REX/531

CO2-turud: tekkimine, struktuur ja väljakutsed Euroopa tööstusele

ARVAMUS

Välissuhete sektsioon

„CO2-turud: tekkimine, struktuur ja väljakutsed Euroopa tööstusele“

Kontakt	rex@eesc.europa.eu
Administraator	Maarit Laurila
Dokumendi kuupäev	28/07/2020

Raportöör: Emmanuelle Butaud-Stubbs

Täiskogu otsus	20/02/2020
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 –
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	välissuhete sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	24/07/2020
Vastuvõtmine täiskogus	DD/MM/YYYY
Täiskogu istungjärk nr	…
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	…/…/…

1.Järeldused ja soovitused

1.1CO2-turgude uus kokkulepe

1.1.1Maailmas toimivad mitmesugused CO2-turud ja ELi heitkogustega kauplemise süsteem ei tööta isoleerituna. Need CO2-turud on erineva suurusega ja järgivad erinevaid reegleid, aga nad jagavad ühiseid tunnusjooni, näiteks mis puudutab konkreetsete turumehhanismide kehtestamist süsinikdioksiidi ja muude kasvuhoonegaaside heite mõõtmiseks ja tonnihinna kindlaks määramiseks.

1.1.2Euroopa Komisjon peaks neid kohalikke CO2-turgusid jälgima, et tuvastada parimad tavad, mis oleksid heitkogustega kauplemise süsteemi ja energiadirektiivi läbivaatamisel kasulikud. Need teadmised ja arusaam teistest CO2-turgudest on tähtis, et kalibreerida ka piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, mida tuleks kohaldada CO2-turgudega ja CO2-turgudeta riikide suhtes erinevalt.

1.1.3Praegune COVID-19 pandeemia ei saa aeglustada kliimamuutustega seotud meetmeid ei Euroopa ega rahvusvahelisel tasandil. See tähendab, et Euroopa roheline kokkulepe tuleks rakendada kavandatud ajakava kohaselt. Väikseimgi viivitus viib meid eemale eesmärgist saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalsus. Veelgi olulisem on see, et taastepaketid peavad olema kooskõlas ELi kliimaeesmärgiga ja vastavuses Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga.

1.1.4Komitee leiab, et Pariisi kokkuleppe artikli 6 vastuvõtmine on oluline võimalus tugevdada 2020. aasta järgselt kliimamuutuste vastaseid meetmeid. Seetõttu palub komitee Euroopa Komisjonil saada liikmesriikidelt selged volitused, et jõuda 2021. aastal toimuva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 26. konverentsil artikli 6 suuniste vastuvõtmiseks vajaliku kompromissini.

1.2CO2-turgude vahelise kaubanduse reguleerimine

1.2.1Erinevates jurisdiktsioonides asuvad erinevad CO2-turud genereerivad erinevaid CO2 hinnatasemeid, praegu alates 1 kuni üle 30 USD/tCO2e, mis tähendab et nende CO2-turgude vahelised kahepoolsed kaubavood peaksid neid erinevusi arvesse võtma teatava erimehhanismi kaudu (kompensatsioon, kohandamine jne) kõige energiamahukamate ja enim kaubandusest sõltuvate sektorite puhul (teras, tsement jne).

1.2.2ELi jaoks peaks asümmeetriliste CO2 hinnatasemete küsimus olema prioriteet. Asümmeetria leevendamiseks ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime kaitsmiseks on olemas mitmeid võimalusi, sealhulgas tasuta eraldamine, heitkogustega kauplemise süsteemi sidumine ja piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandamine.

1.2.3Komitee toetab rohelise kokkuleppe poliitikat ning palub Euroopa Komisjonil esitada järgnevate kuude jooksul mitu kavakohast ettepanekut, sealhulgas piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta. Kuigi selline mehhanism võiks tuua potentsiaalselt kaasa võrdsed võimalused ELi kõige CO2-mahukamate sektorite jaoks, võrreldes nende kolmandatelt turgudelt pärit konkurentidega riikidest, millel puudub ambitsioonikas kliimapoliitika, sõltub suurem osa selle tõhususest kavandatud rakendamise üksikasjadest, mida komitee soovib väga teada saada.

1.2.4Arvestades, et piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism on praeguse Euroopa Komisjoni mandaadi seadusandlik prioriteet ning komitee on sellesse juba oma panuse andnud, et kujundada vahend, mis on kooskõlas WTO eeskirjadega, tõhus kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja kasulik ELi tööstuse konkurentsivõime jaoks 1 . Eesmärk on ennetada ka kolmandate riikide tasakaalustusmeetmeid konsulteerimisprotsessi kaudu, mis hõlmab dialoogi süsinikdioksiidi heitkoguste mõõtmise ja võrdlemise meetodi ja parima kättesaadava tehnoloogia kohta.

1.2.5Igal juhul peaksid sellised kliimapoliitikameetmed olema osa üleilmsest terviklikust poliitikast, mis hõlmab tööstuslikke meetmeid, juurdepääsu rahastamisele ja investeeringutele, standardimistegevust, teadus- ja arendustegevuse programme ning koolituspoliitikat, et hõlbustada üleminekut puhtale tehnoloogiale ELis.

1.2.6Kõige moonutavamate fossiilkütuste toetuste järkjärguline kaotamine ELis tuleks korraldada nõuetekohaselt liikmesriikide tasandil ning selle puhul tuleks võtta arvesse vajadust kasutada osa heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootide müügist saadud tulust söetootmisest sõltuvatele piirkondadele õiglase ülemineku tagamiseks. See poliitika aitab ELil ennast algavatel fossiilkütuste toetuste vähendamist käsitlevatel WTO mitmepoolsetel läbirääkimistel paremini kehtestada.

