SOC/645
Õiglane töö platvormimajanduses
ARVAMUS
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
„Õiglane töö platvormimajanduses“
[ettevalmistav arvamus eesistujariigi Saksamaa taotlusel]
Raportöör: Carlos Manuel Trindade
|
Nõukogu eesistujariigi Saksamaa taotlus
|
kiri 18/02/2020
|
|
|
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
09/07/2020
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
18/09/2020
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
554
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
182/23/8
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et eesistujariigi Saksamaa taotlusel koostatud käesoleva arvamuse eesmärk on terviklikku lähenemisviisi järgides kirjeldada üldist raamistikku, millega tagada platvormimajanduses inimväärne töö.
1.2Komitee soovitab võtta platvormitööd käsitlevate küsimustega tegelemisel ja nende lahendamisel eelkõige arvesse kestliku arengu eesmärke, digitaalset tegevuskava ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast.
1.3Komitee märgib, et vaatamata kasvuvõimalustele on platvormimajanduse osatähtsus veel väike.
1.4Ta märgib, et platvormidel on „majandusele üldiselt positiivne mõju“, sest need aitavad kaasa nii töökohtade loomisele ja uuendustele, paindlikkusele ja töötajate autonoomsusele kui ka töötajate (sageli täiendava) sissetuleku tagamisele ning võimaldavad haavatavatele inimestele juurdepääsu töökohtadele.
1.5Komitee märgib, et on olemas ohud, mida ei tohi alahinnata: i) töötajate puhul põhiõiguste (sh organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse) eiramine, ebakindlus, madal töötasu, töö kasvav intensiivsus, töö äärmuslik killustumine maailma mastaabis ning asjaolu, et töötajad ei ole hõlmatud sotsiaalkindlustussüsteemidega; ii) ühiskonna jaoks risk, mis suurendab sotsiaalsete standardite alandamisest tulenevat konkurentsi, millel on kahjulikud tagajärjed nii tööandjatele, kes kannatavad talumatu konkurentsisurve all, kui ka liikmesriikidele, kes jäävad ilma maksutulust ja sotsiaalkindlustusmaksetest.
1.6Komitee on teadlik, et platvormidega seotud mõisted tekitavad vaidlusi, eelkõige seoses sellega, et platvorme peetakse „tööandjateks“, mitte aga „pakkumise ja nõudluse vahendajateks“, ning seoses „palgatöötajate“ ja „füüsilisest isikust ettevõtjatega“, sest asjaomastel vaidlustel on tagajärjed nende õigustele.
1.7Komitee nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid teeksid tööd asjaomaste mõistete selgitamiseks, arvestades tööalaste õigusaktide kohaldamise ja suure hulga tööalase kaitse õigustega seotud tagajärgi.
1.8Komitee soovitab ELil ja liikmesriikidel liikuda mõistete ühtlustamise suunas, et saavutada platvormimajanduses inimväärne töö. Selleks peaksid komisjon ja liikmesriigid võtma mõõdupuuks järgmised punktid: i) majanduslik sõltuvus ja tööalane alluvussuhe, kuna töötajad, kelle elatis sõltub peamiselt sellest tasust, mida nad asjaomase töö tegemise eest saavad, on palgatöötajad, mitte aga füüsilisest isikust ettevõtjad; ii) selle põhimõtte kohaldamist, mille alusel loetakse töötajat vastupidist tõendavate tõendite puudumisel palgatöötajaks, tuleb põhjalikult uurida kõigis selle mõõtmetes; iii) platvormide puhul kasutatavaid algoritme tuleks kaaluda samal viisil nagu traditsioonilise töö puhul antavaid suulisi või kirjalikke juhiseid.
1.9Komitee soovitab, arvestades liikmesriikide suveräänsust sotsiaalküsimustes, töötada välja suunised, mis aitaksid selgitada tööhõivestaatust platvormidel. Komitee on seisukohal, et platvormimajanduses tuleks võtta meetmeid tagamaks, et kõigil töötajatel oleks juurdepääs reale õigustele ja kaitsele, sõltumata nende tööhõivestaatusest või lepingu liigist. Sellega kindlustatakse, et teatavad ettevõtjad ei saa oma kohustuste ja vastutuse eiramise tõttu konkurentsieelist.
1.10Komitee soovitab selgitada kõigi nende osaliste vastutust, kes on seotud küsimustega nagu tervishoid ja ohutus, andmekaitse, kindlustus ja õiguslik vastutus, et hinnata, kohandada ja ühtlustada kehtivaid eeskirju.
1.11Komitee rõhutab, et sotsiaaldialoogil ja kollektiivläbirääkimistel peab olema oluline roll kõigil tasanditel ning sotsiaalpartnerite autonoomiat tuleb täielikult austada, et tagada platvormimajanduses kvaliteetne töö.
1.12Komitee soovitab koostada platvormide, töötajate ja tarbijate kaasamisel tegevusjuhendid, milles ühendatakse töötasu, töötingimuste ja teenuse kvaliteedi alased parimad tavad ja suunised.
1.13Komitee kutsub komisjoni üles arvesse võtma deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi soovitusi, mis käsitlevad maksustamist platvormimajanduses.
1.14Ta viitaks ka oma varasemale soovitusele, et Euroopa Komisjon, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) peaksid kõikidel asjakohastel tasanditel tegema koostööd sotsiaalpartnerite ja laiemalt kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et töötada inimväärsete töötingimuste ja vajaliku kaitse kohta välja asjakohased sätted. Sellega seoses loodab komitee, et selle ühistöö tulemusel võib sündida ILO konventsioon platvormide kohta.
