TEN/708
Euroopa andmestrateegia
ARVAMUS
Transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele
„Euroopa andmestrateegia““
[COM(2020) 66 final]
Raportöör: Antonio García del Riego
|
Konsulteerimistaotlus
|
Euroopa Komisjon, 22/04/2020
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
23/07/2020
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
DD/MM/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
...
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.
Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab kiiduväärseks komisjoni ettepanekut andmestrateegia kohta, milles seatakse prioriteediks valdkondadevaheline andmete jagamine ning millega soovitakse parandada andmete kasutamist, jagamist, juurdepääsetavust ja haldamist seadusandlike sektoripõhiste meetmetega. Ulatuslik andmestrateegia võib aidata rahuldada tungivat vajadust suurendada ELi andmesuutlikkust.
1.2Komitee kiidab heaks komisjoni ettepanekus sisalduva ELi andmearhitektuuri üldise ülesehituse, millega soovitakse veelgi laiendada üksikisikute õigusi seoses nende andmete kasutamise, kaitsmise ja nende üle kontrolli teostamisega. Samuti soovitakse suurendada üksikisikute teadlikkust ning võimestada neid selgemate kaitsemeetmetega varustatud isiklike andmeruumide abil ning isikuandmete kaitse üldmääruse artikliga 20 üksikisikutele antud andmete ülekandmise õiguse tugevdamisega.
1.3Komitee kutsub komisjoni üles võtma oma andmeraamistiku edendamiseks kasutusele selgema strateegia. See peaks ühendama ranged andmekaitsestandardid, valdkondadevahelise ja vastutustundliku andmete jagamise, valdkonnapõhise haldamise ja andmete kvaliteedi selged kriteeriumid ning üksikisikute suurema kontrolli andmete üle. Komitee teeb lisaks ettepaneku muuta selgemaks strateegia rahastamismeetod ja soovitab oskuste nappuse vähendamise viise.
1.4Komitee on seisukohal, et andmepõhiste platvormide arendamine Euroopas peaks peegeldama Euroopa väärtusi, muu hulgas keskendudes üksikisikutele. Komitee leiab, et praegust tarbijakeskset käsitust peaks laiendama inimjuhitavuse põhimõttega, mis lisab andmete kasutamisse eetilise mõõtme.
1.5Komitee avaldab kahetsust selle üle, et kaks aastat pärast isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumist ei rakendata seda endiselt nõuetekohaselt ja lahknevused püsivad. Komisjon peaks need probleemid lahendama, muu hulgas motiveerides selleks liikmesriike, et tagada kõikidele üksikisikutele kogu ELis võimalus oma õigusi täielikult kasutada.
1.6Komitee on seisukohal, et ühtse turu väljakujundamine on ühtsete andmeruumide toimimiseks oluline prioriteet.
1.7Arvestades jagatud andmete tundlikkust, rõhutab komitee vajadust tagada üksikisikutele andmete kaitsemeetmed nõusoleku-, kontrolli-, karistus- ja järelevalvemehhanismide kaudu ning tagada andmete anonüümimine (ja tagasituvastamise võimaluse puudumine).
1.8Komitee soovitab, et komisjon määratleks strateegias lahenduse, mida ta soovitab andmete omandiõiguse mõiste puhul. Käimasolevad õigusalased arutelud tekitavad praegu üksikisikutes ebakindlust, neil on keeruline mõista, milliseid nõudmisi nad võivad esitada.
1.9Komitee toetab tugevamat dialoogi kodanikuühiskonnaga ja tuletab meelde vajadust anda VKEdele selgemaid suuniseid andmete jagamise mehhanismide kohta, kuna mõlemad aspektid on andmeruumides laialdase osalemise jaoks keskse tähtsusega.
1.10Komitee kordab, et andmete ühtne turg peaks tagama, et isikuandmete suhtes ei kohaldataks samu eeskirju kui kaupade ja teenuste suhtes, st et neid ei hakataks aja jooksul järk-järgult käsitama isikustamata andmetena.
1.11Komisjon peaks tagama selle, et õigusraamistik võimaldab kõigile, nii suurtele kui ka väikestele ettevõtjatele võrdset juurdepääsu andmetele ning tegeleb turgu valitsevate platvormide turuvõimu probleemiga.
