SOC/676
ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava
ARVAMUS
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi julgeolekuliidu strateegia kohta“
[COM(2020) 605 final]
„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava: prognoosi, hoia ära, kaitse ja reageeri““
[COM(2020) 795 final]
Raportöör: Ákos Topolánszky
|
Konsulteerimistaotlus
|
Euroopa Komisjon, 24/02/2021
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
26/05/2021
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
09/06/2021
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
561
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
234/1/3
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab teretulnuks ja toetab strateegilist tegevuskava, mille eesmärk on kaitsta liidu kodanike turvalisust terrorismiohu eest ja mis on kavandatud ELi julgeolekuliidu strateegia osana, ning nõustub vajadusega tugeva ja ambitsioonika terrorismivastase poliitika järele.
1.2Samal ajal rõhutab komitee, et selle eesmärgi taotlemisel tuleb tunnustada ja täielikult järgida rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õiguslikke aluseid, mis kaitsevad ja säilitavad meie pluralistlikku ühiskonda, meie ühiseid väärtusi ja meie euroopalikku eluviisi.
1.3Komitee peab uut tegevuskava oluliseks ja õigeaegseks; ta kiidab põhimõtteliselt heaks tegevuskava struktuuri ja rõhuasetuse vastupidavusvõime mõistele.
1.4Selles rõhutatakse tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite kasutamise tähtsust, kuid rõhutatakse ka vajadust tagada nende kasutuse piiramine õigusriigi ja põhiõiguste vaatenurgast.
1.5Komitee rõhutab, et tema arvates loob tegevuskava ühtse tegevusraamistiku, mis on mõeldud peamiselt institutsioonidele ja ametiasutustele, kellel on konkreetsed ja olulised ülesanded terrorismiohu ärahoidmiseks ja selle vastu võitlemiseks, kuid kohalike kogukondade, kodanike- ja ohvrite ühenduste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ametiühingute, usukogukondade, akadeemiliste ringkondade ja erasektori partnerite esindajad ei ole vaadeldavas dokumendis selle probleemi lahendamisse piisavalt kaasatud.
1.6Komitee on arvamusel, et ennekõike on vaja riske ja pingeid ära hoida ja need kõrvaldada, selle asemel, et tegeleda tagantjärele nende soovimatute tagajärgedega ning sellega kaasnevate konkreetsete sotsiaalkuludega.
1.7Ta rõhutab ohualaste teadusuuringute ja ohu hindamise tähtsust, et vältida selliste mehhanismide kehtestamist, mis võivad põhjendamatult rikkuda põhiõigusi.
1.8Komitee juhib tähelepanu liikmesriikide rollile ja vajadusele arendada koostoimet tegevuskava püsival rakendamisel.
1.9Terrorismile tõhusa reageerimise seisukohalt on väga oluline mitte piirduda üksnes poliitiliste reaktsioonidega, vaid mõista teaduslike teadmiste abil terrorismi individuaalseid ja sotsiaalseid põhjuseid.
1.10Seoses ärahoidmisega juhib komitee tähelepanu sellele, kui oluline on kodanikuühiskonna ja selle organisatsioonide ning sotsiaalpartnerite aktiivne osalemine, mis on seni olnud ebapiisav. Sellega seoses on komitee seisukohal, et eriti hea investeering julgeolekusse on kooskõlastatud tegevus, riskide vähendamise programmid ja kogukondade tasandil algatatud lepitusprotsessid.
1.11Komitee on veendunud vajaduses võidelda tõhusalt ja järeleandmatult terrorismi vastu, kahjustamata seejuures euroopalikke väärtusi ja kodanike demokraatlikke õigusi. Nende olulise piiramise korral võiks tõepoolest arvata, et terroristid on oma eesmärgid saavutanud.
1.12Avaliku ruumi kaitse tuleb kavandada ja seda rakendada erasektori sidusrühmade ja kohalike kogukondade esindajate osalusel, et saavutada üksmeel. Usujuhtidega tuleb pidada pidevat dialoogi, sest religioonid võivad suuresti aidata vähendada radikaliseerumist ja teatud ohte ning terrorismi põhjustatud pingeid kogukondade vahel.
1.13Komitee rõhutab, et ELi õigusega on keelatud andmeid üldiselt ja diferentseerimata säilitada ning andmete säilitamist saab lubada ainult rangete ja eeskirjadega täpselt piiritletud garantiide alusel, mida toetab süsteemi pidev järelevalve.
