Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

CCMI/167

Tööstussektori seisukoht kliima- ja energiapoliitika kooskõlast

ARVAMUS

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

„Tööstussektori seisukoht kliima- ja energiapoliitika kooskõlast“
[omaalgatuslik arvamus]

Raportöör: Aurel Laurențiu Plosceanu

Kaasraportöör: Enrico Gibellieri

Täiskogu otsus	24/01/2019
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav tööorgan	tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)
Vastuvõtmine sektsioonis	03/06/2019
Vastuvõtmine täiskogus	17/07/2019
Täiskogu istungjärk nr	545
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	148/3/3

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa ressursi- ja energiamahukad tööstusharud on ELi tööstuse väärtusahelate jaoks strateegilise tähtsusega. ELi kliimamuutuste leevendamise poliitika nõuab neilt põhjalike muutuste ja suurte investeeringute elluviimist, et saavutada kliimaneutraalsus enne 2050. aastat.

1.2Kehtiva heitkogustega kauplemise süsteemi eesmärk on stimuleerida seda investeerimist, kehtestades kasvuhoonegaaside heitele hinna. Seeläbi tekivad aga vastuolulised nõuded: 1) kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja kõrgemaid hindu, aga 2) ressursi- ja energiamahukate tööstusharude väline konkurentsivõime nõuab, et nad lähtuksid väliskonkurentide madalatest või olematutest hindadest.

1.3Komitee tunneb praeguses olukorras, kus ülemaailmsetel turgudel on erinevad kasvuhoonegaaside heite hinnad, muret ressursi- ja energiamahukates tööstusharudes kasvuhoonegaaside heite ülekandumise või investeeringute lekke ning sellest tuleneva töökohtade kadumise pärast (tootmine või investeerimine toimub seal, kus heitkogustega kauplemise süsteemi ei kohaldata).

1.4Ühes varasemas arvamuses 1 nõudis komitee üleilmse heitkogustega kauplemise süsteemi loomist, et luua ressursi- ja energiamahukate tööstusharude vahel võrdsed rahvusvahelise konkurentsi tingimused. See lootus ei ole aga seni vilja kandnud.

1.5Komitee leiab, et oluline on viia tööstus- ja energiapoliitika kooskõlla kliimapoliitikaga, et mobiliseerida ulatuslikke investeeringuid, mille on muutnud vajalikuks üleminek süsinikdioksiidivabale majandusmudelile ressursi- ja energiamahukate tööstusharudes. See üleminek peaks olema õiglane, nii et sotsiaalpartnereid kaasatakse aktiivselt selle määratlemisse ja rakendamisse.

1.6ELi ja liikmesriikide investeeringud peaksid mõjutama teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ning madala süsinikdioksiidiheitega või süsinikdioksiidivabade tehnoloogiate kasutuselevõtmist ressursi- ja energiamahukates tööstusharudes, sh suuremat elektrienergia tootmist, mida nad vajavad, ning valdkonna töötajate harimist ja koolitamist. Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) tuleks seega suurendada komisjoni ettepanekus selleks ette nähtud InvestEU programmi rahastamist ja ka muude sellega seotud investeerimisprogrammide rahastamist.

1.7Komitee kavatseb panustada arutellu pikaajalise tööstusstrateegia teemal, mida nõuab Euroopa Ülemkogu 2 , uurides mitmesugustest avalikus sfääris praegu olemasolevatest poliitikavõimalustest ühe võimaluse tehnilist ja õiguslikku teostatavust: kasvuhoonegaaside heite siseturu hinna jaoks piiridel rakendatavate meetmete võtmine, mis põhineb tööstuskaupades sisalduvate metallide, põhikemikaalide ja algmaterjalide kasvuhoonegaaside sisaldusel. Komitee märgib, et ta viitas juba 2014. aastal oma arvamuses „Turupõhised vahendid ressursitõhusa ja vähese CO2-heitega majanduse saavutamiseks ELis“ 3 vajadusele sellist mehhanismi uurida ja võimalusel see kasutusele võtta, aga ei komisjon ega nõukogu ei reageerinud sellele piisavalt.

