NAT/815

ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia

ARVAMUS

Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia““
[COM(2021) 82 final]

Kontakt	nat@eesc.europa.eu
Administraator	Stella Brożek-Everaert
Dokumendi kuupäev	28/06/2021

Raportöör: Dimitris Dimitriadis

Kaasraportöör: Kęstutis Kupšys

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 25/02/2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	23/06/2021
Vastuvõtmine täiskogus	DD/MM/YYYY
Täiskogu istungjärk nr	…
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	…/…/…

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab kindlalt ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia vastuvõtmist kui tähtsat sammu liikumaks 2050. aastaks Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud kliimaneutraalsuse ja vastupanuvõime eesmärkide saavutamise poole.

1.2Kliimamuutustega seotud sagenenud ja intensiivistunud äärmuslike ilmastikunähtuste mõjud kujutavad endast endiselt ohtu, mis võib põhjustada majanduslikku kahju ja elude kaotamist. Sama oluline on oht, et nii kliimamuutuste mõjud kui ka kliimamuutustega kohanemise alased pingutused võivad veelgi süvendada olemasolevat ebavõrdsust. Kohanemine, mille keskmes on õiglus, on seega hädavajalik selleks, et kaitsta Euroopa kodanike elu ja toimetulekut, eriti haavatavamate inimeste puhul, keda kliimamuutused tavaliselt rängemini tabavad.

1.3Nii kliimamuutustega kohanemise strateegia kui ka Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamine peaksid põhinema süsteemsel lähenemisel, et saavutada korraga mitu eesmärki ning edendada poliitilisi vahendeid ja tehnoloogilisi lahendusi, mida saab kasutada erinevates majandussektorites.

1.4Eelkõige kutsub komitee üles omistama võrdset tähtsust kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise rahastamisele. On oluline, et kõigi tasandite kliimapoliitikas oleks kombineeritud leevendamis-ja kohanemisstrateegiad.

1.5Komitee näeb vajadust konkreetsete suuniste, eesmärkide, järelevalvevahendite, võrdlusaluste ja näitajate järele, mis pakuksid läbipaistvust seoses ressursside jaotamisega, aitaksid kliimamuutuste mõjusid prognoosida ja neid hallata ning hinnata kliimamuutustega kohanemise edenemist, tõstes samal ajal neid samu vahendeid kasutades ka kohalikku, riiklikku ja piirkondlikku suutlikkust kliimamuutustega kohaneda.

1.6Komitee hinnangul on looduspõhised lahendused, biomajandus ja üleminek ringmajandusele olulised kliimamuutustega kohanemise lähenemiste jaoks, samal ajal on need ELi jaoks võimalus taastuda keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt kestlikul moel.

1.7Komitee kutsub komisjoni üles edasise kohanemispoliitika kujundamisel püüdlema kliimamuutustega kohanemise poliitika ja kliimaõigluse parema ühildamise poole. Komitee tunnistab, et kliimamuutustel võib kogukondade jaoks olla erinev sotsiaalne, majanduslik, rahvatervisega seotud ja muu kahjulik mõju, ning toetab olemasoleva ebavõrdsuse vähendamist pikaajaliste leevendus- ja kohanemisstrateegiate abil, et keegi ei jääks maha.

1.8EL peab ettevõtetele nende kohanemisprotsessi jooksul ja ühiskonnale kohanemislahenduste pakkumiseks tehtavate jõupingutuste juures toeks olemiseks veelgi enam võimaldama ja julgustama innovatsiooniks, investeerimiseks ja kaubanduseks sobilikke tingimusi, mis edendavad säästvat arengut. Kliimamuutustega kohanemine ja selle kulud peaksid olema ka oluline osa ELi tööstusstrateegiast.

1.9Komitee usub, et põllumajanduse, metsamajanduse ja kalandusega seotud ettevõtted kuuluvad kõige enam mõjutatud ettevõtete hulka, samas aitavad need kaasa kohanemislahenduste loomisele, süsiniku sidumisele ja toiduga kindlustatusele. Nende sektorite toetamiseks on vajalik intensiivne uurimis- ja innovatsioonitöö.

1.10ELis on ekstreemsest ilmastikust ja kliimast tingitud majanduslik kahju keskmiselt juba 12 miljardit eurot aastas. Kohanemise rahastamiseks on saadaval mitu ELi rahastamisallikat: Euroopa rohelise kokkuleppe eelarve, mitmeaastane finantsraamistik ja taasterahastu „NextGenerationEU“. Komitee kutsub üles erinevaid valikuid rohkem selgitama, samuti kasutama kasutajasõbralikke menetlusi, et tagada praktilise tasandi osalejate õigeaegne juurdepääs rahastusele. Lisaks võivad fossiilkütuste toetuste järkjärguline kaotamine ja roheliste eelarvereformide rakendamine vabastada märkimisväärseid vahendeid riigieelarvetest, lahendada süsteemsed vastuolud ja luua uut tulu kliimamuutustega kohanemise rahastamiseks.

