Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
SOC/626
Sillaklausel
ARVAMUS
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tõhusam otsustusprotsess sotsiaalpoliitikas: valdkondade määratlemine, milles liikuda kvalifitseeritud häälteenamuse suunas““
[COM(2019) 186 final]
Raportöör: Christian Bäumler
|
Konsulteerimistaotlus
|
Euroopa Komisjon, 17/04/2019
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
10/09/2019
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
DD/MM/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et kiirete muutuste ajal on otsustava tähtsusega see, et EL oleks koos liikmesriikidega suuteline vastavalt oma tunnustatud pädevustele kõigis asjakohastes poliitikavaldkondades võtma tõhusaid ja tulemuslikke poliitikameetmeid. Selline lähenemisviis peaks asjakohaselt kaaluma meetmete võtmise vajadust Euroopa tasandil, võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet.
1.2Komitee leiab, et Euroopa Parlamendi osalemine kõrgel tasemel kooskõlas asutamislepingu sätetega on oluline õigusloome protsessis, sealhulgas eelkõige sotsiaalpoliitika valdkonnas, kuna sotsiaalpoliitika küsimused mõjutavad sotsiaalset ühtekuuluvust ja väga konkurentsivõimelist sotsiaalset turumajandust kooskõlas aluslepingus sätestatud eesmärkidega (ELi lepingu artikkel 3).
1.3Arvestades, et komitee on juba varasemates arvamustes oma poolehoidu ELi ühehäälse otsuse nõuete läbivaatamisele väljendanud ja kordas seda hiljuti eelkõige ka maksupoliitika osas, väljendab ta heameelt selle üle, et komisjon jätkab aruteluga eksisteerivate tõkete üle õigusloomes ning on selle teatisega algatanud arutelu kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise laiendamise võimaluste üle ka sotsiaalpoliitikas. Otsuse tegemine kvalifitseeritud häälteenamusega põhineb kompromissivalmidusel.
1.4Komitee jaoks on selge, et EL jääb ka kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise vahendi rakendamisel subsidiaarsuskohustusele kindlaks ning keskendub valdkondades, mis ei kuulu tema ainupädevusse, teemadele, milles ei saa ühiseid eesmärke riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil tõhusamalt saavutada. Sama kehtib proportsionaalsuse põhimõtte puhul, mille kohaselt ELi meetmete sisu ja vorm ei tohi minna kaugemale aluslepingute eesmärkidest.
1.5Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud sotsiaalpoliitika eesmärk edendada tööhõivet ning parandada elu- ja töötingimusi edusammude kaudu. Komitee rõhutab, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 153 lõikele 2 püütakse seda saavutada direktiividega miinimumeeskirjade kohta, milles võetakse arvesse igas liikmesriigis kehtivaid tingimusi ja mis ei tohi olla vastuolus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate loomise ja arenguga. Komitee rõhutab veel, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 153 lõikele 4 ei tohi piirata liikmesriikide õigust kehtestada ülevõtmisel rangemaid riiklikke kaitsemeetmeid, samamoodi nagu liikmesriikide õigust kindlaks määrata oma sotsiaalkindlustussüsteemi aluspõhimõtted, sõltumata sellest, milline on otsuse tegemise.
1.6Komitee juhib tähelepanu sellele, et ELi tasandil rakendatavad sotsiaalpartnerite kokkulepped annavad olulise panuse liidu sotsiaalpoliitilise acquis’ arendamisse. Komitee nõuab seoses aruteluga võimalikuks üleminekuks üle ühehäälset otsust nõudvalt hääletamiselt kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele garantiisid, et sotsiaalpartnerid kaasataks ka edaspidi ulatuslikult sotsiaalpoliitilisse õigusloomesse ja poliitikakujundamisse ning et peetaks kinni nende autonoomiast nende autonoomsete lepingute rakendamisel ja võimalikul ülevaatamisel.
1.7Komitee sedastab asjaolu, et praegu on ühtedes ja samades poliitikavaldkondades käibel kas ühehäälset otsust nõudev hääletamine või kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine. See viib ebavõrdsuseni sotsiaalsete standardite väljatöötamisel ja lünkadeni sotsiaalkaitses. Komitee pooldab seetõttu igal juhul mittediskrimineerimisalase õigusloome ning töötajate sotsiaalkindlustust ja -kaitset käsitlevate soovituste jaoks täielikku üleminekut hääletamisele kvalifitseeritud häälteenamusega.
