TEN/732

TEN-E määruse suuniste läbivaatamine

ARVAMUS
Transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 347/2013“

[COM(2020) 824 final – 2020/0360 (COD)]

Kontakt	ten@eesc.europa.eu
Administraator	Maria Chiara Turchi
Dokumendi kuupäev	16/03/2021

Raportöör: Philippe Charry

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 18/01/2021 Euroopa Liidu Nõukogu, 19/01/2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 172 ja 304
Vastutav sektsioon	transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	09/03/2021
Vastuvõtmine täiskogus	DD/MM/YYYY
Täiskogu istungjärk nr	…
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	…/…/…

 

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitlevate Euroopa eeskirjade kohandamist rohelise kokkuleppe eesmärkidega, et tagada puhas, ohutu ja taskukohane energia, eelkõige energiasüsteemi CO2 heite vähendamise, kliimaneutraalsusele ülemineku, taastuvate energiaallikate arendamise ning energiatõhususe ja energiaostuvõimetuse ohu ennetamise kaudu. Sellega seoses võtab komitee arvesse asjaolu, et Euroopa vajab energiasüsteemi, mis tagab energiavarustuse kindluse kõigile liikmesriikidele ja kõigi juurdepääsu taskukohasele energiale ning põhineb kiirel elektrifitseerimisel koos taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise osakaalu kahekordistumisega. Komitee kutsub üles täiendama määruse kavandatavat õiguslikku alust selge viitega ELi toimimise lepingu artiklile 194.

1.2Komitee tuletab meelde vajadust saavutada kõik eesmärgid, mida taotletakse TEN-E määruse alusel rakendatava energiapoliitikaga. Kuna energiavõrkudel on energiasüsteemi tasakaalustamisel, vastupidavuses ja arendamisel oluline roll, kutsub komitee üles paigutama määruse selgemalt energiasüsteemi lõimimise protsessi, et edendada kõiki vähese CO2 heitega energia liike, ja muutma igasuguse eraldumise võimatuks.

1.3Komitee kutsub komisjoni, nõukogu ja parlamenti üles edendama süsinikuheite vabu energiaallikaid, võttes nõuetekohaselt arvesse tehnoloogilist neutraalsust. Komitee kutsub samuti üles toetama rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) projekti jõupingutusi, et saavutada pärast 2050. aastat kõigile puhas ja taskukohane energia. Komitee soovib ka, et loodaks projekte vesiniku ja termotuumasünteesi ajastule vastavate tingimuste kujundamiseks.

1.4Komitee kutsub esmatähtsaks pidama innovatsiooni ja energiavõrkude projekteerimist, et vähendada ülekandmisega seotud energiakadu.

1.5Avamere tuuleenergia puhul kutsub komitee esmatähtsaks pidama radiaalühenduse projekte ja hindama selle tehnoloogia üldist keskkonnamõju.

1.6Komitee kutsub üles mitte välistama maagaasi transportimise taristutega seotud projektide käsitamist määruse valikukriteeriumide alusel ühist või vastastikku huvi pakkuvate projektidena.

1.7Komitee soovib, et määruse ettepanekus kasutataks ühishuviprojektide ja vastastikust huvi pakkuvate projektide valikukriteeriumides mõiste „taastuv“ asemel sõnastust „taastuv ja/või vähendatud süsinikuheitega“.

1.8Komitee nõuab, et määruses viidataks selgesõnaliselt liidu eesmärkidele varustada kogu elanikkonda taskukohase energiaga ning tagada selle kõrge kvaliteet ja ohutus, samuti võrdsele kohtlemisele ning universaalse juurdepääsu ja kasutajaõiguste edendamisele.

1.9Juhtimise valdkonnas kutsub komitee üles piirama komisjoni delegeeritud õigusaktide kasutamise vajaliku miinimumini ja rakendama mitme osalejaga juhtimist, mis hõlmaks kodanikuühiskonna esindajaid, st kutsealade, töötajate ametiühingute, kasutajate ühenduste jne esindajaid.

1.10Komitee soovitab kehtestada määruses liidu vastutuse ühishuviprojektide rahastamise eest ja kombineerida rahastamisviise, neid eelistuste järjekorda seadmata.

