SOC/674
Euroopa õigusalase koolituse strateegia aastateks 2021–2024
ARVAMUS
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele
„Õigusemõistmise tagamine ELis – Euroopa õigusalase koolituse strateegia aastateks 2021–2024““
[COM(2020) 713 final]
|
Kontakt
|
SOC@eesc.europa.eu
|
|
Administraator
|
Valeria Atzori
|
|
Dokumendi kuupäev
|
21/04/2021
|
Raportöör: Elena Calistru
|
Konsulteerimistaotlus
|
Euroopa Komisjon, 24/02/2021
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
16/04/2021
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
DD/MM/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1ELi õigust käsitleva õigusalase koolitusega on parandatud ELi õiguse nõuetekohast ja ühetaolist kohaldamist ning tugevdatud vastastikust usaldust piiriüleste kohtumenetluste suhtes, aidates seeläbi arendada Euroopa Liidu õigusruumi. Strateegia põhineb varasematel tulemuslikel jõupingutustel ja sellega püütakse hoida õigusalast koolitust ELi tegevuskavas prioriteetsena, pöörates erilist tähelepanu tekkivate väljakutsete, nagu näiteks rohepöörde või uute töösuhete lahendamisele ja uue tehnoloogiaajastuga kohanemisele.
1.2Pakkudes piisavaid vahendeid, tuge ja koolitust, saavad õigusala töötajad kõigis liikmesriikides vastata kodanike, töötajate ja ettevõtjate vajadustele kogu ELis. Hästikoolitatud õiguspraktikutel on oluline roll õigusriigikultuuri tugevdamisel ja õigusriigi põhimõtte järgimise tagamisel, selliste Euroopa väärtuste ja põhimõtete nagu kohtusüsteemi sõltumatus edendamisel ning põhiõiguste tõhusa järgimise toetamisel ELi ja riiklikul tasandil.
1.3Tööturul toimuvad arengud tõstatavad üha enam küsimusi digiplatvormide töötajate staatuse ja nende suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta. Liikmesriikide kohtuotsused erinevad selles küsimuses sarnastes või identsetes olukordades, isegi kui tegemist on sama äriühingut puudutavate juhtumitega, sõltuvalt asjaomasest riiklikust vaatepunktist. Hiljuti Hispaanias vastu võetud uues seaduses ja Itaalias sõlmitud halduskokkuleppes tunnistati seda tüüpi töötajad palgatöötajateks ning selleks, et tagada ühtne kohtupraktika ja siseturu nõuetekohane toimimine, on vaja tagada kohtutele suunised ja koolitus kooskõlas Hispaania ja Itaalia perspektiiviga.
1.4Komitee mõistab seda täielikult ja tunnistab, et komisjonil on õigusalases koolituses üksnes toetav roll, samas kui esmane vastutus lasub riiklikel sidusrühmadel. Siiski peaks strateegia rakendamiseks vajalik strateegiline integratsioon ja rahaline toetus olema ühine mure.
1.5Arvestades ELi tasandi väljakutseid ja ELi mõõtmega probleemide hulga suurenemist (st liidu finantshuvide kaitse uutes finantsmehhanismides, digi- ja rohepööre), on üha olulisem kehtestada eeskirjad, mille eesmärk on parem ühtlustamine Euroopa Liidu eri liikmesriikide vahel õigusalase koolituse osas.
1.6Samal määral tunnustab komitee seda, kui tähtsaks komisjon peab regulaarset järelevalvet strateegia rakendamise üle ja koostööd teiste ELi institutsioonidega, et tagada eesmärkide saavutamiseks vajalik poliitiline toetus. Komitee soovitab tungivalt komisjonil leida võimalusi, kuidas saaks kodanikuühiskonna organisatsioone ja sotsiaalpartnereid kaasata strateegia rakendamise järelevalvesse nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil.
1.7Selleks et kaitsta ELi finantshuve, keskkonnaküsimusi ja liidu õigusi, on komitee seisukohal, et nende rikkumisest teatajate kaitse ja õigused, kellel on oluline roll pettuste ja korruptsiooniga seotud kuritarvituste ning liidu õiguste mis tahes rikkumise ennetamisel, tuleks lisada õigusala töötajate koolitusse.
