SOC/662

Kaugtöö ja sooline võrdõiguslikkus

ARVAMUS

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

„Kaugtöö ja sooline võrdõiguslikkus – tingimused, et kaugtöö ei süvendaks tasustamata hooldus- ja majapidamistööde ebavõrdset jaotumist naiste ja meeste vahel ning et see hoogustaks soolist võrdõiguslikkust“

[Ettevalmistav arvamus eesistujariigi Portugali taotlusel]

Kontakt	soc@eesc.europa.eu
Administraator	Maria Judite Berkemeier
Dokumendi kuupäev	18/03/2021

Raportöör: Milena Angelova

Kaasraportöör: Erika Koller

 

Nõukogu eesistujariigi Portugali taotlus	kiri, 26/10/2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304 ettevalmistav arvamus
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	11/03/2021
Vastuvõtmine täiskogus	DD/MM/YYYY
Täiskogu istungjärk nr	…
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	…/…/…

1.Järeldused ja soovitused

1.1Kaugtöö on tuntud töövorm, ent COVID-19 pandeemia tõttu hakati seda oluliselt rohkem kasutama, nii et kodust töötas enam kui kolmandik töötajatest, sealhulgas rohkem naisi kui mehi 1 . Kuna naised teevad tavaliselt suurema osa hooldus- ja majapidamistöödest, pidasid nad kaugtööd ainsaks võimaluseks kombineerida seda tasustamata tööd ja palgatööd. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib juhtida tähelepanu ohule kasutada kaugtööd võimalusena võtta enda kanda tasustatud ja tasustamata töö topeltkoormus. Seepärast tunneb komitee heameelt Euroopa Komisjoni kampaania üle sooliste stereotüüpide vastu võitlemiseks 2 ning kordab vajadust muuta kultuuri ja kõrvaldada mis tahes struktuursed tõkked, et saavutada tasustamata majapidamistööde võrdsem jaotus. Komitee kutsub liikmesriike tungivalt üles rakendama kiiresti ja tõhusalt töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi.

1.2Kuna pandeemia on erakorraline olukord, tuleb hinnata seoseid kaugtöö ja soolise võrdõiguslikkuse vahel üldisemas ja pikemaajalises perspektiivis. Pandeemia ajal on kaugtöö olnud niivõrd kui võimalik tervisekaitse meetmena kohustuslik ning sellega koos on kasutatud veel mitut erakorralist ja piiravat meedet. Tavatingimustes tehakse kaugtööd üldiselt vabatahtlikult, et võimaldada töö korraldamist viisil, mis vastab kõige paremini ettevõtete ja organisatsioonide üldeesmärkidele ja vajadustele, katab nii tööandjate kui ka töötajate vajadused ning järgib ELi ja riiklikku õigus- ja normatiivset raamistikku 3 ja sotsiaaldialoogi saavutusi koos kõigi praktiliste korraldustega, mis on kehtestatud töö- ja kollektiivlepingute osana.

1.3Kaugtöö pakub palju võimalusi aidata kaasa soolisele võrdõiguslikkusele: näiteks suurem osalemine tööturul, suurem paindlikkus tööaja korraldamisel ning tasustamata hoolduskohustuste ja palgatöö kombineerimisel, mis võib suurendada tööturul osalemist, tootlikkuse kasv tänu suuremale jõudlusele, parem vastavus tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel kohapeal, vajaduseta kolida mujale, aja ja raha säästmine tänu pendelrände lõppemisele või vähenemisele. Samas kaasneb kaugtööga ka riske, näiteks võimalikud probleemid seoses järgmisega: oht muutuda töökogukonnas nn nähtamatuks, puuduvad ametlikud ja mitteametlikud tugistruktuurid, kolleegidevahelised isiklikud kontaktid ning ligipääs teabele, edutamisele ja koolitusvõimalustele, süveneda võib sooline ebavõrdsus ning suureneb vägivalla- ja ahistamisoht. Naiste jaoks võib see tähendada olemasoleva soolise ebavõrdsuse suurenemist. Et selliseid riske edukalt maandada, on vaja asjakohast soolist analüüsi, sest isegi sooneutraalsena tunduvad poliitikameetmed võivad tegelikult olla soopimedad ja mõjuda naistele negatiivselt – seepärast tuleb teha kõik, mis võimalik positiivse mõju saavutamiseks.

1.4Komitee võtab teadmiseks olemasolevad kaugtööalased õigus- ja muud raamistikud. Need hõlmavad tööaja direktiivi, tööohutust ja töötervishoidu käsitlevat direktiivi, töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi ning Euroopa sotsiaalpartnerite sõltumatuid raamlepinguid kaugtöö kohta (2002) ja digiülemineku kohta (2020). Samuti märgib komitee, et puudub konsolideeritud Euroopa kaugtöö raamistik. Euroopa Parlament on märkinud, et kaugtöö tingimuste reguleerimiseks kogu ELis on vaja õigusraamistikku, et tagada inimväärsed töö- ja tööhõivetingimused digimajanduses, aidates sel viisil vähendada ebavõrdsust ja lahendada palgavaesuse probleemi. Seepärast soovitab komitee hinnata kehtivaid eeskirju, et teha kindlaks nende tõhusus, võttes arvesse kaugtöö kiiret levikut, teadlikkust uutest riskidest ja saadud õppetunde. Eelkõige julgustab komitee sotsiaalpartnereid 2002. aasta kaugtööd käsitlevat raamlepingut läbi vaatama ja andma sellele uut hoogu.

 

1.5Sotsiaalpartneritel võib olla oluline roll kaugtöö edendamisel viisil, mis aitab kaasa soolisele võrdõiguslikkusele, toetades näiteks kollektiivläbirääkimiste teel tööheaolu ja tootlikkust. Arvestades töökohtade mitmekesisust, võib parimaid tulemusi saavutada ettevõtte ja töökoha tasandi jaoks kohandatud meetmetega. Kuigi töökorralduse üle otsustavad tööandjad, on sotsiaaldialoog hädavajalik vahend, mille abil töökohtades tegeleda kaugtöö kontekstis palku, tööaega, kättesaadavuse korda, töötervishoidu ja -ohutust, koolitust ja oskuste arendamist puudutavate küsimustega.