1.15Komitee arvates tuleks võtta meetmeid tagamaks, et platvormid annaksid teavet, mis võimaldaks läbipaistvust ja prognoositavust kõigi asjaosaliste jaoks. Selleks tuleks platvormid igas liikmesriigis registreerida ja luua ELis andmebaas platvormimajanduse arengu jälgimiseks.
1.16Komitee avaldab toetust tööle, mida komisjon on teinud platvormimajandust käsitlevas uuringus. Samas on järjekindla ja süstemaatilise teabe vahel riikides ja ELis suur lõhe. Komitee nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid ühendaksid oma jõud statistikal põhineva teabe täiustamiseks.
2.Taust
2.1Käesoleva arvamuse eesmärk on vastata küsimustele, mille Saksamaa tööministeerium tõstatas seoses platvormitööga, tehes kindlaks peamised probleemid ja võimalused ning arutledes platvormitöötajate olukorra, töötajate töötingimusi parandavate poliitikavahendite ja parimate reguleerimistavade üle.
2.2Praegune areng, mille puhul kerkivad esile digiplatvormid, hõlmab hiljutisi uuendusi: elutähtis uuendus internet, suuremahulised andmebaasid (suurandmed), mille abil saab töödelda hiiglasuuri andmekogumeid, ning mobiilseadmed, mis võimaldavad tarbijatel, töötajatel ja teenuseosutajatel mobiilsele internetile ükskõik millal ja ükskõik kus juurde pääseda.
2.3Platvormitööd käsitlevate küsimustega tegelemisel ja nende lahendamisel tuleb lähtuda eelkõige kestliku arengu eesmärkidest, digitaalsest tegevuskavast ja Euroopa sotsiaalõiguste sambast.
2.4Komitee sooviks viidata ka mitmele varasemale arvamusele, milles käsitletakse majanduse digitaalset üleminekut ja uute töövormide esilekerkimist.
2.5Platvormide keerukus, ühtlustatud terminoloogia ja statistiliste andmete puudumine teevad nende ulatuse ja kasvu prognoosimise keeruliseks. OECD andmetel ilmneb enamikust uuringutest, et platvormitööga on kogu tööjõust seotud 0,5–3 %. 16 Euroopa riigist koosnevas rühmas teeb vaid 1,4 % elanikkonnast vanuses 16–74 eluaastat põhitööna platvormitööd (alates 0,6 %st Soomes kuni 2,7 %ni Madalmaades). Umbes 11 % täiskasvanutest on mingil perioodil teinud platvormitööd.
2.6Platvormitöö tulevase kasvu suhtes valitseb ebakindlus, kuna selle kasv sõltub tehnoloogia arengust, uutest ärimudelitest, andmekaitsest ja tarbijapoliitikast. Mõne autori hinnangul kasvasid platvormitehingud ja -tulu perioodil 2013–2015 peaaegu kolm korda. Komitee arvates tuleks luua platvormide register, eelkõige majanduslike, tööalaste ja sotsiaalsete aspektide osas, mis võimaldaks olukorda paremini mõista.
2.7Platvormitöö eristuv tunnusjoon on see, et hõlmatud on platvormi, töötaja ja kasutaja vaheline suhe. Vahendamisel kasutatakse suuresti tehnoloogiat ja algoritme, see on sageli läbipaistmatu ja mõjutab töötingimusi (seoses vahendamise mõjuga tööjaotusele ja -korraldusele) ning töötajate hindamist. See nn vahenduse must kast on platvormitöö eristuv tunnusjoon.
2.8Eurofoundi andmetel on platvormitöö tööhõive vorm, mille puhul kasutatakse veebiplatvormi, mis aitab organisatsioonidel või üksikisikutel juurde pääseda teistele organisatsioonidele või üksikisikutele, et lahendada probleeme või pakkuda teenuseid, mille eest saadakse tasu. Platvormitöö põhijooned on järgmised:
-tasustatav töö on korraldatud veebiplatvormi kaudu;
-kolm seotud osapoolt: veebiplatvorm, klient ja töötaja;
-eesmärk on täita konkreetseid ülesandeid või lahendada konkreetseid probleeme;
-töö on allhangitud või tellitud lepingulisel alusel;
-töö jaotatakse ülesanneteks;
-teenuseid osutatakse nõudmisel.
2.9Töötajate staatus on üks platvormitöö põhiaspekte. Üldjuhul on platvormid pakkumise ja nõudluse vahendajad, mitte tööandjad, sest tööalane alluvussuhe puudub. Selles olukorras peetakse töötajaid palgaliste töötajate asemel pigem füüsilisest isikust ettevõtjateks, mistõttu saab vältida tööhõivealaste (sh tervishoiu- ja ohutusalaste) ning sotsiaalkaitset ja maksustamist reguleerivate õigusaktide kohaldamist. Kuigi komitee leiab, et on olemas tõelised füüsilisest ettevõtjast isikud, tuleks tema arvates ELil ja liikmesriikidel selle põhimõtte kohaldamist, mille alusel loetakse töötajat vastupidist tõendavate tõendite puudumisel palgatöötajaks, põhjalikult uurida kõigis selle mõõtmetes. See tagaks nende töötajate huvide kaitse, kelle peamine sissetulek pärineb platvormidelt. Komitee on siiski seisukohal, et tõelistel füüsilisest isikust ettevõtjatel peaks olema lubatud seda staatust säilitada, kui nad seda ilmselgelt soovivad.
2.10Komitee märgib, et olemas on palju mitmesuguseid ja erinevaid platvorme. Eri liiki platvormide rühmitamise kriteeriumid on töö liik (kõrged või madalad nõudmised oskustele), ruum või füüsiline asukoht, kus teenust pakutakse (veebis või veebiväliselt) ja kes teeb valikumenetluses otsuse (platvorm, töötaja või klient). Mõnel juhul võetakse arvesse ka lisakriteeriume, näiteks erinevusi tööjaotuses ja töötajate autonoomias.