1.11Süsteemi üldtasakaalu juhtimise ja ülikõrgepinge ülekandevõrgu tarne jätkuvuse tagamiseks ELi tasandil kutsub komitee komisjoni üles uurima võimalust luua üleeuroopaline, ühtaegu nii lõimitud kui ka detsentraliseeritud ülikõrgepinge ülekandevõrgu ettevõtja.

2.Üldised märkused

2.1Komisjon teeb ettepaneku vaadata üleeuroopaliste energiavõrkude määrus läbi.

2.2Üleeuroopaliste energiavõrkude arendamise ja koostalitlusvõime eeskirjad on sätestatud 2013. aastal vastu võetud määruses (EL) nr 347/2013. Komisjon rõhutab oma ettepanekus, et määrus on aidanud saavutada Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärke, mis peavad silmas energiaühenduste suurendamist kogu Euroopa Liidus.

2.3Sellest hoolimata järeldatakse komisjoni koostatud hinnangus, et „praegune raamistik ei ole olnud piisavalt paindlik, et aja jooksul kohaneda liidu poliitikaeesmärkide muutumisega“, mistõttu komisjon tegi ettepaneku määrus läbi vaadata.

2.4Selle ajakohastamise käigus muudetakse eelkõige ühishuviprojektide valimise tingimusi, pidades silmas nende projektide rahastamist Euroopa Liidu poolt, eelkõige kohustust täita säästvuse kriteeriumi ja järgida põhimõtet „Ära tee kahju“, nagu on sätestatud rohelises kokkuleppes.

2.5Ettepanekuga muudetakse TEN-E poliitika raames rahalist abi saavate taristute kategooriaid ja kaotatakse nafta- ja gaasitaristu toetus.

2.6Ettepanekus pannakse erilist rõhku avamere elektrivõrkudele ja nende lõimimisele maapealse taristuga ühtse kontaktpunkti loomise kaudu.

2.7Eesmärk on võtta paremini arvesse vesinikku kasutavat taristut, sealhulgas transporti ja teatavat liiki elektrolüüsiseadmeid.

2.8Määruse eelnõus toetatakse arukate elektrivõrkude arendamist, et lihtsustada kiiret elektrifitseerimist ja suurendada taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist.

2.9Uute sätetega soovitakse julgustada investeerima arukatesse võrkudesse, et lõimida puhtad gaasid (näiteks biogaas ja taastuvallikatest toodetud vesinik) olemasolevate võrkudega. Tähelepanu pööratakse nii elektrivõrkude kui ka süsiniku säilitamise ja transportimise võrkude moderniseerimisele.

2.10Kavandatakse uusi sätteid, et paremini toetada kolmandate riikide, nt Lääne-Balkani riikidega võrkude ühendamise projekte – ühishuviprojekte, kust nähtub nende panus liidu energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisse varustuskindluse ja CO2 heite vähendamise valdkonnas.

2.11Ettepanekuga vaadatakse läbi juhtimisraamistik, et parandada taristute kavandamist ja tagada raamistiku vastavus Euroopa Liidu kliimaeesmärkidele ja energiasüsteemi lõimimise põhimõtetele. Selles on kavandatud tagada sidusrühmade suurem osalemine kogu protsessi vältel, suurendada Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti rolli ja tõhustada komisjoni teostatavat järelevalvet.

2.12Samuti on pakutud mitmeid meetmeid haldusmenetluste lihtsustamiseks, et kiirendada projektide rakendamist.

3.Konkreetsed märkused

3.1Kõnealune ettepanek on osa Euroopa energiapoliitikast, mis on määratletud aluslepingutes 1 , energialiidu juhtimist käsitlevas määruses 2 , üleeuroopaliste võrkude arendamise eeskirjades 3 ja laiaulatuslikus kokkuleppes, milles määratletakse Euroopa Liidu uus strateegia „muuta EL õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks, kus on kaasaegne, ressursitõhus ja konkurentsivõimeline majandus“ 4 . Seega soovib Euroopa Liit ühendada liidu eesmärgid – energiaturu toimimine, varustuskindlus, energiatõhusus, energia säästmine, taastuvenergia arendamine, kliimamuutuste vastu võitlemine ja energiavõrkude sidumine – samal ajal mõjutamata „liikmesriigi õigust määrata kindlaks oma energiavarude kasutamise tingimusi, tema valikuid erinevate energiaallikate vahel“. Seepärast palub komitee täiendada määruses pakutud õiguslikku alust selgesõnalise viitega Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 194.