1.11Komitee kutsub samuti üles kehtestama meetmeid, mis muudavad fossiilkütuste tööstusesse investeerimise finantseerimisasutuste jaoks kõige vähem soositumaks strateegiaks ning loovad stiimuli erasektori rahastusvoogude eraldamiseks tegevustele, mis toetavad kliimamuutuste mõjude leevendamise ja nendega kohanemisega seotud tegevusi. See on oluline nii ELis kui ka väljaspool ELi tehtavate investeeringute puhul, et Euroopa Liit saaks kestliku rahanduse valdkonnas ülemaailmse eeskuju rolli võtta, kuid selleks peaks komisjon hoidma kõrget taset ning järgima teaduspõhisuse ja tehnoloogianeutraalsuse põhimõtteid, sealhulgas ELi taksonoomias.

1.12Strateegias on tunnistatud vajadust kliimamuutustega kohanemist täiendavalt rahastada, sealhulgas avaliku sektori allikatest; siiski nõuab komitee tungivalt, et komisjon selgitaks, kuidas ta täpsemalt eemaldab ülemaailmselt kõige haavatavamate riikide, kogukondade ja sektorite takistused rahastusele juurde pääsemisel ning kuidas võetakse piirkondlikul ja kohalikul tasandil arvesse soolise integratsiooni ja ebavõrdsuse probleemide lahendamisega seotud ettepanekuid.

1.13EL peab erilist tähelepanu pöörama rahvusvahelisele koostööle selle eri vormides, sealhulgas investeerimis-, kaubandus- ja innovatsioonipartnerlusele, eesmärgiga tõhustada kohanemismeetmeid kogu maailmas ja eriti arengumaades.

1.14Kokkuvõttes näeb komitee strateegiat alusena õiguslikult siduvale algatusele, mis kohustaks liikmesriike arendama riiklikke kliimamuutustega kohanemise kavasid ja strateegiaid. Euroopa kliimaseadus on oluline siduva kliimaga seotud poliitika loomisel.

1.15Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kui enamike kohanemisalgatuste rakendusasutusi tuleks toetada piisavate vahenditega, et arendada selles valdkonnas suutlikkust, sealhulgas kohanemispoliitika kujundamisel.

2.Arvamuse taust

2.1Euroopa Komisjon võttis kliimamuutustega kohanemist käsitleva uue ELi strateegia vastu 24. veebruaril 2021 1 . Uues strateegias sätestatakse viisid, kuidas Euroopa Liit saab kohaneda kliimamuutuste mõjudega ja muutuda 2050. aastaks kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks.

2.2Komitee pooldab ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia ja selle nelja eesmärgi – Euroopa kohanemine arukamaks, kiiremaks ja süsteemsemaks muutmine ning kliimamuutustega kohanemise valdkonnas üleilmse tegevuse edendamine – vastuvõtmist kui tähtsat sammu olulise poliitika loomise protsessis.

2.3Strateegias tähendab arukam kohanemine teadmiste täiendamist ja andmete kättesaadavuse parandamist, tulles samas toime paratamatu ebakindlusega, mis kliimamuutustega kaasneb, rohkemate ja kvaliteetsemate andmete kindlustamist kliimaga seotud riskide ja kahjude kohta, ning platvormi „Climate-ADAPT“ muutmist autoriteetseks kliimamuutustega kohanemise Euroopa platvormiks. Kohanemise süsteemsemaks muutmise all peetakse silmas poliitika väljatöötamise toetamist kõigil haldustasanditel, majanduses ja kõigis sektorites; selleks parandatakse kohanemisstrateegiaid ja kavasid, lõimitakse kliimamuutustele vastupanuvõimelisus makromajandus- ja eelarvepoliitikasse ja kasutatakse looduspõhiseid kohanemislahendusi. Kohanemisprotsessi kõigis valdkondades kiirendamine hõlmab kohanemislahenduste arendamise ja kasutusele võtmise kiirendamist, kliimaga seotud riskide vähendamist, kliimamuutuste mõju vastase kaitse lõhe ületamist ning magevee kättesaadavuse ja selle kestliku kasutamise tagamist.

2.4Kliimaga seotud katastroofide aastane keskmine majanduslik kahju on mitusada miljardit dollarit. Aruanded näitavad 2 , et kui praegused heitkoguste trajektoorid püsivad, kogeb osa Lõuna-Euroopast tulevikus äärmuslikku kuumust iga kahe aasta tagant ja vihmavett vajava maisi saagikus väheneb 50 %. Need diferentseeritud mõjud võivad aidata kaasa ELis täiendava lahknevuse, mitte lähenemise tekkimisele. COVID-19 pandeemia on näidanud, et poliitika kujundamisel on ülimalt oluline mõista ja arvesse võtta seost keskkonna ja rahvatervisega seotud eesmärkide vahel, pidades silmas, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ohu vastu võitlemine võib vähendada tulevaste zoonootiliste haiguste ja pandeemiate riski, ning tunnistades, et pandeemiast taastumise meetmetel ning kliimamuutustega kohanemise meetmetel on üks ja sama eesmärk: saavutada tulevikuks suurem vastupanuvõime. 3

2.5Strateegiat puudutava komitee arvamusega püütakse pakkuda kodanikuühiskonna perspektiivi strateegia eesmärkide ja neile vastavate tegevuste kohta.