2.11ILO leiab, et platvormidega kaasnevad spetsiifilised regulatiivsed probleemid, ning toob esile mitu probleemset valdkonda, sealhulgas vähetasustatud töö (suur osa sellest jääb alla miinimumpalga), sotsiaalkindlustuskaitse puudumine (mõjutab 91 % platvormi Amazon Mechanical Turk töötajatest), töö vastuvõtmisest keeldumine (kümnest üheksa töötaja puhul on töö vastuvõtmisest keeldutud), töö eest vahendustasu maksmine vastupidiselt mitmele ILO töötasu kaitset käsitlevale konventsioonile, ametiühingutesse mittekuulumine ja kollektiivläbirääkimiste puudumine.
2.12Platvormitööd iseloomustab sooline ja vanuseline mõõde. Tarkvaraarendus- ja transporditeenuseid pakuvad peamiselt mehed, naised on ülekaalus tõlkimise ja kohapealsete teenuste pakkumisel. Noored on platvormidel suhteliselt üleesindatud, eriti juhtudel, kui üle 50 % nende sissetulekust saadakse platvormidelt või kui nad töötavad platvormides kauem kui 20 tundi nädalas; mõnel juhul hakkavad platvormides osalema eakad inimesed. Komitee leiab, et olukorra paremaks mõistmiseks ja sobivate avalike poliitikameetmete määratlemiseks on vaja täiendavaid uuringuid.
3.Platvormimajandusega kaasnevad probleemid, võimalused ja riskid
3.1Platvormidel on „majandusele üldiselt positiivne mõju“, sest need aitavad kaasa nii töökohtade loomisele ja uuendustele, paindlikkusele ja töötajate autonoomsusele kui ka töötajate (sageli täiendava) sissetuleku tagamisele, vähendavad tööturule pääsemise tõkkeid ning võimaldavad haavatavatele inimestele juurdepääsu töökohtadele. Komisjon märgib, et „jagamismajandus loob uusi tööhõivevõimalusi, tekitab tulusid, mis jäävad väljapoole traditsioonilisi lineaarseid töösuhteid, ning võimaldab inimestel korraldada oma tööd paindlikult. See annab inimestele võimaluse olla majanduslikult aktiivne seal, kus traditsioonilisemad tööhõivevormid pole sobilikud või kättesaadavad“. Vaatamata kõnealustele uutele võimalustele leiab komitee siiski, et platvormimajanduse makromajandusliku mõju kohta on veel vaja täiendavaid uuringuid.
3.2Ent samas on töötajate puhul – välja arvatud kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puhul – olemas ohud, mida ei tohi alahinnata, nagu põhiõiguste (sh organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse) eiramine, ebakindlus, madal töötasu, mida süvendab ülekvalifitseeritus, töö kasvav intensiivsus, töö äärmuslik killustumine maailma mastaabis ning asjaolu, et töötajad ei ole hõlmatud sotsiaalkindlustussüsteemidega.
3.3Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti uuringust nähtub, et platvormitööga kaasnevad suuremad riskid, nii füüsilised kui ka sotsiaalsed, eelkõige töökoha ebakindlus ja kokkupuude mitmesuguste riskidega (liiklusõnnetused, keemilised ohud jne) ning samuti veebipõhise tegevusega kaasnevad ohud (küberkiusamine, kehahoiaku häired, nägemisväsimus ja stress, mida põhjustavad eri tegurid). Komitee soovitab selgitada kõigi nende osaliste vastutust, kes on seotud küsimustega nagu tervishoid ja ohutus, andmekaitse, kindlustus ja õiguslik vastutus, et hinnata, kohandada ja ühtlustada kehtivaid eeskirju.
3.4Ka ühiskond on ohus. Nagu komitee on varasemalt märkinud, juhib komisjon tähelepanu sellele, et see suurendab „sotsiaalsete standardite alandamisest tulenevat konkurentsi, millel on kahjulikud tagajärjed nii tööandjatele, kes kannatavad talumatu konkurentsisurve all, kui ka liikmesriikidele, kes jäävad ilma maksutulust ja sotsiaalkindlustusmaksetest“.
3.5Tarbijad on ohus ka seoses neile osutatavate teenuste kvaliteediga, sest õnnetuse või teenusega seotud probleemide korral on neil raske kindlaks teha, kes vastutab. Komitee leiab, et töötajate parem õiguskaitse tähendab tarbijate jaoks kvaliteedi paranemist.
3.6Komitee peab hiljutist arutelu platvormitöötajate probleemide üle oluliseks ja uuenduslikuks, eelkõige tänu analüüsimudeli väljatöötamisele, mis hõlmab kolme põhimõõdet: töö, tööhõive ja sotsiaalsed suhted. Platvormide peamised probleemid on järgmised.
3.6.1„Töö“ mõõtme puhul: suunamine, järelevalve, hindamine (algoritmi abil), autonoomia tööjaotuse puhul ja füüsiline keskkond, eelkõige platvormide puhul, mis hõlmavad „madala kvalifikatsiooniga, kohapealset või kliendikeskset tööd“.
3.6.2„Tööhõive“ mõõtme puhul: staatus – arvatavasti kõige suurem probleem – tööandja ja lepingu kindlakstegemine, seda eriti lihttööd pakkuvate ja vähese autonoomiaga platvormide puhul. Muud probleemid – kuigi need on ühised kõigi mittestandardsete töövormide puhul – on sotsiaalne kaitse, töötervishoid ja tööohutus, sissetulek ja tööaeg.