1.8Komitee osutab sellele, et EL on töötanud välja meetmed, mis kaitsevad ohustatud töötajaid, nagu näiteks rasedad naised või osalise tööajaga töötajad, töösuhte lõpetamisel. Selleks oleks vaja tagada kogu Euroopas ühtne menetlus- ja kaitseõiguste miinimum ja minna üle kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele.
1.9Komitee rõhutab, et tööandjate ja töötajate huvide esindatus ja kollektiivne kaitse on ühiskonna ühtekuuluvuse, töökohtade säilitamise ja loomise ning äriühingute konkurentsivõime jaoks ELis otsustava tähtsusega. EL peab ka siin – kui see on objektiivselt vajalik – kontrollima, kuivõrd on võimalik kvalifitseeritud häälteenamusega hääletades laiendada võimalust sotsiaalpartnerlust tulevikku suunatult edasi arendada.
1.10Komitee soovitab ELis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike tööhõivetingimuste osas üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele, et vältida ebavõrdset kohtlemist ja tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust.
1.11Komitee pooldab kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele üleminekuks ELi lepingu artikli 48 lõikes 7 sätestatud üldist sillaklauslit, sest see tee eeldab nii Euroopa Ülemkogu ühehäälset otsust kui ka kõikide riikide parlamentide tuge ning Euroopa Parlamendi nõusolekut, mis tagaks laia demokraatliku legitiimsuse.
2.Üldmärkused
2.1Komitee nõustub komisjoniga, et EL ja liikmesriigid seisavad ühiste probleemide ees seoses uute tehnoloogiate mõjuga, suureneva konkurentsisurvega globaliseerunud majanduses, uute töövormidega ja demograafilise arenguga. Selleks, et säilitada Euroopa sotsiaalne mudel tulevaste põlvkondade jaoks ja seda edasi arendada, on Euroopa ja riiklikul tasandil paljudes poliitikavaldkondades – vastavalt tunnustatud pädevustele – vaja meetmeid. Selles valdkonnas on olulised meetmed sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sotsiaalse kaasatuse tugevdamiseks ning diskrimineerimise vastu võitlemiseks.
2.2Komitee rõhutab, et kiirete muutuste ajal on otsustava tähtsusega, et EL oleks koos liikmesriikidega suuteline kiiresti võtma tõhusaid ja tulemuslikke poliitikameetmeid. Selline lähenemisviis peaks asjakohaselt kaaluma meetmete võtmise vajadust ja taset, võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuspõhimõtet, valides sobivad vahendid ja tõhusad otsustusprotsessid, mille kaudu on ELil võimalik toetada ja täiendada riikide poliitikat. Sealjuures on vaja üksikasjalikult analüüsida mõju majandusele, riigi rahandusele ja sotsiaalpartnerite rollile igas liikmesriigis. Kõigil liikmesriikidel peab alati olema piisavalt võimalusi otsustusprotsessis osaleda. Ühine eesmärk peaks olema saavutada häid tulemusi nii ELi tasandil kui ka üksikutes liikmesriikides.
2.3Komitee rõhutab, et ELil on vaja tõhusat ja paindlikku otsustusprotsessi, tagamaks, et õigusnormid ja mittesiduvad vahendid, nagu kooskõlastusraamistik ja soovitused, suudaksid majandusliku ja sotsiaalse arenguga sammu pidada. Arvestades, et komitee on juba varasemates arvamustes väljendanud poolehoidu ühehäälse otsuse nõuete läbivaatamisele ELi seadusandluses, väljendab ta ka heameelt selle üle, et komisjon jätkab aruteluga eksisteerivate tõkete üle poliitilises õigusloomes ning on selle teatisega algatanud ka arutelu kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamise laiendamise võimaluste üle sotsiaalpoliitikas.
2.4Komitee nägemuse järgi seisneb ELi aluslepingu järgne roll liikmesriikide meetmete toetamises ja nende täiendamises aluslepinguga sätestatud valdkondades (ELi toimimise lepingu artikli 153 lõige 1). See peegeldab riikide sotsiaalkindlustussüsteemide ja traditsioonide mitmekesisust ning osutab liikmesriikide juhtivale rollile ja ka kõrgele suveräänsuse astmele Euroopa koostöös oma meetmete kujundamisel ja rakendamisel sotsiaalpoliitika ja tööturgude valdkonnas.