3.Üldised märkused

3.1Komitee rõhutab, et kestliku arengu eesmärkide, Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa kliimapakti ühist rakendamist ning taaste- ja vastupidavuskavade arendamist ja rakendamist tuleb hõlbustada nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise strateegiatega. Komitee toetab tugevalt Euroopa Komisjoni 24. veebruaril 2021. aastal vastu võetud kliimamuutustega kohanemist käsitlevat uut ELi strateegiat.

3.2Komitee rõhutab, et vaatamata intensiivsetele meetmetele kliimamuutuste vastu võitlemiseks on hädasti ning pikemas plaanis vaja kohaneda. Kliimamuutustega seotud sagenenud ja intensiivistunud äärmuslike ilmastikunähtuste mõjud kujutavad endast endiselt ohtu, mis võib põhjustada majanduslikku kahju ja inimelude kaotamist. Sama oluline on oht, et nii kliimamõjud kui ka kliimamuutustega kohanemise alased pingutused võivad veelgi süvendada olemasolevat ebavõrdsust. Kohanemine on ülioluline Euroopa kodanike inimõiguste kaitseks seoses turvalisuse, inimväärse töö ja toimetulekuvõimega.

3.3Komitee jagab komisjoni muret kliimamuutustest tulenevate terviseriskide pärast ja sellest tulenevat vajadust neid paremini mõista kliimamuutustega kohanemise Euroopa platvormi Climate-ADAPT kaudu. Kuid, nagu Maailma Terviseorganisatsioon 4 ja Euroopa Keskkonnaamet 5 on mõlemad rõhutanud, siis on tõendeid keskkonnareostuse ja degradatsiooni ebavõrdse mõju kohta sotsiaalse puuduse all kannatavatele kogukondadele ja haavatavatele rühmadele. Seepärast tuleks kliimamuutuste sotsiaalset mõõdet silmas pidades lisada liidu poliitikasse keskkonnaalase ebavõrdsuse mõiste.

3.4Komitee märgib, et õigete meetmete kasutamise korral tekitatakse kohanemismeetmetega kõigile kasulik olukord; välditakse kliimamuutustest põhjustatud kahjusid, luuakse majanduslikku kasu, suurendatakse sotsiaalset õiglust ning parandatakse keskkonnaohutust.

3.5ELi uue kliimamuutustega kohanemist käsitleva strateegia ning Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamine peaks olema osa süsteemsest lähenemisest, et saavutada mitu eesmärki ning edendada poliitilisi vahendeid ja tehnoloogilisi lahendusi, mida saab kasutada erinevates majandussektorites. Seega on mitme eesmärgi samaaegseks saavutamiseks vajalikud kõikehõlmav süsteemne analüüsimeetod ja selle rakendamiseks vajalikud asjakohased vahendid.

3.6Komitee näeb vajadust konkreetsete juhendite, eesmärkide, järelevalvevahendite, võrdlusaluste ja näitajate järele, mis aitaks kliimamuutuste mõjusid prognoosida ja neid hallata ning hinnata kliimamuutustega kohenemise edenemist.

3.7Komitee märgib, et looduspõhised lahendused, biomajandus ja üleminek ringmajandusele on olulised kliimamuutustega kohanemise lähenemiste jaoks, ja viitab oma varasematele arvamustele biomajanduse 6 ja ringmajanduse 7 kohta. Ühtlasi on kestlik metsa, mulla ja vee majandamine kasulik nii kliimamuutustega kohanemise kui ka nende leevendamise seisukohast, ning see loob aluse ka kliima suhtes vastupidava, kliimaneutraalse ja kestliku toidu ja biomassi tootmise jaoks.

3.8Komitee kutsub üles omistama võrdset tähtsust kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise rahastamisele. On oluline, et kõigi tasandite kliimapoliitikas oleks kombineeritud leevendamis-ja kohanemisstrateegiad, ning komitee kutsub üles võtma täiendavaid meetmeid selle põhimõtte tagamiseks, arvestades, et leevendamise kaitsemeetmed kaitsevad tulevasi põlvkondi kliimakriisi süvenemise eest, samas kui kohanemine kaitseb praegust ja tulevasi põlvkondi juba olemasolevate kliimamuutuste põhjustatud ekstreemsete ilmastikunähtuste eest. ELi eelarve ELi kliimaseire metoodikat tuleks muuta, et sõnaselgelt eristada kohanemis- ja leevendamiskulud.