1.6Sooneutraalse kaugtöö põhiliste eeltingimuste hulka kuulub juurdepääs vajalikele tehnoloogiatele, vahenditele ja oskustele. Komitee kordab oma üleskutset investeerida kõigi jaoks mõeldud digitaristusse ja ühendusse, sealhulgas kohalikesse ühisruumidesse, mis hõlbustavad kaugtöö tegemist väljaspool kodu, ja edendada digioskusi, pöörates erilist tähelepanu naistele, et võimaldada neil tööturul täielikult osaleda ning tegeleda digilõhe mis tahes vormiga 4 .

1.7Ka laste, erivajadustega inimeste ja eakate hooldamistaristu ja -teenuste olemasolu, juurdepääsetavus ja taskukohasus on ülioluline eeltingimus sooliselt võrdõigusliku kaugtöö ning üldiselt töö tegemiseks. Komitee kutsub üles võtma vastu Euroopa hoolduskokkuleppe, millega tagataks kvaliteetsemate teenuste osutamine kõigile kogu elu jooksul. Komitee nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid kvaliteetsed, taskukohased, juurdepääsetavad ja mitmekesised hooldusteenused mitmesuguste nõudmiste ja olukordadega toimetulemiseks ning investeeriksid nendesse.

1.8Kaugtööga kaasneb oht, et töötaja muutub töökogukonnas nähtamatuks, jäädes ilma ametlikest ja mitteametlikest tugistruktuuridest, isiklikest kontaktidest kolleegidega ja juurdepääsust teabele. See võib viia selleni, et töötajaid ei võeta arvesse edutamis- ja koolitusvõimaluste puhul ning neil puudub oluline teave töötasu ja töötajate õiguste kohta. Naiste puhul võib see suurendada olemasolevat soolist ebavõrdsust, näiteks soolist palgalõhet. Kavandatud direktiivist töötasude läbipaistvuse kohta, mille Euroopa Komisjon avaldas 4. märtsil 2021, võiks kujuneda oluline vahend nähtamatusest tingitud teabepuuduse käsitlemiseks.

1.9Et võimaldada ja soodustada erasektori uuendustööd ja uutesse meetoditesse investeerimist ning luua kaasava tööhõive jaoks uusi töökohti, on eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks ülioluline, et Euroopa Liit pakuks soodsaid tingimusi ettevõtluseks ja äritegevuseks ning edendaks digiüleminekut. Samuti on avalik sektor oluline tööandja ning on vaja teha nõuetekohaseid investeeringuid selleks, et tagada inimväärsed töötingimused ja taristu ajakohastamine, et saavutada digipöörde eesmärgid. Avaliku ja erasektori tihedat ja sujuvat koostööd on vaja ka praktilisel tasandil, digitaristu, hariduse ja koolituse, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning teadustöö ja innovatsiooni valdkonnas.

1.10Komitee kutsub üles tegema uurimistööd kaugtöö soolise mõju ja eeltingimuste kohta tingimustes, mis ei ole peamiselt pandeemiast põhjustatud, ja võttes arvesse majanduse ja ühiskonna eri sektorites toimuvaid pikaajalisi arenguid ning kogudes ja levitades Euroopa Liidus olemasolevat head tava. See võimaldaks kasutada vajaliku tehnoloogilise ja sotsiaalse innovatsiooni taotlemisel sootundlikku lähenemisviisi, eesmärgiga tagada, et kaugtöö aitab edendada soolist võrdõiguslikkust 5 .

1.11Kuna kaugtöö mõju soolisele võrdõiguslikkusele oleneb ühiskondlikest tavadest ja inimeste hoiakutest, kutsub komitee üles algatama sihipäraseid meetmeid ja kampaaniaid, et stereotüüpset mõtlemist vähendada ja lõhkuda. Komitee julgustab liidu ja riigi tasandi sotsiaalpartnereid ning kodanikuühiskonna organisatsioone olema aktiivne mittestereotüüpsete perekondlike rollide ning naiste ja meeste õpingute, ameti ja töökohtadega seotud mittestereotüüpsete valikute propageerimisel.

1.12Komitee kutsub Euroopa Liidu ja liikmesriikide poliitikakujundajaid üles pidama sotsiaalpartneritega dialoogi ning tegema nendega koostööd, et teha kõik võimalik naistevastase vägivalla mis tahes vormide vastu võitlemiseks, sealhulgas tööl, kodus ja internetis, ning kutsub liikmesriike üles ratifitseerima kiiresti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 2019. aasta vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise konventsiooni (nr 190).

2.Üldised märkused

2.1Komiteel on hea meel eesistujariigi Portugali algatuse üle taotleda kaht ettevalmistavat arvamust, mis üksteist täiendavad ning mille eesmärk on kaugtööd põhjalikumalt analüüsida, hinnates pandeemia ajal saadud õppetunde. Ühtlasi võib see paremini suunata töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi rakendamist ja soodustada parimaid tavasid kaugtöö kasutuselevõtmisel. Neid arvamusi kasutatakse nõukogu 2021. aasta esimese poolaasta järelduste koostamiseks.

2.2Majanduse ja ühiskonna hoogne digiüleminek, mida on oluliselt kiirendanud ka COVID-19 pandeemia, on hüppeliselt suurendanud kaugtöötajate hulka: 2020. aasta juulis töötas täielikult kodust 34 % töötajatest, 14 % tegi seda osaliselt 6 . Kuigi pandeemia võimaldab saada ülevaate kaugtöö suurest levikust, tuleb tähelepanu pöörata tavapärastele kaugtöötingimustele, mida pandeemia ei mõjuta.

2.3Kuigi sooline võrdõiguslikkus sõltub paljudest teguritest ning kaugtööga kaasneb mitmesugune majanduslik ja sotsiaalne mõju, mis ei ole seotud soolise võrdõiguslikkusega, käsitletakse käesolevas ettevalmistavas arvamuses eesistujariigi Portugali taotlusel konkreetselt kaugtöö ja soolise võrdõiguslikkuse seoseid. Eesmärk on leida võimalusi, kuidas muuta kaugtöö üheks soolise võrdõiguslikkuse edendajaks ning vältida tasustamata hooldamis- ja majapidamistööde naiste ja meeste vahel ebavõrdse jaotumise süvendamist, kuna kaugtööga võib soolise võrdõiguslikkuse aspektist kaasneda nii eeliseid kui ka ohte. Komitee rõhutab vajadust arvestada poliitika kujundamisel soolist aspekti, et aidata leevendada riske ja haarata kinni võimalustest.