1.14Terrorismi rahastamise jälgimise programmi (TFTP)
kasutamise raames tuleks liidu kodanike privaatsuse kaitse meetmeid pidevalt hinnata.
2.Sissejuhatavad märkused
2.1Komitee peab teretulnuks ja toetab strateegilist tegevuskava, mis on mõeldud tõhusaks ja kooskõlastatud tegevuseks terviklike vahendite abil, et kaitsta liidu kodanikke terrorismiohu vastu, ning mis on kavandatud ELi julgeolekuliidu strateegia osana.
2.2Komitee nõustub tugeva ja ambitsioonika terrorismivastase poliitika vajadusega, kuid rõhutab, et see peaks tuginema tõenditel põhinevale riskianalüüsile ja ELis juba rakendatud meetmete mõju rangele hindamisele.
2.3Komitee on täielikult pühendunud inimõiguste järgimise ja inimväärikuse austamise üldistele väärtustele, mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis. Komitee nõustub ka väitega, et demokraatia, õigusriik, põhiõiguste, iseäranis eraelu puutumatuse, sõnavabaduse ja usuvabaduse ning mitmekesisuse austamine on Euroopa Liidu alus ja seega nõuavad need tugevat ühist lähenemisviisi, mis kaitseb meie pluralistlikku ühiskonda, meie ühiseid väärtusi ja meie euroopalikku eluviisi. Neid põhiväärtusi tuleb teatises ette nähtud meetmete kavandamisel ja rakendamisel pidevalt ja süsteemselt arvesse võtta.
2.4Komitee on arvamusel, et uus tegevuskava on oluline ja õigeaegne; selle ennetus-, ärahoidmis-, kaitse- ja reageerimismehhanism ning rahvusvahelise koostöö valdkondadevaheline aspekt loovad asjakohase raamistiku ja lähenemisviisi tervikliku reageerimisplaani rakendamiseks. Komitee peab samuti asjakohaseks, et teatises pannakse erilist rõhku eri aspektidele, eriti vastupidavusvõime olulisusele. Tõepoolest, vastupidavusvõime eeldab ühiskonna, seega ka kodanikuühiskonna ja kodanike kogukondade suuremat osalemist julgeoleku loomise ja tagamise protsessis.
2.5Samuti tuleb märkida rõhuasetust selliste tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite kasutamisele, mis selgelt võimaldavad võidelda tõhusamalt terroritegevuse ja terrorismi toetamise vastu. Siiski on oluline, et kooskõlas liidu õigusega piiritletaks täpselt kõigi nende uute – eriti suurandmete hankimiseks ja analüüsimiseks mõeldud – vahendite ning vanemate vahendite kasutamist ning reguleeritaks kogutud andmete kasutamist ja säilitamist ning kontrollitaks eeskirjade püsivat ja pidevat järgimist.
2.6Komitee rõhutab, et tema arvates loob tegevuskava ühtse tegevusraamistiku, mis on mõeldud peamiselt institutsioonidele ja ametiasutustele, kellel on konkreetsed ja olulised ülesanded terrorismiohu ärahoidmiseks ja selle vastu võitlemiseks, kuid kohalike kogukondade, kodanike- ja ohvrite ühenduste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ametiühingute, usukogukondade, akadeemiliste ringkondade ja erasektori partnerite esindajad ei ole vaadeldavas dokumendis selle probleemi lahendamisse piisavalt kaasatud. Terrorismiohu juuri ei ole võimalik kõrvaldada, kui kohaliku tasandi ühiskondlikud osalejad ei pinguta selle nimel, et saavutada kooskõlastatud ja toetatavad kokkulepped riski vähendamiseks.
2.7Komitee on arvamusel, et ennekõike on vaja riske ja pingeid ära hoida ja need kõrvaldada, selle asemel, et tegeleda tagantjärele nende soovimatute tagajärgedega ning sellega kaasnevate konkreetsete sotsiaalkuludega. Komitee peab oluliseks, et tegevuskava rakendamine ei põhine mitte ühiskondlikel arusaamadel ega poliitilistel reaktsioonidel, vaid alati terrorismi tegelikkusel ja sellest lähtuval tõelisel ohul ning et meetmed selle vastu võitlemiseks töötatatakse välja selle põhjal. Ka poliitikameetmed tuleks kujundada vastavalt.