3.9Näiteks peaksid ELi liikmesriigid teavitama asutusi, kelle ülesanne on riiklike energia- ja kliimakavade läbivaatamine, et ELi suurenenud kliimamuutuste alase ambitsioonikuse ja COVID-19 mõju tõttu tuleks kohanemis- ja leevendamisstrateegiale omistada samasugust tähtsust. Samuti tuleks linnu ja omavalitsusi kaasata ja toetada, võib-olla linnapeade pakti kaudu, et integreerida kliimamuutustega kohanemine nende leevendamisplaanidesse ja luua sünergiat.

3.10Komitee on veendunud vajaduses sidusrühmadele kaasavalt läheneda, et asjaomaseid kohanemissuundi ühiselt kavandada ja arendada. Kavad tuleb ühiselt luua integreeritult asjakohaste kliimamuutuste mõjude leevendamise suundadega, kuna kliimamuutuste mõjude leevendamine ja nendega kohanemine on omavahel seotud ja mõjutavad teineteist. Kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas noorte jaoks peaks olema kavandatud suutlikkuse ja teadlikkuse suurendamine, et toetada kliimamuutustega kohanemisega seotud tegevusi. Noorte ja eriti laste jaoks on ülioluline parem vastavus haridussüsteemi ja käimasoleva „neljanda tööstusrevolutsiooni“ tööhõivevajaduste vahel.

3.11Majanduslikke ja keskkonnaalaseid aspekte arvesse võttes on ülimalt oluline leevendada kohanemispoliitika võimalikku negatiivset sotsiaalset mõju, et tagada strateegia rakendamise laialdane toetus. Komitee kutsub üles kaaluma konkreetseid täiendavaid tegevusi haavatavate sidusrühmade jaoks, pöörates erilist tähelepanu soole, vanusele ja vähemusrühmadele.

3.12Komitee märgib, et kohanemisalane innovatsioon ja selle rakendamine nõuavad kannatlikku, pikaajalist ja strateegilist rahastust, ning riikidel on oluline ettevõtlusroll selle kannatlikkuse võimaldamises. ELi süsinikuheite vähendamise poliitikaga seotud kulud tuleb minimeerida ja jaotada ära eri sektorite vahel, tagamaks, et madala sissetulekuga elanikkonnarühmade ja haavatavate kogukondade kanda ei jääks ebaõiglane osa finantskoormusest. ÜRO säästva arengu lahenduste võrgustiku (SDSN) Euroopa aruanne 8 näitab, et ebavõrdsuse suurenemise vältimiseks ja jätkusuutlikkusele ülemineku jaoks laiema toetuse tagamiseks tuleks rakendada asjakohaseid vastumeetmeid.

3.13Kliimamuutustega kohanemise rahastamiseks on saadaval mitu ELi fondi. Komitee kutsub üles erinevaid valikuid rohkem selgitama, samuti kehtestama kasutajasõbralikke menetlusi, et tagada praktilise tasandi osalejate jaoks õigeaegne juurdepääs rahastusele.

3.14Kohanemispoliitika arendamist ning selleks rahaliste vahendite (toetuste, krediidiriski vahetustehingute, kohanemisvõlakirjade, raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamise (REDD) jne) kasutamist tuleks veelgi tugevdada. Strateegia ülemaailmse ambitsioonikuse suurendamiseks on vajalik arutada ja julgustada uute võimalike vahendite kasutamist, näiteks võlakohustuste vahetustehinguid seoses kliimamuutustega, et tagada rahastusvood riikidesse, kus on tarvis viivitamata tegutseda.

3.15Komitee rõhutab samuti, et oluline on kliimaga seotud loodusõnnetustega seotud riskide ja teadmatuse (kui sündmuste tõenäosus pole teada) lõimimine makromajandusliku ja fiskaalpoliitika kujundamiseks kasutatavatesse mudelitesse ja vahenditesse.

3.16Strateegiale peaks järgnema kava, milles selgitatakse üksikasjalikult strateegia rakendamist Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas seda, kuidas erinevaid majandussektoreid ja ühiskonnavaldkondi toetada, et kliimaga seotud riske mõista ja nendega tegeleda, osutades erilist tähelepanu kõige haavatavamatele sektoritele ja kogukondadele.

3.17Kohanemismeetmete koordineerimine COVID-19 taastumisprogrammidega on ülioluline nii pandeemia ajal kui ka nn pandeemiajärgses etapis.

4.Konkreetsed märkused

ELi tasandi meetmed

4.1Komitee kutsub komisjoni üles püüdlema kliimamuutustega kohanemise poliitika ja kliimaõigluse parema ühildamise poole. Kliimamuutustega seotud probleemidega tegeledes ei tohi keegi maha jääda ja esmalt tuleb tegeleda kõige haavatavamate rühmadega, kes on sageli kõige vähem valmistunud ning paljudel juhtudel kliima praeguse olukorra eest kõige vähem vastutavad.