2.Mitmesuguste CO2-turgude tekkimine maailmas ja nende tunnusjooned

2.2.1Määratlused

2.2.1.1CO2 heite maksustamine on üks põhilisi poliitikavahendeid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Nagu on määratlenud Maailmapank: „CO2 heite maksustamine on vahend, mis katab kasvuhoonegaaside heitkoguste väliskulud – kulud, mille eest tasub avalikkus, näiteks viljasaagi kahjustused, kuumalainest ja põuast tulenevad tervishoiukulud ning üleujutustest ja meretaseme tõusust põhjustatud vara hävimine – ning seob need hinna kaudu nende allikatega, tavaliselt eraldunud süsinikdioksiidi hinna kujul“.

2.2.1.2CO2 heite maksustamise mõiste võib poliitikameetmeks teisendamisel võtta erineva vormi: CO2-maks või CO2-turg. Üks kõige tavalisem vorm on heitkogustega kauplemise süsteem. Nagu on selgitanud OECD: „Heitkogustega kauplemise süsteem aitab kaasa majanduslikule tasuvusele, soodustades heite vähendamist seal, kus selle saavutamine on kõige odavam. Saastajatel, kes leiavad, et heite vähendamine on kulukas, on lubatud osta saastekvoote saastajatelt, kes suudavad heidet madalamate kuludega vähendada. Nn ideaalselt töötaval turul oleksid täiendavate heiteühikute vähendamise kulud tasakaalustatud ja konkreetse keskkonnaeesmärgi saavutamise kogukulud oleksid minimaalsed“.

2.2.1.3Olemas on kaks peamist kauplemissüsteemi liiki: piiramise ja kauplemise süsteem, kus heitkoguste ülempiir on fikseeritud ja heitkogused müüakse enampakkumisel või jagatakse tasuta konkreetsete kriteeriumide kohaselt, ning lähtetaseme ja arvestusühikute süsteem, kus ei ole heitkoguste fikseeritud piiri, aga saastajad, kes vähendavad oma heidet rohkem, kui nad on kohustatud, saavad nn arvestusühikuid, mida nad teistele müüvad.

2.1Üldine ülevaade

2.1.1Praegu on neljal kontinendil kasutuses 21 heitkogustega kauplemise süsteemi, mis hõlmavad 29 jurisdiktsiooni. Need süsteemid toimivad riigiülesel, riiklikul ja riigist madalamal (osariigi, provintsi ja linna) tasandil. Jurisdiktsioonid, mille arvele langeb 42 % maailma SKPst, kasutavad heitkogustega kauplemist. Heitkogustega kauplemise süsteemid katavad 9 % maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest ja ligikaudu üks kuuendik maailma rahvastikust elab kehtiva heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud alal. Praegu on arendamisel ja kaalumisel veel 24 süsteemi 2 .

2.1.2Olemasolevad heitkogustega kauplemise süsteemid on järgmised:

-riigiülesel tasandil: ELi heitkogustega kauplemise süsteem, mis hõlmab ELi liikmesriike ja Islandit, Liechtensteini ja Norrat;

-riiklikul tasandil: Kasahstan, Mehhiko, Uus-Meremaa, Korea Vabariik, Šveits;

-provintsi ja osariigi tasandil: California, Connecticut, Delaware, Fujian, Guangdong, Hubei, Maine, Maryland, Massachusetts, New Hampshire, New Jersey, New York, Nova Scotia, Quebec, Rhode Island, Vermont;

-linna tasandil: Peking, Chongqing, Saitama, Shanghai, Shenzhen, Tianjin, Tokyo.

2.1.3ELi heitkogustega kauplemise süsteem on suurim ja vanim heitkogustega kauplemise süsteem. Sellega on hõlmatud ligikaudu 45 % ELi heitest ja see käivitati 2005. aastal. Sellele järgnevad nii suuruse kui ka alguskuupäeva mõttes California ja Korea.

2.2CO2-turgude ühis- ja erijooned

2.2.1Ühisjooned

2.2.1.1Kuigi ei eksisteeri kahte identset heitkogustega kauplemise süsteemi, on erinevate süsteemide mõned tunnusjooned ja tehtud valikud ühised või vähemalt enamikul juhtudel korduvad:

-valdkondlik kaetus: enamik heitkogustega kauplemise süsteeme katavad energiatootmis- ja tööstussektorit, mille arvele langeb suuremas osas riikides märkimisväärne osa riiklikest kasvuhoonegaaside heitkogustest;

-eraldamise eeskirjad: enamikus süsteemides on saastekvootide eraldamine jaotatud tasuta eraldamise ja enampakkumise vahel;

-kasvuhoonegaaside heite ülekandumine ja konkurentsieeskirjad: enamikes süsteemides eraldatakse tasuta saastekvoote nõuetele vastavatele üksustele sektorites, mida ohustab kasvuhoonegaaside heite ülekandumine, nende konkurentsivõime säilitamise viisina.