3.6.3„Sotsiaalsete suhete“ mõõtme puhul: esindatus, kuigi see on ühine teiste mittestandardse töö vormidega. Paindlikkus ja killustatus teevad mittestandardset tööd tegevate isikute tuvastamise, tegevuse korraldamise ja esindamise väga keeruliseks. Lisaks on platvormitöö olemuselt eraldatud, geograafiliselt hajutatud, enamjaolt anonüümne ning töötajate (kes üksteisega konkureerivad ja osalevad teistel platvormidel) suure voolavusega. Reeglina ei võta platvormid tööandja rolli ega kuulu tööandjate liitudesse, jättes oma töötajad, ametiühingud ja poliitilise võimu kandjad ilma läbirääkimispartnerita.
3.6.4Kahjuliku mõjuga sotsiaalne käitumine ja diskrimineerimine on lihttööd pakkuvate platvormide puhul samuti tõsised probleemid, sest töötajad on üldiselt noored ja kuuluvad ebasoodsas olukorras olevate vähemuste hulka. Algoritmide kasutamine ja olukorrad, kus kliendid mõjutavad tööjaotust ja töö tegemist, süvendavad kahjuliku mõjuga käitumist ja diskrimineerimist veelgi.
3.6.1Andmekaitse kui üha kasvava tähtsusega küsimus on seoses andmete omandiõiguse ja kasutamisega platvormitöötajate ja tarbijate jaoks peamine ja spetsiifiline probleem.
4.Töötajate staatus platvormimajanduses
4.1Komitee on seisukohal, et platvormimajanduse süsteemi nõuetekohase ja sujuva toimimise hõlbustamiseks tuleb ELi ja liikmesriikide tasandil teha jõupingutusi, et selgitada ja reguleerida platvormitöötajate staatust ning tagada, et platvormid annavad teavet, mis tagab läbipaistvuse, prognoositavuse ja õiglase kohtlemise kõigi sidusrühmade jaoks.
4.2Pidades meeles liikmesriikide suveräänsust sotsiaalküsimustes, aga ka vajadust järgida käimasoleva ühtlustamise põhimõtet, soovitab komitee koostada suunised tööhõivestaatuse määratlemiseks platvormidel, et tagada töötajatele juurdepääs õigustele ja kaitsele.
4.3Euroopa uuringust selgub, et kui töötajatelt küsitakse nende töösuhte kohta, vastab neist 68,1 %, et nad on palgatöötajad, ja 7,6 %, et nad on füüsilisest isikust ettevõtjad. Seega peab enamik küsitletutest end palgatöötajaks, olenemata sellest, kuidas platvorm neid klassifitseerib.
4.4Komisjon käsitleb staatuse küsimust ja leiab, et töötajat saab füüsilisest isikust ettevõtjast eristada kolme kriteeriumi alusel, milleks on alluvusseose olemasolu, töö iseloom ja tasu olemasolu. Need kriteeriumid on määratletud töötaja mõiste kohaldamiseks ELis, kuid teatises lisatakse, et liikmesriikide kohtud tavatsevad samu kriteeriume rakendada ka oma riiklikes pädevusvaldkondades.
4.5Komitee koostas arvamuse, milles väitis, et riiklikke pädevusi austades tuleb kehtestada töötajate jaoks õigusraamistik, milles määratakse täpselt kindlaks vastavad töösuhtestaatused: inimväärne töötasu ja õigus osaleda kollektiivläbirääkimistes, kaitse omavoli eest, õigus end võrgust lahti ühendada, et hoida digitaalse töö aeg mõistlikes piirides jne.
4.6Töötaja mõiste määratlemisel on Euroopa kohtupraktikas keskendutud alluvuse olemasolule, teenuse majanduslikule ja tõelisele olemusele ning tasu olemasolule.
4.7Komitee rõhutab Euroopa Liidu Kohtu kahe otsuse olulisust. Ühes tehakse oluline erand Euroopa konkurentsiõiguse kohaldamisel (C-67/96, Albany), kehtestades, et kui konkurentsi põhimõte läheb vastuollu sotsiaalpoliitikaga, ei kuulu töötajate kollektiivlepingud konkurentsiõiguse kohaldamisalasse. Teises kohtuotsuses (C‑413/13, FNV Kunsten Informatie) toetas kohus Euroopa konkurentsiõiguse kokkusobivust kollektiivlepingutega, võttes vastu otsuse, et vabakutselised isikud olid „näiliselt iseseisvad füüsilisest isikust ettevõtjad”. Sellel on oluline tähtsus just platvormitöö puhul, võimaldades näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjatest platvormitöötajate kohtlemist töötajatena.
4.8Mõnes liikmesriigis, näiteks Itaalias ja Prantsusmaal, on juba olemas kohtupraktika, milles järgitakse Euroopa Liidu Kohtu suuniseid.
4.9Paljud platvormitöötajad ei ole seotud sotsiaalkindlustusskeemidega või neil ei ole nõuetekohaseid töötervishoiu ja tööohutuse tingimusi, kuigi kõiki neid õigusi loetakse põhiõigusteks ja need on sätestatud siseriiklikes õigusaktides, aluslepingutes, Euroopa õigusaktides ja ILO rahvusvahelistes standardites. Praegune pandeemiakriis näitab selgelt sotsiaalkindlustussüsteemide tähtsust demokraatlikes ühiskondades, kuna need süsteemid on toetanud suure osa elanikkonna sissetulekut, ning samal ajal on nende süsteemidega hõlmamata isikute haavatavus sotsiaal- ja tervisekaitse seisukohast suurenenud.
5.Poliitikameetmed digiplatvormide töötingimuste parandamiseks
5.1Komitee võtab teadmiseks hiljutise arutelu liikmesriikide vahendite mitmekesisuse üle, mille abil asjaomaste platvormidega seotud probleemidele vastu astuda. Üks vahendite rühm on oma olemuselt administratiivsem ja „karmim“ (õigusaktid, kohtuasutused ja tööinspektsioonid), teine on „leebem“ (kollektiivlepingud, platvormide võetavad meetmed ja töötajate võetavad meetmed).