2.5Komitee rõhutab, et valdav osa ELi sotsiaalpoliitilistest õigusnormidest on vastu võetud kvalifitseeritud häälteenamusega ja tavamenetluse kohaselt.
2.6Komitee märgib, et seevastu teatavates sotsiaalpoliitika valdkondades on ELi aluslepingu kohaselt endiselt nõutav nõukogus otsuste vastuvõtmist ühehäälselt. Need on: mittediskrimineerimine (ELi toimimise lepingu artikli 19 lõige 1); töötajate sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse (välja arvatud piiriüleses kontekstis) (artikli 153 lõike 1 punkt c); töötajate kaitse, kui nende tööleping lõpetatakse (artikli 153 lõike 1 punkt d); töötajate ja tööandjate huvide esindatus ja kollektiivne kaitse (artikli 153 lõike 1 punkt f) ning seaduslikult liidu territooriumil elavate kolmandate riikide kodanike töötingimused ( artikli 153 lõike 1 punkt g). Kui ELi toimimise lepingu artikkel 19 näeb ette Euroopa Parlamendi nõusoleku, siis artikli 153 lõike 1 punktide c, d, f ja g puhul see nii ei ole.
2.7Komitee leiab, et Euroopa Parlamendi osalemine kõrgel tasemel kooskõlas asutamislepingu sätetega õigusloome protsessis on oluline, sealhulgas eelkõige sotsiaalpoliitika valdkonnas, kuna sotsiaalpoliitika küsimused puudutavad tavainimesi vahetult ja mõjutavad sotsiaalset ühtekuuluvust ja väga konkurentsivõimelist sotsiaalset turumajandust kooskõlas aluslepingus sätestatud eesmärkidega (ELi lepingu artikkel 3).
2.8Nagu juba tehtud eelkõige maksupoliitikas, tervitab komitee ka seda, et komisjon on algatanud asjaomase teatisega arutelu kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise laiendamise üle ka sotsiaalpoliitika valdkonnas. Otsuse tegemine kvalifitseeritud häälteenamusega põhineb kompromissivalmidusel. See eeldab arutelu ja võimaldab pragmaatilisi tulemusi, mis võivad arvesse võtta liidu kui terviku huve. Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise väljavaade toimib katalüsaatorina leida kompromissideni jõudmise ja kõikide tegutsejate kaasamise kaudu vastuvõetav lahendus kõikidele osalejatele.
2.9Komitee osutab sellele, et EL toetas oma uues strateegilises tegevuskavas 2019–2024 sotsiaalõiguste samba rakendamist ELi ja liikmesriikide tasandil. Seejuures tuleb asjaomaseid pädevusi kohaselt järgida.
2.10Komitee jaoks on oluline, et EL jääb kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise vahendi rakendamisel subsidiaarsuskohustusele kindlaks ning keskendub valdkondades, mis ei kuulu tema ainupädevusse, teemadele, milles ei saa ühiseid eesmärke riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil tõhusamalt saavutada. Sama kehtib proportsionaalsuse põhimõtte puhul, mille kohaselt ELi meetmete sisu ja vorm ei tohi minna kaugemale aluslepingute eesmärkidest. Neid põhimõtteid tuleb arutelus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise üle selgitada.
2.11Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud sotsiaalpoliitika eesmärk edendada tööhõivet ning parandada elu- ja töötingimusi edusammude kaudu. Komitee rõhutab, et ELi toimimise lepingu artikli 153 lõikes 2 sätestatakse kriteeriumid, millele ELi meetmed peavad sotsiaalpoliitika valdkonnas vastama. Direktiivid sisaldavad peamiselt üksnes siseriiklikke tingimusi arvesse võtvaid miinimumeeskirju ja need ei tohi olla vastuolus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate loomise ja arenguga. Komitee rõhutab, et ei tohi piirata liikmesriikide õigust ülevõtmisel kehtestada kõrgema tasemega riiklik kaitse, samamoodi nagu liikmesriikide õigust kindlaks määrata oma sotsiaalkindlustussüsteemi aluspõhimõtted, sõltumata sellest, milline on otsuste langetamise kord.