2.2.2Erijooned

2.2.2.1Sellele vaatamata on heitkogustega kauplemise mitmesuguste süsteemide vahel erinevusi, eriti seoses ülesehituse eripäraga:

-valdkondlik kaetus: täpne valdkondlik kaetus on heitkogustega kauplemise mitmesuguste süsteemide puhul erinev. Näiteks mõni heitkogustega kauplemise süsteem katab üksnes energiasektorit, samas kui teised ulatuvad energiast ja tööstusest kaugemale, et katta muid sektoreid nagu jäätmed, transport, riigisisesed õhuveod, hooned ja metsandus;

-turustabiilsuse sätted: mitmel heitkogustega kauplemise süsteemil on turustabiilsusega seotud sätted, mis võivad esineda hinnapõrandate ja -lagede ning kvoodireservide kujul;

-paindlikkussätted: selliste paindlikkussätete, nagu panganduse, laenamise ja rahvusvahelise arvestusühikute kasutamisega seotud sätted, kättesaadavus ja eeskirjad on heitkogustega kauplemise mitmesuguste süsteemide puhul erinevad;

-CO2 hind: heitkogustega kauplemise süsteemis ei ole CO2 hind määratud (erandiks on konkreetsed reguleeritud hinnad, nt hinnapõrandad ja -laed), selle kujundab turu tasakaal ja dünaamika. Seetõttu ulatuvad hinnad mitmesugustes heitkogustega kauplemise süsteemides mõnest eurost kuni rohkem kui 30 euroni tonni kohta;

-vähendamiskoefitsient: aastast aastasse on vähendamiskoefitsiendi määr erinevate süsteemide lõikes erinev ja kajastab riigi pikaajalise heitkoguste vähendamise eesmärgi ambitsioonikust;

-kasvuhoonegaaside heite ülekandumine ja konkurentsieeskirjad: kasvuhoonegaaside heite ülekandumist käsitlevad eeskirjad ja eeskirjadega hõlmatud sektorid on heitkogustega kauplemise mitmesugustes süsteemides erinevad;

-tulu kasutamine: saastekvootide enampakkumiselt saadud tulu on võimalik kasutada mitut moodi. Mõnedes süsteemides kasutatakse seda konkreetsetel eesmärkidel, nagu teadus- ja arendustegevuse toetamine, hüvitised hõlmatud üksustele jms, samas kui muudes süsteemides laekuvad need üldisesse avaliku sektori eelarvesse. ELis peaksid liikmesriigid kasutama vähemalt 50 % enampakkumisel saadud tulust kliima ja energiaga seotud eesmärkidel.

2.3Lühiülevaade ELi heitkogustega kauplemise süsteemist ehk esimesest ja suurimast CO2-turust

2.3.1Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem on esimene ja suurim kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks mõeldud piiramise ja kauplemise süsteem 3 . ELi heitkogustega kauplemise süsteem loodi ja seda on laiendatud kolme järjestikuse etapi vältel: I etapp (2005–2007), II etapp (2008–2012, viidud vastavusse Kyoto protokolli esimese kohustusperioodiga), III etapp (2013–2020, viidud vastavusse Kyoto protokolli teise kohustusperioodiga) 4 .

2.3.2Tulevane IV etapp algab 2021. aastal ja kestab 2030. aastani. ELi heitkogustega kauplemise süsteem katab ligikaudu 11 000 elektrijaama, tootmisettevõtet ja muid paikseid käitisi, aga ka lennundust, 30 riigis: 27 ELi liikmesriiki, Island, Liechtenstein ja Norra. Kokku võtab ELi heitkogustega kauplemise süsteem enda alla ligikaudu 45 % kõikidest ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest 5 .

2.3.3ELi kliima- ja energiapoliitika raamistikus 2030, mis võeti vastu 2014. aasta oktoobris, kinnitatakse Euroopa CO2 heite vähendamise strateegiat ning laiendatakse bloki CO2 heite vähendamise eesmärke 2020. aastast kaugemale, sealhulgas eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 % võrra (võrreldes 1990. aasta tasemetega).

2.3.4ELi heitkogustega kauplemise süsteemi panus eespool nimetatud kasvuhoonegaaside vähendamise saavutamisse 2030. aastaks on vähendada heidet 43 % võrra (võrreldes 2005. aastaga) ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga kaetud sektorites 6 . ELi heitkogustega kauplemise süsteemi IV etapp kestab 2021. aastast kuni 2030. aastani. IV etapi eesmärk on kiirendada heitkoguste vähendamist, kehtestada sihipärasemad kasvuhoonegaaside heite ülekandumise eeskirjad ning rahastada uuendusi CO2 heite vähendamise vallas ja energiasektori moderniseerimist 7 . Euroopa Komisjon kehtestas enne IV etappi uued eeskirjad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reformimise kohta, et viia ülempiiri vähendamise trajektoor vastavusse heite vähendamise eesmärgiga 2030. aastaks.

2.4Täiendavad meetmed ELi üldise kliimapoliitika raames

 

2.4.1ELi tasandil ei ole ELi heitkogustega kauplemise süsteem ainus kogu ELi hõlmav poliitika, mis on rakendatud bloki 2020. aasta kliima- ja energiaeesmärgi saavutamiseks. ELi 2020. aasta kliima- ja energiapaketis sätestati kolm erinevat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks:

-kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 20 % allapoole 1990. aasta tasemeid;

-taastuvenergia 20 % osakaal bloki energiaallikate kogumis;

-energiatõhususe parandamine 20 %.

2.4.2Kuigi ELi heitkogustega kauplemise süsteem pidi olema peamine poliitiline vahend Euroopa majanduse CO2 heite vähendamiseks ja esimese eesmärgi saavutamiseks, rakendati teise ja kolmanda eesmärgi saavutamiseks taastuvenergia direktiiv ja energiatõhususe direktiiv.

2.4.3Lisaks sellele on mitmed liikmesriigid rakendanud täiendavaid ja kattuvaid poliitikameetmeid riiklikul tasandil, peamiselt hinnapõrandate ja kivisöe kasutamise järkjärgulise lõpetamise näol. Tõhusa reguleerimise tagamiseks on oluline vältida üksteist täiendavate ja kattuvate poliitikameetmete negatiivset mõju.