5.1.1Õigusaktide kirjeldamisel märgitakse, et need on ainulaadsed ja vähem suunatud töötingimuste parandamisele või sotsiaalsele kaitsele kui konkurentsiküsimuste lahendamisele, kuigi sotsiaalset kaitset on paljudes riikides laiendatud füüsilisest isikust ettevõtjatele. Kohtuasutuste puhul valitseb ebakindlus selles, kuidas lahendada staatusega seotud vaidlusi. Kuigi riigid on püüdnud tõhustada inspektsioonide tööd, on paljude (veebipõhiste) platvormide puhul täheldatud teavitamisega seotud raskusi. Komitee arvates tuleks platvorme käsitlevates õigusaktides keskenduda majandus-, töö- ja sotsiaalvaldkonna reguleerimise kõige olulisematele probleemidele.
5.1.2Kollektiivläbirääkimised on väga piiratud (konkurentsialased õigusaktid muudavad nn füüsilisest isikust ettevõtjate ja platvormide vahelised kollektiivläbirääkimised keeruliseks) ning kollektiivläbirääkimisi peetakse mõnes riigis (transpordi ja turustamise sektorid). Platvormimeetmed keskenduvad oma tegevust puudutava kriitika haldamisele, tööandjate liitudega ühinemisele, eneseregulatsioonile ja tegevusjuhenditele allakirjutamisele, tegevuse lakkamisele. Töötajate võetavad meetmed on erinevad, hõlmates meeleavaldusi ja streike, ning need ei ole esinenud mitte ainult kohapealsete oskusi nõudvate platvormide puhul, vaid ka muud liiki platvormide puhul, nagu juhtus ametiühingu IG Metalli 2016. aastal käivitatud projektiga, mis koos Rootsi ja Austria ametiühingutega andis alust Frankfurdi deklaratsiooni (Fair Crowd Work (Õiglane rahvatöö), 2016) vastuvõtmiseks.
5.1.3Komitee peab oluliseks edendada platvormimajanduses tegevusjuhendeid, mis on koostatud koostöös platvormide, töötajate ja tarbijatega.
5.2Komitee märgib, et asjaomased laiaulatuslikud meetmed, mis on kasutusele võetud platvormidel inimväärsete töötingimuste kehtestamiseks ja neist kinnipidamiseks, ei ole seni sobiva lahenduse tagamisel edu saavutanud. Enamik algatusi on toimunud riigi tasandil: tähelepanu on juhitud muudatustele, mis on tehtud kas konkreetsete õigusaktide vastuvõtmisel või tööalaste õigusaktide raames, võttes mõnel juhul kasutusele alltöö (palgaline töötaja) ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise vahepealse kategooria mõiste. Komitee peab seda lahendust mitterahuldavaks.
5.3Tööinspektsioonide ja töövaidluskomisjonide poole pöördumise sagedus on liikmesriigiti erinev. Töövaidluskomisjoni poole pöördumisega on kaasnenud ebaühtlased otsused, kus mõnel juhul on leitud, et töösuhte puhul on tegemist alluvussuhtega, samas kui teiste puhul on leitud, et platvormitöötajad on füüsilisest isikust ettevõtjad.
5.4EL ja liikmesriigid peavad võtma mõõdupuuks majandusliku sõltuvuse ja alluvuse mõiste. Platvormitöötajad, kelle elatis sõltub peamiselt sellest tasust, mida nad asjaomase töö tegemise eest saavad, ja kes töötavad alluvussuhtes, on palgatöötajad, mitte aga füüsilisest isikust ettevõtjad. Samuti tuleks platvormide puhul kasutatavaid algoritme kaaluda samal viisil nagu traditsioonilise töö puhul antavaid suulisi või kirjalikke juhiseid. Komitee on juba esitanud sellise käsitusviisi toetamiseks arvamuse.
5.5Tööinspektsioone tuleks tugevdada, et pöörata erilist tähelepanu platvormitöötajatele, et neil ei puuduks enam vajalik kaitse ning et peatada platvormidele omane ebaõiglane konkurentsitava teiste ettevõtetega võrreldes.
5.6Komitee on seisukohal, et töötajatele tuleb tagada sotsiaalkindlustus ning nõuetekohased töötervishoiu- ja tööohutustingimused. ELi institutsioonid väidavad, et kõigil töötajatel peab olema juurdepääs sotsiaalkindlustusele, sõltumata nende lepingute olemusest. Mitmes riigis on füüsilisest isikust ettevõtjatele kehtestatud konkreetsed kavad, milles on kajastatud eritingimused, mille alusel nad töötavad.
5.7Töö tuleviku ülemaailmse komisjoni aruandes tehakse ettepanek luua platvormide rahvusvaheline juhtimissüsteem. Seoses sellega on komitee varasemalt soovitanud, et Euroopa Komisjon, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) peaksid kõikidel asjakohastel tasanditel tegema koostööd sotsiaalpartnerite ja laiemalt kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et töötada inimväärsete töötingimuste ja vajaliku kaitse kohta välja asjakohased sätted.
5.8Maksustamise osas leiab komitee, et kõik digimajanduses tegutsejad peaksid maksma makse. Siinkohal toetab komitee deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi soovitusi, mille kohaselt EL peab vastu võtma siduva õigusakti, mille alusel kohustatakse platvorme esitama kõigi tehingute andmed nende riikide maksuametitele, kus nad tegutsevad, esitama asjaomastele maksuametitele vajaliku teabe, et tagada kooskõla maksualaste õigusaktidega, teavitama töötajaid nende maksusoodustustest ja kohustustest ning kaitsma töötajaid selle eest, et neid klassifitseeritakse vääralt füüsilisest isikust ettevõtjateks.