2.12Lisaks märgib komitee, et komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu on Euroopa sotsiaalõiguste samba preambuli punktis 17 kinnitanud riiklike süsteemide mitmekesisuse, sh sotsiaalpartnerite rolli austamist ning punktis 19 liikmesriikide riiklikku identiteeti ning nende suveräänsust ja õigust kindlaks määrata sotsiaalkindlustussüsteemi aluspõhimõtted.
2.13Komitee juhib tähelepanu sellele, et ELi tasandil vastavalt artiklile 155 rakendatavad sotsiaalpartnerite kokkulepped annavad olulise panuse liidu sotsiaalpoliitilise acquis’ arendamisse. Komitee tervitab asjaolu, et teatise kohaselt on vastuvõtmise osas sotsiaaldialoogide tulemustel ja direktiividel võrdne tähtsus. Komitee nõuab võimalikuks üleminekuks ühehäälset otsust nõudvalt hääletamiselt kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele garantiisid, et sotsiaalpartnerid kaasataks ka edaspidi ulatuslikult sotsiaalpoliitilisesse õigusloomesse ja poliitikakujundamisse ning et peetaks kinni nende autonoomiast nende autonoomsete lepingute rakendamisel ja ülevaatamisel. Sotsiaaldialoogil on sotsiaalkaitse jaoks oluline roll. Autonoomse õigusloome kaudu tagab see ka ELi edusammud sotsiaalpoliitikas.
2.14Komitee jagab komisjoni arvamust ega näe tugevdatud koostöö vahendis alternatiivi kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele. Tugevdatud koostöö vahend võib just sotsiaalpoliitika küsimuste korral viia siseturu killustumiseni ja ELi kodanike ebavõrdse kohtlemiseni, sõltuvalt sellest, millises liikmesriigis nad elavad.
2.15Teisalt leiab komitee, et Euroopa poolaasta on veel üks tõhus ja asjakohane vahend, et liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite toel ja juhendamisel – muu hulgas ka ühise õppimise kaudu – õppida rohkem ja paremat lähenemist ning saavutada edusamme riiklike reformide alal. Seda väljendab ka ELi toimimise lepingu artikli 156 sõnastus ja mõte. Komitee juhib tähelepanu jõupingutustele töötada Euroopa poolaasta raames välja täiendatud meetodid riikide tööhõive- ja sotsiaalkaitsepoliitika ning nende reformide kooskõlastamiseks ning samal ajal kaasata riiklikud sotsiaalpartnerid mõistlikul viisil Euroopa töösse. Euroopa sotsiaalõiguste sammas, mille eesmärk on suunata reforme, edendaks seega tegevuskava arendamist, mis käsitleb paremat lähenemist ning suuremat ühtekuuluvust liikmesriikide vahel.
3.Konkreetsed märkused
3.1Komitee sedastab asjaolu, et praegu on ühtedes ja samades poliitikavaldkondades käibel kas ühehäälset otsust nõudev hääletamine või kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine. See viib ebavõrdsuseni sotsiaalsete standardite väljatöötamisel ja lünkadeni sotsiaalkaitses.
3.2Komitee märgib, et olemas on laiaulatuslikud ELi õigusnormid, mis käsitlevad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamist ning võrdset kohtlemist rassilise ning etnilise päritolu alusel jne. See on ELi märkimisväärne saavutus, mis seab siin ka rahvusvahelised standardid. Seejuures kaitstakse ELi õiguse kaudu võrdset kohtlemist usutunnistuse, veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel üksnes seoses tööhõive ja elukutsega. Direktiiv, mis keelaks üldise diskrimineerimise liidus, oleks eriti keeruline ning seetõttu ei oleks seda ilmselt võimalik saavutada ühehäälset otsust nõudva hääletamisega. Selle kohustuse on aga EL võtnud kestliku arengu tegevuskavas 2030. Seda eesmärki on kinnitatud ka uues strateegilises tegevuskavas 2019-2024. Komitee toetab mittediskrimineerimist käsitleva õigusloome puhul täielikku üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele.