1.12Komitee rõhutab, et oluline on käsitleda isikupärastatud toodete mõju üksikisikutele (näiteks diskrimineerimine) ja seda, millist mõju avaldab andmete jagamine ettevõtjatele. Raamistik peaks tagama ranged turvastandardid ja intellektuaalomandi õiguste kaitse. Tuletatud andmeid tuleb kaitsta ning nende suhtes ei tohi lubada kohustuslikku juurdepääsu ja andmete edastamist.
1.13Komitee rõhutab tungivat vajadust parandada hariduse ja koolituse abil digioskusi ja digikirjaoskust, tuginedes muu hulgas digipädevuse raamistikule ja julgustades liikmesriike parandama kõigil haridustasanditel elukestvat õpet nende oskuste osas, mille järele on edaspidi kõige suurem nõudlus. Nii tagatakse see, et üksikisikutest saavad andmeasjatundjatest osalejad, kellel on suurem teadlikkus ja kontroll oma andmete, suurandmete rakenduste ja andmehalduse osas ning kes mõistavad oma digitaalset keskkonda ja sellega seotud riske (nt isikustamine).
1.14Komitee kutsub komisjoni üles selgitama ja tugevdama pädevate asutuste, tarbijaorganisatsioonide ja sõltumatute asutuste rolli, mis on oluline valdkondlike algatuste juhtimisel ning selle tagamisel, et ettevõtjad järgiksid nõudeid ning et kasutajatele antaks juhiseid, nõu ja koolitust.
2.
Üldised märkused: õige andmestrateegia
2.1Komitee nõustub komisjoni rõhuasetusega andmetele, mis on inimeste elu ja äritegevuse keskmes. Digiüleminek ja tehnoloogilised täiustused on suurendanud tekitatavate andmete ulatust ja sagedust ning lihtsustanud andmete talletamist, töötlemist, analüüsimist ja edastamist. Andmepõhised teenused suurendavad klientide mugavust ja vastavad nende ootustele ning parandavad olemasolevaid tööstuslikke protsesse.
2.2Komitee nõustub, et andmepõhine innovatsioon on Euroopa majanduskasvu ja konkurentsivõime otsustav liikumapanev jõud, aga sellele seab piirangud ELi jaoks saadaolevate tööstus- ja kasutajaandmete puudumine. Komitee nõustub komisjoni ettepanekuga, et selle teemaga tuleb tegeleda ja parandada andmete valdkondadevahelist kasutamist, jagamist ja nendele juurdepääsu, kasutades selleks ühtseid andmeruume ja järgides rangelt isikuandmete kaitse üldmäärust, ühiseid tehnilisi ja õiguslikke eeskirju ning standardeid ja rakendades täiendavaid meetmeid.
2.3Komitee arvates on andmestrateegia määrava tähtsusega ELi tehnoloogilise sõltumatuse toetamiseks, et tagada andmete ohutu ja turvaline jagamine ja andmetele juurdepääs, et tugevdada eurooplaste kontrolli oma andmete üle ja tuua kasu üksikisikutele ja ettevõtetele.
2.4Komitee nõustub, et sektoripõhine andmetele juurdepääsu käsitus on kõige asjakohasem, et leida konkreetsed lahendused, mis aitaksid tegeleda iga sektori eripära ja turutõrgetega, tagades samal ajal kõige tugevamad tarbijakaitsemeetmed.
2.5Komitee jagab komisjoni muret, et ELi võimet andmeid kasutada ja jagada piiravad märkimisväärsed infosüsteemide koostalitlusvõime alased probleemid. COVID-19 kriis näitas täieliku andmeökosüsteemi vajalikkust ja kasulikkust – kuna andmed ei piirdu eri valdkondade piiridega. Sealhulgas on vaja töötada välja lahendusi üksikisikute ohutuse jaoks (nt geolokaliseerimine ja terviseandmed) ning andmesiloside vältimiseks. Tervishoius võiksid teadlased ravimite väljatöötamise kiirendamiseks ja haiguste paremaks mõistmiseks kasutada selliseid eri valdkondades kogutud andmeid, mis on olulised rahvatervise seisukohast.