2.4Kaugtöö potentsiaali ärakasutamine ja sellega seotud riskide leevendamine aitab säilitada soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud ülemaailmseid edusamme 7 . Kuigi mehed teevad suurema tõenäosusega kui naised mobiilset tööd väljaspool tööandja ruume, töötavad naised kodust regulaarsemalt kui mehed. Teatud määral on see selgitatav riigi- ja kultuuripõhiste soorollide ning töö- ja pereelu mudelitega 8 . Tavaliselt teevad naised suurema osa leibkonna tasustamata hooldamistöödest 9 ning kuigi see on sotsiaal-majandusliku elu oluline osa, ei tunnustata seda vastavalt. Kuigi kaugtöö võib aidata tööd ja eraelu paremini tasakaalustada, võib see ka tähendada ohtu, et naiste osa tasustamata majapidamistöödes suureneb veelgi ning samal ajal ähvardavad neid sellised ohud nagu pere- ja veebivägivald või karjäärivõimalustest ilmajäämine.

2.5Nii ühiskond tervikuna kui ka ettevõtjad peavad tegema kõik võimaliku, et kummutada need stereotüübid ja lisaks naiste paljudele muudele rollidele ja omadustele tunnustada neid täisväärtuslike töötajatena. Nende eelarvamuste sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed ühiskonnale on väga rängad. Kõigi sektorite sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel peaks olema võimalik võtta juhiroll, et lahendada see probleem, mis on ülioluline inimõiguste ja naiste õiguste seisukohast, ent samuti Euroopa majanduse jaoks 10 .

2.6Kaugtöö mõju hindamisel on oluline tähele panna, et pandeemia ajal ja tavaoludes võib see mõju olulisel määral erineda. Tõenäoliselt joonistuvad nii kaugtöö eelised kui ka puudused pandeemia ajal selgemini välja, kuna kaugtöö on olnud kohustuslik ning inimeste tegutsemist on paljudel viisidel piiratud, sealhulgas on kõik pereliikmed pidanud kasutama kodu ühise töö-, õppe ja eluruumina. Seega on vaja kaugtöö mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja töömaailmale hinnata mitte ainult lühemas, vaid eelkõige pikemas plaanis, osutades samuti vajalikku tähelepanu kaugtöö tegemiseks normaalsete töötingimuste tagamisele. Tavaoludes tuleks kaugtööd teha vastastikuse kokkuleppe alusel ja vabatahtlikult, kusjuures kõik selleks vajalikud praktilised korraldused määratletaks lepingulise kokkuleppe osana ja/või kollektiivlepingutega.

2.7Komitee kasutab ka võimalust siduda arvamuse mõni element ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga 2030, eelkõige kestliku arengu 5. eesmärgi (sooline võrdõiguslikkus) ja 8. eesmärgiga (inimväärne töö ja majanduskasv), et aidata neid saavutada. Kestliku arengu 5. eesmärgi alaeesmärkide hulgas on lõpetada kõik diskrimineerimise vormid ning kaotada naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla kõik vormid, tunnustada ja väärtustada tasustamata hooldamis- ja majapidamistöid, osutades avalikke teenuseid, tagades taristu ja sotsiaalkaitse ning edendades kohustuste jagamist leibkonnas ja perekonnas. Veel üks alaeesmärk on edendada tehnoloogiate, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist, et suurendada naiste mõjuvõimu. Kestliku arengu 8. eesmärk on püsiv, kaasav ja jätkusuutlik majanduskasv, täielik ja tulemuslik tööhõive ning inimväärne töö kõigile, samuti hõlmab see suuremat tootlikkust näiteks tehnoloogia ajakohastamise ja innovatsiooni abil.

3.    Pandeemiast saadud õppetunnid: sooline perspektiiv

3.1Kaugtöö soolist mõõdet arvesse võttes saab pandeemia perioodist kaasa võtta mitu õppetundi. Pandeemia ajal joonistus selgelt välja naiste oluline roll majanduses elutähtsate hooldustöötajatena, kes töötavad sageli n-ö eesliinil 11 . Uuringud näitavad, 12 et paljud tööturul ja ühiskonnas olemasolevatest struktuursetest soolise ebavõrdsuse aspektidest on pandeemia mõjul süvenenud ning et pandeemia on ebaproportsionaalselt mõjutanud naisi. Käesolevas peatükis käsitletakse mõnda olulist pandeemia ajal (peamiselt kodust tehtavat) kaugtööd puudutavat järeldust, sest soolise aspekti arvestamist saab kasutada, et edendada soolist võrdõiguslikkust.

3.2Kuigi pandeemiaga toimetulekuks muudeti kaugtöö kõikjal, kus võimalik, kohustuslikuks, ei saanud kõik töötajad kaugtööd teha. Kaugtöö oli levinum linnades kui maapiirkondades ning kolmanda taseme haridusega inimeste seas. Erinevusi on ka sektorite kaupa: kaugtöö osakaal on suurem hariduses, finantsteenustes ja avalikus halduses ning väiksem tervishoius, transpordis, põllumajanduses, kaubanduses, majutuses ja toitlustuses 13 . Uuringute põhjal on saadud andmeid selle kohta, millistes ametites on võimalik kaugtööd teha, ent vaja on edasist analüüsi 14 . Samuti on ilmselge, et on töökohti, mille puhul kaugtöö pole võimalik, ning töökohti, mille puhul see on võimalik ainult väga piiratud ulatuses 15 .

3.3Pandeemia ajal on kaugtööd teinud rohkem naisi kui mehi. Kuigi sel perioodil vähendati rohkem meeste kui naiste nädalasi töötunde, lõpetasid töötavad naised suurema tõenäosusega ajutiselt töötamise (sundpuhkus). Selle üks usutav seletus on asjaolu, et töötavad naised ja emad on COVID-19 pandeemia ajal kandnud põhiosa töökohtade, koolide ja lapsehoiuasutuste sulgemise tõttu suurenenud koduste hooldamiskohustuste koormast. Kahe töötajaga leibkondade puhul, kellel oli valikuvõimalus, valisid sundpuhkusele jäämise pigem naised kui nende meessoost kaaslased 16 . Paljudes liikmesriikides süvendas lapsevanemate raskusi kitsenenud valik saadaolevaid lapsehoiu- ja muid hooldusteenuseid ning lapsehoiu- ja muude hooldusasutuste vähene paindlikkus pandeemia ajal, mõjutades kõige rängemalt naisi ja emasid.