3.3Komitee märgib, et EL võib ELi toimimise lepingu artikli 48 kohaselt otsustada sotsiaalkindlustuse valdkonnas meetmete üle, mis on vajalikud töötajate liikumisvabaduse tagamiseks, kvalifitseeritud häälteenamusega. Seevastu peavad soovitused, mis käsitlevad töötajate sotsiaalkindlustust ja sotsiaalkaitset, olema ühehäälselt otsustatud. Üleminek kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele oleks järjepidev ja asjakohane. Tekib ka küsimus, miks on eesmärgiks seatud üksnes soovitused ja arvesse ei võeta komisjoni kaugemaleulatuvaid õigusakte.
3.4Komitee tunnistab, et töötajate kaitse töölepingu lõpetamisel oli alati asjaomase siseriikliku tööõiguse keskne osa. Komitee leiab aga ka, et EL on vahepeal töötanud välja meetmed, millega kaitsta ohustatud töötajaid, nagu näiteks rasedad naised või osalise tööajaga töötajad. See kõneleb selle poolt, et tagada kogu Euroopas vähemalt ühtne menetlus- ja kaitseõiguste miinimum, et need kaitsemehhanismid liiva ei jookseks. Euroopa sotsiaalõiguste sammas näeb ette vallandatud töötaja õiguse saada teavet, samuti juurdepääsu tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele, õiguskaitsevahenditele ning vajadusel kahjuhüvitised. See toetab üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele, et teha võimalikuks asjaomase direktiivi rakendamine.
3.5Komitee rõhutab, et tööandjate ja töötajate huvide esindatuse ja kollektiivse kaitse kindel õiguslik raamistik on muu hulgas ühiskonna ühtekuuluvuse, kvaliteetsete töökohtade loomise ja äriühingute konkurentsivõime jaoks ELis otsustava tähtsusega. Äriühingud siseturul teevad piiriüleselt üha tihedamat koostööd. Äriühingute ja kontsernide suhtes ELis kehtib Euroopa töönõukogusid käsitlev direktiiv, mis võeti vastu tavamenetlusega. Töötajate kaasamist käsitleva ELi õigusloome muudes valdkondades kehtib seevastu ühehäälsuse nõue. EL peab ka siin – kui see on objektiivselt vajalik – kontrollima, kuivõrd antakse kvalifitseeritud häältenamusega hääletades uusi võimalusi sotsiaalpartnerluse tulevikku suunatud kujundamiseks.
3.6Komitee soovitab ELis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike tööhõivetingimuste osas üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele. ELi ja kolmandate riikide kodanike töötingimused peavad olema omavahel kooskõlas, et mitte kahjustada sotsiaalset ühtekuuluvust.
3.7Komitee pooldab kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele üleminekuks ELi lepingu artikli 48 lõikes 7 sätestatud üldist sillaklauslit, sest see tee eeldab nii Euroopa Ülemkogu ühehäälset otsust kui ka kõikide riikide parlamentide tuge ning Euroopa Parlamendi nõusolekut. See tagaks laia demokraatliku legitiimsuse ja kooskõla põhiseaduslike nõuetega siseriiklikul tasandil. See ei oleks nii üleminekul ELi toimimise lepingu artikliga 153.
3.8Komitee märgib, et komisjoni teatises jääb üks küsimus lahendamata. Ei ole selge, kas otsus teatava õigusliku aluse üleviimise kohta ühehäälsuselt kvalifitseeritud häälteenamusele tehakse korraga ja lõplikult või igal üksikjuhul eraldi. Komitee palub komisjonil selgitada, kas üldise sillaklausli kasutamine Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõikes 7 peaks olema üldine üleminek kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele või peaks seda otsustama iga juhtumi korral eraldi. Komitee arvates tuleb igal juhul tagada, et sillaklausli kasutamise tulemuseks oleksid tõhusamad otsustusprotsessid ja otsuste langetamine, mitte lisatakistuste loomine.
Brüssel, 10. september 2019
Christa Schweng
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni esimees
*
*
*
NB! Lisa järgneb
LISAtööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooniARVAMUSELE
Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletamisel vähemalt veerandi antud häältest (kodukorra artikli 43 lõige 2):
1.Punkt 2.3
Muuta järgmiselt:
Komitee rõhutab, et ELil on vaja tõhusat ja paindlikku otsustusprotsessi, tagamaks, et õigusnormid ja mittesiduvad vahendid, nagu kooskõlastusraamistik ja soovitused, suudaksid majandusliku ja sotsiaalse arenguga sammu pidada. Arvestades, et komitee on juba varasemates arvamustes väljendanud poolehoidu ühehäälse otsuse nõuete läbivaatamisele ELi seadusandluses3, väljendab ta ka heameelt selle üle märgib komitee ka seda, et komisjon jätkab aruteluga eksisteerivate tõkete üle poliitilises õigusloomes ning on selle teatisega algatanud ka arutelu kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamise laiendamise võimaluste üle sotsiaalpoliitikas.