2.8Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et EL suudab radikaliseerumise vastu tõhusalt võidelda ainult siis, kui tegutseb edukalt ka tõrjutuse vastu, mille ohvrid on nii ELi enese põliselanikest vähemusrahvad (näiteks romad) kui ka hiljuti ELi territooriumile saabunud inimesed.
2.9Et mitte kahjustada sotsiaalset kaasamist ja tagada pakutavate vastuste proportsionaalsus, tuleks hoolitseda selle eest, et lõhe ühiskonna poolt tajutud terrorismiohu ja selle ohu tegeliku ulatuse vahel ei oleks liiga suur, nagu see on mõnes liikmesriigis. Seepärast on oluline ohtu teaduslikult uurida ja hinnata, et vältida selliste mehhanismide kehtestamist, mis võivad põhjendamatult rikkuda põhiõigusi. Julgeolekupoliitikat saab kohandada ainult tõenduspõhiste tuvastatud tegelike ohtude ja riskide analüüsi põhjal.
2.10Komitee on ühtlasi arvamusel, et tegevuskava tugev pühendumine võitlusele radikaliseerumise vastu on oluline positiivne element terrorismivastases võitluses. Lisaks radikaalse veebisisu vastu võitlemisele peab komitee selles valdkonnas väga oluliseks radikaliseerumise ja deradikaliseerimise mehhanismide mõistmist ja uurimist, radikaliseerumise olemuse ja protsessi uurimist ning selle põhjal selle ennetamist. Kodanikuühiskonna ja kodanike kogukondade esindajatel võib selles olla keskse tähtsusega roll.
2.11Komitee on veendunud vajaduses võidelda tõhusalt ja järeleandmatult terrorismi vastu, kahjustamata seejuures euroopalikke väärtusi ja kodanike demokraatlikke õigusi. Nende olulise piiramise korral võiks tõepoolest arvata, et terroristid on oma eesmärgid saavutanud.
2.12Isegi kõige paremini kavandatud ja lõpule viidud programmide puhul sõltub edu suurel määral nende rakendamises osalevate liikmesriikide valmisolekust üksteisega koostööd teha, samuti nende vastupidavusvõimest ja nimetatud programmide toetamiseks vastu võetud poliitilistest otsustest. Poliitiline tahe on sellega seoses ülioluline.
2.13Komitee on seisukohal, et tegevuskava käivitamisega oleks pidanud kaasnema olukorra range hindamine, näidates ära protsessid, millele tegevuskava peaks asjakohaselt reageerima, ja seni tehtud jõupingutustega saavutatud tulemused.
3.Sisulised aspektid
3.1Prognoosimine
3.1.1On oluline, et tehisintellekti kasutamine varajase avastamise ja üldise terrorismivastase võitluse kontekstis oleks läbipaistev ja kontrollitav, et tegelik sihtmärk oleksid ainult sisu ja inimesed, keda terrorismivastane võitlus puudutab, ning et oleks täidetud tehisintellekti strateegia seitse peamist nõuet.
3.1.2Avaliku ruumi kaitse puhul keskendutakse tegevuskavas õigustatult uute tehnoloogiate kasutamisele. Komitee väljendab sellest hoolimata kahetsust, et dokumendis käsitletakse ainult kaudselt valmistumist rünnakuteks, kus rammitakse sõidukiga, ehkki viimastel aastatel on need olnud väga sagedased. Sel viisil on korraldatud mitmeid nn strateegilisi terrorirünnakuid (suur ohvrite arv, märkimisväärne meediakajastus ja hirmuefekt).
3.1.3Terrorismile tõhusa reageerimise seisukohalt on oluline terrorismi individuaalseid ja sotsiaalseid põhjuseid teaduslike vahendite abil mõista. Seepärast on komitee arvates oluline pöörata sellele küsimusele erilist tähelepanu, sest nii omandatud teadmised võivad tõhusalt vähendada inim- ja materiaalset kahju.