4.2Kliimamuutused mõjutavad Euroopa erinevaid geograafilisi piirkondi erinevalt. Poliitiliste lahenduste ja kliimamuutustega kohanemise jaoks tehtavate jõupingutuste puhul tuleb arvestada neid erinevusi ja erinevate piirkondade konkreetseid omadusi.

4.3Kohanemisstrateegiate suunamiseks on ülimalt oluline kehtestada haavatavuse indeksid, mis tuleks välja töötada kolmes mõõtmes: geograafiline või piirkondlik haavatavus, valdkondlik või majanduslik haavatavus ning sotsiaalne haavatavus.

4.4Kohanemisprojektide olemasolevas struktuuris keskendutakse sageli kliimamuutuste mõjudele, mitte haavatavuse tekkepõhjustele. Seetõttu kutsub komitee üles kliimamuutustega kohanemise planeerimist integreerima ja süvalaiendama kõigis asjakohastes ELi poliitikates, strateegiates ja meetmetes.

4.5Eelkõige on oluline investeerida inimkapitali tugevdamisse ehk hõlbustada tehnoloogilist ja sotsiaalset innovatsiooni ning pakkuda Euroopa kodanikele eesolevateks kliimaga seotud probleemideks piisavaks ettevalmistumiseks teadmisi ja vahendeid. Erilist tähelepanu tuleks osutada alaesindatud ja tõrjutud inimestele.

4.6Samuti on oluline pakkuda ettevõtetele vahendeid ja toetust kliimamuutuste mõjude hindamiseks ja haldamiseks. Kliimamuutused mõjutavad otseselt või kaudselt kõiki tööstusharusid. Kliimamuutustega ja selle kuludega kohanemine peaks olema seega oluline osa ELi tööstuspoliitikast ja seda tuleks arvestada ka riigiabiga seoses.

4.7Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalandusega seotud ettevõtted kuuluvad kõige enam mõjutatavate ettevõtete hulka, samas aitavad need kaasa kohanemislahenduste loomisele, süsiniku sidumisele ja toiduga kindlustatusele. Nende sektorite toetamiseks on vajalik intensiivne uurimis- ja innovatsioonitöö. Lisaks tunnistab komitee tungivat vajadust tegeleda kliimast tingitud muutustega ookeanides paindlike, kohanemisvõimeliste ja kiirete kalanduse korraldamise otsuste abil, et tagada madala süsinikusisaldusega loomsete valkude tootmise pikaajaline kestlikkus Euroopas.

4.8Digiteerimine pakub palju võimalusi kliimamuutustega kohanemiseks, näiteks järelevalve, modelleerimise, tootmise ja kommunikatsiooni valdkondades, ning neid tuleks täiel määral kasutada. Samuti on kogu ELi hõlmava kriitilise taristu, näiteks energia, transpordi, digitaalvõrkude ja süsteemide kliimamuutustele vastupidavuse tagamiseks tarvis võtta asjakohaseid meetmeid.

4.9Looduspõhised lahendused aitavad ELil kohaneda uue kliimareaalsusega ning kliimamuutuse võimalikke laastavaid tagajärgi vähendada. Need on ELi jaoks võimalus taastuda keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt kestlikul moel. Komitee kutsub üles valvsusele, et tagada kohalike kogukondade tõeline kaasatus nende lahenduste arendamisse ja kujundamisse.

4.10Fossiilkütustest loobumine peaks toimuma koos investeerimisega kliimamuutustega kohanemise meetmetesse. Seetõttu peab komitee ELi kestliku rahanduse taksonoomiat oluliseks vahendiks, mis võimaldab ELil saada ambitsioonikamaks kliimamuutustega kohanemisel. Lisaks sellele võiks keskkonnaalase maksustamise kohandamine ja tööjõu maksustamiselt loodusressursside kasutamise maksustamisele üleminek lahendada nii süsteemsed vastuolud kui ka luua uusi tulusid kliimamuutustega kohanemise rahastamiseks, kiirendades seejuures ka keskkonnale kahjulikest tegevustest loobumist.

4.11Komitee võtab teadmiseks esimesed tehnilised kriteeriumid tegevuste määramiseks, mis aitavad oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele 9 . See kutsub üles kehtestama teaduspõhiseid ning tehnoloogianeutraalseid taksonoomiakriteeriume, mis muudavad fossiilkütuste tööstusesse investeerimise finantseerimisasutuste jaoks kõige vähem soositumaks strateegiaks ning loovad stiimuli erasektori rahastusvoogude eraldamiseks tegevustele, mis toetavad kliimamuutuste mõjude leevendamise ja nendega kohanemise meetmeid.

4.12Kokkuvõttes näeb komitee strateegiat alusena õiguslikult siduvale algatusele, mis kohustaks liikmesriike arendama riiklikke kliimamuutustega kohanemise kavasid ja strateegiaid.

