NAT/782
Hariliku tuuni majandamise mitmeaastane kava
ARVAMUS
Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627“
[COM(2019) 619 – 2019/0272 (COD)]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Administraator
|
Arturo ÍÑIGUEZ
|
|
Dokumendi kuupäev
|
11/03/2020
|
Raportöör: Gabriel Sarró Iparraguirre
|
Konsulteerimistaotlus
|
nõukogu, 06/12/2019
Euroopa Parlament, 16/12/2019
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 ja artikkel 304
|
|
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
06/03/2020
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
DD/MM/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab tervitatavaks Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastase kava vastuvõtmist, arvestades et tänu praegusele selle kalavaru rekordiliselt suurele biomassile võib loobuda eelmises varude taastamise kavas kehtestatud kiireloomulistest meetmetest.
1.2Komitee leiab, et sellise Euroopa Liidu mitmeaastase majandamiskava kehtestamine, mis tagab Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) 2018. aastal toimunud 21. erikoosolekul vastu võetud soovituses 18-02 sätestatud meetmete rakendamise, on kõige asjakohasem viis hoida kalavarude biomass maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel, võttes arvesse kõnealuses püügis kasutatavate eri tüüpi püügivahendite ja -tehnika eripära.
1.3Komitee teeb seadusandjatele ettepaneku määrust ajakohastada, nii et see sisaldaks ICCATi 2019. aasta soovituses 19-04 kokkulepitud muudatusi.
1.4Komitee leiab, et ettepaneku artikli 29 lõiget 3 tuleks muuta, et viia see kooskõlla soovitusega 19-04, nagu on selgitatud käesoleva arvamuse punktis 4.
2.Komisjoni ettepaneku kokkuvõte
2.1Kõnealuse määruse ettepaneku eesmärk on rakendada Euroopa Liidus Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni püügi mitmeaastast kava, mille on heaks kiitnud ICCAT, et tagada kalavarude biomass maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.
2.2Liikmesriigid, kellel on hariliku tuuni püügi võimalused, peavad koostama iga-aastased püügikavad, mis sisaldavad igale püügivahendite rühmale eraldatud kvoote, kvootide eraldamise kriteeriume, meetmeid, millega tagatakse individuaalsete kvootide järgimine, püügihooaega, määratud sadamaid, kaaspüügi eeskirju ja püügiloaga laevu.
2.3Lisaks peavad liikmesriigid, kellel on hariliku tuuni püügi võimalused, koostama iga-aastased püügivõimsuse haldamise kavad, et kohandada püügilaevastikud jaotatud püügivõimalustele; iga-aastased inspekteerimiskavad, et tagada vastavus kõnealusele määrusele, ja iga-aastased kalakasvatamise majandamiskavad, et tagada kasvatamiseks olemasoleva hariliku tuuni hinnanguline kogus. Kõik need kavad esitatakse komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril.
2.4Määruses on sätestatud järgmised tehnilised meetmed: püügihooaja piiramine selliste laevastike puhul nagu seinnoodalaevad ja suurte pelaagiliste õngejadalaevad; harilikule tuunile alammõõdu kehtestamine kaaluga 30 kg või pikkusega vähemalt 115 cm; ja sellise lubatud kaaspüügi taseme kehtestamine, mis ei ületa iga püügireisi lõpus 20 % pardal olevast saagist.
2.5Liikmesriikides rakendatavad kontrollimeetmed hõlmavad kohustust esitada igal aastal kuu aega enne loa kehtivusaja algust kõigi nende püügilaevade nimekiri, millel on luba püüda harilikku tuuni ja selle varusid ärieesmärgil kasutada, samuti mõrdade nimekiri. Lisaks esitatakse komisjonile üksikasjalik teave püügiloaga laevade eelmisel aastal tehtud püügioperatsioonide kohta, mis sisaldab andmeid iga laeva püütud saagi kohta ning samuti ühiste püügioperatsioonide kohta.
2.6Alla 12meetrise kogupikkusega laevade (kontrollisüsteemi määruse kohaselt vähemalt 12meetrise kogupikkusega laevade) kaptenid on kohustatud edastama asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele hiljemalt neli tundi enne eeldatavat heakskiidetud sadamasse saabumise aega teabe püütud hariliku tuuni hinnangulise koguse kohta, teabe geograafilise piirkonna kohta, kus saak püüti, ja kalalaeva pardatähise. Lisaks on ümberlaadimine Euroopa Liidu kalalaevadelt, mille pardal veetakse harilikku tuuni, või kolmandate riikide laevadelt liidu vetes igal juhul keelatud.
2.7Liikmesriigid peavad viima ellu riikliku vaatlusprogrammi, millega tagatakse kindlaksmääratud protsendimäärade minimaalne katvus mitmesugustes laevastiku osades, ja tagama ICCATi piirkondliku vaatleja kohaloleku seinnoodalaevade pardal. Enne üleviimistoimingute alustamist tuleb saata asjaomasele liikmesriigile eelteatis, et liikmesriik saaks loa anda või selle andmisest keelduda. Samuti tuleb kasutada videokaamerat üleviidavate kalade arvu kontrollimiseks. Lisaks tuleb isendite sumpadesse paigutamisest enne teada anda ja seda videokaamera abil jälgida.
2.8Liikmesriikidel tuleb teha seiret ja järelevalvet laevaseiresüsteemi abil kalalaevade puhul, mille üldpikkus on 12 meetrit või rohkem, ja korraldatakse inspektsioone ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava raames.
2.9Keelatud on hariliku tuuni kaubandus, lossimine, import, eksport, sumpadesse paigutamine, reeksport ja ümberlaadimine, millega ei ole kaasas kõnealuses määruses nõutud valideeritud dokumentatsiooni.
3.Üldised märkused
3.1Üldiselt nõustub komitee määruse ettepanekuga, kuna tegemist on ICCATi soovituse ülevõtmisega. Samuti on komitee rahul varude taastamise kava tulemustega, tänu millele on alates andmete kogumisest hariliku tuuni biomass rekordiliselt kõrgel tasemel.
3.2ICCAT võttis 2019. aastal vastu soovituse 19-04, millega muudetakse soovitust 18-02, mida käsitletakse käesolevas arvamuses. Seetõttu teeb komitee ettepaneku, et seadusandjad kohandaksid määruse ettepanekut selle kohaselt.
4.Konkreetsed märkused
4.1Määruse artikli 29 lõikes 3 sätestatakse, et liidu seinnoodalaevadel ei lubata osaleda ühistes püügioperatsioonides ICCATi konventsiooni teiste osaliste seinnoodalaevadega, kuigi soovituse 19-04 punktis 62 nähakse ette, et konventsiooniosalised, kellel on vähem kui viis püügiloaga seinnoodalaeva, võivad anda loa ühiste püügioperatsioonide korraldamiseks mis tahes teise konventsiooniosalisega. Iga konventsiooniosaline, kes korraldab ühise püügioperatsiooni, vastutab püütud saagi eest ja peab andma selle kohta aru.
4.2Komitee leiab, et kavandatavas määruses tuleks võtta arvesse eelmises lõikes sätestatud erandit, nii et see võimaldaks ühist kalapüüki teiste konventsiooniosaliste laevastikega. Komitee leiab siiski, et kõigepealt tuleks kahepoolselt kokku leppida protokoll laevade ja eelkõige iga konventsiooniosalise ametiasutuste tegevuse kohta, milles käsitletakse kehtivate eeskirjade kohaselt nõutavate püügideklaratsioonide haldamist.
Brüssel, 6. märts 2020
Maurizio Reale
põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni esimees
_____________