2.6Komitee nõustub sellega, et andmepõhist innovatsiooni piirab oskuste nappus, andmekirjaoskusega töötajate puudus ELis ja töötajate vähene digikirjaoskus. Komitee väljendab heameelt strateegia eesmärgi üle luua oskuste ühtne Euroopa andmeruum ning komisjoni digiõppe tegevuskava eesseisva ajakohastamise üle.
3.
ELi andmeraamistiku ajakohastamine: üldised märkused
Seoses ELi andmeraamistiku edasise arendamisega juhib komitee tähelepanu olulisele eetika küsimusele. Seda teemat käsitletakse 2016. aastal komitee tellimusel korraldatud suurandmete eetika teemalises uuringus, milles võetakse arvesse üksikisiku vajadust eraelu puutumatuse ja enesemääramise järele mitmest aspektist lähtuvalt: teadlikkus, kontroll, usaldus, omand, järelevalve ja turvalisus, digitaalne identiteet, kohandatud reaalsus, tagasituvastus, digitaalne lõhe ja eraelu puutumatus. Komitee soovitab käsitleda neid aspekte mis tahes poliitika juhtpõhimõtetena.
3.1Andmekaitsestandardid
3.1.1Komitee kutsub komisjoni üles rõhutama, et andmed peaksid jääma üksikisikute kontrolli alla, kuna andmete kogumine ja jagamine mõjutab nende eraelu puutumatust ja võrdsust. Valdkondadevaheline andmekasutus võimaldab ettevõtetel täiustada ja parandada olemasolevaid protsesse, anda tõhusamalt teavet ning pakkuda tarbijatele uusi, isikustatud tooteid ja kogemusi. Kasutajaandmed annavad ülevaate olemuslikest joontest, vajadustest ja käitumisest, mida ei ole võimalik koguda anonüümitud andmetega ning mille positiivne kõrvalmõju ulatub kaugemale valdkonnast, kus andmed algselt loodi. Näiteks finantssektoris võiks valdkondadevaheline andmete jagamine parandada riskianalüüsi ja rahavoogude prognoosimist, aidata tegeleda pettuste avastamisega ja parandada üksikisikute suutlikkust hallata ülemäärast võlgnevust, soodustada finantsalast kaasamist ja finantsharidust. Samas võib isikustamine tuua haavatavatele tarbijatele kaasa riske, näiteks diskrimineerimist, kuritarvitamist ja manipuleerimist.
3.1.2Komisjon peaks tegelema isikuandmete kaitse üldmääruse ebapiisava ja killustatud rakendamise, erinevate õiguslike tõlgenduste ja andmekaitseasutuste vahendite nappuse probleemiga. Isikuandmete kaitse üldmäärus, mis koostati 2012. aastal, võeti vastu 2016. aastal ja jõustus 2018. aastal, ei ole sobiv kavandatud raamistiku käsitlemiseks. Komitee soovitab komisjonil isikuandmete kaitse üldmäärust asjakohaselt ajakohastada ja viia läbi mõjuhinnangud, kuna see üldmäärus peab olema kooskõlas ühtsete andmeruumide uue lähenemisviisiga. Komitee kutsub komisjoni üles tegelema ka isikuandmete kaitse üldmääruses sisalduvate piirangutega andmete ülekandmise õiguste suhtes. Need töötati välja ajal, kui teenuste vahetamine toimus ainult üks kord, kuid tänapäeval taaskasutatakse andmeid korduvalt ja need on kasulikud reaalajas.
3.1.3Ehkki komitee on seisukohal, et välja pakutud vahendid aitavad üksikisikutel otsustada, mida nende andmetega tehakse, peaks komisjon õiguskindlusetuse vähendamiseks määratlema strateegias lahenduse, mida ta soovitab andmete omandiõiguse mõiste puhul, et selgitada üldiselt, kes on andmete omanik, näiteks, mis andmed need on ja mis juhtub nende andmetega juhul, kui need on loodud asjade internetti ühendatud majapidamisseadmetega.
3.1.3.1Üksikisikute andmeõiguste ja andmete omandiõiguse vahel on erinevus ja seda tuleks selgitada.