Meetmed riiklikul ja piirkondlikul tasandil

4.13Riikliku tasandi vähene aktiivsus tuleb ületada ennekõike tugeva poliitilise juhtimise ja vastutavuse ning kodanikuühiskonna aktiivse osalemise abil. Selleks tuleks liikmesriikidele anda stiimuleid, et nad tähtsustaksid pikaajaliste poliitikaeesmärkide (2050. aastani ja edasi) seadmisel Euroopa rohelist kokkulepet üldiselt ning eelkõige kliimamuutustega kohanemisega seotud probleeme. Lisaks on kliimamuutuste tähtsuse alahindamise vältimiseks vajalikud sõnaselged kliimamuutustega kohanemisega seotud kulueesmärgid ja läbipaistvus. Liikmesriikide eelarve kliimaseire metoodikat tuleks muuta, et sõnaselgelt eristada kohanemis- ja leevendamiskulusid.

4.14Komitee leiab, et iga ühiskonnaliikme jaoks on oluline näha ja tunda, kuidas kohanemismeetmed aitavad tal oma konkreetseid elamistingimusi parandada ning tulevaste ohtudega silmitsi seista. Eesootava üleminekuperioodi juhtimiseks tuleb seega riiklikesse kohanemisstrateegiatesse lisada sotsiaalkindlustuse tugev toetamine.

4.15Riiklikul tasandil kohanemismeetmete rakendamiseks on vajalik tugevalt keskenduda kaasaegsele innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitikale, mis on suunatud keskkonnahoidlikumatele ja vastupanuvõimelisematele tootmissüsteemidele, ning aktiivsele tööturupoliitikale, mille fookus on töökohtade loomisel ning töötajatele uute oskuste, ümberõppe ja koolituste pakkumisel. See lähenemisviis peaks töötajaid aktiivselt kaasama suutlikkuse suurendamise programmide kavandamisse.

4.16Kliimamuutustele vastupanuvõimeliste vee-, energia-, transpordi- ja digitaalsete süsteemide tagamiseks on vajalikud uued investeeringud avalikesse teenustesse ja taristusse. Samuti on ülimalt oluline korrakohane maakasutuse planeerimine, sest sellele tugineb hoonete haavatavuse vähendamine ilmastikuolude suhtes.

4.17Omakapitali põhiselt tuleks arvestada keskkonnaalase maksustamise ja muude keskkonnahalduse majanduslike mehhanismidega, mis toetaksid kliimamuutuste leevendamise stiimuleid, annaksid tulu kliimamuutustega kohanemise alaste püüdluste toetamiseks ja leevendaksid selle poliitika regressiivset mõju ebaproportsionaalselt mõjutatud sidusrühmadele. Sama kehtib fossiilkütuste toetuste kohta, mille järkjärguline kaotamine vabastab avaliku sektori eelarvest märkimisväärseid vahendeid, mille saab omakorda kasutusele võtta kliimamuutustega kohanemiseks.

Rahvusvaheline koostöö ja ELi tugevam ülemaailmne roll

4.18Komitee kinnitab komisjoni väljendatud vajadust tõhustada kliimamuutustele vastupanu võime suurendamiseks võetavaid rahvusvahelisi meetmeid, samuti nõustume komisjoni seisukohaga, et meie kliimamuutustega kohanemise eesmärgid peavad olema võrdväärsed meie üleilmse liidrirolliga kliimamuutuste leevendamisel.

4.19Komitee rõhutab, et väljaspool ELi mõjutavad kliimamuutused kõige rängemalt kõige vähem arenenud riike ja väikesaartel asuvaid arenguriike, lisaks sellele, et nad on haavatavamad majanduslikele šokkidele, ebavõrdsusele ning COVID-19 tervishoiukriisile.

4.20Kooskõlas ELi-Aafrika partnerlusstrateegiaga toetab komitee koostööd Aafrika kõige ohustatumate riikidega. Tuleks veelgi toetada selliseid programme nagu Sahara-taguse Aafrika linnapeade pakt, mis võimaldab kohalikel ja riiklikel osalejatel teha koostööd leevendamis- ja kohanemisplaanide alal. Nagu komisjon märgib, siis on Maailmapank toonud välja, et ainuüksi Sahara-taguses Aafrikas võivad kliimamuutused põhjustada 2050. aastaks kuni 70 miljoni inimese rände, millel on oluline sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnaalane mõju. Idapartnerluse formaat oleks veel üks platvorm ühistegevuse jaoks.