2.4.4Täiendavate ja kattuvate poliitikameetmete rakendamine võib märkimisväärselt mõjutada ELi CO2-turu toimimist. Heitkoguste järsk vähenemine nende poliitikameetmete tulemusena vähendaks nõudlust saastekvootide järele ja selle tulemusel moonutaks turu tasakaalu.

2.4.5Seda mõju saab mõningal määral leevendada turustabiilsusreserviga, mis alustas tegevust 2019. aasta jaanuaris ja mille eesmärk on turul kogunev saastekvootide ülejääk absorbeerida. Aastatel 2019–2023 peab turustabiilsusreserv kinni 24 % ülejäägist. See näitaja väheneb alates 2024. aastast 12 %ni ja alates 2023. aastast ei kehti enam turustabiilsusreservis kinni peetavad saastekvoodid, mis ületavad eelmisel aastal enampakkumisele pandud saastekvootide koguarvu. Sellele vaatamata on väga oluline tagada selliste kattuvate poliitikameetmete suurem läbipaistvus ja võrreldavus ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga ning seal, kus mõju on märkimisväärne, vähendada negatiivset mõju.

2.4.6ELi päevakorras tuleks ettepoole tõsta riiklikul ja piirkondlikul tasandil antud fossiilkütuste toetuste teema nende suuruse tõttu: kuni 300 miljardit eurot aastas, mis moodustab ühe kolmandiku rohelise kokkuleppe koguinvesteeringutest ning mille tulemusena võtab EL ennetavama kohustuse WTO tulevastel läbirääkimistel fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise üle kogu maailmas.

2.4.7Komitee määratles ka taastuvenergia hea piirkondliku arengu vahendina (biomass, tuul, päikeseenergia jne). Peamine küsimus seisnes selles, kuidas ühendada mõlemad poliitikameetmed, nimelt fossiilkütustest (kivisüsi, nafta) toodetud energia toetuste järkjärguline kaotamine ja taastuvenergia stiimulite järkjärguline kasutuselevõtt.

3.CO2-turgude probleemid ja võimalused

3.1COVID-19 ja selle mõju kliimapoliitikale

3.1.1ELis viisid viiruse leviku tõkestamise meetmed süsinikdioksiidi (CO2) heite vähenemiseni 58 % võrra päevas 8 . Kui need meetmed kestavad enamikus liikmesriikides 45 päeva, saab 2020. aastal vältida 45 megatonni CO2, mis vastab 5 %-le ELi aastasest heitkogusest. Maantee- ja õhutranspordi puhul on päevased heitkogused 10 korda tavapärasest madalamad, samas kui energia puhul ulatub vähenemine 40 %ni.

3.1.2Praegune heitkoguste vähenemine on eeldatavasti ajutine ja EL peab varsti tegelema samade heite vähendamise probleemidega 9 . See tähendab, et Euroopa roheline kokkulepe tuleks rakendada kavandatud ajakava kohaselt. Väikseimgi viivitus viib meid eemale eesmärgist saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalsus.

3.1.3Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks mõeldud turuinstrumendid on näidanud head vastupanuvõimet COVID-19 mõjule. Saastekvootide hinnad on vähenenud, kajastades madalamat oodatavat nõudlust, mis toob mõjutatud ettevõtetele lühiajalist kergendust. Enamikusse olemasolevatesse heitkogustega kauplemise süsteemidesse lisatud turu stabiliseerimise meetmete abil tagatakse, et CO2 hinnad ei lange alla teatud taset ja see hinnalangus ei kesta keskpikas kuni pikas perspektiivis. Oluline on tagada, et need meetmed on COVID-19 mõjuga toimetulekuks piisavad. See on oluline CO2 hindade pikaajalise kindluse tagamiseks. Reguleerimisasutustel on õnnestunud tagada nõuetele vastavuse ja regulatiivsete tähtaegade puhul paindlikkus selles äärmiselt kahjuliku mõjuga olukorras.

3.2Ühiste eeskirjade vastuvõtmine CO2-turgude potentsiaali ärakasutamiseks (Pariisi kokkuleppe artikkel 6)

3.2.1Pariisi kokkuleppega, mis võeti vastu 2015. aasta detsembris, loodi tingimused kliimamuutustega võitlemise meetmete jaoks kuni sajandi teise pooleni (kui mitte kauemaks). Pariisi kokkuleppe alusel eeldatakse, et osalisriigid esitavad riiklikult kindlaksmääratud panused, milles kirjeldatakse nende panust kokkuleppe üldisesse eesmärki. Riiklikult kindlaksmääratud panused on üsna mitmesugused, kuid hõlmavad tavaliselt järgneva 10 aasta heitkoguste vähendamise eesmärki.