1.8Euroopa õigusalane koolitus peaks ulatuma õigusharidusest kaugemale ja komitee tervitab eriti keskendumist kohtunike ametioskustele kui õigusemõistmise tõhususe kesksele elemendile. Komitee toetab õiguspraktikute koolitamist täiendavates valdkondades, nagu kohtuekspertiis ja psühholoogia, ning selle tagamist, et õigusspetsialistidel oleks vajalik arusaam tehnilistest aspektidest, millega enamasti ELi õigusaktide eri valdkondades tegeletakse, näiteks keskkonna, taristu või rahanduse ja panganduse vallas.
1.9Samuti soovitab komitee korraldada konkreetseid koolitusi digiülemineku kontekstis ja eelkõige seoses tehisintellekti vahendite kasutamisega kohtusüsteemis. Eelkõige tuleks jõuliselt edendada ja soovitada Euroopa eetikaharta põhimõtete tundmist ja kohaldamist seoses tehisintellekti kasutamisega kohtusüsteemides.
2.Arvamuse taust
2.1Euroopa õigusalase koolituse strateegia aastateks 2011–2020 hindamine näitab, et see on aidanud parandada ELi õigust käsitlevat koolitust õiguspraktikute jaoks (eriti kohtunike ja prokuröride jaoks), suurendanud selliste võrgustike nagu Euroopa õigusalase koolituse võrgustik suutlikkust ning tugevdanud ELi tasandi võrgustikke ja koolitusteenuse osutajaid.
2.2Uute arengusuundade ja probleemidega tuleb tegeleda õigusalase koolituse abil ELi tasandil. Need hõlmavad õigusriigi põhimõtte halvenemist, ründeid põhiõiguste vastu mõnes liikmesriigis, uusi reguleerimisvaldkondi ELi tasandil, samuti digipööret.
2.3Euroopa õigusalase koolituse strateegia aastateks 2021–2024 eesmärk on tugevdada Euroopa ühist õiguskultuuri, mis põhineb õigusriigi põhimõttel, põhiõigustel ja vastastikusel usaldusel. Selles esitatakse raamistik ja põhimeetmete kogum liidu õiguse nõuetekohase ja tõhusa kohaldamise edendamiseks. Liikmesriike, koolitusteenuse osutajaid, riigi ja Euroopa tasandi õigusspetsialistide organisatsioone ning Euroopa Liitu kutsutakse üles käsitlema vastutust jagades järgmisi prioriteete:
-õigusalane koolitus ühise õigusriigikultuuri edendamiseks;
-põhiõiguste kaitsmine ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta reaalne rakendamine inimeste igapäevaelus, pöörates tähelepanu ohvrite ja haavatavate isikute kaitsele;
-õigusemõistmise digiteerimise laiendamine;
-ELi õiguse arenguga sammupidamine, sealhulgas piiriülese õigusalase koostöö valdkonnas;
-õiguspraktikutele vahendite andmine uute väljakutsetega toimetulemiseks, eelkõige pärast pandeemiat;
-koolitus muudel teemadel peale ELi õiguse, näiteks kohtuniku ametioskused ning muud kui õigusalased teadmised ja oskused;
-õigusspetsialistide jaoks praktilisema ja kohandatud koolituskava koostamine ja selle rakendamine;
-eri kategooriate õiguspraktikute jaoks mõeldud koolituste lisamine, laiendamine ja vajadustele paremini kohandamine;
-kvaliteetse ja tõhusa koolitustegevuse (sealhulgas mitmekesised õppevormid rõhuasetusega hübriid- ja/või veebiõppemeetoditel), ning testitud õppekavade kasutamise edendamine;
-noorte õiguspraktikute õiguskoolituse edendamine;
-riikide sidusrühmade, ELi õiguse ekspertide võrgustike, Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku, muude ELi tasandi osalejate ja komisjoni jagatud vastutuse suurendamine;
-meetmete suunamine õiguspraktikutele väljaspool ELi, eelkõige Lääne-Balkani riikides.