Hääletuse tulemus:
Poolt: 32
Vastu: 57
Erapooletuid: 4
2.Punkt 2.8
Muuta järgmiselt:
Nagu juba tehtud eelkõige maksupoliitikas , tervitab Kkomitee rõhutab ka seda, et komisjon on asjaomase teatisega võtnud initsiatiivi avada arutelu ja selgitada, kuidas algatanud arutelu kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamine hääletamise laiendamise üle ka sotsiaalpoliitika valdkonnas võiks välja näha ilma ülepeakaela tehtud ettepanekuteta. Otsuse tegemine kvalifitseeritud häälteenamusega põhineb kompromissivalmidusel. See eeldab arutelu ja võimaldab pragmaatilisi tulemusi, mis võivad arvesse võtta liidu kui terviku huve. Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise väljavaade toimib katalüsaatorina leida kompromissideni jõudmise ja kõikide tegutsejate kaasamise kaudu vastuvõetav lahendus kõikidele osalejatele.
Hääletuse tulemus:
Poolt: 29
Vastu: 57
Erapooletuid: 5
3.Uus punkt pärast punkti 2.8
Lisada punkti 2.8 järele uus punkt:
Teisest küljest tugineb otsuste tegemisel ühehäälsuse loogika vajadusel säilitada riikide kontroll ELi lepingu asjakohaste sotsiaalpoliitika sätete üle ning vältida riiklike sotsiaalsüsteemide põhielementidesse sekkumist, mille eest vastutavad esmajärjekorras liikmesriigid koos sotsiaalpartneritega.
Hääletuse tulemus:
Poolt: 27
Vastu: 61
Erapooletuid: 4
4.Punkt 3.1
Muuta järgmiselt:
Komitee sedastab asjaolu, et praegu on ühtedes ja samades poliitikavaldkondades käibel ühehäälset otsust nõudev hääletamine ja kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine. Komitee leiab, et ELi lepingu sotsiaalpeatükis sätestatud jaotus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise ja ühehäälsuse nõude vahel on endiselt asjakohane, kuna see kajastab liikmesriikide riiklike sotsiaalsüsteemide mitmekesisust ja heterogeensust, nt sotsiaalkaitse valdkonnas seoses sotsiaalpartnerite rolli ning tööõiguse ja kollektiivlepingute rolliga. See viib ebavõrdsuseni sotsiaalsete standardite väljatöötamisel ja lünkadeni sotsiaalkaitses.
Hääletuse tulemus:
Poolt: 31
Vastu: 57
Erapooletuid: 5
5.Punkt 3.2
Muuta järgmiselt:
Komitee märgib, et olemas on laiaulatuslikud ELi õigusnormid, mis käsitlevad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamist ning võrdset kohtlemist etnilise päritolu alusel jne. See on ELi üks märkimisväärseidne saavutusi, mis seab siin ka rahvusvahelised standardid. Seejuures kaitstakse ELi õiguse kaudu võrdset kohtlemist usutunnistuse, veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel üksnes seoses tööhõive ja elukutsega. Need direktiivid võeti ühehäälselt vastu. Direktiiv, mis keelaks üldise diskrimineerimise liidus, on oleks eriti keeruline, mis selgitab pikka menetlust ja aeglasi edusamme ning seetõttu ei oleks seda ilmselt võimalik saavutada ühehäälset otsust nõudva hääletamisega Selle kohustuse on aga EL võtnud kestliku arengu tegevuskavas 2030. Seda eesmärki on kinnitatud ka uues strateegilises tegevuskavas 2019-2024. Komitee toetab mittediskrimineerimist käsitleva õigusloome puhul täielikku üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele.