3.2.2Pariisi kokkuleppe artikli 6 eesmärk on luua riikidele raamistik selleks, et nad teeksid koostööd riiklikult kindlaksmääratud panuste rakendamisel, sealhulgas turupõhiste lähenemisviiside kaudu. Seetõttu on sellel potentsiaal luua raamistik rahvusvahelise CO2-turu loomiseks Pariisi kokkuleppe alusel. Mis veelgi olulisem – see võib olla peamine tõukejõud CO2 heite maksustamise poliitika ja heitkogustega kauplemise süsteemi kasutuselevõtuks ja laiendamiseks. Artikli 6 kaudu on heitkogustega kauplemise süsteemi kasutavatel riikidel võimalik siduda oma süsteem teise heitkogustega kauplemise süsteemiga ning kasutada seda sidet oma riiklikult kindlaksmääratud panuste saavutamiseks. Riikidel on võimalik saada ka rahvusvahelisi arvestusühikuid, mida on võimalik kasutada rahvusvahelise tururaamistiku kaudu oma riikliku poliitika nõuete täitmiseks. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimistel ei suudetud võtta vastu suuniseid artikli 6 rakendamiseks ei ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 24. konverentsil 2018. aastal ega 25. konverentsil 2019. aastal, sest osaliste vahel oli märkimisväärseid erinevusi. Artikli 6 vastuvõtmise suunised on nüüd ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 26. konverentsi päevakorras ning selle protsessi lõpuleviimine ilma edasiste viivitusteta on väga oluline.

3.3EL 27 ja Ühendkuningriigi CO2-turgude vahelist ambitsioonikat ja tasakaalustatud kahepoolset kokkulepet käsitlevad läbirääkimised

3.3.1Euroopa Komisjonis valitseb üksmeel, et Ühendkuningriik oleks kliimamuutusega seotud küsimustes tugev partner, aga on ka arusaam, et ajaproovile vastu pidamiseks tuleb kokkuleppesse lisada selged kliimat käsitlevad sätted, et piiritleda Ühendkuningriigi toiminguid ELi eeskirjadest lahknemisel.

3.3.2ELi lähenemisviis põhineb neljal elemendil.

-Pariisi kokkulepe peaks olema vabakaubanduslepingu oluline element. See tähendab, et üks pool võib lepingu sätted peatada, kui teine pool seda sätet rikub.

-Mõlemad pooled peavad kinnitama oma kohustust saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050: Ühendkuningriik on seda juba riigisisese aktiga reguleerinud, kuid leiame, et sätte lisamine tulevasse ELi ja Ühendkuningriigi lepingusse tugevdaks seda kohustust.

-Võrdsed võimalused ja kaitse taseme säilitamine: see on ELi jaoks väga oluline. Kui soovime, et see partnerlus peaks aja katsumusele vastu, tuleb tagada, et Ühendkuningriigi järgmised valitsused ei alandaks praegusi kõrgeid standardeid, millest me kliimamuutuste vastases võitluses juhindume.

-Ühendkuningriigi CO2 heite maksustamise süsteemi loomine: Ühendkuningriik otsustas ELi heitkogustega kauplemise süsteemist lahkuda. 2019. aastal langes Ühendkuningriigi arvele 7 % kõigist heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootidest ning teatud sektorites (näiteks lennunduses) ulatus nende osakaal 19 %ni. On väga oluline, et Ühendkuningriik looks oma turu, võttes arvesse ELi süsteemiga kokkusobivust. 1. juunil tegi Ühendkuningriik ettepaneku luua oma heitkogustega kauplemise süsteem. EL on avatud Ühendkuningriigi ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemide sidumislepingu võimalusele, kui see ei ohusta ELi heitkogustega kauplemise süsteemi terviklikkust.

3.4Laiaulatuslikust majandus- ja kaubanduslepingust saadud õppetunnid ja võimalused kahepoolseks kliimakoostööks

3.4.1Laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu artiklis 24.4 on esitatud säte kaubanduse ja keskkonna seoste kohta, kus nii Kanada kui ka EL kinnitavad oma pühendumust mitmepoolsete kokkulepete rakendamisele, milles nad on osalised. See säte võib viia Kanada ja ELi vahel aruteludeni mitmepoolsete keskkonnalepingute üle, kus jagatakse ühiseid muresid, sealhulgas moodustada aluse, mille põhjal Kanada ja EL saavad arendada või juhtida uusi koostööl põhinevaid kliimaalgatusi Pariisi kokkuleppe alusel.

3.4.2Laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu artiklis 22.3 nõutakse, et Kanada ja ELi vaheline kaubanduskoostöö edendaks kestlikku arengut. Artiklis 24 esitatud töökava hõlmab koostööd kaubanduse ja investeerimise keskkonnapoliitikale avalduva mõju teemal ning selliste kliimarežiimi kaubandusega seotud aspektide kaalumist, nagu CO2-turud ning puhta tehnoloogia siire ja areng. Artikkel 24.12 sisaldab näiteks nimekirja 10 valdkonnast, kus pooled saaksid keskkonnaküsimustes potentsiaalselt koostööd teha, mille puhul mõned leiavad, et laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping kujutab endast platvormi riikliku poliitika kujundamise mitmepoolseks muutmiseks.

3.4.3ELi ja Kanada koostöö piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandamise vallas on üks valdkond, kus on võimalik teha koostööd praeguse ja tulevase rahvusvahelise kliimamuutuste režiimi kaubandusega seotud aspektide osas. See koostöö võiks seisneda näiteks teabe jagamises ja parimate tavade osas kokkuleppe saavutamises, kaubeldavates toodetes sisalduva süsiniku arvutamise vallas või meetodite ühtlustamises, et käsitleda konkurentsivõimet ja ülekandumist heitkoguste mahukates ja kaubandusest sõltuvates sektorites (EITE), mida praegu hõlmavad nii Kanada kui ka ELi heitkogustega kauplemise riiklikud süsteemid.

3.4.4Mõjutatud tööstusharude (nt tsement ja alumiinium) toetusega võiksid tekkida ka teostatavad võimalused ELi ja Kanada ühisteks sektoripõhisteks koostöö katseprojektideks, mis käsitlevad heitkogustega kauplemise süsteemi kujundamist ja viise konkurentsivõime säilitamiseks ja ülekandumiste vältimiseks (nt ühised võrdlusalused ja meetodid kvootide tasuta eraldamise arvutamiseks, ühine piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandamine jne).