3.1.4Võttes arvesse seda, et andmete andmine tasuta teenuste saamiseks kujutab endast ühte makseviisi, kutsub komitee komisjoni üles tooma välja, millisele tekstile või millistele kriteeriumidele ta tugineb, kui räägib „avalikust huvist“ ja milline on selle eesmärk asjaomases valdkonnas. Samuti soovitab komitee komisjonil määratleda andmete annetamise ilma otsese tasuta (ehk andmealtruism) ning tagada asjakohased meetmed, et andmete kogujad ei hoiduks kõrvale oma kohustuste täitmisest.
3.2Andmete jagamise vastutustundlik raamistik
3.2.1Komisjon peaks selgitama, kuidas ta kavatseb üksikisikuid teavitada, et nad saaksid aru, kuidas isiklikud andmeruumid töötavad. Ilma sellise teadlikkuseta ei ole mingit mõtet anda üksikisikutele õigust pääseda ligi nendele andmeruumidele ning ettepaneku jõustamine ei oleks tõhus ja õõnestaks strateegia eesmärke.
3.2.2EL tunnistas vajadust jagamisõiguse järele ja kehtestas praktilised mehhanismid eriti valdkondlike algatuste jaoks, näiteks andmetöötlusteenuse pakkujate (andmete vaba liikumise määrus) ja maksekontodel hoitavate andmete (teine makseteenuste direktiiv) puhul. Kui välja arvata mõned erijuhud, ei ole üksikisikutel (andmete kasutajad, tarbijad, kodanikud) aga piisavalt oskusi, andmekirjaoskust ja vahendeid, et nõuda juurdepääsu oma isiku- ja isikustamata andmetele või jagada neid andmeid lihtsalt ja tõhusalt.
3.2.3Et tõhustada ülekantavust, kehtestades „liidestele rangemad nõuded andmetele reaalajas juurdepääsuks“, tagada isiklikud andmeruumid ning kindlustada, et teenusepakkujad tegutsevad neutraalsete vahendajatena, juhib komitee komisjoni tähelepanu turvaliste jagamismehhanismide kasutamisele, näiteks isikliku e-identimise süsteemid, mille võiksid üle võtta era- ja avalikud organisatsioonid ning mida saaks laiendada kasutamiseks valdkondadevahelises kiirendatud andmete jagamises. Finantssektori e-ID rakendused, näiteks Itsme (mobiilne identiteet digitehingute teostamiseks), on näited edukast ja vastastikku kasulikust kasutamisest, sealhulgas pankade ja mobiilsideoperaatorite vahel. Need loovad ettevõtetele märkimisväärset väärtust (kulude kokkuhoid, müügi kasv, pettuste ja identiteedivarguste vähenemine), pakuvad rohkem valikuid, säilitavad kasutaja privaatsuse, parandavad tarbijate usaldust, pakuvad üksikisikutele usaldusväärseid autentimismeetmeid ja vahendeid oma õiguste haldamiseks ja kontrolli teostamiseks ning võimaldavad turvalisi, mugavaid ja kiireid digitaalseid protsesse, näiteks digitaalne registreerimine.
3.2.4Komitee juhib komisjoni tähelepanu teise makseteenuste direktiivi kogemusele (võimaldab kolmandatel osapooltel kasutada pangaklientide nõusoleku korral pankade tarbijaandmeid uuenduste tegemiseks) ja muudele kasutusnäidetele (nt geolokaliseerimis- ja tehinguandmete kasutamine), mis võivad olla inspiratsiooniks laiemale andmete jagamise raamistikule. Neid põhimõtteid tuleks kohaldada võrdselt kõigis valdkondades ja sama ajakava alusel, et tagada eri turuosalistele võrdsed võimalused.