3.4Veerand kõigist kaugtöötajatest olid alla 12-aastaste laste vanemad, kellest 22 % kogesid teistest rühmadest palju rohkem raskusi tööle keskendumisel ning töö ja eraelu tasakaalu saavutamisel 17 . Eelkõige hooldamiskohustustega töötavate naiste puhul raskendas kodust töötamist mitu tegurit, nt sellise vaikse ruumi puudumine, kus segamatult tööd teha, ent samuti jäi puudu tööle pühendumiseks vajalikust ajast, millele lisandus suundumus kauem töötada ja isegi olla pidevalt kättesaadav ning mitte järgida kättesaadavuse ja mittekättesaadavuse korda, mistõttu on vaja paremini jõustada asjakohaseid kehtivaid õigusakte ning tõhustada järelevalvet tööinspektsioonide kaudu. Üksikvanemad, kellest Euroopa Liidus moodustavad 85 % naised, olid eriti haavatavad, sest pandeemia raskendas neil niigi keerulist töö ja eraelu tasakaalu saavutamist 18 .

3.5Ühtlasi on märke sellest, et pingelistes, tiheda konkurentsiga ja suuri erioskusi nõudvates sektorites, näiteks akadeemilises valdkonnas, oli mõju seal töötavatele naistele suurem kui nende meeskolleegidele 19 , sest tasustamata hooldamis- ja majapidamistööd vähendasid nende võimekust olla tootlik ning õõnestasid veelgi nende karjääriväljavaateid. Sarnasel moel kannatasid VKEsid juhtivad naisettevõtjad oma püüdlustes ettevõtet liikumispiirangute ajal töös hoida lisaks tõsistele rahalistele piirangutele ka ränkade ajaliste piirangute all 20 .

3.6Pandeemia ajal on samuti muret tekitavalt sagenenud naistevastane – nii füüsiline kui ka veebis toimuv – vägivald, kusjuures viimase ohvritel on sageli piiratum juurdepääs võimalikele abivahenditele ja -võimalustele 21 . Pandeemia ajal, mil pandeemia leviku piiramiseks on kohustuslik püsida kodus ja võimaluse korral kodust töötada, on perevägivalla juhtumid kolmandiku võrra sagenenud 22 . Tõendid näitavad ka seda, et kaugtöö tegemine on viinud tööga seotud seksuaalse ahistamise sagenemiseni veebis.

4.Kaugtöö võimalused, ohud ja eeltingimused

4.1Selleks et kasutada kaugtööd parimal viisil soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ning töö- ja eraelu tasakaalustamise lihtsustamiseks, tuleb terviklikult käsitleda selle võimalikke eeliseid ja ohte nii naistele kui ka meestele. Ilma nõuetekohase soolise analüüsita võivad poliitikameetmed, mis näivad olevat sooliselt neutraalsed, olla hoopis soopimedad ja avaldada naistele negatiivset mõju.

4.2Kaugtöö võimaldab muu hulgas järgmist:

-suurendada paindlikkust tööaja korraldamisel üldiselt. Teatud määral võimaldab see üksikisikutel neilt oodatavate tulemuste saavutamiseks oma aega rohkem ise korraldada;

-suurendada paindlikkust tasustamata hooldamiskohustuste ja tasustatud töö kombineerimisel, mis võib suurendada tööturul osalemist;

-jagada laste või teiste ülalpeetavate pereliikmete hooldamist võrdsemalt, kui mõlemad vanemad teevad kaugtööd;

-kaasata paremini tööturule inimesed, keda takistavad ühiskonnas või töökohas erinevad tõkked, näiteks puudest tulenevad piirangud;

-suurendada tootlikkust tänu suuremale jõudlusele;

-parandada vastavust tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel kohapeal, vajaduseta kolida mujale. See võib muuta piirkonnas töökohtade jaotumist linnade ja maapiirkondade vahel 23 ;

-säästa aega ja raha tänu pendelrände lõppemisele või vähenemisele.

4.3Teisalt saab kaugtööga seostada ohte, mis peituvad peamiselt järgmisega seotud raskustes:

-kaugtöö tegemiseks vajaliku koha leidmine ja tööle keskendumine, eriti kui teised pereliikmed kodus õpivad või töötavad ning kui kodu on eraldi töötamiskoha jaoks liiga väike;

-juurdepääs asjakohasele kontorivarustusele, sealhulgas ergonoomiline mööbel ning spetsiaalsed või kohandatud seadmed ja programmid, ning koolitustele;

-puuduv isiklik kontakt ja koostöövaim kolleegide vahel ning oht muutuda töökogukonnas n-ö nähtamatuks;

-stereotüüpsetel töö- ja pererollidel põhineva ebavõrdse hooldamis- ja majapidamistööde jaotuse süvenemine;

-soolise vägivalla ja ahistamise, sealhulgas veebis toimuva ahistamise süvenemine ning sotsiaalse toe puudus isolatsioonis olles;

-vähene liikumine ning igapäevase rutiini ja harjumuste katkemine, surve kombineerida tööd ja koduseid kohustusi ning töö ja eraelu vaheliste piiride hägustumine võib põhjustada vaimse ja füüsilise tervise probleeme, sh senisest rohkem läbipõlemisjuhtumeid;

-uute jälgimisvõimaluste väärkasutamine ja isikuandmete kuritarvitamine;

-nii tööandjate kui ka ametiühingute raskused jälgida kodus töötamise ajal töötingimusi;

-küberturvalisus ja isikuandmete kaitse üldmäärusega seotud probleemid;

-suurem sotsiaalne kontroll;

-oht, et töötatakse kauem ja puhkeaeg jääb liiga lühikeseks, sest ei järgita kättesaadavuse ja mittekättesaadavuse korda;

-ametiühinguesindajatega suhtlemise takistatus;

-ebakindlus seoses tööandja vastutusega töötervishoiu ja tööohutuse, töötingimuste ja kollektiivlepingute rakendamise tagamise eest.