1.8Komitee soovitab komisjonil süveneda enam seda teemat ja teisi poliitikavõimalusi käsitlevatesse aruteludesse, nagu reformitud heitkogustega kauplemise süsteem; imporditavate kaupadega seotud süsinikdioksiidiheite maksustamise korrigeerimine 4 ; CO2-mahukusega kohandatud käibemaksumäär 5 , ning võrrelda neid järgmise alusel:

·mõju kasvuhoonegaaside heite ülekandumisele ja investeeringute lekkele tulevases olukorras, kus ELis on saada kõrgema hinnaga ja vähem saastekvoote;

·õiguskindlus WTO eeskirjadega vastavuse suhtes;

·kaubanduspartnerite poolne aktsepteerimine;

·tehniline teostatavus, eelkõige seoses rahvusvaheliselt heakskiidetud arvepidamis- ja mõõtmisstandardite ning usaldusväärsete ja tunnustatud andmebaaside olemasoluga.

1.9Komitee soovitab komisjonil korraldada ka varakult konsultatsioone ELi peamiste kaubanduspartneritega, et katsetada nende seisukohti esitatud valikuvõimaluste kohta.

2.Üldised märkused

2.1Kliimapoliitika kohaldamise probleem ressursi- ja energiamahukates tööstusharudes

Kliimapoliitika puutub paratamatult kokku raskusega.

2.1.1Ühest küljest on selle poliitika eesmärk vähendada ulatuslikult kasvuhoonegaaside heidet (nii fossiilkütuste põletamisest kui ka tööstusprotsessidest tulenevat). ELi eesmärk on saavutada CO2-neutraalsus 2050. aastaks, nagu komisjon nõuab oma teatises „Puhas planeet kõigi jaoks“. Selle heitkoguste vähendamise tulemusel peaks globaalne soojenemine jääma tublisti alla 2 °C ja loodetavasti alla 1,5 °C, võimaldades toimida põllumajandusel, mis suudab toita kogu inimkonna. Turumajanduses on väga tõhus vahend kasvuhoonegaaside heitele hinna kehtestamine. Sel viisil saavad ettevõtjad investeerida tasuvalt heiteid vähendavatesse seadmetesse või protsessidesse (sh süsinikdioksiidi sidumine ja talletamine/kasutamine) või säästa raha, vähendades materjalide kasutamist (nt kasutades vastupidavamaid tooteid), või valida materjalide ostmisel need, mis toodavad vähem kasvuhoonegaaside heidet (nt ümbertöödeldud materjalid). Selleks, et see meetod oleks tõhus, peab kasvuhoonegaaside heite hind olema kõrge ja piisavalt prognoositav, et vallandada investeeringuid või muutusi käitumises.

2.1.2Teisest küljest on energiakuludel suur osa ressursi- ja energiamahukate tööstusharude kogukuludes: 25 % terase, 22–29 % alumiiniumi 6 , 25–32 % klaasi 7 puhul.

2.1.3Kui energiakulu suureneb, sest ELis on määratud kasvuhoonegaaside heitele kõrge hind võrreldes hindadega mujal, ning kui ressursi- ja energiamahukates tööstusharudes tehakse ulatuslikke ja varajasi investeeringuid vähesaastavatesse ja saastevabadesse tehnoloogiatesse ja selleks vajalikku elektritootmisse, transporti ja hoiustamisvõimsusesse 8 , millega kaasnevad suured amortisatsioonikulud, siis ohustatakse ELi-põhiste ressursi- ja energiamahukate tööstusharude välist konkurentsivõimet. Vaatamata nende jõupingutustele energiatõhususe suurendamiseks, toodavad nad lõpuks kõrgema hinnaga tooteid kui nende väliskonkurendid. Nendel väga standarditud toodetega turgudel viib kõrgem hind turuosa ja asjaomaste töökohtade kaotuseni. Kui see juhtub, kantakse kasvuhoonegaaside heide lihtsalt ELi tootjatelt üle mujal asuvatele tootjatele (kes on tihti vähem energiatõhusad), mis (parimal juhul) ei avalda mõju ülemaailmsele kasvuhoonegaaside heitele. Seda nähtust nimetatakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumiseks. Ülemaailmsel konkurentsimaastikul, kus kasvuhoonegaaside heite hind on null, tähendab see vajadust kehtestada süsinikdioksiidile võimalikult madal hind – võib-olla isegi null.