4.21Strateegias tunnistatakse vajadust kliimamuutustega kohanemist rahvusvaheliselt täiendavalt rahastada, sealhulgas avaliku sektori allikatest, ning võetakse eesmärgiks suurendada kohanemismeetmete rahastamist ELi välistegevuse rahastamisvahendite kaudu. Siiski nõuab komitee tungivalt, et komisjon selgitaks, kuidas ta täpsemalt eemaldab ülemaailmselt kõige haavatavamate riikide, kogukondade ja sektorite takistused rahastusele juurde pääsemisel ning kuidas võetakse arvesse soolise integreerimise ja ebavõrdsuse probleemide lahendamisega seotud ettepanekuid. Siinkohal peaks olema oluline kohanemismeetmete toetuspõhine rahastus.

4.22On oluline, et vahendid teadustöö tegemiseks ja selle tulemuste rakendamiseks tehtaks kättesaadavaks. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu osutada nn maailma lõunapoolsetele riikidele, kus on käimas mitmeid paljulubavaid projekte kliimamuutuste mõjudega võitlemiseks. On oluline tagada nende projektide jaoks vajalik rahaline ja logistiline toetus.

4.23Erasektori rahastuse edukaks kasutamiseks kliimaga seotud eesmärkidel tuleks eelkõige keskenduda erasektori finantsasutuste poolt ELi väliste kahjulike tegevuste rahastamise stiimulite vähendamisele ning nende rahaliste vahendite ümber suunamisele kohanemistegevustele. EL peab ühise taksonoomia arendamiseks aktiivselt osalema rahvusvahelises koostöös ja suurendama oma kujunevat juhtrolli kestliku rahanduse eesmärkide valdkonnas eeskuju näitamisel.

4.24Komitee usub, et ülemaailmsele kriisile vastamiseks vastupanuvõimelisuse suurendamise toetamiseks peaks EL võtma läbirääkimistel kohanemismeetmete rahastamise teemal tugeva positsiooni. EL peaks toetama kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise rahastamises 50 % tasakaalu saavutamist. Seda tehes tuleb ühtlasi keskenduda selle aasta COP26 konverentsile.

4.25Euroopa Investeerimispanga grupi uue kliimapanga tegevuskava alla kuuluvas kohanemise tegevuskavas tuleb osutada erilist tähelepanu arenguriikide kohanemismeetmetesse investeerimise julgustamisele, vältides samas nende võlgadest tuleneva haavatavuse süvendamist.

4.26Kliimamuutustega kohanemine puudutab ka kaubandust ning välismaiseid otseinvesteeringuid. Kliimamuutused mõjutavad näiteks ülemaailmseid tarneahelaid, juurdepääsu välismaisele toorainele ja logistikat. Riskidele vaatamata kaasnevad kliimamuutustega ELi ettevõtetele võimalused pakkuda ülemaailmsetele turgudele kohanemislahendusi. Riskide haldamist ja võimaluste kasutamist tuleb kaaluda ning ELi kaubanduspoliitika abil hõlbustada. Kaubandus peaks olema ka osa ELi partnerlussuhetest arenguriikidega, et nende riikide kohanemisvõimalusi suurendada.

4.27Komitee märgib, et praegune ülemaailmne poliitiline dünaamika on enneolematu. Euroopa juhtroll on vaieldamatu – Euroopa roheline kokkulepe oli esimene poliitiliselt siduv kohustus, millest anti teada paraja ambitsioonikuse ja õigete tegevussuundadega. President Joe Bideni kliimamuutuste tippkohtumine 10 2021. aasta aprillis oli märkimisväärselt edukas ja kujutab enesest pöördepunkti. Maailma suurimad majandused – Ameerika Ühendriigid, Hiina, Euroopa Liit, Jaapan, Ühendkuningriik, India, Kanada, Korea, Brasiilia – on lõpuks ühtlustamas oma seisukohti süsinikuheite vähendamise eesmärgiga seoses. Komitee tunnistab, et EL peab lähtuma sellest liikumissuunast ja suurendama ülemaailmseid jõupingutusi Pariisi kokkuleppega ühilduvate kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise püüdluste edendamiseks.

Kodanikuühiskonna osaliste roll

4.28Kohanemismeetmete edukas rakendamine on kodanikuühiskonna osalejate aktiivse toeta võimatu.

4.29Kohanemissuundade ühisel kavandamisel tuleks seetõttu kaasata kõiki asjaomaseid sidusrühmi: otsuste tegijaid, tööandjaid ja töötajaid, vabaühendusi, finantssektorit, teadlasi ning tehnoloogiaarendajaid. Riikliku, piirkondliku ning kohanemispoliitika kohalikku olemust arvesse võttes eelkõige kohaliku tasandi kodanikuühiskonda tuleks kaasata kõigis planeerimis- ja rakendamisetappides.

4.30Ühtlasi peaks strateegiaga edendama ja jälgima Euroopa ja kõigi liikmesriikide tasandi erinevate sektorite sotsiaalsete partnerite osalemist ning tagama tugeva kahe- või kolmepoolse arutelu, samuti julgustama kollektiivläbirääkimisi, kui see on asjakohane.