3.5Valdkondliku kohaldamisala laiendamisest saadud õppetunnid: transport ja kütused

3.5.1Kuna EL uurib oma heitkogustega kauplemise süsteemi tulevasi muudatusi, tuleks Põhja-Ameerika riikidevaheliste saastekvootidega kauplemise režiimide turu kujundamisel ja kasutuselevõtul saadud kogemustele pöörata suurt ja teravdatud tähelepanu. Üks konkreetne valdkond, kus on ELi jaoks väärtuslikke õppetunde, on seotud sellega, kuidas California ja Quebec on laiendanud heitkogustega kauplemise süsteemi ulatust, et hõlmata transpordi ja kütuste sektorit. Alates 2015. aastast on California ja Quebeci transpordikütuste, maagaasi ja muude kütuste tarnijad täitnud ühise läänepiirkondade kliimaalgatuse heitkoguste piiramise ja nendega kauplemise programmi alusel võetud kohustusi. Selle sektori hõlmatud üksustele ei eraldata tasuta saastekvoote, vaid nad peavad ostma neid kord kvartalis toimuvate riigi hallatavatel enampakkumistel või erasektori järelturgudel.

3.5.2Veel üks jälgimist vääriv Ameerika Ühendriikide ettevõtmine on transporti käsitlev kliimaalgatus 10 – Ameerika Ühendriikide 12 Kirde- ja Kesk-Atlandi osariigi ja Columbia ringkonna piirkondlik koostöö –, eesmärgiga parandada transporti, arendada puhta energiaga majandust ja vähendada transpordisektori süsinikdioksiidi heitkoguseid. Algatus tugineb piirkonna juhtpositsioonile energiasektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamises piirkondliku heitkoguste piiramise ja nendega kauplemise nõuete programmi Regional Greenhouse Gas Initiative kaudu, mis võeti kasutusele 2009. aastal. Kuna üks kolmandik kogu transporti käsitleva kliimaalgatuse jurisdiktsiooni alla kuuluvast kasvuhoonegaaside heitest pärineb transpordisektorist, töötavad algatuses osalevad osariigid 2020. aastal selle nimel, et luua koostööl põhinev näidisnormide lähenemisviis koos soovitustega heitkogustega kauplemise süsteemi programmi ülesehituse kohta, et käsitleda selle sektori praegu varjatud ja suurenevaid heitkoguseid. Kavatsus on, et uue või laiendatud heitkogustega kauplemise süsteemi programmi(de) puhul algatataks esialgsed nõuete täitmise perioodid juba 2022. aastal.

3.5.3Heitkogustega kauplemise süsteemi ulatuslikuma valdkondliku laiendamise kliimaalane ja majanduslik kasu on selge: mida suurem ja laiem on turg, seda rohkem on erinevaid turuosalisi, vähendamisvõimalusi, tehnoloogilisi uuendusi ja seda suurem on tõhusus, mille tulemuseks on madalamad vähendamiskulud programmi ja tonni kohta ning laiendatud heitkoguste vähendamise, puhta rahastamise ja investeeringute portfell.

4.ELi kliima- ja tööstuspoliitika ees seisvad probleemid

4.1Heitkogustega kauplemise süsteemi edukas muutmine

4.1.1ELi 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikus, mis võeti vastu 2014. aasta oktoobris, sätestati järgmised eesmärgid:

-vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 % võrra (võrreldes 1990. aasta tasemetega);

-saavutada vähemalt 27 % taastuvenergia osakaal;

-parandada energiatõhusust vähemalt 27 % võrra.

4.1.2Osana Euroopa rohelisest kokkuleppest, mis esitati 2019. aasta detsembris, kavatseb Euroopa Komisjon suurendada ELi 2030. aasta eesmärki, sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi osas. Eesmärk on suurendada üldist 40 % vähendamise eesmärki 50 % või 55 %ni, et hoida ELi heitkogused kursil, mis tagab CO2-neutraalsuse saavutamise 2050. aastaks. Laiaulatuslik ja üksikasjalik plaan suurendada 2030. aasta eesmärke esitatakse eeldatavasti 2020. aasta oktoobris ning asjakohaste seadusandlike meetmete läbivaatamist käsitlevad konkreetsed ettepanekud esitatakse 2021. aasta juunis. Need ettepanekud hõlmavad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi läbivaatamist, mis võimaluse korral ühendatakse turustabiilsusreservi läbivaatamisega.

4.1.3See tähendab, et järgmistel aastatel vaadatakse põhjalikult läbi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 2030. aasta eesmärk ja süsteemi eeskirjad. Läbivaatamise käigus on väga oluline pöörata üksikasjalikku tähelepanu ELi heitkogustega kauplemise süsteemi põhijoontele ja sellele, kuidas need mõjutavad Euroopa tööstust.

4.2ELi piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kavandamine ja rakendamine

4.2.1ELi piiridel kohaldatava CO2-maksu idee esitas Ursula von der Leyen juba oma tegevuskavas, kui ta oli kandidaat. Pärast tema nimetamist Euroopa Komisjoni presidendiks on arutelu ELi süsinikdioksiidi kohandusmehhanismide üle, mis võivad esineda mitmel kujul (maksud, muud heitkogustega kauplemise süsteemid või standardid), saanud Euroopa Komisjoni prioriteediks.