6.Platvormitöö reguleerimise parimad tavad
6.1Komitee leiab kooskõlas rahvusvaheliste uuringutega, et komisjon ja liikmesriigid peavad tagama tööturu reguleerimise, sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste ning oskuste alased piisavad poliitikameetmed.
6.1.1Seoses tööturu reguleerimisega tuleb võtta meetmeid tagamaks, et kõigil töötajatel oleks kooskõlas riiklike süsteemide ja tavadega juurdepääs reale õigustele ja kaitsele, sõltumata nende tööhõivestaatusest või lepingu liigist. Sellega kindlustatakse, et teatavad ettevõtjad ei saa oma kohustuste ja vastutuse eiramise tõttu konkurentsieelist.
6.1.1.1Füüsilisest isikust ettevõtjate ja palgatöö vaheline hall ala peab olema võimalikult väike ning asjaomaseid määratlusi tuleb standardiseerida ja selgitada võimalikult suurel määral ning vähendada töötajate ja tööandjate seas ebaselgust.
6.1.1.2Tegeleda tuleb näilise füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise probleemiga, tugevdades kontrollide suutlikkust, vähendades ettevõtete soovi kasutada näiliste töösuhete klassifitseerimist ja määrates vale klassifitseerimise eest olulisi trahve.
6.1.1.3Rahvusvahelisel tasandil peaksid komisjon, OECD ja ILO käivitama ühised tööprotsessid, mis tooks tõenäoliselt kaasa platvorme käsitleva ILO konventsiooni vastuvõtmise.
6.1.2Platvormide ja töötajate vahelise võimutasakaalu puudumisega tuleb tegeleda sotsiaaldialoogi ja kollektiivlepingute kaudu. Tegeleda tuleb ebaõiglaste turutavadega, et muuta töötasud, teave, õigused, kohustused ja vastutusvaldkonnad läbipaistvamaks.
6.1.2.1Hoogustada tuleb ELi ja liikmesriikide tasandi sotsiaaldialoogi ning liikmesriikide siseseid kollektiivläbirääkimisi, mis aitavad vajadusel koos õigusaktidega tagada paremad töötingimused.
6.1.2.2Töötajate ja tööandjate organisatsioonide roll on väga oluline, et tagada huvide esindatus Euroopa sotsiaalmudeli raames.
6.1.3Koostöös platvormide, töötajate ja tarbijatega tuleb koostada tegevusjuhendid, milles ühendatakse töötasu, töötingimuste ja teenuse kvaliteedi alased parimad tavad ja suunised.
6.1.4Liikmesriigid peavad pakkuma koolitus- ja karjäärivõimalusi neile töötajatele, kellel esineb koolitusega seotud probleeme, sest tavaliselt kuuluvad need töötajad ebasoodsamas olukorras olevatesse rühmadesse (olgu tegemist rändajate või muude põhjustega).
Brüssel, 18. september 2020
Luca Jahier
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
*
*
*
NB! Järgnevad lisad.
I LISA – DIGIPLATVORMID: TAVA
Selle lühiuuringu abil soovitakse kindlaks teha digiplatvormidega seotud hea tava ning peamise allikana on kasutatud Euroopa Ametiühingute Instituudi (ETUI) järgmist väljaannet: Isabelle Daugareilh jt, „The platform economy and social law: Key issues in comparative perspective“ (Platvormimajandus ja sotsiaalõigus: põhiküsimused võrdlevas perspektiivis), ETUI, 2019.
DP = digiplatvorm
|
|
RIIK
|
TAVA
|
|
1
|
Saksamaa
|
2017. aastal asutasid ametiühing IG Metall, ühendus Deutscher Crowdsourcing Verband ja kaheksa digiplatvormi rahvalt tellitava töö tegevusjuhendi rakendamiseks ombudsmani büroo.
|
|
2
|
Austria
|
(2019. aastal) kiideti heaks kollektiivleping, mis hõlmas toidujagamisettevõtet ja töötajaid (kullereid) ning mis hakkas kehtima alates 2020. aasta jaanuarist. Tööhõivestaatus ei ole selge.
|
|
3
|
Belgia
|
On olemas komisjon (Commission administrative de règlement de la relation de travail), kes teeb töösuhete klassifitseerimise kohta otsuseid.
|
|
4
|
Taani
|
2018. aasta juulis sõlmiti puhastusteenuseid pakkuva digiplatvormi Hilfr ja ametiühingu vahel kollektiivleping. Töötajad alustavad füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid 100 töötunni täitumisel sõlmitakse nendega tööleping.
|
|
5
|
Hispaania
|
Digiplatvormi Deliveroo töötajad asutasid (2017. aastal) veebisaidil Ridersxderechos oma huvide kaitseks platvormi. Ametiühing UGT käivitas 2017. aastal portaali Turespuestasindical.
|
|
6
|
Hispaania
|
2018. aastal sõlmiti tööandjate keskliitude (Fomento del Trabajo, PIMEC ja Fepime) ja ametiühingute (CC. OO. ja UGT) vahel ajavahemikuks 2018–2020 Kataloonia kutsealadevaheline leping. See leping sisaldab platvormitööd käsitlevat jaotist.
|
|
7
|
Prantsusmaa
|
Toidujagamisplatvormi töötajad on moodustanud ametiühinguid (nt Bordeaux).
|
|
8
|
Itaalia
|
2019. aastal võeti Lazio maakonnas vastu konkreetne õigusakt, millega reguleeritakse digiplatvormide kaudu töötamist. Õigusaktis määratletakse digitöötajad ja kehtestatakse kohaldatavad õigused.