Selle nähtusega kaasneb nn investeeringute leke. Isegi kui kasvuhoonegaaside heite hind ELis on madal, takistab selle arenguga seotud ebakindlus juba nüüd investeeringuid ressursi- ja energiamahukate tööstusharude tööstusobjektide hooldamisse ja uuendamisse, mis toob kaasa järjekordse ja väga muret tekitava konkurentsivõime kaotuse ELi tootjate hulgas. ELi-põhiste ressursi- ja energiamahukate tööstusharude jaoks suureneks investeeringute leke oluliselt, kui kasvuhoonegaaside heite hinnad oleksid lisaks volatiilsusele ka kõrged.

2.1.4Heitkogustega kauplemise süsteemi abil püüab EL praegu kehtestada kasvuhoonegaaside heite hinda. Enamasti ei ole see olnud tõhus: kasvuhoonegaaside heite hind on aastaid olnud väga madal (hoolimata selle hiljutisest tõusust), aga samal ajal piisavalt volatiilne, et põhjustada investeeringute leket. Lisaks sellele on süsteem keeruline ja eranditerohke. Selle ebatõhususe ja keerukuse üks struktuurne põhjus võib olla see, et heitkogustega kauplemise süsteem ei suutnud lahendada eespool nimetatud probleeme kasvuhoonegaaside heite kõrgeid ja madalaid hindu käsitlevate vastanduvate nõuete vahel.

Seetõttu oleks vaja see probleem lahendada ja viia Euroopa Ülemkogu nõutud pikaajalise tööstusstrateegia raames kooskõlla vastuolus olevad poliitikaeesmärgid: 1) kliimamuutuste leevendamine ja 2) Euroopa ressursi- ja energiamahukate tööstusharude väline konkurentsivõime, arvestades ühtlasi kõigi muude poliitikaeesmärkidega, nagu vaba ja õiglane kaubandus.

2.2Piiril võetavad meetmed kui võimalik abinõu

2.2.1ELi institutsioonid eelistavad selle dilemma lahendamiseks varianti luua üleilmne heitkogustega kauplemise süsteem, millega kehtestatakse kasvuhoonegaaside heidetele kogu maailmas sama hind. See lootus ei ole aga vilja kandnud. Hiljutised geopoliitilised arengusuundumused ühepoolsuse suunas annavad vähe lootust, et sellise ülemaailmse kokkuleppeni jõutakse õigel ajal.

Euroopa Komisjoni kehtestatud sätted (heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu saadud tulu taaskasutamine tööstuses, innovatsiooni toetamine, tasuta eraldatavad saastekvoodid, luba liikmesriikidel kaudseid kulusid kompenseerida jne) ei pruugi anda piisavalt kaitsemeetmeid kasvuhoonegaaside heite ülekandumise või investeeringute lekke vastu olukordades, kus kliimapoliitika on asümmeetriline ja ELi kliimaeesmärgid suurenevad. Seetõttu on mitmed hääled nõudnud võimaliku abinõuna alternatiivseid lähenemisviise, et viia kliimaeesmärgid kooskõlla ressursi- ja energiamahukate tööstusharude välise konkurentsivõimega. Need lähenemisviisid on seotud piiridel rakendatavate meetmete mõistega, mille on määratlenud Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Käesoleva arvamuse eesmärk on uurida sellise valikuvõimaluse tehnilist ja õiguslikku teostatavust konkreetse ettepaneku kaudu.

2.3WTO õiguspõhimõtted: piiridel rakendatavad riiklike tarbimismaksude meetmed ei tohi diskrimineerida välisettevõtjaid.