Hääletuse tulemus:
Poolt: 31
Vastu: 55
Erapooletuid: 5
6.Punkt 3.3
Muuta järgmiselt:
Komitee märgib, et EL võib ELi toimimise lepingu artikli 48 kohaselt otsustada sotsiaalkindlustuse valdkonnas meetmete üle, mis on vajalikud töötajate liikumisvabaduse tagamiseks, kvalifitseeritud häälteenamusega. Seevastu peavad küsimused soovitused, mis käsitlevad töötajate sotsiaalkindlustust ja sotsiaalkaitset, olema ühehäälselt otsustatud. Kuna ELi seadusandlus selles valdkonnas sekkuks sotsiaalkindlustuse loomise, rahastamise ja võimaldamise väga erinevatesse viisidesse, ei saa komitee nõustuda üÜleminekuga kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele oleks järjepidev ja asjakohane, Seetõttu tervitab komitee asjaolu, et Euroopa Komisjon ei näe lisaväärtust artikli 153 punktide d, f ja g üleviimises seadusandlikule tavamenetlusele ja kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele, ning nõustub selle väitega. Tekib ka küsimus, miks on eesmärgiks seatud üksnes soovitused ja arvesse ei võeta komisjoni kaugemaleulatuvaid õigusakte.
Hääletuse tulemus:
Poolt: 29
Vastu: 62
Erapooletuid: 4
7.Punkt 3.4
Välja jätta:
Komitee tunnistab, et töötajate kaitse töölepingu lõpetamisel oli alati asjaomase siseriikliku tööõiguse keskne osa. Komitee leiab aga ka, et EL on vahepeal töötanud välja meetmed, millega kaitsta ohustatud töötajaid, nagu näiteks rasedad naised või osalise tööajaga töötajad. See kõneleb selle poolt, et tagada kogu Euroopas vähemalt ühtne menetlus- ja kaitseõiguste miinimum, et need kaitsemehhanismid liiva ei jookseks. Euroopa sotsiaalõiguste sammas näeb ette vallandatud töötaja õiguse saada teavet, samuti juurdepääsu tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele, õiguskaitsevahenditele ning vajadusel kahjuhüvitised. See toetab üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele, et teha võimalikuks asjaomase direktiivi rakendamine.
Hääletuse tulemus:
Poolt: 29
Vastu: 64
Erapooletuid: 3
8.Punkt 3.5
Muuta järgmiselt:
Komitee märgib, et komisjoni teatises jääb üks küsimus lahendamata. Ei ole selge, kas otsus teatava õigusliku aluse üleviimise kohta ühehäälsuselt kvalifitseeritud häälteenamusele tehakse korraga ja lõplikult või igal üksikjuhul eraldi. Kui see menetlus üldse kehtestatakse, siis komitee eelistaks otsustamist üksikjuhtumite kaupa. Komitee rõhutab, et tööandjate ja töötajate huvide esindatuse ja kollektiivse kaitse kindel õiguslik raamistik on muu hulgas ühiskonna ühtekuuluvuse, kvaliteetsete töökohtade loomise ja äriühingute konkurentsivõime jaoks ELis otsustava tähtsusega. Äriühingud siseturul teevad piiriüleselt üha tihedamat koostööd. Äriühingute ja kontsernide suhtes ELis kehtib Euroopa töönõukogusid käsitlev direktiiv, mis võeti vastu tavamenetlusega. Töötajate kaasamist käsitleva ELi õigusloome muudes valdkondades kehtib seevastu ühehäälsuse nõue. EL peab ka siin – kui see on objektiivselt vajalik – kontrollima, kuivõrd antakse kvalifitseeritud häältenamusega hääletades uusi võimalusi sotsiaalpartnerluse tulevikku suunatud kujundamiseks.
Väljajätmise üle toimunus hääletuse tulemus: Lisatud teksti üleviimine punkti 3.8 alla:
Poolt: 33
Vastu: 55
Erapooletuid: 9
9.Punkt 3.6
Välja jätta:
Komitee soovitab ELis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike tööhõivetingimuste osas üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele. ELi ja kolmandate riikide kodanike töötingimused peavad olema omavahel kooskõlas, et mitte kahjustada sotsiaalset ühtekuuluvust.