3.Üldised märkused
3.1COVID-19 kriis on põhjustanud märkimisväärseid raskusi kohtusüsteemi toimimises, kuid on loonud ka mitu uut probleemi, mis õiguspraktikutel tuleb lahendada. Komiteel on hea meel, et tähelepanu ei pöörata üksnes vajadusele tagada taristu digipöörde jaoks, vaid ka investeeringud digipöördesse kaasatud õiguspraktikute oskustesse.
3.2Siin on oluline pöörata tähelepanu sellele, et strateegia elluviimine on võimatu, kui ei kaasata kõiki sidusrühmi, sh justiitsministeeriumid, kohtute ja prokuratuuride haldamise nõukojad, eneseregulatsiooniga kutsealade nõukojad, Euroopa õiguspraktikute ühendused, riigi ja ELi tasandi koolitusteenuse osutajad, ELi institutsioonid ja asutused. Komitee ühineb komisjoni üleskutsega, et nimetatud osalejad pühenduksid strateegia kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete eesmärkide saavutamisele.
3.3Komitee tuletab meelde paljude varasemate arvamuste järeldusi, et õiguskaitse kättesaadavuse järjepidevus kogu Euroopa Liidus on oluline tegur, mis toetab ühtset turgu ja liidu õiguse järjepidevat rakendamist Euroopa Liidus ning tagab kodanike ja ettevõtete jaoks vajaliku selguse ja kindluse, kuna ELi õigustiku kohaldamisel on liikmesriigiti ikka veel märkimisväärseid erinevusi. Selleks on oluline toetada liikmesriike riiklikul tasandil, pakkudes neile mitte ainult vajalikku täiendavat rahastamist (sealhulgas ka taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendite kaudu), vaid ka vahendeid, et tagada kõigi sidusrühmade ja õigusvaldkonnas töötavate isikute valmisolek nende jõupingutustega ühineda.
3.4Samal määral tunnustab komitee seda, kui tähtsaks komisjon peab regulaarset järelevalvet strateegia rakendamise üle ja koostööd teiste ELi institutsioonidega, et tagada eesmärkide saavutamiseks vajalik poliitiline toetus. Komitee kutsub komisjoni üles leidma võimalusi, kuidas saaks kodanikuühiskonna organisatsioone ja sotsiaalpartnereid kaasata strateegia rakendamise järelevalvesse nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil.
3.5Komitee nõustub, et hästikoolitatud õiguspraktikutel on oluline roll õigusriigikultuuri tugevdamisel ja õigusriigi põhimõtte järgimise tagamisel, selliste Euroopa väärtuste ja põhimõtete nagu kohtusüsteemi sõltumatuse edendamisel ning põhiõiguste tõhusa järgimise toetamisel ELi ja riiklikul tasandil. Siiski rõhutame piisavate vahendite, toetuse ja koolituse pakkumise olulisust osana suurematest jõupingutustest, tagamaks, et kõikide liikmesriikide õiguspraktikud saaksid vastata kodanike ja ettevõtete vajadustele kogu Euroopa Liidus, järgides samu standardeid ja väärtusi.
3.6Komitee põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte töörühm on alates selle loomisest 2018. aastal pööranud tähelepanu sidusrühmade seisukohtadele kohtusüsteemi kvaliteedi ja sõltumatusega seotud küsimustes. Komitee nõustub, et hästikoolitatud õiguspraktikutel on oluline roll õigusriigi kultuuri tugevdamisel ja õigusriigi põhimõtte järgimise tagamisel, selliste Euroopa väärtuste ja põhimõtete nagu kohtusüsteemi sõltumatuse edendamisel ning põhiõiguste tõhusa järgimise toetamisel ELi ja riiklikul tasandil.
4.Konkreetsed märkused
4.1Toetame jätkuvat pühendumust liikmesriikide õiguspraktikute jaoks olulisele koolitusele, eelkõige ELi õigusriigialase õigustiku järgimise kaudu ja liikmesriikide põhiõiguste tagamisega seotud kohustuste (sealhulgas konkreetsete haavatavate ühiskonnarühmade õiguste, nagu lapsed, puudega inimesed, soolise vägivalla, rassismi ja diskrimineerimise ohvrid, kaitse) tõhusa rakendamise kaudu.