2.3.1Piiridel rakendatavate meetmete põhimõte on järgmine: kui jurisdiktsioonis määratakse riiklik tarbimismaks, on olemas oht, et kohalikud tootjad (kelle suhtes seda maksu kohaldatakse) on ebasoodsas konkurentsiolukorras võrreldes nende väliskonkurentidega (kelle suhtes seda ei kohaldata), seda nii siseturul (kus konkureerivad kohalikud tootjad ja importijad) kui ka eksporditurgudel. Selle jurisdiktsiooni ametiasutustel on lubatud taastada aus konkurents 1) imporditud kaupadele maksu kehtestamise ja 2) eksporditud kaupadelt võetud maksu tagastamise kaudu.

2.3.2Kui teatavad tingimused on täidetud, on tootega seotud piiridel rakendatavad meetmed WTO kohaselt seaduslikud, ilma et tehtaks etteheiteid seoses protektsionismiga, seda kohanduste 9 1970. aasta läbivaatamise kohaselt (piiridel rakendatavate meetmete töörühma aruanne). Kõnealustes tingimustes sätestatakse, et need ei tohiks diskrimineerida välisettevõtjaid (üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artiklid II-2a, III-2 ja VI-4 10 ), mis tähendab asjaomasel juhul seda, et imporditud kaupade puhul tuleks maksta maksu, mis ei ole kõrgem kui kohalike tootjate makstav maks ja eksporditud kaupade puhul tuleks maksta tagasi mitte rohkem maksu, kui juba makstakse kohalikul turul.

2.4Ettenähtud mehhanismid: läbipaistev arvepidamissüsteem eksportijatele; importijad maksavad ainult algmaterjalide kasvuhoonegaaside heite sisalduse eest

2.4.1Mehhanismid, mis on ette nähtud piiridel rakendatavate meetmete üldise idee kohandamiseks kasvuhoonegaaside heite kontekstis, on järgmised:

·selleks, et määrata kindlaks eksportijatele tagasi makstav summa, jälgib läbipaistev arvepidamissüsteem igas tööstuskaubas sisalduvat kasvuhoonegaaside heidet ning esitab arvetes sisalduva lisareana selle kogu väärtusahelale;

·importijad maksavad tööstustoote valmistamisel kasutatud algmaterjalides sisalduva kasvuhoonegaaside heite eest, aga mitte nende töötlemisel või vormimisel või nende logistilisel liigutamisel tekkiva kasvuhoonegaaside heite eest. See on väga hea lähenemisviis, sest rohkem kui 90 % tööstuskauba kasvuhoonegaaside heitest sisalduvad algmaterjalides. See annab vaieldamatuid tõendeid tolliasutusele maksubaasi kindlaks määramiseks (iga materjali laad ja kaal). See annab ka väikese eelise importijatele, nii et nad ei saa väita, et neid diskrimineeritakse;

Neid mehhanisme esitletakse ja selgitatakse üksikasjalikumalt allpool.

2.5Eksporditud kaupades sisalduva kasvuhoonegaaside heite hinna tagasimaksmine on arvepidamise küsimus

2.5.1Süsteem oleks järgmine. Kui ressursi- ja energiamahukas tööstusharu on pidanud maksma oma kasvuhoonegaaside heite eest (kas saastekvootide kujul, mis on ostetud turul CO2-ekvivalendina, mille ühe kilogrammi hind on muutuv, või süsinikdioksiidi maksu kujul fikseeritud hinnaga), peab ta selle makse (ja aluseks olevat kasvuhoonegaaside heite kogust) tooma esile oma arvepidamissüsteemis, ning edastama selle arvetega klientidele (sh oma seadmetes sisalduvate kasvuhoonegaaside heite mahu amortisatsioon). Nii kasutataks uuesti olemasolevat, üksikasjalikku kasvuhoonegaaside arvepidamissüsteemi, mis arendati ELis heitkogustega kauplemise süsteemi jaoks tasuta eraldatavate saastekvootide arvutamiseks ja mis toob ilmselget kasu. Viimase enam kui 50 aasta jooksul saadud käibemaksualased kogemused peaksid andma teavet sellise kulude edastamise korra tehnilise teostatavuse kohta.