3.2Ärahoidmine
3.2.1Seoses ärahoidmisega juhib komitee erilist tähelepanu asjaolule, et tegemist on terrorismivastase võitluse valdkonnaga, kus tsiviilsektoril võib olla – ja juba on – tähtis roll, mis on oluline sisu seisukohalt ning ulatub turvatunde tugevdamisest ühiskonnas kuni terrorismivastaste institutsioonide tegevuse toetamise ja jälgimiseni radikaliseerumise avastamise ja ennetamise ning sellevastase võitluse kaudu. Seetõttu peaks tegevuskava uurima palju üksikasjalikumalt sellise koostöö raamistikku ja sisu, mida saab edendada ühiskonna kõigil tasanditel. Inimestevahelisel või rühmade ja kogukondade tasandil tehtaval koostööl võib olla tõendatav ja pikaajaline mõju riskide vähendamisele ja kestliku kaasamise edendamisel. Tegevuskavas tuleks veelgi enam rõhutada seda ennetavat, mitte ainult reageerivat lähenemisviisi.
3.2.2Vaatlusaluses tegevuskavas pannakse õigustatult suurt rõhku võitlusele äärmuslike ideoloogiate veebis levitamise vastu. Sellega seoses mainitakse tegevuskavas terroristide terroriaktide otseülekannet Internetis. Selles ei mainita aga palju sagedasemat nähtust, mille vältimine on komitee arvates hädavajalik – terroristide terroriaktide levitamist pealtnägijate poolt sotsiaalmeedias.
3.2.3Tunnustades väga suurte veebiplatvormide ühiskondlikku rolli, määratakse tegevuskavas neile ka kohustused. Sellega seoses oleks kasulik lisaks vaadeldavas dokumendis juba nimetatud elementidele korrapäraselt hinnata süsteemseid riske, mis on seotud põhiõiguste, sotsiaalsete lõhede ja manipuleerimistehnikatega, mis viivad radikaliseerumiseni.
Samuti on vaja pidevalt hinnata tööstuslike, majanduslike ja kaubanduslike osalejate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning kodanikuühiskonna esindajatega seotud riske ning tugevdada nende rolli partneritena terrorismi ärahoidmisel nende katusorganisatsioonide kaudu.
3.2.4Seoses ärahoidmisega on oluline märkida, et lisaks vihakõnele mängib radikaliseerumises suurt rolli ka valeuudiste ja vandenõuteooriate levitamine. Seega on terrorismivastase võitluse edukuse seisukohalt hädavajalik selle võidelda nähtuse vastu.
3.2.5Komitee rõhutab, kui oluline on mitte ainult rünnakujärgne strateegiline teabevahetus, vaid ka teabevahetus ennetusvahendina, mis tähendab ka kodanikuühiskonna sõnumi integreerimist, et vähendada terrorismi ligitõmbavust ja pakkuda alternatiivseid lahendusi.
3.2.6Kollektiivne osalus ning linnade ja omavalitsuste vastupidamisvõime võivad aidata tõhusalt kaasa kogukonna kaitsmisele. Seoses ärahoidmise valdkonnaga on komitee seisukohal, et eriti hea investeering julgeoleku tagamiseks on kasutada kooskõlastatud tegevust, riskide vähendamise programme ja kogukondade tasandil algatatud lepitusprotsesse. Kui pingetega tegeleda, need lahendada ja lõppkokkuvõttes hajutada, võib kaduda vajadus tegutseda riskantsetes olukordades ja seega vabastataks märkimisväärseid ressursse ja suurendataks sotsiaalset kaasatust. See nõuab terrorismi juurte ja olemuse mõistmist ning sekkumiste pidevat jälgimist.
3.2.7Meie linnadel peab olema parem juurdepääs rahastamisele, juhendamisele ja koolitusele, et tulla toime praeguste probleemidega ja suurendada oma vastupidavusvõimet. Komitee toetab kindlalt komisjoni abi kohaliku tasandi ennetuse koordineerijate tegevusele Euroopa radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku kaudu. Komitee peab algatust „ELi linnad radikaliseerumise vastu“ ja linnadevahelist strateegilist dialoogi hädavajalikuks. Komitee on seisukohal, et seda dialoogi tuleks alaliselt korraldada ka linnastutes, luues asjakohaseid foorumeid.