4.31Sidusrühmade kaasamise vahendeid tuleb arendada, kehtestada ja kasutada, sealhulgas kodanike teadustegevuse pakutavaid vahendeid.

4.32Komitee märgib vajadust eraldada olulisi rahalisi vahendeid nende vahendite kasutusele võtmiseks, samuti tuleb vahendid kujundada teaduspõhiselt ning investeerida suutlikkuse suurendamisesse.

4.33Teadlikkuse suurendamisel on oluline roll ka kodanikuühiskonna organisatsioonidel, muu hulgas teemadel, mis puudutavad tarbimisharjumusi, energia ja transpordi kasutamist ning looduskaitset. Neil on oluline roll ühiskonna mobiliseerimisel, edastades inimestele kliimakaitse sõnumeid ning pakkudes avalikku teavet, et toetada otsuseid selle kohta, mida on võimalik teha kliimamuutustega võitlemiseks ning nendega kohanemiseks.

4.34Ennekõike on kodanikuühiskonna osalejad need, kes kohanemismeetmed praktikasse rakendavad. Näiteks rakendavad paljusid kohanemismeetmeid juba praegu need ärid, kellel on vaja muudatusteks valmis olla, näiteks seoses toodete nõudlusega, investeerimise ja tootmistingimustega, samuti kindlustuse kõlblikkusseisundiga. Samuti arendavad ettevõtteid kohanemislahendusi ning pakuvad neid ka ülejäänud ühiskonnale. Selle toetamiseks tuleb julgustada ja võimaldada innovatsiooniks, investeerimiseks ja kaubanduseks vajalikke tingimusi.

4.35Tööandjad ja töötajad on parimad võimalused selgitada välja probleemid ja riskid, mida kliimamuutuste tagajärjed nende töökohtadele tekitavad, näiteks kokkupuude kõrge temperatuuriga, looduslik ultraviolettkiirgus ning muud kliimamuutustest tulenevad tervise- ja ohutusriskid. Nad peaksid olema kaasatud kohanemispoliitika kujundamisse ja rakendamisse kõikidel tasanditel, pöörates erilist tähelepanu töötingimustele.

4.36Materjalide, toodete ja teenuste tarbimisel on otsene mõju loodusvarade kaevandamise ulatusele ja heitkoguste tasemele, millel on oluline mõju teistele planeedi taluvuspiiridele. Tarbijate käitumine võib nii otseselt kui ka kaudselt mõjutada heitkoguseid ja ressursside kasutamist ning seeläbi ka kliimamuutuste ulatust.

4.37Siiski märgib komitee, et aktiivsete tarbijate kaasamine ega ühegi teise üksiku osaleja kaasamine ei ole nn võluvits. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine nõuavad teadlikkust ja pühendumust kõigilt ühiskonnas, samuti peavad seda hõlbustama valitsused ja teised poliitikakujundajad. Kestliku arengu ja eelkõige kliimamuutuste eduka leevendamise ja nendega kohanemisega seotud tegevuste liikumapanev jõud on ennekõike julged poliitilised otsused ning kiire rohepööre.

Brüssel, 23. juuni 2021

Peter Schmidt
põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni esimees

_____________

(1)       https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0082&from=EN .

(2)     https://www.eea.europa.eu//publications/climate-change-impacts-and-vulnerability-2016 .

(3)     https://covid19commission.org/enhancing-global-cooperation .

(4)    WHO Euroopa, 2019, Keskkonnaga seotud tervisealase ebavõrdsuse ressursside pakett (Environmental health inequalities resource package), Euroopa piirkondlik büroo, Kopenhaagen.

(5)    Euroopa Keskkonnaameti aruanne nr 21/2019.

(6)     ELT C 440, 6.12.2018, lk 45 ; ELT C 240, 16.7.2019, lk 37 ; ELT C 47, 11.2.2020, lk 58 ; CCMI/160 Jätkusuutlik ja kaasav biomajandus – Euroopa majanduse uued võimalused (omaalgatuslik arvamus).

(7)     ELT C 264, 20.7.2016, lk 98 ; ELT C 230, 14.7.2015, lk 99 ; NAT/764 Koostoime loomine ringmajanduse tegevuskavade vahel (omaalgatuslik arvamus) ; ELT C 367, 10.10.2018, lk 97 ; ELT C 345, 13.10.2017, lk 102 .

(8)     https://www.unsdsn.org/the-future-europe-wants-a-green-and-digital-job-based-and-inclusive-recovery-from-covid-19-pandemic .

(9)     https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=COM:2021:188:FIN .

(10)    Ameerika Ühendriikide president Joe Biden ja kliimasaadik John Kerry kutsusid kokku maailma liidrid, kes esindavad 82 % kogu maailma süsinikuheite kogustest, 73 % maailma elanikkonnast ja 86 % maailma majandustoodangust, et pühenduda julgetele kliimamuutuste vastastele meetmetele. Allikas: https://ourworldindata.org/co2-emissions .