2.5.2Veel ei ole määratud kindlaks, millises tarneahela osas makse arvele lisatakse. Kui see edastatakse lõpptarbijale, oleksid tagajärjed järgmised:

·lähendataks kavandatud kord sellistele tarbimismaksudele (nt käibemaks või aktsiis), mille puhul on WTO sõnaselgelt nõustunud piiridel rakendatavate meetmete õiguspärasusega, ning suurendataks seega õiguskindlust;

·välditaks vahendavate ettevõtete karistamist;

·motiveeritaks tarbijaid tegema kliimahoidlikumaid valikuid.

2.5.3Kui ettevõtja ekspordib kaupa, milles sisalduvad kasvuhoonegaaside heite kulud, peab ta oma arvepidamissüsteemis välja arvestama eksporditud kauba kasvuhoonegaaside heite sisalduse ja laskma selle riigil tagasi maksta (müües turul asjaomased saastekvoodid edasi või makstes süsinikdioksiidi maksu tagasi) tootes sisalduva kasvuhoonegaaside heite mahu eest.

2.5.4Kui heitkogustega kauplemise süsteemi kvoote eraldatakse tasuta parimatele ELi tootjatele edasi, tehtaks tagasimakse heitkogustega kauplemise süsteemi kvoodi keskmise hinna alusel, lähtudes ELi majandusest ning võttes aluseks turu hetkehinna ja ELi tootjatele tasuta eraldatavate kvootide osakaalu.

2.5.5Selle arvepidamissüsteemi abil saab tõestada, et eksportijale makstakse tagasi täpne kulu kõigi kasvuhoonegaaside heidete eest, mis on lisatud tootesse kogu tarneahela jooksul. Eksportijale ei anta põhjendamatut eelist ja seega on süsteem kooskõlas WTO nõuetega. Selle süsteemi ausust on lihtsam tõestada juhtumipõhiselt, kui kasvuhoonegaaside heite hind on fikseeritud (nagu süsinikdioksiidi maksu puhul). Kui kasvuhoonegaaside heite hind on muutuv, nagu heitkogustega kauplemise süsteemi turul, kehtib aga see ausus vaid üldjoontes, jagunedes edukalt ja edutult spekuleerijate vahel ning suure ja madala tulemuslikkusega ELi tootjate vahel, kes saavad tasuta eraldatavaid saastekvoote kasutada erinevalt.

2.6Imporditud kaupade parandusmeede võib põhineda nendes sisalduvate põhimetallide, -kemikaalide või algmaterjalide kasvuhoonegaaside heite sisaldusel

2.6.1Tööstuskauba kasvuhoonegaaside heite sisaldus esineb põhiliselt tema materjalides.

Tööstuskauba kasvuhoonegaaside heite sisalduse saab jagada kolmeks peamiseks komponendiks, millest igaüks vastab erinevatele väärtuse lisamise kategooriatele:

·otseselt või kaudselt toote osaks olevate põhimetallide, -kemikaalide ja algmaterjalide (st teras, etüleen, benseen, ammoniaak, soolhape, klaas, puit jne) kasvuhoonegaaside heite sisaldus;

·põhimetalle, -kemikaale või algmaterjale muutvate ja vormivate tööstustegevuste (nt polümeriseerimine, vormimine, töötlemine, lõikamine jne) kasvuhoonegaaside heite sisaldus;

·mitmesuguste väärtust lisavate etappide vahelise asukohasisese ja asukohtadevahelise transportimise kasvuhoonegaaside heite sisaldus.

Suurem osa tööstustoote kasvuhoonegaaside heite sisaldusest tuleneb selles sisalduvatest põhimetallidest, -kemikaalidest ja algmaterjalidest (eelkõige kui tegu ei ole ümbertöödeldud materjalidega). Masintöödeldud terase tükk, mille puhul kasutatakse energiat 2,8 kWh 11 , samal ajal kui materjalis sisalduv energia 12 on 117 kWh, st 40 korda suurem, on hea näide nende komponentide vahelise suhtelise kaalu ulatusest. Väetiste, plasti, elastomeeride, lahustite, määrdeainete ja tekstiilikiudude puhul moodustavad lõpptoote kasvuhoonegaaside sisaldusest väga domineeriva osa põhikemikaalid, millest need toodeti. Need on võimalik kindlaks määrata keemilise valemi põhjal. See tähendab, et tööstustoote kasvuhoonegaaside heite kogusisaldust on võimalik ligikaudu hinnata tootes sisalduvate põhimetallide, -kemikaalide ja algmaterjalide kasvuhoonegaaside heite sisaldust arvesse võttes 13 .