3.2.8Kuna tegelik ja tajutav sotsiaalne tõrjutus, diskrimineerimine ja marginaliseerimine võivad tugevdada vastuvõtlikkust radikaalsele propagandale ja ohustada veelgi sotsiaalset ühtekuuluvust, peaks Euroopa Komisjon tõhustama rassismivastast tegevust. Seega on vaja rakendada asjakohast riskide vähendamise ja usalduse suurendamise sotsiaalpoliitikat, kuna terroriakte võib tõlgendada ka sotsiaalse pinge ja usaldamatuse äärmuslike ilmingutena.
3.2.9Komitee on seisukohal, et senisest suuremat tähelepanu tuleks pöörata karistusasutustes toimuvate radikaliseerumisprotsesside tõhusale uurimisele, tuvastamisele ja ärahoidmisele. Komitee loodab, et eelmisel perioodil tehtud hindamiste põhjal rakendatud toetusprogramme konsolideeritakse selles kontekstis ka edaspidi, ning pooldab seda. Hästi läbimõeldud strateegiate abil on vaja tagada, et vanglad ei oleks radikaliseerumise kasvulavad, vaid nii palju kui võimalik kohad, kus tegeldakse selle kõrvaldamisega.
3.3Kaitsmine
3.3.1Peatükis pealkirjaga „Terroristidelt ründamisvahendite võtmine“ ei käsitleta meetmeid, mis on kavandatud selliste rünnakute vältimiseks, mis seisnevad sõidukiga rammimises. Võttes arvesse selliste rünnakute sagedust viimastel aastatel, tuleks tegevuskavas seda teemat kindlasti käsitleda.
3.3.2Komitee julgustab ka jätkama tööd, et hoida ära renditud ja jagatud sõidukite kasutamine terrorirünnaku vahendina ning töötada välja tõhusad linnaplaneerimise tavad, et vältida sel eesmärgil kasutatavate sõidukite põhjustatud kahju.
3.3.3Üksmeele saavutamiseks tuleb avaliku ruumi kaitse kavandada ja seda rakendada erasektori sidusrühmade ja kohalike kogukondade esindajate osalusel, püüdes piirata nii vähe kui võimalik avaliku ruumi vaba kasutamist. Komitee nõustub, et eriti sagedasti külastatavate ja sümboolse väärtusega alade kaitseks on vaja kehtestada miinimumnõuded.
3.3.4Usujuhtidega tuleb pidada pidevat dialoogi, sest religioonid võivad suuresti aidata vähendada radikaliseerumist ja teatud ohte ning terrorismi põhjustatud pingeid kogukondade vahel. Seda lähenemisviisi peaks täiendama religioonidevaheline dialoog ja vajaduse korral lepitusprotsessid.
3.4Reageerimine
3.4.1Arvestades terrorismivastase võitluse väga spetsialiseeritud olemust, rõhutab komitee eelkõige tulemuste korrapärase edastamise vajadust ja tähtsust.
3.4.2Komitee rõhutab, et ELi õigusega on keelatud andmeid üldiselt ja diferentseerimata säilitada ning andmete säilitamist saab lubada ainult rangete ja eeskirjadega täpselt piiritletud garantiide alusel, mida toetab süsteemi pidev järelevalve.
3.4.3Selles etapis ainult katseprojektina asutatud ELi terrorismiohvrite eksperdikeskuse tegevust tuleks jätkata ja laiendada, et hinnata terrorismivastase võitluse mõju kodanikuühiskonnale ja põhiõigustele. Samuti tuleks üle vaadata ohvriabimehhanismid liikmesriikides ja neid esimese ohvrite õigusi käsitleva ELi strateegia (2020–2025) raames tugevdada. Samuti on hädavajalik, et riiklikud kontaktpunktid terrorismiohvrite jaoks
toimiksid nõuetekohaselt.
3.4.4Terrorismi rahastamise jälgimise programmi (TFTP) raames kogutakse palju andmeid
. Sellega seoses, eriti kui seda teavet kasutab väline osaline (näiteks ELi ja USA vahelise koostöö raames), tuleb pidevalt hinnata ELi kodanike eraelu kaitse meetmeid. Sama kehtib ka küberturvalisuse kohta, krüpteeritud teabe käitlemise kohta uurimiste käigus, elektrooniliste tõendite (eEDES) haldamise ja rahvusvaheliste partneritega korraldatud digitaalsete uurimiste kohta. Kõigil juhtudel tuleks kohtuliku kaitse küsimustes esmajoones arvestada kodanike huvidega.
Brüssel, 9. juuni
Christa SCHWENG
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
_____________