab üleilmselt CO2 heidet.
5.10.3.4Euroopa on juhtiv klaaspakendite tootja maailmas. Sektor teenindab ELi elutähtsat toidu- ja joogisektorit, mis on ELi suurim sektor. Klaas aitab samuti kaasa väliskaubandusele toodetega, mille väärtuseks on hinnanguliselt 250 miljardit eurot ning mis on pakendatud või tõenäoliselt pakendatakse klaasi, tagades ELile suurema eksporditulu kui plastvaigud ja -graanulid, orgaanilised kemikaalid ja lennukid.
5.11Õiglase ülemineku tagamine
Elukestvat õpet ja koolitust tuleb edendada ja toetada, et tagada tööjõu kohanemine uute tehnoloogiate ja protsessidega ning et tagada suurem töökohakindlus nii sektoris endas kui ka laiemal tööturul. Töötajad tuleb üleminekusse kaasata ja seetõttu tuleb sotsiaaldialoogi igal tasandil toetada ELi õigusaktidega.
5.12Õigusstabiilsus ja -kindlus
5.12.1Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine: heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu tuleb säilitada tõhusad kasvuhoonegaaside heite ülekandumist käsitlevad meetmed, et toetada tööstussektorit üleminekul ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks ning et luua võrdsed tingimused ELi ja rahvusvahelisel tasandil.
5.12.2CBAM: komitee pooldab CBAMi hoolikat kasutuselevõttu kooskõlas WTO eeskirjadega, kuid see peaks sisaldama ekspordilahendust ja see peaks täiendama tasuta eraldamist täieliku võrdlusaluse tasemel vähemalt 2030. aastani, et võimaldada ettevõtjatel keskenduda vähese CO2 heitega investeeringutele ja hinnata CBAMi tõhusust.
5.12.3Taksonoomia: komitee peab kiiduväärseks ELi taksonoomiapaketiga tehtavat tööd, mille eesmärk on suunata erafinantseerimine kestlikusse majandustegevusse, kuid leiab, et tuleb käsitleda ka klaasitootmise rolli ja selle panust kliimamuutustega kohanemisse ja selle leevendamisse.
5.12.4Ringlus: komitee peab tervitatavaks ringmajanduse tegevuskava ja palub, et klaasi tunnustataks täielikult alalise materjalina, mis on meie majanduses jätkuvalt produktiivne, ning et täielikult toetataks algatusi klaasi ringluse suurendamiseks.
5.12.5„Eesmärk 55“: see pakett esitati arvamuse koostamise ajal. Selles tehakse ettepanek muuta tosinat olemasolevat ettepanekut (heitkogustega kauplemise direktiiv, energia maksustamise direktiiv, taastuvenergia direktiiv jne) ja esitatakse mõned uued ettepanekud (nagu CBAMi ettepanek). Komitee kutsub komisjoni üles hoolikalt hindama selle paketi mõju klaasitööstusele. Arvestades paljudes eri valdkondades tehtavate muudatuste ulatust, on väga oluline tagada eri õigusaktide sidusus ja vältida võimalikke konflikte. Kõnealuse paketiga tuleks toetada tööstust energiasüsteemi ümberkujundamisel, tagades samal ajal võrdsed tingimused konkurentidega väljaspool ELi, kes ei pea toime tulema samade CO2-ga seotud kuludega.
Brüssel, 21. oktoober 2021. a.
Christa Schweng
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
_____________