2.6.2Imporditud kaubale kohaldatava parandusmeetme arvutamine

2.6.2.1Selleks, et piiridel rakendatavate meetmete haldamise eest vastutavad tolliasutused töötaksid tõhusalt ja õiguskindlusega nii enda kui ka heas usus tegutseva importiva ettevõtja jaoks, tuleb nii maksubaas kui ka maksumäär kehtestada nii, et oleks vähe ruumi tõlgendamiseks või kohtuvaidluseks.

Kasvuhoonegaaside heite hindade kaalumisel on maksumäär kas nõue osta saastekvoote imporditud kaubas sisalduva kasvuhoonegaaside heite mahu ulatuses heitkogustega kauplemise süsteemi kvoodi hinnaga, mis vastab eksportijatele tehtavale tagasimaksele (turupõhise süsteemi puhul), või süsinikdioksiidi maksumäärale (fikseeritud määra süsteemi alusel).

2.6.2.2Maksubaas peab olema kontrollitav imporditud kauba enda analüüsimise teel, mis on kõige vähem vaidlustatav tõend. Kõnealusel juhul oleks ideaalne maksubaas imporditud kauba kasvuhoonegaaside heite kogusisaldus.

Tööstustoote kasvuhoonegaaside heite kogusisalduse kindlaks määramine on keeruline, sest kõik selle väärtuseahelas tehtavad, väärtust lisavad tegevused on keerukad ja paljud ei jäta tootele ühtegi jälge.

Välja pakutud variant on kasutada eespool kirjeldatud lihtsat, aga töötavat umbkaudset lähenemisviisi: imporditud kauba kasvuhoonegaaside heite kogusisaldust hinnatakse ligikaudu selles sisalduvate põhimetallide, -kemikaalide või algmaterjalide kasvuhoonegaaside heite sisalduse kaudu, piirdudes materjalidega, mis moodustavad rohkem kui nt 1 % kogumassist. Mikroelektroonika, mis oma väikesest massist olenemata tekitab suurel hulgal kasvuhoonegaaside heidet, lisatakse arvutusse.

Kaubas esinevate materjalide kasvuhoonegaaside heite kogusisaldus arvutatakse järgmiselt: kaubas märkimisväärses koguses leiduva igat liiki põhimetalli, põhikemikaali või algmaterjali mass korrutatakse selle metalli, põhikemikaali või algmaterjali kasvuhoonegaaside heitemahukusega (st kasvuhoonegaaside heide, mis leidub selle metalli, põhikemikaali või algmaterjali igas kilogrammis). 

14 Iga riigi tasemel on määratud kindlaks enamiku põhimetallide, -kemikaalide ja algmaterjalide keskmine kasvuhoonegaaside heitemahukus. Sellekohased andmed on olemas mitmesugustes avalikult kättesaadavates andmebaasides (loetletud nt kasvuhoonegaaside protokollis), mis põhinevad hästi väljatöötatud olelusringi hindamise meetoditel, sh Hiina jaoks.

2.6.2.3Selleks, et ergutada ja tasustada kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamist üksikutes rajatistes ja andmete levitamist, pakutakse välja järgmine positiivse mõjuringi mehhanism.

·Kui tootja on võimeline usaldusväärselt tõendama oma tegelikku kasvuhoonegaaside heitemahukust, kehtib see väärtus tema toodetele, mida imporditakse ELi. Kui aga selliseid usaldusväärseid andmeid ei esitata, kasutatakse päritoluriigi keskmist kasvuhoonegaaside heitemahukust, mis arvutatakse järelejäänud toodangu ja ülejäänud kasvuhoonegaaside heitemahukuse alusel, arvates esmalt maha need tootjad, kes on esitanud usaldusväärsed andmed.