4.4Kaugtöö kõige konkreetsemad eeltingimused on seotud juurdepääsuga selleks vajalikule taristule ja tehnoloogiale. Laienev ühendatus ei jõua veel kõigini: teatud naiste rühmadel (nt vanemaealised, majanduslikult ja sotsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevad või madalama haridustasemega naised) on ebavõrdne juurdepääs ühendusele ja digitehnoloogiale, mis süvendab digilõhet 24 . Seega on vaja tugevat avalikku poliitikat, et võimaldada juurdepääsu võrkudele ja kohalikele ühisruumidele, mis hõlbustavad kaugtöö tegemist väljaspool kodu. Komitee rõhutab vajadust vältida olukordi, kus kaugtöötajad kannavad sellise varustusega seotud kulud, mis on vajalik kaugtöötamiseks, nimelt IKT-seadmed, ergonoomiline mööbel, tervishoiu- ja ohutusmeetmed ning suuremad kulud, mis on seotud töö tegemise kohaga. See vajadus on sätestatud sotsiaalpartnerite raamlepingus kaugtöö kohta ja asjaomastes riiklikes õigusaktides.

4.5Veel üks oluline eeltingimus kaugtöö tegemiseks on digioskused ja koolitus, mille poolest mehed on sageli naistest soodsamas olukorras: ainult kuues liikmesriigis (Soomes, Sloveenias, Leedus, Lätis, Küprosel ja Bulgaarias) on naised saanud internetiga seotud oskuste eest rohkem punkte kui mehed 25 . Digioskusi puudutav sooline lõhe laieneb koos vanusega. Kaugtöö soolist mõõdet hinnates tuleb ka neid erinevusi arvesse võtta.

4.6Kaugtöötamine nõuab lisaks digioskustele ka oskusi juurutada pidevalt arenevaid juhtimistehnikaid ja töösuundi, mis tekitab raskusi nii töötajatele kui ka tööandjatele, iseäranis VKEdele. Äritegevuse ja töötajate eemalt juhtimine nõuab konkreetseid juhtimisoskusi, paindlikkust, vastupidavust ning uuenduslikke töö korraldamise viise, sest kaugtöö puhul on tarvis tulemustest, mitte protsessist lähtuvat juhtimist. Tuleks pakkuda erikoolitust, et aidata juhtidel/järelevalvajatel kaugtöötajaid tõhusalt juhtida.

4.7Töötajatelt nõuab suurem paindlikkus ja vabadus oma tööd korraldada ka suurt vastutust ja pühendumust, samuti enesejuhtimise oskusi ning usalduslikku suhet töötajate ja nende juhtide vahel. Paljude uuringute tulemusel on leitud, et kaugtöö tulemusena võib teatud sektorites tootlikkus kasvada, mida on lihtsam saavutada juhtidele spetsiaalset koolitust pakkudes. See võib suurendada töötajate endi nõudlikkust nende tehtava töö suhtes ning luua rohkem jõudlust.

4.8Kaugtöötajatel peaks olema võrdne juurdepääs koolitusele ja pidevale kutsealasele arengule ning samad võimalused edutamiseks ja ametialaseks edasijõudmiseks. See on eriti oluline kaugtöötavate naiste jaoks, kellel võib olla vähem aega ja võimalusi karjääri edendavaks tegevuseks väljaspool töögraafikut.

4.9Kui vajalikud vahendid ja oskused on kõigile kättesaadavad, peaks kaugtöö kui töö tegemise vorm olema kättesaadav ja juurdepääsetav nii meestele kui ka naistele. Kättesaadavad, kvaliteetsed, taskukohased, juurdepääsetavad ja mitmekesised avalikud hooldusteenused on seega hädavajalikud kaugtöö parimal viisiks kasutamiseks. Mõnes liikmesriigis on olemas rahalised toetused ja konkreetsed maksusoodustused, et edendada lapsehoidu kvalifitseeritud spetsialistide poolt, sealhulgas kodus, kuid sellel teemal tasuks teha võrdlusuuringuid.

4.10Kuigi kaugtöö võib suurendada nõudlust teatud teenuste järele, võib see põhjustada mõne sellise VKE olukorra halvenemist, kus on suur naiste osakaal ning kes leiab kliente peamiselt kodust tööle või töölt koju teel olevate naiste seast. See puudutab näiteks väikseid toidu- ja muid kauplusi, turge ja teeninduskeskusi. Selle ohu leevendamiseks tuleks eemalduda stereotüüpsetest ametivalikutest. Sama kehtib ka naiste ja meeste kaugtöö võimaluste erinevuste leevendamise kohta. Neid erinevusi põhjustab valdkondlik segregatsioon ja sektorite erinev sobivus kaugtööks.

5.Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võimalused

5.1Kuigi tööandjad otsustavad selle üle, kuidas tööd korraldada, saavad sotsiaalpartnerid näiteks kollektiivläbirääkimiste abil täita olulist rolli kaugtöö edendamiseks viisil, millega panustatakse soolisse võrdõiguslikkusse ning suurendatakse samas tootlikkust ja tööheaolu. ELi sotsiaalpartnerite 2002. aastal sõlmitud ja 2008. aastal kõigis liikmesriikides rakendatud raamlepingus kaugtöö kohta 26 on sätestatud üldine õigusraamistik kaugtöö kasutamiseks viisil, mis rahuldab tasakaalustatud moel nii tööandjate kui ka töötajate vajadusi. Sotsiaaldialoog on ülioluline vahend, mille abil tegeleda selliste küsimustega nagu palgad, tööajad, kättesaadavuse kord, töötervishoid ja -ohutus ning oskuste arendamine kaugtöö kontekstis. Komitee kutsub samuti üles levitama parimaid tavasid, kuidas naised ja mehed saaksid kombineerida töö-ja pereelu võrdsel moel, ning edendama ja rahastama sotsiaalpartnerite ühismeetmeid.

5.2Kuna kaugtöö oleneb tehnoloogilisest taristust ja ühendustest, rõhutab komitee, et on ülioluline investeerida asjakohasesse digitaristusse ning võimaldada juurdepääsu stabiilsetele digiühendustele ja nõuetekohasele riist- ja tarkvarale, et võimaldada tõhusat kaugtöötamist kõigile ühiskonnarühmadele ja vältida probleeme teistes majanduse ja ühiskonna digiülemineku valdkondades.

 

5.3Komitee kordab oma üleskutset parandada kõigi inimeste digioskusi, et inimesed saaksid digiarengule paremini reageerida ja selles osaleda, kasutades täiel määral ära e-õppe võimalusi. Selleks on vajalik formaalne, informaalne ja mitteformaalne õpe ning selle valideerimine, mis kooskõlas pideva ja elukestva õppe lähenemisviisiga hõlmab põhiharidust, oskuste täiendamist ja ümberõpet. Erilist tähelepanu tuleb osutada naiste oskustele, et võimaldada neil nii täielikult osaleda tööturul kui ka hallata igapäevast digiasjaajamist.