3.2Komitee pooldab Euroopa eeskirjade kohandamist rohelise kokkuleppe eesmärkidega, et tagada puhas, ohutu ja taskukohane energia, eelkõige energiasüsteemi CO2 heite vähendamise, kliimaneutraalsusele ülemineku, taastuvate energiaallikate arendamise, energiatõhususe ja energiaostuvõimetuse ohu ennetamise kaudu.

3.3Komitee toetab eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Sellega seoses võtab komitee arvesse asjaolu, et Euroopa vajab energiasüsteemi, mis tagab energiavarustuse kindluse kõigile liikmesriikidele ja kõigi juurdepääsu taskukohasele energiale ning põhineb kiirel elektrifitseerimisel koos taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise osakaalu kahekordistumisega, tagades samuti gaasisektori CO2 heite vähendamise ja kasutades rohkem uuenduslikke lahendusi.

3.4Teatises „Kliimaneutraalse majanduse saavutamine – lõimitud energiasüsteem kliimaneutraalse Euroopa nimel“ 5 rõhutab komisjon, et „energiasüsteemi kavandamine ja käitamine koordineeritult ja tervikuna, ühendades eri energiakandjad, taristud ja tarbimissektorid, aitab Euroopa majanduses tagada CO2-heite tõhusa, taskukohase ja põhjaliku vähendamise“. Peale selle heidab komisjon ette, et „tänapäeva energiasüsteem on endiselt üles ehitatud mitmele paralleelsele vertikaalsele energia väärtusahelale, mis rangelt seovad energiaallikad kindlate lõpptarbimissektoritega“ ja et „sellise lahusmudeliga ei ole võimalik tagada kliimaneutraalset majandust“.

3.5Aastatel 1950–1970 olid kõigis Euroopa riikides riiklikul või piirkondlikul tasandil olemas kas valdkondlikud või üldisemad lõimitud energiasüsteemid (tootmine, transport ja jaotamine). Alates 1980. aastast on Euroopa siseturu rajamine, mis põhineb ühel neljast põhivabadusest ehk liikumivabadusel, viinud mitme nn eraldumisjuhtumini ja konkurentsile avamiseni, eesmärgiga edendada tarbijate huvides kvaliteeti ja tõhusust.

3.6Komitee toetab lõimumisstrateegiat, mis peab hõlmama kõiki Euroopa energiapoliitika mõõtmeid. See tähendab, et järk-järgult taastataks lõimumine ja peatataks kõik uued eraldumisalgatused, mis viiksid veel rohkemate nn silotornide väljakujunemiseni, samas kui eesmärk on tagada energiasüsteemi kooskõlastatud kavandamine ja käitamine. Komitee kutsub üles paigutama määruse energiasüsteemi lõimimise protsessi ja peatama igasuguse eraldumise.

3.7Komitee toonitab vajadust saavutada kõik eesmärgid, mida taotletakse TEN-E määruse alusel rakendatava energiapoliitikaga. Energiavõrgud tagavad tootjate ja kasutajate omavahelised sidemed. Teatud mõttes moodustavad nad energiasüsteemis nn reaktorisüdamiku. Kõnealuse määruse eelnõule tuleks kasuks, kui selle lähenemisviis põhineks rohkem lõimumisprotsessil, sealhulgas tootvate ettevõtjate ja ühistute arendamisel, ega viitaks lihtsalt tagasihoidlikult põhjendusele 13 (kuigi eelnõus viidatakse energiasüsteemi lõimimisele, ei suudeta seal kindlaks määrata üleeuroopaliste energiataristute kohta selles koordineeritud kavandamise ja toimimise strateegilises dünaamikas), et saavutada oma oluline eesmärk – energiasüsteemi tasakaal, vastupidavus ja arendamine. Seda silmas pidades on vaja täpsustada, millises ulatuses arendatakse konkreetsete liikmesriikide vahelist ülekandevõimsust, keskendudes pigem kitsaskohtade kõrvaldamisele kui üldisele keskmisele (2020. aastal 10 %, 2030. aastal 15 %). Komitee on seisukohal, et esitatud ettepanekus jääb iseäranis vajaka ambitsioonikusest ja meetmetest.