·Seetõttu võtavad esmalt arvepidamissüsteemist osa riigi kliimasõbralikud tootjad (et mitte neid karistada nende suhtes riiklikku keskmist määra kohaldades). Selle tõttu väheneb pärast nende „puhaste“ tootjate arvutusest välja jätmist riiklik keskmine aja jooksul, ajendades rohkem tootjaid esitama usaldusväärseid andmeid.

2.6.2.4EL võiks lisaks pakkuda tehnilist tuge välismaistele ettevõtjatele, et nad saaksid võtta kasutusele usaldusväärsed kasvuhoonegaaside arvepidamissüsteemid ning seega jätkata oma praegust sõbralikku suhtumist kaubanduspartneritesse.

2.6.2.5Ennetamaks seda, et vastutustundetud osalejad omistavad ühe rajatise madala kasvuhoonegaaside heitemahukuse teises rajatises toodetule, tuleks arendada ja kasutada nt plokiahelal põhinevat jälgitavuse süsteemi.

Brüssel, 17. juuli 2019

Luca Jahier
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________

(1)     ELT C 71, 24.2. 2016, lk 57 , punkt 1.9.

(2)    Euroopa Ülemkogu 22. märtsi 2019. aasta järeldused, EUCO 1/19.

(3)     ELT C 226, 16.7. 2014, lk 1 .

(4)      Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsioon Euroopa jätkusuutliku mitteväärismetallide tööstuse väljaarendamise kohta (2014/2211(INI)).

(5)      A. Gerbeti „CO2 in goods and European industrial competitiveness“, Editoriale Delfino (2014) ja A. Gerbeti „A Symphony for energy: CO2 in goods“, Editoriale Delfino (2015).

(6)      A. Marcu, W. Stoefs, „Study on composition and drivers of energy prices and costs in selected energy-intensive industries“.Euroopa Poliitikauuringute Keskus, 2016, kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/20355

(7)      C. Egenhofer, L. Schrefler, „Study on composition and drivers of energy prices and costs in energy-intensive industries. The case of the flat glass industry“, CEPS, 2014, kättesaadav aadressil https://www.ceps.eu/system/files/Glass.pdf

(8)      T. Wynsi uuringu kohaselt („Industrial Value Chain: A Bridge towards a Carbon Neutral Europe“, VUB-IES, 2018, kättesaadav aadressil https://www.ies.be/node/4758 ), milles kaardistatakse 11 Euroopa ressursi- ja energiamahukat tööstusharu, nõuaks madala CO2-heitega tehnoloogia ulatuslik kasutuselevõtt 2 980–4 430 TWh lisaelektrienergiat aastas.

(9)

     Üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe, „Report by the Working Party on Border Trade Adjustments“ (Piiridel rakendatavate meetmete töörühma aruanne), 1970, kättesaadav aadressil: https://www.wto.org/gatt_docs/English/SULPDF/90840088.pdf , eelkõige lõiked 4, 11 ja 14.

(10)      Kättesaadav aadressil https://www.wto.org/english/res_e/booksp_e/analytic_index_e/gatt1994_e.htm .

(11)      Yohei Odaa jt „Energy Consumption Reduction by Machining Process Improvement“, kolmas CIRPi konverents, 2012, kättesaadav aadressil http://isiarticles.com/bundles/Article/pre/pdf/17172.pdf .

(12)      Inventory of Carbon and Energy (IEC), kättesaadav aadressil: http://www.circularecology.com/embodied-energy-and-carbon-footprint-database.html .

(13)      Need heitkogused on üldiselt positiivsed, kuid võivad olla negatiivsed säästvalt kasvanud biopõhiste materjalide (nt puit) puhul.

(14)    Täielik nimekiri andmebaasidest, mis sisaldavad andmeid mitmesuguste materjalide ja protsesside kasvuhoonegaaside heite kohta on kättesaadaval aadressil: http://www.ghgprotocol.org/life-cycle-databases .