5.4Komitee kutsub üles võtma vastu Euroopa hoolduskokkuleppe, sest hooldussektorisse investeerimine tagaks kvaliteetsemate teenuste osutamise kõigile kogu elu jooksul ning tunnustaks naisi ja mehi ühtviisi nii võrdsete palgasaajate kui ka hooldajatena. Komitee julgustab liikmesriike investeerima iga liiki hooldustaristusse. Riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad taasterahastu „NextGenerationEU“ raames võimaldavad suunata investeeringuid hooldussektorisse. Komitee kutsub samuti üles levitama parimaid tavasid, kuidas naised ja mehed saaksid kombineerida töö-ja pereelu võrdsel moel, ning edendama ja rahastama sotsiaalpartnerite ühismeetmeid. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles vaatama läbi Barcelona eesmärgid 27 , et tagada kvaliteetse, paindliku, mitmekesise ja taskukohase lapsehoiu kättesaadavus 28 . Samuti rõhutab komitee, et oluline on minna asutusepõhiselt hoolduselt üle kogukonnapõhistele ja inimkesksetele teenustele haavatavate laste ja konkreetsete vajadustega täiskasvanute jaoks, nagu on väljendatud Euroopa Komisjoni avaldatud Euroopa ühtsetes suunistes 29 .

5.5Komitee julgustab liikmesriike kiiresti ja tõhusalt rakendama töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi, et pakkuda perekondadele sobivaid valikuid võrdsemate tavade leidmiseks, võttes samas arvesse ka ettevõtjate, eelkõige VKEde vajadusi. Väiksemad ettevõtted, mille tegevus sõltub juba olemuslikult väikese meeskonna tööst, vajavad enamgi kui teised ettevõtted, et nende tootmiskorraldus oleks järjepidev ja stabiilne. Seniste õppetundide alusel võib kaaluda paindlikke süsteeme, milles füüsilist kohalolekut nõudev töö on kombineeritud kaugtöövõimalustega.

5.6Erilist tähelepanu tuleb pöörata haavatavate naiste rühmadele, näiteks puuetega naised, üksikvanemad, eakad, rändajad ja romad. Tuleb toetada naisorganisatsioone ja perekondi esindavaid organisatsioone, sealhulgas ELi ja riiklikest fondidest rahastatavate sihipäraste meetmete abil.

5.7Vägivaldsete olukordade puhul tuleks kasutusele võtta toetusteenused nende koguulatuses (arvestades, et perevägivald sagenes pandeemia liikumispiirangute tõttu oluliselt 30 ) ning tagada vägivallavastaste õigusaktide järgimine. Komitee nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja ja rakendaksid meetmeid igasuguse naistevastase füüsilise või veebis toimuva vägivalla ära hoidmiseks. On vaja jõulisemaid meetmeid, et võidelda vägivalla ja seksuaalse ahistamise vastu töökohal, sealhulgas kaugtöö kontekstis. Kui turvaline töökoht ei ole kättesaadav (nt kaugtöö tõttu), puudub koduvägivalla ohvritel sotsiaalne kontroll ning neil on asjakohasele teabele ja abile piiratud juurdepääs või puudub see üldse 31 . Komitee toetab komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse liikmesriikidele luba ratifitseerida Euroopa Liidu huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2019. aasta vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise konventsioon (nr 190). Komitee julgustab liikmesriike konventsiooni 32 kiiresti ratifitseerima ja soovib, et EL esitaks ELi mittekuuluvatele riikidele sama üleskutse.

5.8Kuigi kaugtöö ei ole uus töövorm, on suur osa selle mõjust veel teadmata ning seda tuleks rohkem uurida. Näiteks oleks kasulik uurida selle mõju ja eeltingimusi oludes, mis ei ole peamiselt pandeemiast põhjustatud, ning võttes arvesse majanduse ja ühiskonna eri sektorites toimuvaid pikemaajalisi arenguid. Kuna universaaldisainiga tehnoloogiline ja sotsiaalne innovatsioon on kaugtöö parimal viisil kasutamise ning samal ajal soolise võrdõiguslikkusega seotud probleemide lahendamise põhielement, kutsub komitee üles lõimima need teemad nii liikmesriikide kui ka liidu tasandil teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitikaga. Samuti tuleks koguda ja jagada häid näiteid Euroopa Liidus praegu kasutusel olevatest tavadest, et hoogustada ajakohasemate lahenduste leidmist.

5.9Kuna investeerimine universaaldisainiga tehnilisse, sotsiaalsesse ja innovatsioonitaristusse on riigieelarvete keskne osa, võib rahaliste vahendite asjakohasel eraldamisel olla otsustav tähtsus sooliselt võrdõigusliku kaugtöö edendamisel. Selle eesmärgi toetamiseks tuleks kasutada ka ELi fonde, sealhulgas struktuurifonde ning taaste- ja vastupidavusrahastut.

5.10Ühendatus on sotsiaalne nähtus. Tuleb arendada töökoha tasandi tavasid, näiteks kasutusele võtta selliseid vahendeid nagu sotsiaalpartnerite raamleping digiülemineku kohta, võttes samuti arvesse, et Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet valmistab praegu ette 2023. aastal algavat digiülemineku teemalist tervislike töökohtade kampaaniat.

5.11Komitee juhib samuti tähelepanu sõltumatule raamlepingule digiülemineku kohta 33 ja kutsub komisjoni üles võimaldama spetsiaalseid rahalisi toetusi sotsiaalpartnerite ühismeetmetele ning toetama kodanikuühiskonna organisatsioone, kes panustavad töö ja eraelu tasakaalu saavutamisse. Sõltumatus raamlepingus digiülemineku kohta on täpsustatud võimalusi kättesaadavuse ja mittekättesaadavuse korraga seotud probleemide lahendamiseks digitaalsetes töökeskkondades, sealhulgas liigse kättesaadavuse ja pikkade tööpäevade põhjuseid. Tõenäoliselt on riikides palju näiteid sellest, kuidas sõltumatut raamlepingut digiülemineku kohta rakendada, sealhulgas sektori või ettevõtte tasandi kokkulepetes ning juhenddokumentides.