3.8Komitee kutsub komisjoni, nõukogu ja parlamenti üles edendama süsinikuheite vabu energiaallikaid, võttes nõuetekohaselt arvesse tehnoloogilist neutraalsust. Ta toetab ka rahvusvahelise katsetermotuumareaktori projekti jõupingutusi kõigile pärast 2050. aastat puhta ja taskukohase energia tagamiseks. Energiasüsteemide kavandamisel tuleb esikohale seada innovatsioon ja taristute tõhusus ning ülekandega seotud energiakaost tingitud suurte kulude vähendamine.

3.9Komitee mõistab määruse eelnõus avamere tuuleenergiale omistatud tähtsust. Ta soovib, et esmatähtsale kohale seataks radiaalühenduse projektid. Komitee soovib, et kogu avamere tuuleenergia kohta koostataks põhjalik keskkonnamõju hindamine, milles võetakse arvesse tuulegeneraatorite demonteerimist ja ringlussevõttu. Samuti võib avamere tuuleenergia jaoks ühtse kontaktpunkti loomisega kaasneda märkimisväärne bürokraatia, kuigi selle kasu ei ole selge ning on väga vähe projekte, mis nõuavad loataotlusi mitmelt liikmesriigilt. Lisaks toob kiiduväärt soov tuuleenergiat kavandada kaasa tarbetult siduva mehhanismi suutlikkuse arendamise eesmärkide seadmiseks, mis on vastuolus nii riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud eesmärkidega kui ka lepingus sätestatud vabadusega valida energiaallikate vahel.

3.10Komitee tunneb muret komisjoni soovi pärast välistada täielikult toetus gaasitaristule, arvestades et see on praegu hädavajalik teatud Euroopa Liidu piirkondade varustuskindluse tagamiseks ja maagaas näib olevat üleminekuaja energia 6 , olles vähem kahjulik kui süsi või nafta. Komitee on oma varasemates arvamustes juba väitnud, et maagaasi taristuid saab eeldatavalt taaskasutada taastuvate gaaside jaoks ning seega on asjakohane jätkata neisse investeerimist 7 . Seepärast soovib komitee, et maagaasi ei välistataks enne, kui see asendatakse teiste võrreldava hinnaga energiaallikatega. Komitee kutsub üles käsitama maagaasi transportimise taristutega seotud projekte määruse ühist või vastastikust huvi pakkuvate projektide valimise kriteeriumide alusel rahastamiskõlblikena.

3.11Komitee märgib, et korduv viide taastuvusele projektide valikukriteeriumides 8 seab kahtluse alla selle, et võetakse arvesse süsinikuheite vaba energia ülekandmise projekte, mida Euroopa Liidul on endiselt väga vaja oma eesmärkide kliimamõõtme saavutamiseks. Seepärast soovib komitee, et määruse eelnõus eelistataks sõnastust „taastuv ja/või CO2 heidet vähendav“.

3.12Komitee ei toeta kolmeastmelist loogikat, millest lähtutakse ühishuviprojektidega seotud investeeringute rahastamisel, nagu on märgitud põhjenduses 46, ega seda, et esimesed investeeringud tulevad turult, samas kui tegemist on oluliste taristutega ELi eesmärkide elluviimiseks – seepärast peavad need põhinema liidu solidaarsusel või rahalise tasakaalustamise meetoditel, kombineerides rahastamisviise, neid eelistuste järjekorda seadmata. Komitee soovitab kehtestada määruses liidu vastutuse ühishuviprojektide rahastamise eest ja rahastamisviise kombineerida, neid eelistuste järjekorda seadmata.

3.13Organiseeritud kodanikuühiskonna esindajana on komitee eriti pühendunud kasutajate, eelkõige elanikkonna õigustele ning demokraatlikule juhtimisele.