|
|
9
|
Itaalia
|
Riiklik kollektiivleping logistikasektoris 2018. aastal: võetakse kasutusele „vedaja“ kategooria, mida kirjeldatakse tööandja alluvuses tehtava tööna. Sama kehtib ka toidu kullerteenust pakkuva digiplatvormiga Laconsegna sõlmitud kollektiivlepingu puhul. Ametiühingud kinnitavad asjaomased lepingud.
|
|
10
|
Itaalia
|
2018. aastal allkirjastati Bologna linnavalitsuse (?) ja kahe platvormi (Sgnam ja MyMenu) vahel digiplatvormi töötajate põhiõiguste harta (Bologna harta). Selles ei reguleerita töötajate tööhõivestaatust.
|
|
11
|
Portugal
|
Tööseadustikus sätestatakse kriteeriumid, mille alusel saab eeldada töölepingu olemasolu. Digitaalse transpordi platvorme käsitlevas õiguses (nn Uberi õiguses) viidatakse kullerite ja platvormi vahelise õigusliku seose puhul sõnaselgelt tööseadustikule.
|
|
12
|
Šveits
|
Rattakullereid hõlmav kollektiivleping, mis sõlmiti 2019. aastal ametiühingu ja tööandjate liidu vahel.
|
|
13
|
Euroopa sotsiaalpartnerid
|
Euroopa sotsiaalpartnerite sõltumatu raamkokkulepe digiülemineku kohta – juuni 2020.
|
II LISA ARVAMUSELE
Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletamisel vähemalt veerandi antud häältest.
Punkt 2.9
Muuta järgmiselt:
2.9
Töötajate staatus on üks platvormitöö põhiaspekte. Üldjuhul on platvormid pakkumise ja nõudluse vahendajad, mitte tööandjad, sest tööalane alluvussuhe puudub. Selles olukorras peetakse töötajaid palgaliste töötajate asemel pigem füüsilisest isikust ettevõtjateks, mistõttu saab vältida tööhõivealaste (sh tervishoiu- ja ohutusalaste) ning sotsiaalkaitset ja maksustamist reguleerivate õigusaktide kohaldamist. Kuigi komitee leiab, et on olemas tõelised füüsilisest ettevõtjast isikud, tuleks tema arvates ELil ja liikmesriikidel selle põhimõtte kohaldamist, mille alusel loetakse töötajat vastupidist tõendavate tõendite puudumisel palgatöötajaks, põhjalikult uurida kõigis selle mõõtmetes, pidades silmas põhimõttelisi erinevusi, mis eristavad töötajat füüsilisest isikust ettevõtjast (töö iseloom, alluvussuhte olemasolu ja tasu). See tagaks nende töötajate huvide kaitse, kelle peamine sissetulek pärineb platvormidelt. Komitee on siiski seisukohal, et tõelistel füüsilisest isikust ettevõtjatel peaks olema lubatud seda staatust säilitada, kui nad seda ilmselgelt soovivad.
Motivatsioon
Euroopa Komisjoni sõnul on töötaja staatus vastuoluline küsimus ja poliitilisest seisukohast üks kõige asjakohasemaid, kui platvormi kaudu kaubeldav peamine kaup on tööjõud. Komisjon käsitleb staatuse küsimust ja leiab, et töötajat saab füüsilisest isikust ettevõtjast eristada kolme kriteeriumi alusel, milleks on alluvusseose olemasolu, töö iseloom ja tasu olemasolu. Need kriteeriumid on määratletud töötaja mõiste kohaldamiseks ELis, kuid komisjoni teatises „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ lisatakse, et liikmesriikide kohtud tavatsevad samu kriteeriume rakendada ka oma riiklikes pädevusvaldkondades. Nende kriteeriumide tõttu ei ole vaja töötaja staatust Euroopa tasandil täiendavalt reguleerida. Liikmesriikide tasandil on tehtud mitmeid eri algatusi, mõnel juhul on kasutusele võetud alluvussuhtega töö ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise vahepealse kategooria mõiste.
Töötaja staatuse suhtes on samuti oluline märkida, et Euroopa sotsiaalpartnerite hiljutises sõltumatus raamkokkuleppes digiülemineku kohta on sätestatud, et see hõlmab kõiki avaliku ja erasektori töötajaid ja tööandjaid, sealhulgas tegevusi, mille puhul kasutatakse veebiplatvorme, kus on olemas töösuhe vastavalt liikmesriigi määratlusele.
Hääletuse tulemus
Poolt:
65
Vastu:
99
Erapooletuid:
13
Punkt 5.4
Muuta järgmiselt:
5.4
Töötaja staatuse üldkriteeriumite (alluvussuhe, töö iseloom ja tasu) kohaldamisel peaksid EL ja liikmesriigid peavad võtma üheks peamiseks mõõdupuuks majandusliku sõltuvuse ja alluvuse mõiste, et tagada õiglased töötingimused platvormitöötajatele. Platvormitöötajad, kelle elatis sõltub peamiselt sellest tasust, mida nad asjaomase töö tegemise eest saavad, ja kes töötavad alluvussuhtes, on palgatöötajad, mitte aga füüsilisest isikust ettevõtjad. Samuti võib tuleks platvormide puhul kasutatavaid algoritme kaaluda samal viisil nagu traditsioonilise töö puhul antavaid siduvaid suulisi või kirjalikke juhiseid. Komitee on juba esitanud sellise käsitusviisi toetamiseks arvamuse.
Motivatsioon
Töötaja staatuse suhtes on samuti oluline märkida, et Euroopa sotsiaalpartnerite hiljutises sõltumatus raamkokkuleppes digiülemineku kohta on sätestatud, et see hõlmab kõiki avaliku ja erasektori töötajaid ja tööandjaid, sealhulgas tegevusi, mille puhul kasutatakse veebiplatvorme, kus on olemas töösuhe vastavalt liikmesriigi määratlusele.