3.2.5EL peaks tuginema isikuandmete kaitse üldmäärusele, et võimaldada valdkondadevahelist kasutajaandmete jagamist, ja kordama selle valdkonna olemasolevaid algatusi eri sektorites, et hõlbustada turvalist andmete jagamist, pakkuda kasu üksikisikutele ja väärtust ettevõtetele. See peaks tagama lõppkasutajatele õiguse nõuda, et nende esitatud (sisestatud andmed, nt nimi, aadress) ja vaadeldavad isikuandmed (nt geograafiline asukoht) edastataks otse ühelt andmevaldajalt teisele standardiseeritud viisil, kasutades reaalajas rakendusliideseid. Näiteks võib üksikisik paluda Spotifyl anda Deezerile juurdepääs tema kuulatud esitusloenditele. See looks turvalisuse isikuandmete kaitse üldmääruse eraelu puutumatusega seotud põhimõtete kindlustamisel, võimaldaks kasutajatel säilitada täielik kontroll protsessi üle ja kasutada oma andmete väärtust ning muuta isikuandmete ülekantavuse õigus tõeliselt tõhusaks, dünaamiliseks, õigeaegseks ja läbipaistvaks, laiendades samu põhimõtteid teatavatele isikustamata andmetele.
3.2.6Nii ettevõtjatel kui ka kasutajatel peaks olema võimalus turvaliselt jagada oma andmeid sõltumata sellest, kes need on kogunud, ning valida ja hallata seda, kellega nad neid andmeid jagavad ja kuidas jagatud andmeid kasutatakse.
3.2.7Ühtsete andmeruumide süsteem ja toimimine peaksid vastama avaliku registri kvaliteeditasemele; andmete pakkujad peaksid tagama andmete laitmatu kvaliteedi ja taristu järjepidevuse. Need nn andmehaldurid ei tohiks luua andmete jagamisel kitsaskohti, vaid peaksid jagamist tõhustama. See on keskse tähtsusega kindla ja sujuva andmehalduse ning kvaliteetsete andmete kättesaadavuse seisukohast. Komitee leiab, et strateegias ei ole pandud rõhku andmete kvaliteedile ja see vajab selgitamist. Kuna andmete kvaliteet võib olla kulukas ja kõigil sidusrühmadel ei ole juurdepääsu vajalikule tehnoloogiale, on ülioluline võtta vastu künnistele kehtivad kriteeriumid, mis on realistlikud (nt vastavuses ettevõtete vahenditega), mida ei tehta ettevõtetele, eelkõige VKEdele, kohustuslikuks ja mis ei tohi tuua ettevõtetele kaasa liigseid kulusid.
3.2.8Andmepõhised platvormid on kõige kõrgemalt hinnatud ettevõtted, kuna neil on digiturgudel strateegiline tähtsus ja oligopoolne kontroll konkreetsete andmekogumite üle. Kuid andmete piiratud kättesaadavus ELi ettevõtete jaoks piirab nende võimalusi kasutada andmeid innovatsiooni hoogustamiseks. Digiturgudele iseloomulik „võitja võtab kõik“ põhimõttele keskendumine tähendab, et üksikud suured ettevõtted on võtnud veebis sisse koha andmevoogude ristteel, mis annab neile teiste pakkujate jaoks kättesaamatut teavet. Isegi kui andmeid levitatakse laialdasemalt, on need harva kättesaadavad tööstusharude üleselt, mis vähendab nii tööstuse kui ka muude osalejate võimalusi valdkondadevaheliseks innovatsiooniks. Kuna ükski platvorm ei ole kohustatud moodustama andmekogu, ei ole lõppkasutajatel võimalik ühendada ja koondada andmeid, mida nad eri tööstusharudes loovad. Komitee kutsub komisjoni üles uurima, kuidas parandada ärikasutajate ja üksikisikute kontrolli andmete üle, seades prioriteediks süsteemsed platvormid (Big Tech). Komitee soovitab luua ka ELi toetatud platvormi, mis koondaks ja liidaks kõik ELi avalikud andmed, mis on kättesaadavad seda teenust taotlevate ettevõtete turul.