5.12Seoses kättesaadavuse ja mittekättesaadavuse reguleerimisega riigi tasandil on Prantsusmaa, Belgia, Itaalia ja Hispaania võtnud vastu õigusakte, mis puudutavad õigust olla mittekättesaadav ning milles täpsustatakse õigusi ja suurendatakse teadlikkust vajadusest muuta tööajamustreid või isegi toetada kultuurilisi muutusi tervislikuma töökultuuri poole püüdlemiseks. Madalmaades ja Portugalis on tehtud seadusandlikke ettepanekuid. Saksamaal, Soomes, Iirimaal, Luksemburgis, Leedus, Maltal, Rootsis ja Sloveenias on selleteemaline arutelu käimas, ülejäänud 13 liikmesriigis pole arutelu veel alustatud. Hiljuti hääletas Euroopa Parlament mittekättesaadavuse õigust käsitlevat resolutsiooni, milles parlament kutsub komisjoni üles esitama seadusandliku ettepaneku, mis võimaldab digitaalse töö tegijatel olla väljaspool tööaega mittekättesaadav, ning kehtestama kaugtöö miinimumnõuded ning määrama kindlaks töötingimused, töö- ja puhkeajad 34 . Arvamused lahknevad küsimuses, kas on vaja vastu võtta õigusakt või piisab kehtivatest sätetest ning kasutada tuleks vaid kollektiivläbirääkimistel põhinevat lähenemist. Eriarvamustest hoolimata on sotsiaalpartnerid jõudnud suhteliselt laiapõhjalise konsensuseni selles, et kättesaadavuse ja mittekättesaadavuse kord tuleb kindlaks määrata ning selles sotsiaaldialoogi teel ettevõtte (ja/või sektori) tasandil kokku leppida, et tagada selle korra kohandatus sektorite, ettevõtete ja teiste organisatsioonide konkreetsetele vajadustele, võttes samuti arvesse töötajate vajadusi, iseäranis nende tervist ja ohutust.

5.13Lisaks sellele peavad poliitikakujundajad töö ja tööhõivega seotud poliitika loomisel pidama nõu sotsiaalpartneritega, sealhulgas sellise poliitika korral, mis mõjutab kaugtöö tegemist ning selle soolise mõõtmega seotud aspekte. Komitee rõhutab, et soolist aspekti tuleb arvestada kõigis poliitikavaldkondades. Kuna kaugtöö on seotud ka kodanike igapäevaelu ning keskkonna- ja kliimapoliitikaga, peaksid poliitikakujundamisel sõna saama asjakohased kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegelevad naiste, perekonna, tarbijate ja keskkonnaga seotud küsimustega.

5.14Erasektori innovatsioonitöö ja uutesse meetoditesse investeerimise julgustamiseks ning uute töökohtade loomiseks viisil, mis edendab sooliselt võrdõigusliku kaugtöö eeltingimusi, on ülioluline, et Euroopa Liit pakuks ettevõtluse ja äritegevuse jaoks soodsaid tingimusi. Kaugtöö edukas haldamine nõuab ka praktilisel tasandil tihedat ja sujuvat koostööd era- ja avaliku sektori vahel. See puudutab näiteks digitaristu, hariduse ja koolituse, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning teadustöö ja innovatsiooni valdkondi.

5.15Lisaks sellele on vaja uut mõtteviisi üksikisikute ja perekondade tasandil. Stereotüüpse mõtlemise vähendamine ja lõhkumine nõuab suuremat teadlikkust ja pühendumist. Ühtlasi tuleb aktiivselt edendada soolise võrdõiguslikkuse teadvustamist tagavat organisatsioonikultuuri, näiteks võrdse tasu maksmise põhimõte ja kõigi n-ö nähtavana hoidmine, ning toetada juhte kaugtöösõbralike tavade kujundamisel ja rakendamisel. Seda saaks parandada näiteks töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi rakendamise kontekstis ja teadlikkuse suurendamise kampaaniatega. Komitee julgustab sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone asuma selles kesksesse rolli ning propageerima nii mittestereotüüpseid pererolle kui ka õpinguid, ameteid ja töökohti puudutavaid mittestereotüüpseid valikuid. Soolist aspekti tuleb arvestada ka hariduses, alates lasteaiast ja algkoolist kuni kutseõppe ja ülikoolideni.

Brüssel, 11. märts 2021

Aurel Laurenţiu Plosceanu
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni esimees

*    *    *

NB!    Järgneb lisa.

LISA
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni
ARVAMUSELE

Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletamisel vähemalt veerandi antud häältest (kodukorra artikli 43 lõige 2):

Punkt 3.4

Muuta järgmiselt:

3.4    Veerand kõigist kaugtöötajatest olid alla 12-aastaste laste vanemad, kellest 22 % kogesid teistest rühmadest palju rohkem raskusi tööle keskendumisel ning töö ja eraelu tasakaalu saavutamisel 35 . Eelkõige hooldamiskohustustega töötavate naiste puhul raskendas kodust töötamist mitu tegurit, nt sellise vaikse ruumi puudumine, kus segamatult tööd teha, ent samuti jäi puudu tööle pühendumiseks vajalikust ajast, millele lisandus suundumus kauem töötada ja isegi olla pidevalt kättesaadav ning mitte järgida kättesaadavuse ja mittekättesaadavuse korda,. misSeetõttu on vaja paremini jõustada asjakohaseid kehtivaid õigusakte ning tõhustada järelevalvet tööinspektsioonide kaudu ning hinnata olemasoleva raamistiku asjakohasust. Üksikvanemad, kellest Euroopa Liidus moodustavad 85 % naised, olid eriti haavatavad, sest pandeemia raskendas neil niigi keerulist töö ja eraelu tasakaalu saavutamist 36 .

Hääletuse tulemus:

Poolt:	38
Vastu:	45
Erapooletuid:	9

Punkti 4.3 üheteistkümne taane

Muuta järgmiselt:

4.3    Teisalt saab kaugtööga seostada ohte, mis peituvad peamiselt järgmisega seotud raskustes:

[…]

   - ametiühinguesindajatega suhtlemise takistatus. ametiühingute suutmatus või raskused kaitsta töötajate õigusi;

Hääletuse tulemus:

Poolt:	40
Vastu:	45
Erapooletuid:	8

_____________

(1)      Eurofoundi aruanne „Elamine, töötamine ja COVID-19“. Võrreldes 2018. aastaga, mil vähem kui 5 % töötajatest tegi kaugtööd regulaarselt ning vähem kui 10 % tegi seda vahetevahel, nagu teatas Euroopa Komisjon 2020. aastal.