Hääletuse tulemus
Poolt:
64
Vastu:
98
Erapooletuid:
14
Punkt 5.8
Muuta järgmiselt:
5.8
Komitee kutsub üles võtma riikide maksusüsteemides arvesse jagamismajandust ja digiplatvorme, järgides selles sektoris õiglasele maksustamissüsteemile iseloomulikke põhimõtteid, st ühtsust, prognoositavust ja neutraalsust, tagades samal ajal avaliku huvi selle vastu, et kõik asjaomased osalised täidaksid maksukohustusi. Maksustamise osas leiab komitee, et kõik digimajanduses tegutsejad peaksid maksma makse. Siinkohal toetab komitee deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi soovitusi, mille kohaselt EL peab vastu võtma siduva õigusakti, mille alusel kohustatakse platvorme esitama kõigi tehingute andmed nende riikide maksuametitele, kus nad tegutsevad, esitama asjaomastele maksuametitele vajaliku teabe, et tagada kooskõla maksualaste õigusaktidega, teavitama töötajaid nende maksusoodustustest ja kohustustest ning kaitsma töötajaid selle eest, et neid klassifitseeritakse vääralt füüsilisest isikust ettevõtjateks.
Motivatsioon
Komitee võttis hiljuti vastu arvamuse jagamismajanduse maksustamise kohta (arvamus ECO/500: „Jagamismajanduse maksustamine – aruandlusnõuded“) ning oleks asjakohasem viidata sellele kokkulepitud tekstile.
Hääletuse tulemus
Poolt:
64
Vastu:
97
Erapooletuid:
14
Punkt 1.8
Muuta järgmiselt:
1.8
Komitee soovitab ELil ja liikmesriikidel liikuda mõistete ühtlustamise suunas, et saavutada platvormimajanduses inimväärne töö. Selleks ja õiglaste töötingimuste tagamiseks eelkõige töötajatele, kelle elatis sõltub peamiselt sellest tasust, mida nad asjaomase töö tegemise eest saavad, peaksid komisjon ja liikmesriigid töötaja staatuse üldkriteeriumite (alluvussuhe, töö iseloom ja tasu) kohaldamisel võtma mõõdupuuks järgmised punktid: i) majanduslik sõltuvus ja tööalane alluvussuhe, kuna töötajad, kelle elatis sõltub peamiselt sellest tasust, mida nad asjaomase töö tegemise eest saavad, on palgatöötajad, mitte aga füüsilisest isikust ettevõtjad; ii) selle põhimõtte kohaldamist, mille alusel loetakse töötajat vastupidist tõendavate tõendite puudumisel palgatöötajaks, tuleb tuleks põhjalikult uurida kõigis selle mõõtmetes, pidades silmas põhimõttelisi erinevusi, mis eristavad töötajat füüsilisest isikust ettevõtjast (töö iseloom, alluvussuhte olemasolu ja tasu); iii) platvormide puhul kasutatavaid algoritme tuleks võib kaaluda samal viisil nagu traditsioonilise töö puhul antavaid siduvaid suulisi või kirjalikke juhiseid.
Motivatsioon
Euroopa Komisjoni sõnul on töötaja staatus vastuoluline küsimus ja poliitilisest seisukohast üks kõige asjakohasemaid, kui platvormi kaudu kaubeldav peamine kaup on tööjõud. Komisjon käsitleb staatuse küsimust ja leiab, et töötajat saab füüsilisest isikust ettevõtjast eristada kolme kriteeriumi alusel, milleks on alluvusseose olemasolu, töö iseloom ja tasu olemasolu. Need kriteeriumid on määratletud töötaja mõiste kohaldamiseks ELis, kuid komisjoni teatises „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ lisatakse, et liikmesriikide kohtud tavatsevad samu kriteeriume rakendada ka oma riiklikes pädevusvaldkondades. Nende kriteeriumide tõttu ei ole vaja töötaja staatust Euroopa tasandil täiendavalt reguleerida. Liikmesriikide tasandil on tehtud mitmeid eri algatusi, mõnel juhul on kasutusele võetud alluvussuhtega töö ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise vahepealse kategooria mõiste.
Töötaja staatuse suhtes on samuti oluline märkida, et Euroopa sotsiaalpartnerite hiljutises sõltumatus raamkokkuleppes digiülemineku kohta on sätestatud, et see hõlmab kõiki avaliku ja erasektori töötajaid ja tööandjaid, sealhulgas tegevusi, mille puhul kasutatakse veebiplatvorme, kus on olemas töösuhe vastavalt liikmesriigi määratlusele.
Hääletuse tulemus
Poolt:
63
Vastu:
99
Erapooletuid:
15
Punkt 1.13
Muuta järgmiselt:
1.13
Komitee kutsub üles võtma riikide maksusüsteemides arvesse jagamismajandust ja digiplatvorme, järgides selles sektoris õiglasele maksustamissüsteemile iseloomulikke põhimõtteid, st ühtsust, prognoositavust ja neutraalsust, tagades samal ajal avaliku huvi selle vastu, et kõik asjaomased osalised täidaksid maksukohustusi. Komitee kutsub komisjoni üles arvesse võtma deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi soovitusi, mis käsitlevad maksustamist platvormimajanduses.
Motivatsioon
Komitee võttis hiljuti vastu arvamuse jagamismajanduse maksustamise kohta (arvamus ECO/500: „Jagamismajanduse maksustamine – aruandlusnõuded“) ning oleks asjakohasem viidata sellele kokkulepitud tekstile.
Hääletuse tulemus
Poolt:
62
Vastu:
99
Erapooletuid:
15