3.3Andmeruumide haldamine
3.3.1Komitee soovitab valdkondlike andmeruumide haldamiseks järgmisi kriteeriume. Esiteks peaks andmetele juurdepääsu vormis toimuva sekkumise eesmärk olema kõrvaldada turutõrked, mis toovad kaasa kõrgemad tarbijahinnad, vähem valikuvõimalusi tarbijatele ja vähem innovatsiooni. Teiseks peab andmetele juurdepääs soodustama tarbijakeskse innovatsiooni arengut. Kolmandaks peaksid isikuandmeid käitlevad ettevõtjad täitma rangeid andmeohutus- ja andmeturbenõudeid. Neljandaks tuleks üksikisikutele pakkuda tehnilisi lahendusi isikliku teabe voogude kontrollimiseks ja haldamiseks. Viiendaks peaks üksikisikutel olema lubatud vaidlustada oma isikuandmete jagamine ja kui põhimõtteid ei järgita, peaks neil olema võimalus kasutada kaebuste lahendamise mehhanisme (komitee toetab inimjuhitavuse põhimõtet).
3.3.2Kõik andmed ei tohiks olla avatud ega avalikustatud. B2B (ettevõtjalt ettevõtjale), B2C (ettevõtjalt tarbijale), B2G (ettevõtjalt riigile) või Me2B (üksikisikult ettevõtjale) andmete suhtes tuleks kohaldada erinevaid eeskirju. Tuletatud andmeid tuleks kaitsta ning nende suhtes ei tohiks kehtestada kohustuslikku juurdepääsu ja andmete edastamist.
3.3.3Andmete jagamine andmeruumide vahel hõlmab segaandmekogumeid (isikuandmeid ja isikustamata andmeid), nt tervishoiu- ja finantsruumis. Tundlike ja isikuandmete kogumiseks ja kasutamiseks jälgimise või asukoha määramise eesmärgil peaks olema vajalik isiklik nõusolek. Kaitsemeetmetega tuleb tagada, et isikutega seotud andmepunktide kombinatsioonid (nt finants- ja terviseteave) ei põhjusta sõltuvust ühest teenusepakkujast, kuritarvitamist ega diskrimineerivat mõju näiteks üksikisikute juurdepääsule tööhõivele.
3.3.4Sidusrühmadel (ettevõtjatel ja üksikisikutel) ei ole piisavat juurdepääsu tuvastamis-, autentimis- ja loa andmise mehhanismidele, mis võimaldavad edastada andmeid nii, et oleks tagatud eraelu puutumatus (eelkõige tervishoiuvaldkonnas), ja neil napib sellekohaseid teadmisi. See takistab andmete jagamist. Komitee soovitab kasutada ja rakendada ühtset tervishoiuteenuste andmekogumit sarnaselt Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvorminguga (ESEF).
3.3.5Kolmandatele osapooltele tuleks kehtestada tingimused andmetele juurdepääsuks teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Näiteks kui tervishoiu valdkonna teadlased ja omavalitsuste osakonnad kasutavad tasuta andmeid, peaks seda reguleerima isikuandmete kaitse üldmäärus.
3.3.6Komitee rõhutab, et kuna kõik ettevõtted ei ole digitaliseeritud (nt traditsioonilised tööstusharud ja paljud Euroopa VKEd) ning kõik ettevõtted ei saa kasu andmete väärtusest, siis see tähendab, et ühtsel turul ei ole võrdseid tingimusi. Vabatahtlik andmete jagamine on hea, kuid ebapiisav vahend andmetele võrdse juurdepääsu tagamiseks. Komisjon peaks tegelema tasakaalu puudumise probleemiga digitaliseeritud ja digitaliseerimata ettevõtete ning suurte ja väikeste ettevõtete vahel. ELi VKEde strateegia ja tööstusstrateegia pakuvad selleks hea lähtekoha.
3.3.7Komitee rõhutab, et hoolimata ELi edusammudest lähenemise suunas ei ole ELi digitaalne ühtne turg veel kaugeltki homogeenne, selle eeskirjad on endiselt killustatud. See muudab ettevõtete jaoks keerukaks ja ebatõhusaks laienemise ning konkureerimise USA ja Hiina kolleegidega, kes tegutsevad ühe reguleeriva raamistiku alusel ja ostavad oma ELi võistlejad üles, nagu oli näha Skype’i ja Booking.com'i puhul. ELi idufirmade asutajad kolivad ka lõpuks USAsse või ettevõtjasõbralikumatele turgudele, et saada kasu suurematest ühtsetest turgudest ja paremast riskikapitalist. Selleks et olla tõhus, peaks andmeruume toetav ühine taristu peegeldama ka ühtse turu mitmekeelset iseloomu.