 

4.2.2Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat algatas 2020. aasta märtsis veebipõhise konsultatsiooni, et koguda arvamusi kõikidelt sidusrühmadelt. Selle konsultatsiooni ja liikmesriikide ekspertidega peetavate arutelude tulemused tulevad kasuks 2021. aasta kevadel seadusandliku ettepaneku koostamisel. Tulevased CO2 meetmed peaksid olema vastavuses WTO eeskirjade ja ELi muude rahvusvaheliste kohustustega. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et nad peavad olema kohtupraktika kohaselt mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed.

4.3Komitee soovitab komisjonil süvendada oma arutelu teiste poliitikavõimaluste üle, nagu reformitud heitkogustega kauplemise süsteem, piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandamine, CO2-mahukusega kohandatud käibemaksumäär, ning võrrelda neid järgmise alusel:

·mõju kasvuhoonegaaside heite ülekandumisele ja investeeringute lekkele edaspidi, kui ELis on saada kõrgema hinnaga ja vähem saastekvoote;

·õiguskindlus WTO eeskirjadega vastavuse suhtes;

·kaubanduspartnerite poolne aktsepteerimine;

·tehniline teostatavus, eelkõige seoses rahvusvaheliselt heakskiidetud arvepidamis- ja mõõtmisstandardite ning usaldusväärsete ja tunnustatud andmebaaside olemasoluga 11 .

4.4ELi süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi eelised

4.4.1Selline mehhanism kaitseb ELi energiamahukaid ettevõtteid (näiteks terase- ja tsemenditööstuses) sellistest kolmandatest riikidest pärineva odavama impordi eest, millel kliimapoliitika puudub või on nõrgem (puudub CO2-turg, CO2 heite maksustamine). Selle kohandusega taastataks võrdsed võimalused ELi ja kolmandate riikide ettevõtete vahel, mis võib seisneda näiteks imporditud kaupadelt võetavas maksus, mis põhineb ELi heitkogustega kauplemise süsteemi keskmistel hindadel. Sellised mehhanismid aitavad ennetada kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja vältida energiamahukate tööstusharude allakäiku, kaitstes samas ELi tööstuse konkurentsivõimet ja vähendades odava süsinikumahuka impordi konkurentsivõimet.

4.4.2Kuna ELi arvele langeb ülemaailmsetest kasvuhoonegaasidest 10 %, saadaks selline mehhanism ka positiivse signaali sarnaselt mõtlevatele riikidele, kes ELiga kauplevad (Kanada, Ühendkuningriik, Šveits), kes saaksid kasu nende endi heitkogustega kauplemise süsteemi vastastikusest tunnustamisest ning vabastaksid oma kodumaised ettevõtted EL 27 liikmesriikidesse eksportimisel maksu maksmisest.

4.4.3Seda tehes tagab ELi sidususe oma sisemiste ja väliste kohustuste vahel ning parandab oma kliimapoliitikat energiadirektiivi läbivaatamisega, et täita ülesanne saavutada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside vähendamine 50–55 % võrra (võrreldes 1990. aasta tasemega) ning saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalsus.

4.4.4Need potentsiaalsed süsinikdioksiidiga seotud piiril võetavad meetmed võivad olla alternatiiviks praegustele meetmetele, mis käsitlevad kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (tasuta CO2 kvootide eraldamine, mis toimub pärast heiteprofiili, parima võimaliku tehnoloogia jne põhjalikku analüüsi). Praegu on käimas arutelu selle üle, kas piiril kohaldatavad süsinikdioksiidiga seotud meetmed toimiksid koos olemasolevate konkurentsimeetmetega eri sektorites ja/või samas sektoris või asendaksid neid. Samuti on oluline mõista, millist mõju võib see avaldada elektri impordile ja ekspordile omavahel ühendatud võrkudes.

4.5ELi süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi puudused

4.5.1Süsinikdioksiidiga seotud piiril kohaldatavate meetmete kasutamine võib tuua kaasa vastumeetmed kolmandatelt riikidelt, kes tarnivad ELi toorainet, näiteks Ameerika Ühendriigid, Hiina või India, mis loob uusi kaubandustõkkeid olukorras, kus maailmakaubanduse kokkutõmbumine COVID-19 tõttu on tohutu – hiljutise WTO väljaande kohaselt jääb see vahemikku 18–32 %.

4.5.2Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandamise kasutamine võib kahjustada ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni mitmepoolset lähenemisviisi ja seda võib pidada rahvusvahelise koostöö hülgamiseks ühepoolsemate lähenemisviiside kasuks.

4.5.3Nõrga kliimapoliitikaga kolmandatest riikidest imporditud toorainete hind võib olla kallim ELis asuvate ostjate jaoks. See tähendab, et mõne neid tooraineid töötleva Euroopa suurettevõtte (auto- ja ehitustööstuses) hindade konkurentsivõime võib väheneda, samas võib see muuta valmistoodete eksporti EList.

4.5.4Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandamise valdkondlik kaetus võib erineda olemasolevate konkurentsivõime kaitsemeetmete ulatusest: süsinikdioksiidiga seotud piiril võetavate meetmete võimalik ulatus võib piirduda selliste sektoritega nagu tsement ja teras, kus süsinikdioksiidi kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht on suurim, samal ajal on kasvuhoonegaaside heite ülekandumise meetmetel laiem ulatus (näiteks kemikaalid, tekstiili värvimine ja viimistlemine).