4.2Tööturul toimuvad arengud tõstatavad üha enam küsimusi digiplatvormide töötajate staatuse ja nende suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta. Liikmesriikide kohtuotsused erinevad selles küsimuses sarnastes või identsetes olukordades, isegi kui tegemist on sama äriühingut puudutavate juhtumitega, sõltuvalt asjaomasest riiklikust vaatepunktist. Hiljuti Hispaanias vastu võetud uues seaduses ja Itaalias sõlmitud halduskokkuleppes tunnistati seda tüüpi töötajad palgatöötajateks ning ühtse kohtupraktika ja siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks on vaja tagada kohtutele suunised ja koolitus kooskõlas Hispaania ja Itaalia perspektiiviga.
4.3Veel üks rõhutatav aspekt on vajadus jätkata koolitustegevust valdkondades, mida peetakse ELi julgeoleku tegevuskava kohaselt problemaatiliseks, nagu küberkuritegevus, organiseeritud kuritegevus ja finantskuriteod, mis mõjutavad liidu eelarvet, eriti Euroopa Prokuratuuri loomise uues kontekstis. See peaks olema mõttekohaks kõigile sidusrühmadele ja selleks tuleks eraldada asjakohased vahendid.
4.4Seoses ELi finants- ja keskkonnahuvide kaitsmisega on komitee seisukohal, et õigusala töötajate koolitus peab hõlmama nende rikkumisest teatajate kaitset, kelle õigused on veel vähetuntud ja kellel on aruandluse kaudu oluline roll pettuste ja korruptsiooniga seotud kuritarvituste ning liidu õiguste mis tahes rikkumiste ennetamisel.
4.5Üks olulisemaid probleeme on seotud õigussektori digivaldkonna arendamisega. Komitee leiab siiski, et riiklikes kontekstides on märkimisväärseid erinevusi ja et liikmesriikide kohtusüsteemid on digiteerimisel eri etappides. Kavandatavas strateegias võetakse arvesse riiklikke pädevusi ja järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet. Samal ajal on oluline, et kõik liikmesriigid töötaksid olemasolevate digiteerimislünkade vähendamise nimel mitte üksnes taristuga seotud investeeringute tagamise kaudu, vaid ka nende õigusspetsialistide oskuste valdkonnas, kes peavad digipööret reaalselt ellu viima.
4.6Ilma riiklikul tasandil õigusemõistmise digiteerimise ja investeeringuteta õiguspraktikute koolitusse, et kasutada oma igapäevatöös digivahendeid ja -tehnoloogiaid, on keeruline võimaldada õigusasutuste tihedamat piiriülest koostööd. Pealegi, ilma piisavate ja ühtsete investeeringuteta mitte ainult digioskuste, vaid ka teadlikkuse suurendamise koolitusse, on uutele probleemidele keerukas reageerida (nii sellistes valdkondades nagu üksikisikute õiguste ja isikuandmete piisav kaitse digiruumis kui ka uutes valdkondades, nagu näiteks küberkuritegevus).
4.7Digiülemineku kontekstis ja eelkõige seoses tehisintellekti vahendite kasutamisega kohtusüsteemis soovitab komitee korraldada konkreetseid koolitusi. Põhiõiguste austamine, diskrimineerimise vältimine, kvaliteetsete andmete kasutamine kohtuotsustes ja inimjuhitavuse põhimõtte austamine on muu hulgas sätestatud Euroopa eetilikahartas tehisintellekti kasutamise kohta kohtusüsteemides. Äärmiselt oluline on need põhimõtted koolituse kaudu teatavaks teha ja neid järgida.
4.8Tervitatav on strateegias tunnistamine, et Euroopa õigusalane koolitus peaks olema pelgalt õiguskoolitusest laiem ja toetama ametioskuste arendamist. Eelkõige leiame, et kohtuniku ametioskuste alane koolitus on keskne aspekt kohtute tõhususe, kohtusüsteemide ja üldsuse vahelise usalduse ning õiguspraktikute vahelise usalduse seisukohast piiriüleses koostöös.