3.14Soovides takistada ebavõrdse energialiidu kujunemist ning parandada energiaostuvõimetute ja väikese sissetulekuga inimeste olukorda, kinnitab komitee oma mitmeid varasemaid arvamusi 9 vajaduse kohta pakkuda energiat taskukohase hinnaga kõigile elanikele kooskõlas liidu eesmärkidega „kõrge kvaliteedi, ohutuse ja taskukohasuse, võrdse kohtlemise, üldise juurdepääsu ja kasutajate õigustega“ 10 , mis on ühishuviprojektide valimisel esmatähtis kriteerium. Komitee nõuab samuti, et määruses viidataks selgesõnaliselt liidu eesmärkidele pakkuda kogu elanikkonnale taskukohase hinnaga energiat ning tagada selle kõrge kvaliteet ja kindlus, samuti juurdepääs, koos võrdse kohtlemise ning universaalse juurdepääsu ja kasutajaõiguste edendamisega.

3.15Juhtimisega seoses omistatakse kõnealuses ettepanekus põhjendamatut kaalu komisjoni rollile – artiklis 3 ette nähtud delegeeritud õigusaktide kasutamine tuleks piirata vajaliku miinimumini – ja Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti rollile, kuid selles ei käsitleta võimalusi, kuidas vähendada teabe ja oskuste lahknevust, et rakendada paljusid sidusrühmi hõlmavat juhtimist, mis toetuks rohkem kodanikuühiskonna esindajatele, st kutsealade ühendustele, töötajate ametiühingutele, kasutajate ühendustele jne, sealhulgas piirkondlikele rühmadele. Komitee kutsub üles piirama komisjoni delegeeritud õigusaktide kasutamise vajaliku miinimumini ning rakendama paljusid sidusrühmi hõlmavat juhtimist.

3.16Elektrivõrkude eripära arvestades soovitab komitee komisjonil algatada laiapõhjaline arutelu ja uurida koos kõigi sidusrühmadega kavatsust luua mitmetasandilise juhtimise alusel üleeuroopaline, ühtaegu nii lõimitud kui ka detsentraliseeritud ettevõtja.

-Lõimitus on vajalik, et tagada süsteemi üldtasakaal ja ülikõrgepinge ülekandevõrkude tarne jätkuvus ELi tasandil ning vastutus Euroopa avalike/ühishuvi ülesannete ja kohustuste eest. Selline avalik-õiguslik ettevõtja peab toetuma ettevõtjatele riiklikul ja sellest madalamal tasandil.

-Seega on vajalik detsentraliseeritus kõige asjakohasema piirkondliku võrgu tasandil, arvestades iga liikmesriigi eripära.

Komitee palub komisjonil uurida võimalust luua üleeuroopalise ülikõrgepinge ülekandevõrgu ettevõtja.

Brüssel, 9. märts 2021

Baiba Miltoviča

transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni esimees

_____________

(1)       ELT C 326, 26.10.2012, lk 134 .

(2)       ELT L 328, 21.12.2018, lk 1 .

(3)       ELT C 115, 9.5.2008, lk 124 , ELT C 202, 7.6.2016, lk 125 , ELT C 202, 7.6.2016, lk 125 .

(4)       COM(2019) 640 final .

(5)       COM(2020) 299 final .

(6)       Euroopa Ülemkogu järeldused, 10.–11. detsember 2020 .

(7)       COM(2020) 301 final , komitee arvamus (TEN/718) „Vesinikustrateegia“ (ELTs seni avaldamata).

(8)      Vt näiteks COM(2020) 824 final , artikli 4 lõige 3 või IV lisa.

(9)       ELT C 429, 11.12.2020, lk 77 , ELT C 47, 11.2.2020, lk 98 , ELT C 14, 15.1.2020, lk 105 , ELT C 353, 18.10.2019, lk 96 , ELT C 353, 18.10.2019, lk 79 , ELT C 282, 20.8.2019, lk 51 , ELT C 262, 25.7.2018, lk 86 , komitee teabearuanne „Euroopa energialiidu hindamine – energiasüsteemi ümberkujundamise sotsiaalne ja ühiskondlik mõõde“ .

(10)       ELT C 115, 9.5.2008, lk 308 .