4.6Valdkondlik lähenemine

4.6.1ELi terasesektorile avaldab tugevat survet tihe ülemaailmne konkurents Hiina, Türgi, Alžeeria või Iraani terasetootjatega, kellel puuduvad seda sektorit hõlmavad heitkogustega kauplemise süsteemid ja kes juba ekspordivad ELi 30 miljonit tonni terast. Euroopa Teraseühendus (Eurofer) toetab piiridel kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi loomist keskkonnalastel, majanduslikel ja õiguslikel põhjustel ning leiab, et see on kasvuhoonegaaside heite ülekandumise riski vältimise eeldus. See mehhanism peaks hõlmama terasest valmis- ja pooltooteid ning põhinema nõuetekohasel arvepidamise süsteemil, et mõõta toodete CO2 jalajälge mõnede kolmandate riikidega sõlmitud nn samaväärsuslepingute kaudu. See toimiks üleminekuperioodil koos ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kvootide tasuta eraldamisega.

4.6.2Euroopa tsemendisektor (CEMbureau) kiidab heaks piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi idee, arvestades suurt kasvuhoonegaaside heite ülekandumise riski madala marginaaliga ELi tööstuses. See sektor osaleb pikaajalises investeerimistsüklis eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050 ja seab mitmeid tingimusi, näiteks läbipaistev metoodika, kooskõla WTO eeskirjadega, lai valdkondlik kaetus kõigis heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud sektorites ja kooseksisteerimine kvootide tasuta eraldamisega aastani 2030.

4.7Dialoog kolmandate riikidega

4.7.1Komitee toetab dialoogi alustamist kolmandate riikidega, et arutada piiril kohaldatavate süsinikdioksiidiga seotud meetmete sisu ja mõju nende riikide ekspordile ELi. Dialoog peaks toimuma teistsuguses vormis riikidega, kellel on ambitsioonikas kliimapoliitika (näiteks Kanada), võrreldes nendega, kellel selline ambitsioonikas kliimapoliitika puudub (Ameerika Ühendriigid, Hiina, Venemaa).

4.7.2Me teame näiteks, et Ameerika Ühendriikide administratsioon jälgib väga tähelepanelikult ELi piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandamise meetmeid käsitleva arutelu arengut. WTOs on mõned Ameerika Ühendriikide ametnikud väljendanud ELi kaubanduspoliitika hindamise protsessis juba muret piiril kohaldatava mis tahes süsinikdioksiidiga seotud ELi meetme pärast.

4.8Ülemaailmse CO2 heite maksustamise lõppeesmärk

4.8.1Komitee rõhutab vajadust kombineerida ja ühtlustada mitmesuguseid kättesaadavaid vahendeid, et võidelda kliimakriisi vastu. Kuna asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid ja ettevõtted leiavad, et CO2 hinnasignaal on olulise tähtsusega reaalse edu saavutamiseks kliimamuutuste vastu võitlemisel ja pikas perspektiivis investeeringutele atraktiivse keskkonna loomisel, et kiirendada ökoloogilist üleminekut avaliku sektori ja eraettevõtjate jaoks (tööstus, transport, elamumajandus, põllumajandus jne), pooldab komitee lähenemisviiside ühtlustamist eri jurisdiktsioonide vahel, mis viiks lõpuks eri jurisdiktsioonides võrreldava hinnasignaali tekkimiseni.

4.8.2Üleminekuperioodil enne võrreldava hinnasignaali ja CO2 jalajälje mõõtmiseks ühiselt kokkulepitud meetodi vastuvõtmist tuleks järk-järgult ühtlustada piirkondlikku CO2 hinda sarnaselt mõtlevate riikide vahel (EL 27 liikmesriigid, Ühendkuningriik, Šveits, Ladina-Ameerika, Ameerika Ühendriikide Kesk-Lääs, Kagu-Aasia jt). Selliste piirkondlike CO2-turgude loomine eeldab ühist CO2-turu taristut (omamoodi CO2 ühtne turg), samas kui kolmandate riikide suhtes võiks luua mõned süsinikupõhised mehhanismid.

4.8.3Riikide ja piirkondlike tolliliitude vahel süsinikdioksiidi heite üle kaubandussõja tekkimise vältimiseks on siiski vaja WTO erandit, millega kehtestatakse eeskirjad selliste piiridel kohaldatavate süsinikdioksiidi kohandusmehhanismide (CO2-maks, muud heitkogustega kauplemise süsteemid ja standardid) loomiseks, mis toimivad kooskõlas WTO kahe peamise põhimõttega: proportsionaalsus ja mittediskrimineerimine.

Brüssel, 24. juuli 2020

Dilyana Slavova
Välissuhete sektsiooni esimees

_____________

(1)     ELT C353, 18.10.2019, lk 59 .

(2)

    https://icapcarbonaction.com/en/?option=com_attach&task=download&id=677 .

(3)    IETA: 10 years of Emissions Trading in Europe: towards a new beginning? („10 aastat heitkogustega kauplemist Euroopas: uue alguse suunas?“), mai 2015,
http://www.ieta.org/resources/EU/EUETS%20Paper%20May_FINAL.pdf .

(4)    Ibid.

(5)    Ibid.

(6)    Ibid.

(7)    Euroopa Komisjon (Kliimameetmed): Revision for phase 4 (2021–2030) (läbivaatamise IV etapp), viimati vaadatud 2018. aasta märtsis, https://ec.europa.eu/clima/policies/ets/revision_en .

(8)    Sia Partners: CO2 emissions in the EU (CO2 heitkogused ELis), 1. aprill 2020.

(9)    Carbon Brief: https://www.carbonbrief.org/analysis-what-impact-will-the-coronavirus-pandemic-have-on-atmospheric-CO2 , 7. mai 2020.

(10)     https://www.transportationandclimate.org/content/about-us .

(11)     ELT C353, 18.10.2019, lk 59 .