Hääletuse tulemus:
Poolt: 29
Vastu: 63
Erapooletuid: 5
10.Punkt 3.7
Muuta järgmiselt:
Seoses aruteluga Komitee pooldab kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele üleminekuks üle märgib komitee, et ELi lepingu artikli 48 lõikes 7 sätestatud üldinest sillaklausellit, sest see tee eeldab nii Euroopa Ülemkogu ühehäälset otsust kui ka kõikide riikide parlamentide tuge ning Euroopa Parlamendi nõusolekut. See tagaks laia demokraatliku legitiimsuse ja kooskõla põhiseaduslike nõuetega siseriiklikul tasandil. See ei oleks nii üleminekul ELi toimimise lepingu artikliga 153.
Hääletuse tulemus:
Poolt: 30
Vastu: 66
Erapooletuid: 5
11.Punkt 1.3
Muuta järgmiselt:
Arvestades, et komitee on juba varasemates arvamustes oma poolehoidu ELi ühehäälse otsuse nõuete läbivaatamisele väljendanud ja kordas selle tingimusi seda hiljuti eelkõige ka maksupoliitika osas2, märgib ta seda väljendab ta heameelt selle üle, et komisjon jätkab aruteluga eksisteerivate tõkete üle õigusloomes ning on selle teatisega algatanud arutelu kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise laiendamise võimaluste üle ka sotsiaalpoliitikas. Samal ajal rõhutab komitee, et ELi asutamislepingul põhinev roll sotsiaalvaldkonnas on üksnes liikmesriikide tegevuse toetamine ja täiendamine selgelt määratletud valdkondades (ELi toimimise lepingu artikli 153 lõige 1). See kajastab riikide sotsiaalsüsteemide ja traditsioonide mitmekesisust ning viitab liikmesriikide juhtrollile oma sotsiaalpoliitika ja tööturu meetmete kujundamisel ja rakendamisel. Kvalifitseeritud häälteenamusega menetlus põhineb kompromissivalmidusel.
Hääletuse tulemus:
Poolt: 29
Vastu: 64
Erapooletuid: 8
12.Punkt 1.7
Muuta järgmiselt:
Komitee sedastab asjaolu, et praegu on ühtedes ja samades poliitikavaldkondades käibel ühehäälset otsust nõudev hääletamine ja kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine. See viib ebavõrdsuseni sotsiaalsete standardite väljatöötamisel ja lünkadeni sotsiaalkaitses. Komitee pooldab seetõttu igal juhul mittediskrimineerimisalase õigusloome ning töötajate sotsiaalkindlustust ja -kaitset käsitlevate soovituste jaoks täielikku üleminekut hääletamisele kvalifitseeritud häälteenamusega. Komitee leiab, et ELi lepingu sotsiaalpeatükis sätestatud jaotus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise ja ühehäälsuse nõude vahel on endiselt asjakohane, kuna see kajastab liikmesriikide riiklike sotsiaalsüsteemide mitmekesisust ja heterogeensust, nt sotsiaalkaitse valdkonnas seoses sotsiaalpartnerite rolli ning tööõiguse ja kollektiivlepingute rolliga.
Hääletuse tulemus:
Poolt: 30
Vastu: 60
Erapooletuid: 5
13.Punkt 1.8
Välja jätta:
Komitee osutab sellele, et EL on töötanud välja meetmed, mis kaitsevad ohustatud töötajaid, nagu näiteks rasedad naised või osalise tööajaga töötajad, töösuhte lõpetamisel. Selleks oleks vaja tagada kogu Euroopas ühtne menetlus- ja kaitseõiguste miinimum ja minna üle kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele.
Hääletuse tulemus:
Poolt: 28
Vastu: 67
Erapooletuid: 8
14.Punkt 1.10
Välja jätta:
Komitee soovitab ELis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike tööhõivetingimuste osas üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele, et vältida ebavõrdset kohtlemist ja tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust.
Hääletuse tulemus:
Poolt: 30
Vastu: 67
Erapooletuid: 4
15.Punkt 1.11
Muuta järgmiselt:
Seoses aruteluga Komitee pooldab kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele üleminekuks üle märgib komitee, et ELi lepingu artikli 48 lõikes 7 sätestatud üldinest sillaklausellit, sest see tee eeldab nii Euroopa Ülemkogu ühehäälset otsust kui ka kõikide riikide parlamentide tuge ning Euroopa Parlamendi nõusolekut, mis tagaks laia demokraatliku legitiimsuse.
Hääletuse tulemus:
Poolt: 30
Vastu: 62
Erapooletuid: 5
___________