4.9Teine põhipunkt, millele tuleb tähelepanu pöörata, on õiguspraktikute koolitamine täiendavates valdkondades, nagu eetika, kohtuekspertiis ja psühholoogia, ning selle tagamine, et õigusspetsialistidel oleks vajalik arusaam tehnilistest aspektidest, millega enamasti ELi õigusaktide eri valdkondades tegeletakse, näiteks keskkonna, taristu või rahanduse ja panganduse vallas.
4.10Komitee väärtustab ka keskendumist liidu õigust kohaldavate õigusspetsialistide laiemale ringile, millega hõlmatakse eelkõige kohtunikke, prokuröre ja kohtutöötajaid, kuid ka advokaate, notareid, kohtutäitureid, lepitajaid, õigustõlke ja -tõlkijaid, kohtueksperte ning teatatud juhtudel vanglatöötajaid ja kriminaalhooldusametnikke. Sellele vaatamata tuleks erilist tähelepanu pöörata väga varieeruvatele oludele liikmesriikides, kusjuures erinevad konkreetsed riiklikud olud võivad strateegia rakendamise üsna keerukaks muuta.
4.11Komitee on samuti nõus sellega, et eesmärkide saavutamiseks peaks koolitus olema piisavalt kvaliteetne, mistõttu on vaja hindamist, mis on kohustuslik, kuid õiguspraktikutel on samuti vaja kokkupuudet mitmesuguste õppevormidega, milles on muu hulgas ühendatud füüsilist kohalolekut nõudev õppetegevus, veebiõppevahendid ja tööalane täiendkoolitus. Komitee on siiski mures, et ühistest metoodikatest ja riiklikest koolitusteenuse osutajatest selles valdkonnas ei piisa ning et kuigi ELi tasandil on hetkel olemas palju vahendeid, head tavad ja suunised, ei ole liikmesriigid siiski täiel määral pühendunud nende kasutamisele.
4.12Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku ainulaadne roll ja tulemused on pidev kogemus, millest saame õppida, ja me toetame keskendumist rollile, mida ELi tasandi osalejad peavad etendama piiriüleste koolitustegevuste edendamisel ja korraldamisel, mitmekordistades samal ajal koolituse mõju.
4.13Euroopa õigusalase koolituse roll ühise õigusriigi kultuuri edendamisel on samuti keskendunud õigusspetsialistidele väljaspool Euroopa Liitu ja selles pööratakse erilist tähelepanu sellele, et uutele õigusspetsialistidele antaks ELi õigussüsteemi ja õiguskultuuri kohta põhiteadmisi nende esmase koolituse käigus.
4.14Samuti on teretulnud komisjoni jõupingutused liiduväliste riikide, eelkõige Lääne-Balkani piirkonna, õigusspetsialistide osalemise toetamiseks õigusriigi õigustiku või piiriülese õigusalase koostöö alastel koolitustel. Komitee on järjepidevalt rõhutanud vajadust toetada ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide õigusriigi põhimõtet ning sõltumatut õigusemõistmist.
4.15Komitee juhib tähelepanu ka vajadusele tunnistada Brexiti-järgseid probleeme, mis võivad kohtusüsteemi spetsialistidel tekkida. See on eriti oluline ELi ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud kaubandus- ja koostöölepingu kontekstis, aga ka õiguskaitse ja õigusalase koostöö jaoks kriminaalasjades ning põhiõiguste austamise tagamiseks.
4.16Ja lõpetuseks, kavandatavate meetmete kestlikkuse tagamiseks rõhutab komitee vajadust kaasata lisaks kohtusüsteemi sidusrühmadele ka kodanikuühiskonna organisatsioonid, õiguspraktikute ühendused ja konkreetsetes valdkondades (keskkond, riigihanked, tervishoid, tarbijakaitse, töötajate õigused ja töösuhted jne) õigluse otsijad. Kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite tugev kaasatus võib anda täiendava panuse demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi tugevdamisse.
Brüssel, 16. aprill 2021
Aurel Laurenţiu Plosceanu
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni esimees
_____________