3.4Rahastamine
3.4.1Strateegias on ette nähtud 4–6 miljardi euro suurune rahastus, millesse oodatakse investeeringuid nii ELi liikmesriikidelt kui ka tööstusvaldkonnalt. Komisjon peaks selgitama, kuidas ta kavatseb leida rahalisi vahendeid, ning kehtestama selged kriteeriumid, et tagada vahendite õiglane jaotus ja seda hinnata.
3.4.2Piisavate erainvesteeringute ja paljudele ELi ettevõtetele pakutavate olemasolevate teenuste järjepidevuse tagamiseks peab komitee oluliseks säilitada välismaiste pakkujate osalemine projektis (kooskõlas ELi eeskirjadega). Keskse tähtsusega on ka rahastamine avalikest vahenditest, näiteks programmi „Euroopa horisont“ kaudu. Kuid ELi eelarve on veel heaks kiitmata ja selles on prioriteediks majanduse taastamise rahastamine.
3.5Oskuste nappuse kõrvaldamine
3.5.1Majanduskriis võib muuta ühiskonnale kasulikuks peetavate töökohtade hierarhiat, kuid tõenäoliselt ei vähenda see vajadust tehniliste oskuste järele. Automatiseerimine võib viia selleni, et vaja on töökohad ja ülesanded ümber kujundada (nõutakse rohkem pehmeid oskusi) ja see ei pruugi endaga kaasa tuua massilist töötust, pigem töökohtade massilise ümberpaigutamise.
3.5.2Suurandmetega seotud töökohtade puhul näivad kõige suurema nõudlusega olevat järgmised oskused: analüüsioskused, andmete visualiseerimine, ärivaldkonna ja suurandmete vahendite tundmine, programmeerimine, probleemide lahendamine, struktuurpäringukeel (SQL), andmekaeve, tehnoloogia, avalike pilvede ja hübriidpilvede tundmine ning praktilised kogemused. Mõnda neist saab õpetada koolis, teisi tuleb omandada ja arendada kogu elu jooksul, st elukestva ja elu kõiki aspekte hõlmava lähenemisviisi raames, pideva mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu.
3.5.3Selle võimaluse kasutamiseks ja kuna haridus jääb endiselt riikide pädevusse, kutsub komitee komisjoni üles julgustama liikmesriike rakendama jõulisemat poliitikat, mis suurendaks digikirjaoskust, tegeleks andmealaste oskuste nappuse ja selliste oskuste kontsentreerituse probleemiga, et kaotada ebavõrdsus kogu ELis, ja vähendaks oskusteabe kadu.
3.5.4EL peaks koolitus- ja haridusprogrammid põhjalikult ümber kujundama. Liiga sageli ei ole kõikidel haridustasemetel hõlmatud õppekavadesse piisaval määral STEM-õppeained. See mõjutab eeskätt naisi ning hoolimata komisjoni presidendi soovitustest soolise võrdõiguslikkuse kohta jätab komisjon selle asjaolu rõhutamata. Selles valdkonnas peab komitee kasulikuks vahendiks kodanike digipädevuse raamistikku
, mida tuleks laiemalt levitada ja rakendada. Komitee kutsub komisjoni üles julgustama liikmesriike ennetavalt käivitama ja kiirendama algatusi selle raamistikus.
3.5.5Komitee soovitab komisjonil tugevdada tarbijaorganisatsioonide rolli. Need on olulised kasutajate koolitamiseks, harimiseks ja sõltumatuks nõustamiseks seoses üksikisikute kasutuses olevate vahenditega (nt teabe saamiseks andmete kasutamise ja jagamise kohta, selle kohta, kellel on nende andmed, kuidas esitada apellatsioon- ja muid kaebusi). Digikirjaoskuse suurendamiseks võiks laiendada erinevatele õppemoodulitele selliseid algatusi nagu Soome veebikursus „Elements of AI“ („Tehisintellekti elemendid“ – nüüd kõigile tasuta kättesaadav kõigis ELi keeltes).
Brüssel, 23. juuli 2020
Pierre Jean Coulon
Transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni esimees
_____________