(2)       https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_20_357 .

(3)      ELi sotsiaalpartnerite 2020. aasta raamleping digiülemineku kohta, 2002. aasta raamleping kaugtöö kohta ja Euroopa Komisjoni aruanne Euroopa sotsiaalpartnerite kaugtööd käsitleva raamlepingu rakendamise kohta, COM(2008) 412 – http://erc-online.eu/european-social-dialogue/database-european-social-dialogue-texts/ .

(4)       ELT C 237, 6.7.2018, lk 8 .

(5)       http://erc-online.eu/european-social-dialogue/database-european-social-dialogue-texts/ ja http://resourcecentre.etuc.org/ .

(6)      Eurofoundi aruanne „Elamine, töötamine ja COVID-19“.

(7)      Euroopa Parlamendi uuringuteenistus „Gender equality: a review in progress“ (Soolise võrdõiguslikkuse pooleliolev uuring): ÜRO hoiatab, et COVID-19 pandeemia tõttu võime kaotada ülemaailmsed edusammud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas just nüüd, mil rahvusvaheline üldsus kavatses sellega hoogsamalt tegeleda.

(8)      „Gender Equality Index 2020: Digitalisation and the future of work“ (Soolise võrdõiguslikkuse indeks 2020: digiüleminek ja töö tulevik), Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut.

(9)      „Gender Equality Index 2020: Digitalisation and the future of work“ (Soolise võrdõiguslikkuse indeks 2020: digiüleminek ja töö tulevik), Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut.

(10)      Prantsusmaa Vabade Elukutsete Riikliku Liidu, Kataloonia Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Ühenduse ja Vahemere Piirkonna Naisettevõtjate Ühenduste Liidu dokumendid.

(11)       https://data.unwomen.org/features/covid-19-and-gender-what-do-we-know-what-do-we-need-know .

(12)      Euroopa Parlamendi uuringuteenistus „Achieving gender equality in the face of the pandemic and existing challenges“ (Soolise võrdõiguslikkuse saavutamine pandeemia ja seniste väljakutsete valguses), https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/ATAG/2021/659440/EPRS_ATA(2021)659440_EN.pdf ; https://eige.europa.eu/topics/health/covid-19-and-gender-equality .

(13)      Eurofound, 2020, „Elamine, töötamine ja COVID-19“.

(14)      E-uuring, COVIDi rühm, töötasu struktuuri uuring. Eurofound, 2020, „Teleworkability and the COVID-19 crisis: a new digital divide?“ (Kaugtöövõimalus ja COVID-19 kriis: uus digilõhe?).

(15)      Üldiselt võimaldab hinnanguliselt 37 % töökohtadest ELis kaugtööd (vt Eurofoundi andmed).

(16)      Eurofound, 2021 „COVID-19: Some implications for employment and working life“ (COVID-19: mõju tööhõivele ja tööelule) (ilmub varsti), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luksemburg.

(17)      Eurofound, 2020, „Elamine, töötamine ja COVID-19“.

(18)      „Gender Equality Index 2020: Digitalisation and the future of work“ (Soolise võrdõiguslikkuse indeks 2020: digiüleminek ja töö tulevik), Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut.

(19)       https://www.nature.com/articles/d41586-020-01294-9 .

(20)      Prantsusmaa Vabade Elukutsete Riikliku Liidu, Kataloonia Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Ühenduse ja Vahemere Piirkonna Naisettevõtjate Ühenduste Liidu dokumendid.

(21)       https://www.opendemocracy.net/en/5050/covid19-sexual-harassment-work-online/ .

(22)       https://www.europarl.europa.eu/news/en/press-room/20200406IPR76610/covid-19-stopping-the-rise-in-domestic-violence-during-lockdown .

(23)       https://ec.europa.eu/commission/commissioners/2019-2024/suica/announcements/speech-vice-president-suica-demographic-change-eu-epc_en , https://horizon-magazine.eu/article/teleworking-here-stay-here-s-what-it-means-future-work.html .

(24)       https://www.oecd.org/going-digital/bridging-the-digital-gender-divide-key-messages.pdf .

(25)      „Gender Equality Index 2020: Digitalization and the future of Work“ (Soolise võrdõiguslikkuse indeks 2020: digiüleminek ja töö tulevik), Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut.

(26)       http://erc-online.eu/european-social-dialogue/database-european-social-dialogue-texts/ .

(27)      Kooskõlas uue Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga (2020–2025).

(28)      24. novembri 2020. aasta Euroopa sotsiaalpartnerite ühisavaldus ELi lapsehoiuteenuste kohta.

(29)       https://deinstitutionalisationdotcom.files.wordpress.com/2017/07/guidelines-final-english.pdf /.

(30)       https://unric.org/en/who-warns-of-surge-of-domestic-violence-as-covid-19-cases-decrease-in-europe/ ; https://www.europarl.europa.eu/news/en/press-room/20200406IPR76610/covid-19-stopping-the-rise-in-domestic-violence-during-lockdown .

(31)      2020. aasta märtsi väljaandes „Brief no 3 – Domestic violence and its impact on the world of work“ (Ülevaade nr 3 – koduvägivald ja selle mõju töömaailmale) kirjeldab ILO suuri kulusid, mida koduvägivald põhjustab riikide majanduses. https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---dgreports/---gender/documents/briefingnote/wcms_738117.pdf ).

(32)       https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020PC0024&qid=1614615066819 .

(33)       https://www.ceep.eu/wp-content/uploads/2020/06/Final-22-06-20_Agreement-on-Digitalisation-2020.pdf .

(34)       https://www.europarl.europa.eu/news/et/press-room/20210114IPR95618/parlament-oigus-olla-mittekattesaadav-peaks-olema-pohioigus-kogu-elis , 472 poolthäält, 126 vastuhäält ja 83 erapooletut.

(35)      Eurofound, 2020, „Elamine, töötamine ja COVID-19“.

(36)      „Gender Equality Index 2020: Digitalisation and the future of work“ (Soolise võrdõiguslikkuse indeks 2020: digiüleminek ja töö tulevik), Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut.