Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

NAT/755

Tervisliku ja jätkusuutliku toitumise edendamine ELis

ARVAMUS
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
„Tervisliku ja jätkusuutliku toitumise edendamine ELis“(omaalgatuslik arvamus)

Raportöör: Peter Schmidt

Täiskogu otsus	12/07/2018
Õiguslik alus	kodukorra artikli 29 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	31/01/2019
Vastuvõtmine täiskogus	20/02/2019
Täiskogu istungjärk nr	541
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	183/7/5

1.Järeldused ja soovitused

1.1Komitee 2017. aasta detsembris vastu võetud arvamuses ELi tervikliku toidupoliitika kohta kaitsti integreeritumat lähenemisviisi ELi toidupoliitikale. Tervislik ja jätkusuutlik toitumine on sellise toidupoliitika tugisammas, kuna meie toitumine peab kiiremas korras hakkama ökosüsteemide ja rahva tervist ning maapiirkondade elujõudu kahjustamise asemel parandama.

1.2Aeg on küps paradigma muutuseks ja sellele viitavad tõendid on kindlad ja neid on üha enam. Komitee rõhutab, et tekkinud on poliitiline tõuge rakendada poliitikameetmeid, nagu ÜRO toitumismeetmete aastakümme, ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kliimakokkulepe ning uued ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta. Samuti on üha enam teaduslikke tõendeid (nt valitsustevahelise kliimamuutuste rühma, EAT-Lanceti komisjoni, maailma toiduga kindlustatuse komitee ja akadeemiate partnerluse (InterAcademies Partnership 1 ) aruannetes) selle kohta, et Euroopa ja maailma toidusüsteeme on vaja kiiresti muuta. Kõigele lisaks on olemas tugev kodanikuühiskonna nõudlus (nt IPES Foodi abil loodud koalitsioon), ettevõtjad mõistavad oma kohustusi muutustele kaasa aidata (nt seoses toidu raiskamise, ringmajanduse, rasvumise vähendamise, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja kultuuri toetamisega) ning meetmeid võetakse nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, näiteks Milano linnatoidu poliitika pakt, Prantsuse „Projets Alimentaires Territoriaux“ ja C40 maailmalinnade 2 juhtroll.

1.3Komitee tunnustab ja toetab komisjoni olemasolevaid algatusi tervisliku ja jätkusuutliku toitumise edendamiseks, näiteks ÜPP viimase reformiettepaneku sätet, milles seatakse eesmärgiks parandada ELi põllumajanduse vastavust ühiskonna nõudlusele toidu ja tervishoiu vallas, sealhulgas seoses ohutu, toitva ja kestliku toidu, toidujäätmete ning loomade heaoluga 3 . Samas puudub ühtne lähenemisviis nendele algatustele.

1.4Toidu, tervise, keskkonna ja ühiskonna seoste keerukuse tõttu on vaja terviklikumat lähenemisviisi toitumisele; see ei peaks seostuma üksnes tarbijate käitumisega. Ühtekuuluvuse ja ühise eesmärgi loomiseks kutsub komitee üles koostama uued jätkusuutliku toitumise suunised, milles võetakse arvesse liikmesriikide vahelisi ja siseseid kultuurilisi ning geograafilisi erinevusi. Pelgalt ressursside kasutamise vähendamine tootmises ja koostisosade muutmine ei too kaasa paremat või tervislikumat toitumist.

1.5Uued jätkusuutliku toitumise suunised aitavad luua selgema suuna põllumajandusettevõtete, töötlejate, jaesektori ja toitlustusettevõtete jaoks. Põllumajanduslik toidutööstus saaks uuest raamistikust kasu, et toota, töödelda, turustada ja müüa tervislikumat ning jätkusuutlikumat toitu õiglasema hinnaga.

1.6Komitee kutsub üles looma eksperdirühma, kes sõnastaks kahe aasta jooksul üleeuroopalised jätkusuutliku toitumise suunised. See peaks hõlmama asjakohaseid eriala- ja teadusasutusi toitumis-, rahvatervise-, toidu-, keskkonna- ning sotsiaalvaldkonnast. Komitee on valmis aitama kaasa eksperdirühma tööle, andes kodanikuühiskonna organisatsioonide panuse, eelkõige ajutise uurimisrühma „Jätkusuutlikud toidusüsteemid“ kaudu.

1.7Komitee kordab, et jätkusuutlikku toitumist käsitlevasse haridusse tuleb investeerida juba varasest noorusest peale, et aidata noortel toidu väärtust hinnata. Erilist tähelepanu tuleb pöörata haavatavatele rühmadele, eriti väikese sissetulekuga inimestele.

1.8Komitee rõhutab, et jätkusuutliku toitumise suuniseid järgiv Euroopa ühine toidu märgistamise süsteem aitaks parandada läbipaistvust ja vähendada ilmaaegu odavate, ebatervislike ja jätkusuutmatute toorainete kasutamist (nt transrasvad, palmiõli ja liigne suhkur). Tarbijad saaksid kasu, kui toidu märgistamine hõlmaks ka keskkonna- ja sotsiaalaspekte. See aitaks suunata tarbijaid tervislikumate ja jätkusuutlikumate valikute poole.

1.9Lisaks kaubandussektori aitamisele pakuksid jätkusuutliku toitumise suunised ühiseid ja selgeid kriteeriume ka riigihanke korral. Euroopa jaoks on oluline, et toit oleks keskkonnahoidliku riigihanke keskmes. Sellega seoses kutsub komitee üles võtma kiiresti vastu läbivaadatud ELi keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumid toidu ja toitlustusteenuste kohta.

1.10Konkurentsiõigus ei tohiks jätkusuutliku toitumise suuniste koostamist takistada. Eeskirju tuleks kohandada, et kohalikku majandust toetada, mitte aga pidurdada jätkusuutlikkust. Et tagada lisaväärtuse parem jaotus sidusrühmade vahel kogu toiduainete tarneahela ulatuses, valmistab komiteele heameelt ühise turukorralduse määruse 2013. aasta reformiga kõigile sektoritele antud võimalus, tänu millele saavad tootmisharudevahelised organisatsioonid teavitada Euroopa Komisjoni oma kokkulepetest toodete jätkusuutlikkuse standardite parandamiseks, et need saaks konkurentsieeskirjade kohaselt heaks kiita. Tänu keskkonna, loomatervise ja kvaliteedi seisukohalt jätkusuutlikumalt toodetud toodetele, võib käitlejatel olla võimalik saada toiduainete tarneahelas paremat hinda. Kõnelused komisjoniga eelteatise üle võivad aidata tootmisharudevahelistel organisatsioonidel koostada võimalikke uusi teatisi.

1.11Komitee rõhutab, et paljusid avaliku sektori juhtimise vahendeid tuleks käsitada poliitikavahenditena ebatervislike toiduainete tootmisest ja tarbimisest hoidumiseks ning tervislike toitumisharjumuste edendamiseks. Jätkusuutmatu toitumise välised kulud on justkui ühiskonna, majanduse ja keskkonna peidetud koorem ning neid tuleb vähendada või kuludena arvesse võtta. Komitee nõuab jätkusuutliku toitumise suuniste rakendamiseks asjakohaseid poliitikastrateegiad, keskendudes eelkõige põllumajandustootjate ja äriettevõtete ühisele kasule.

1.12Euroopa kaitseb tarbijate õigust täpsele teabele. Kui soovime, et tervislikud ja jätkusuutlikud toitumisvalikud oleksid norm ja lihtsaim valik, vajab Euroopa avatud, tõenduspõhist kriteeriumide kogu, näiteks kokkulepitud jätkusuutliku toitumise suuniseid.

2.Sissejuhatus

2.1Komitee esitas oma 2017. aasta detsembris vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses „Kodanikuühiskonna panus tervikliku ELi toidupoliitika väljatöötamisse“ (NAT/711) nõude töötada ELis välja terviklik toidupoliitika, mille eesmärk on pakkuda tervislikku toitumist jätkusuutlikest toidusüsteemidest, sidudes põllumajanduse toitumise ja ökosüsteemi teenustega, ning tagades tarneahelad, mis kaitsevad rahvatervist kõigis Euroopa ühiskonna osades 4 . Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb koordineerida poliitikameetmeid nii tarne kui ka nõudluse osas. See tähendab, et toidu kättesaadavust ja odavust tuleb jätkusuutliku toiduainete tootmise kaudu samuti koordineerida, andes tarbijatele suurema juurdepääsu ja suuremad volitused, et nad valiksid tervisliku ja maitsva toidu. Selles omaalgatuslikus arvamuses käsitletakse tervislikku ja jätkusuutlikku toitumist ELi tervikliku toidupoliitika ühe tugisambana.

2.2Praegu on tugev poliitiline tahe arutleda tervisliku ja jätkusuutliku toitumise üle.

·Maailma toiduga kindlustatuse komitee 2018. aasta oktoobris esitletud maailma toiduga kindlustamatuse olukorra aruande 5 kohaselt on näljahäda maailmas juba kolmandat aastat järjest kasvanud. Alatoidetud inimeste absoluutarv suurenes 2016. aasta 804 miljonilt 2017. aastal pea 821 miljonini. Samuti suureneb üha täiskasvanute rasvumine. Rohkem kui kaheksandik maailma täiskasvanutest (enam kui 672 miljonit) on rasvunud. Üleilmne rasvumise pandeemia põhjustab tohutuid majanduslikke kulusid, mis on ligikaudu 3 % üleilmsest SKPst ja samaväärne suitsetamise kulude ja relvakonfliktide tagajärgedega. Isegi pool Euroopa elanikkonnast on ülekaaluline ja rasvunuid on 20 %.

·ÜRO kuulutas välja toitumismeetmete aastakümne, tunnistades vajadust toidusüsteemide ümberkujundamise järele, et saavutada tervislikum ja parem toitumine. Maailma toiduga kindlustatuse komitee kõrgetasemeline eksperdirühm rõhutab seda kohustust veelgi oma 2017. aasta septembri aruandes 6 . ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) töötavad praegu välja tervisliku ja jätkusuutliku toitumise määratlust ning 2019. aasta märtsis on kavas rahvusvahelised konsultatsioonid, et analüüsida jätkusuutliku toitumise mitmemõõtmelist olemust.

·Toitumine on kestliku arengu ja kogu 2030. aasta tegevuskava saavutamisel kesksel kohal, eelkõige selleks, et tagada kõigile kogu aasta vältel ohutu, täisväärtuslik ja piisav toit ja kaotada 2030. aastaks alatoitumus mis tahes kujul (2. eesmärk) ning tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu (3. eesmärk). Kestliku arengu eesmärkide rakendamine pakub seega võimalust muuta toidu tarbimise ja tootmise mustreid kestlikemaks ja tervislikemaks.

·Ka Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamine nõuab toidusüsteemi põhjalikku muutmist ning valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2018. aasta oktoobris vastu võetud eriaruandes kinnitati teaduslikult tõendatud vajadust kiireloomuliste kliimameetmete järele 7 .

·ELi tasandil annab ÜPP reformimine võimaluse edendada kestlikumat tootmist ja tervislikku toitumist, kui sellega muudetakse täisväärtuslikud toiduained, nagu puu- ja köögiviljad ning piimatooted, ELi kodanikele lihtsalt kättesaadavaks.

·Regioonide Komitee võttis samuti hiljuti vastu arvamuse teemal „Kohalikud ja piirkondlikud stiimulid tervisliku ja jätkusuutliku toitumise edendamiseks“ 8 .

·Jätkusuutlike toidusüsteemide rahvusvaheline eksperdirühm (IPES Food) esitab peatselt aruande ELi ühise toidupoliitika teemal ning see hõlmab ka konkreetseid soovitusi tervisliku ja jätkusuutliku toitumise kohta.

2.3Jätkusuutlikumate toidusüsteemide toetajatena on üha olulisemal kohal linnavalitsused (ja piirkondlikud üksused). Integreeritud valdkonnaüleste meetmete abil toovad linnad kokku eri sidusrühmi, et kujundada toidupoliitikameetmeid, milles käsitletakse pakilisi toiduga seotud probleeme (nt toiduga varustamatus ja rasvumine), kuid aitavad samal ajal lahendada laiemaid probleeme, nagu keskkonnaprobleemid, sotsiaalne ebavõrdsus ja vaesus. Oluline teetähis on Milano linnatoidu poliitika pakt, mille on allkirjastanud rohkem kui 180 maailma linna, mille elanike koguarv ulatub 450 miljonini 9 .

2.4Probleemi kiireloomulist käsitlemist nõuab nii poliitiline surve kui ka üha suurenev teaduslik ja ühiskonna huvi; seda selgitatakse täpsemalt 3. punktis.

3.Ebatervisliku ja jätkusuutmatu toitumise mõju

3.1Toitumisvalikutel on mitmesugune, nii kasulik kui ka kahjulik mõju. Eurooplased vajavad toetust, et vähendada toitumise kahjulikke tagajärgi ja saada kasu selle positiivsetest aspektidest. Varasem idee püüelda lihtsalt küllaldase toiduga varustatuse poole pole enam piisav. Peame arvesse võtma, kuidas toitu toodetakse ja tarbitakse ning millised on selle pikaajalised ja vahetud tagajärjed. Euroopa tarbijate toitumisharjumustel on soovimatuid tagajärgi mitmes valdkonnas, näiteks reostus (ühekordselt kasutatavad plastpakendid), kliima, tervis ja bioloogiline mitmekesisus. Need tagajärjed seavad ohtu tuleviku, mistõttu on vaja muuta toitumis- ja tarbimisharjumusi. Toiduainete tarneahelad, alates põllumajandusettevõtetest ja lõpetades restoranidega, peavad saama erinevaid poliitilisi signaale. Teadus on hakanud uuesti määratlema 21. sajandi head toitumist: see on jätkusuutlik toitumine jätkusuutlikest toidusüsteemidest. Poliitikas tuleb selle probleemiga tegeleda.

3.2Toitumise mõju rahvatervisele

Ebaõige toitumine on Euroopas peamine enneaegse surma ja ennetatavate haiguste põhjustaja. Tervishoid on liikmesriikide vastutusalas ning Euroopa Komisjon tegeleb peamiselt andme- ja teabevahetuse hõlbustamisega. Sellegipoolest on ELil võimalik parandada tarbijate arusaama jätkusuutliku toitumise tähtsusest tervise jaoks. ELis sureb igal aastal enneaegselt 550 000 tööealist inimest mittenakkuslikesse haigustesse. Mittenakkuslikud haigused põhjustavad nüüdseks üle maailma enneaegset surma nakkushaigustest enam. Mittenakkuslike haiguste kulud neelavad tänapäeval suurima osa liikmesriikide tervishoiukuludest; OECD andmete kohaselt kulutavad ELi riigid selleks igal aastal 115 miljardit eurot ehk 0,8 % SKPst 10 . Rahvatervise tulevikku ohustab suuresti antimikroobikumiresistentsuse levik 11 . Kuigi Euroopa Komisjon ja Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkond on antimikroobikumiresistentsuse suhtes võtnud häid ja kindlaid seisukohti, tuleb teha suuremaid jõupingutusi antimikroobikumide kasutamise vähendamiseks ELi põllumajandusettevõtetes ning lihaimpordi vältimiseks antibiootikume profülaktiliselt kasutavatest kolmandatest riikidest.

3.3Toitumise mõju ühiskonnale

Toitumine on nii sotsiaalse ebavõrdsuse üks peamine näitaja kui ka põhjustaja. Euroopa madala sissetulekuga inimesed toituvad halvemini ning neil esineb toitumisega seotud terviseprobleeme rohkem ja varem. Väikese sissetulekuga piirkondadel on madalam ostuvõime kui jõukamatel piirkondadel. Väikese sissetulekuga inimesed toituvad piiratumalt ning tarbivad vähem puu- ja köögivilju. Nende toidulaual on rohkem rasvaseid, soolaseid, suhkrurikkaid ja ülitöödeldud toiduaineid, kuna need on odavamad.

3.4Toitumise kultuuriline ja psühholoogiline mõju

Euroopa mitmekesised ja rikkalikud toiduvalmistamistavad on kuulsad. Kuigi EL on kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kavade kaudu teinud palju selleks, et kaitsta erilise ja kohaliku tähtsusega toiduaineid 12 , toimub toiduainete integreerimine aeglaselt, kuna töötlejad laiendavad toomist kulude vähendamiseks ja uute turgude leidmiseks. Euroopa peab tugevamini pingutama meie toidukultuuri ennistamiseks ja mitmekesistamiseks: mitte kapselduma, vaid laiendama mitmekesisust vastupanuvõime suurendamiseks. Mitmekesisem toitumine laiendab toitainete ja maitsete valikut.

3.5Toitumise keskkonnamõju

Toidu tootmisel ja tarbimisel on märkimisväärne keskkonnamõju ressursside kasutamisele maailmas, kuid Euroopas on see palju väiksem. Põllumajanduse ja toiduainete tootmise süsteemil on oluline mõju keskkonnale (nt kasvuhoonegaasid, elurikkus, vesi, muld). Euroopa saab ülemääraselt töödeldud toidusüsteemide mõju vähendada, suurendades lihtsat, mitte suure energiasisaldusega toitu. Toidusüsteemid võivad olla taastamise ja suurema vastupanuvõime allikad, kui muuta toidu kasvatamise, töötlemise ja tarbimise viise 13 , 14 . See tähendab väga tõenäoliselt seda, et kariloomadele söödetakse vähem teravilja ja tarbijad söövad vähem liha. See tuleb kasuks nii kliimale kui ka tervisele 15 . Vaja on edendada jätkusuutlikumaid põllumajandustootmise süsteeme ja märgata näiteks rohumaade positiivset keskkonnamõju (elurikkuse suurenemine, CO2 sidumine). Niiviisi saab tarbijaid innustada järgima tervislikku, tasakaalustatud ja jätkusuutliku toitumist.

3.6Toitumise mõju majandusele

Euroopa edu seisneb selles, et igal aastal saab söönuks 550 miljonit eurooplast, kuid nüüd tuleb see süsteem muuta jätkusuutlikumaks. Paljud majandusteadlased kritiseerivad ühise põllumajanduspoliitika toetusi, millele kulub suur osa ELi eelarvest. Vastuargument on, et toetused hoiavad Euroopa põllumajandustootjaid hinges. Nende kulud on kasvanud, aga põllumajandustootjate saadava kogulisandväärtuse protsent on väike. Enamik toiduainete kogulisandväärtusest saadakse mujalt kui maaharimisest. Toidusektor on üks ELi suurimaid majandussektoreid. ELi toiduainete tootmissektor annab tööd näiteks 4,2 miljonile inimesele ja selle käive on 1089 miljardit Briti naela 16 . Tarbijad on saanud kasu toiduainete hindade pikaajalisest langemisest leibkonna kulude suhtes tervikuna. Siiski ei sisaldu selles kulude languses tingimata täielikud kulud. Ühendkuningriigi toidusüsteemi 2017. aasta uuring näitas, et kuigi Briti tarbijad kulutavad aastas 120 miljardit naela otse toidule, toob see endaga kaasa samas summas lisakulusid reaalmajanduse teistele eelarveridadele, sh 30 miljardit naela mulla degradeerumise tõttu, 40 miljardit naela tervishoiule jne 17 . Sellised uuringud osutavad vajadusele võtta kasutusele „tegelike kulude aruandlus“; sellist lähenemisviisi kaitseb ÜRO Keskkonnaprogramm 18 .

4.Tervislikku ja jätkusuutlikku toitumist edendavad poliitikameetmed ja vahendid

4.1Parema ja tervislikuma toitumise toetamine on Euroopas hädavajalik ning rohkem tuleks uurida võimalusi toitumise edendamiseks paremate toidusüsteemide kaudu 19 . Üleminek toidusüsteemile, kus tagatakse toitainerikast toitu pakkuv tervislik toitumine, eeldab poliitilisi muutusi nii pakkumise kui ka nõudluse poolel. Pakkumise poolelt on toidu tootmine, töötlemine (nt toidu koostise muutmise kaudu), turustamine ja tarbijatele kättesaadavaks tegemine põhitegurid, millest sõltub tervislikumaid toitumisharjumusi edendava toidu kättesaadavus ja taskukohasus. Nõudluse poolelt peaks avaliku sektori poliitika andma tarbijatele võimaluse valida tervislikum toitumine, nt sellealane haridus koolides, teadlikkuse suurendamise kampaaniad, toitumisalased suunised, märgistamine, riigihange jne. Täisväärtusliku toidu pakkumise ja nõudluse suurendamise strateegiad on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad. Kasutusele tuleks võtta terviklik, mitut valdkonda ja tasandit hõlmav lähenemisviis, millesse kaasatakse kõik toidusüsteemi asjakohased institutsioonid, kodanikuühiskond ja sidusrühmad.

4.2Osaliselt on probleem ka selles, et siiani on paljud toiduainetööstuse otsused tehtud lühiajaliste majanduslike põhjuste alusel, mis mõnikord on tootmis- ja töötlemisprotsessi juhtinud ebaõigesti kasvu ja ebatervislike koostisainete kasutamise poole (nt palmiõli, transrasvad, liigne sool ja suhkur). Jätkusuutlik lahendus hõlmab mitte ainult majanduslike, vaid ka sotsiaalsete ja keskkonnamõjude arvestamist. Sellisel lähenemisviisil peab olema pikaajaline perspektiiv ning tuleb luua tingimused lühemate ja piirkondlike toiduainete tarneahelate jaoks. Seetõttu on samuti oluline edendada toiduainetööstuse (sh VKEde) uut raamistikku, mille kohaselt tuleks toota, töödelda, turustada ja müüa tervislikumat ning jätkusuutlikumat toitu. Näiteks peaksid ELi meetmed hõlbustama tootjatel reklaamida koostise muutmist, isegi kui see on järkjärguline; kehtivate õigusaktide alusel ei ole see võimalik. ÜPP vallas tuleks innustada põllumajandustootjaid tootma kohalikul tasandil toiduaineid, mis mõjuvad tervisele paremini. Samuti kutsub komitee üles võtma liidu tasandil kiiresti vastu õigusakti tööstuslikult toodetud transrasvade piirmäära kohta toidus.

4.3Tervislikku toitumist edendavaid ELi poliitikameetmeid ja algatusi on juba palju, näiteks sellised komisjoni algatused nagu ELi tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise tegevusprogramm, reguleerivad meetmed tarbijatele toidualase teabe esitamise ning toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, 2017. aasta valge raamat rasvumise kohta, laste rasvumist käsitlev ELi tegevuskava (2001–2020), teatavad sätted uues ÜPP ettepanekus (nt „parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub nii ohutu, toitev ja säästev toit kui ka loomade heaolu“), ELi koolidele puu- ja köögivilja ning piima jagamise kava jne. Samas puudub koordineeritud lähenemine. ELi uued jätkusuutliku toitumise suunised pakuksid liikmesriikidele ühtset ja mitmel kriteeriumil põhinevat raamistikku riiklike suuniste arendamiseks, nagu allpool selgitatakse.

5.Jätkusuutliku toitumise suunised

5.1Kuna üha enam on tõendeid toitumise mõju kohta tervisele, keskkonnale ja majandusele, kasvab üha ka huvi jätkusuutliku toitumise suuniste väljaarendamiseks. Pea kõigil rahvusriikidel on ametlikud toitumis- või toidupõhised suunised. Sellised tuntud suunised on näiteks soovitus tarbida vähem soola, süüa teatav arv portsjoneid puu- ja köögivilju ja süüa teataval hulgal kala. Kuna on palju tõendeid toidu keskkonnamõju kohta, näib loogiline lisada toitumisnõuannetele laiemaid kriteeriume ning seega kasvab nõudlus jätkusuutliku toitumise suuniste järele 20 .

5.2ELi liikmesriigid on juba asunud välja töötama erinevaid jätkusuutliku toitumise suuniseid 21 . Ühed neist on valminud tervishoiu ja toitumise eksperdiasutustes 22 ,  23 , teised ministeeriumide ja agentuuride koostöös 24 ning kolmandad kodanikuühiskonna ja tööstuse 25 eestvedamisel. Mitmekesisus on tulnud kasuks katsetustele, kuid nüüd tuleb sellele anda selge, sidus ja ühine raamistik, et ka tarbijad sellest ühtsel turul kasu saaksid. Jätkusuutliku toitumise suuniste ja seonduvate meetmete rakendamisel on vaja tagada nende tõhus kontroll.

5.3Moodustada tuleks eksperdirühm üleeuroopaliste jätkusuutliku toitumise suuniste sõnastamiseks. See peaks hõlmama asjakohaseid eriala- ja teadusasutusi toitumis-, rahvatervise-, toidu-, keskkonna- ning sotsiaalvaldkonnast. Eksperdirühm peaks kahe aasta jooksul koostama suunised, mis annavad tarbijatele selget nõu jätkusuutliku toitumise kohta, tuginedes Teadusuuringute Ühiskeskuse, Food 2030, alalise põllumajandusuuringute komitee jt uuringutele ja andmetele. Juhised oleksid kättesaadavad liikmesriikidele riiklikul tasandil kasutamiseks, näiteks tervishoiuteenuste ning avalik-õiguslike asutuste jaoks, ning ELi tasandil, et aidata luua toiduainete tarneahela jaoks selged integreeritud raamistikud. Suunised aitaksid saavutada ELi üldised eesmärgid, näiteks toetus seoses kestliku arengu eesmärkide, Pariisi kliimakokkuleppe ning muude jätkusuutlikkust käsitlevate kohustuste ja programmidega, nagu Food 2030 26 . Eksperdirühm peaks kaasama olulised asutused, nagu Euroopa toitumisühingute liit (Federation of European Nutrition Societies (FENS)), rahvusvaheline toiduohutuse eksperdirühm (IPES-Food), Euroopa rahvatervise liit (EUPHA) ja Euroopa Ökoloogialiit, samuti teaduseksperte, nagu alaline põllumajandusuuringute komitee, ning seda peaks toetama põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, keskkonna peadirektoraat, tervise ja toiduohutuse peadirektoraat, Euroopa Toiduohutusamet, Euroopa Keskkonnaamet ja alaline põllumajandusuuringute komitee. Komitee on valmis aitama kaasa eksperdirühma tööle, andes kodanikuühiskonna organisatsioonide panuse, eelkõige ajutise uurimisrühma „Jätkusuutlikud toidusüsteemid“ kaudu.

6.Jätkusuutliku toidu märgisesüsteemid

6.1Jätkusuutliku toitumise suunised peaksid olema aluseks ka toidu üldisele märgistamisele, mis oleks loetav, parandaks läbipaistvust ja vähendaks ilmaaegu odavate, ebatervislike ja jätkusuutmatute toorainete kasutamist (nt transrasvad, palmiõli ja liigne suhkur). Tarbijad saaksid kasu, kui toidu märgistamine hõlmaks ka toiduainete keskkonna-, tervise- ja toitumisaspekte, kaasates ELi kvaliteedilogo süsteemi (kaitstud geograafiline tähis, kaitstud päritolunimetus ja garanteeritud traditsiooniline toode).

6.2Poliitikasuunad on keskendunud toitumisele ja muudele tervisealastele väidetele, kuid komiteel on üha suurem mure selle pärast, et tarbijatel ei ole teavet ja teadmisi toidu keskkonna- ja sotsiaalse mõju kohta. Toidu päritolu, tootmisviisi ja toiteväärtuse selge märgisesüsteemi kasutusele võtmine lihtsustaks tarbijate valikuid. Toiduohutuse tagamiseks on jälgitavus väga oluline nii tootjate kui ka tarbijate jaoks 27 . Komitee kordab seega oma üleskutset arendada välja uus, arukas jätkusuutliku toidu märgistamise süsteem, mida tuleks ELi tasandil ühtlustada 28 . See peaks põhinema ka uuel jälgitavuse ja sertifitseerimise menetlusel ning seda peaks veelgi edasi arendama komitee jätkusuutlike toidusüsteemide ajutine uurimisrühm. Veelgi enam tuleks edendada rõhu asetamist sellistele tehnoloogiatele nagu mobiilirakendused, samuti tarbijaekraanid jaemüügisektoris, mis pakuvad kogu vajalikku teavet ja täielikku jälgitavust.

7.Riigihanked

7.1Riigihangete kaudu saavad kohalikud ametiasutused jätkusuutliku toitumise suuniseid järk-järgult kohaldada paljudes avalik-õiguslikes asutustes, eelkõige koolides ja haiglates. Tervislike, kohalike ja hooajaliste toiduainete tootmine, müük ja tarbimine tagab kestlikkuse ning aitaks saavutada 2030. aasta tegevuskava eesmärgi nr 12.7: säästvad riigihanked. Hankemenetlustes tuleks eelistada kohalikke tootjaid, et soodustada tervislikku toitumist ja kohaliku majanduse arengut.

7.2Toiduga seotud säästvate riigihangete edendamiseks on juba mitu algatust, mis näitab kodanikuühiskonna ja kohalike ametiasutuste üha kasvavat huvi ja kaasalöömist selle teemaga seonduvates küsimustes. Näiteks Jätkusuutlikud Kohalikud Omavalitsused (ICLEI) edendavad algatust, millega innustatakse minema kõigis Euroopa koolides ja lasteaedades kohustuslikus korras järk-järgult üle säästvatele riigihangetele, seades 2022. aasta algeesmärgina mahetoidu osakaaluks 20 %.

7.3Komitee tunnustab komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse praegust tööd vaadata läbi ELi keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumid toidu ja toitlustusteenuste kohta. Komitee kutsub üles lisama keskkonnahoidlikusse riigihankesse selged ja kaugemaleulatuvad kriteeriumid ning eemaldama eriti konkurentsieeskirjade puhul regulatiivseid takistusi.

8.Konkurentsieeskirjad

8.1Konkurentsiõigust peetakse mõnikord jätkusuutliku ja tervisliku toidu tootmisel ja turustamisel takistuseks. Komisjoni konkurentsi peadirektoraadiga konsulteerimine peaks innustama kehtivaid eeskirju selgitama ja kohandama, et Euroopa toiduainete tarneahelate tingimused paraneksid ja kiireneks üleminek jätkusuutlikkusele.

8.2Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 29 keelatakse kahe või enama sõltumatu ettevõtja kokkulepped, mis piiravad konkurentsi. Eelkõige hõlmavad need hinnakokkuleppeid. ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaselt ei kohaldata artikli 101 lõikes 1 sätestatud keeldu kokkulepetele, mis loovad objektiivseid majanduslikke eeliseid, mis kaaluvad üles konkurentsi piiramisest tingitud negatiivse mõju, nt aidates parandada kaupade tootmist või levitamist, võimaldades samal ajal tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa 30 .

8.3Tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid võivad teatud tingimuste täitmise korral arvestada ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisel erandiga. Neil on võimalus teatada komisjonile oma lepingutest määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 210 (ühise turukorralduse määrus) kohaselt. Kui komisjon ei leia kahe kuu jooksul pärast täieliku teatise saamist, et need on vastuolus liidu eeskirjadega, ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1. Kokkulepped ei tohi sisaldada hinna- või kvoodikokkuleppeid ega põhjustada turgude jagamist või muid konkurentsimoonutusi. Ühise turukorralduse määruses pakutavaid võimalusi kasutades võivad tootmisharudevahelised organisatsioonid leida võimaluse jätkusuutlikkuse standardeid suurendavateks kokkulepeteks.

9.Teavitamine ja teadlikkuse suurendamine

9.1Komitee kordab oma ettepanekut algatada kogu Euroopat hõlmav teabe- ja teadlikkuse parandamise kampaania toidu väärtuse kohta. See on vajalik, et tagada pikaajaline muutus tarbijate käitumises 31 .

9.2Koolides tuleb rohkem investeerida ka toitumisalastesse teadmistesse ja kutseõppesse.

9.3Komitee kutsub taas üles korraldama kogu ELis visuaalseid reklaamikampaaniaid tervislikuma toidu ja toitumise edendamiseks 32 , võttes eeskuju mõne lastele mõeldud telekanali sotsiaalsetest reklaamikampaaniatest, näiteks propageerides tasakaalustatumat toitumist. Tõhustada tuleks kontrolli suure küllastunud rasvade, transrasvade, vabade suhkrute ja/või soola sisaldusega toitude reklaami üle, mis on suunatud lastele mitte ainult kõige suurema vaatajate arvuga telesaadete aegadel, vaid ka sotsiaalmeedias ja muude kommertsvahendite vahendusel, mis kujundavad laste toidueelistusi 33 , 34 .

Brüssel, 20. veebruar 2019

Luca Jahier
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________

(1)     http://www.interacademies.org/48945/Global-food-systems-are-failing-humanity-and-speeding-up-climate-change .

(2)     https://www.c40.org/ .

(3)     COM(2017) 713 final .

(4)     ELT C 129, 11.4.2018, lk 18 .

(5)    Maailma toiduga kindlustamatuse olukorra 2018. aasta aruanne: http://www.fao.org/state-of-food-security-nutrition/en/ .

(6)    Kõrgetasemeline eksperdirühm, 2017. Toitumine ja toidusüsteemid.

(7)     http://www.ipcc.ch/news_and_events/pr_181008_P48_spm.shtml .

(8)    Regioonide Komitee arvamuse teabeleht „ Kohalikud ja piirkondlikud stiimulid tervisliku ja säästva toitumise edendamiseks “.

(9)    http://www.milanurbanfoodpolicypact.org/.

(10)    Euroopa Komisjon (2018). Mittenakkuslikud haigused https://ec.europa.eu/health/non_communicable_diseases/overview_et .

(11)    Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (2017). Uusimad andmed antibiootikumiresistentsuse kohta Euroopa Liidus. https://ecdc.europa.eu/sites/portal/files/documents/EAAD%20EARS-Net%20summary.pdf .

(12)    Euroopa Komisjon (2015). Geograafilised tähised ja traditsioonilised tooted http://ec.europa.eu/agriculture/quality/schemes/index_en.htm .

(13)    Berners-Lee, et al (2018) „Current global food production is sufficient to meet human nutritional needs in 2050 provided there is radical societal adaptation“, Elementa, 6, 1, 52: http://doi.org/10.1525/elementa.310 .

(14)    Ritchie, Reay & Higgins (2017). „Beyond Calories: A Holistic Assessment of the Global Food System“, Frontiers in Sustainable Food Systems, 2, 57, doi: 10.3389/fsufs.2018.00057.

(15)    Vt järgmised aruanded WRI (2018) Creating a Sustainable Future. https://www.wri.org/publication/creating-sustainable-food-future ; ja EAT-Lanceti komisjon „Healthy Diets from Sustainable Food Systems“ (2019). Food in the Anthropocene  https://eatforum.org/initiatives/eat-lancet/ .

(16)    FDE (2018). 2018. aasta aruanne. https://www.fooddrinkeurope.eu/uploads/publications_documents/FoodDrinkEurope_Annual_Report_INTERACTIVE.pdf .

(17)    Jätkusuutliku toidu usaldusfond (Sustainable Food Trust) (2017). „The Hidden Cost of Food“. Bristol.http://sustainablefoodtrust.org/wp-content/uploads/2013/04/HCOF-Report-online-version.pdf.

(18)    ÜRO Keskkonnaprogramm (2017). „“TEEB for Agriculture and Food Interim Report“. Nairobi: ÜRO Keskkonnaprogramm. http://teebweb.org/agrifood/home/teeb-for-agriculture-food-interim-report/ .

(19)     ELT C 129, 11.4.2018, lk 18 .

(20)    Gonzalez-Fischer C, T Garnett (2016). „Plates, pyramids, planet: Developments in national healthy and sustainable dietary guidelines: a state of play assessment“. Rooma ja Oxford: FAO ja Food Climate Research Network.

(21)    Vt ülevaadet Lang T, P Mason (2017). „Sustainable diet policy development: implications of multi-criteria and other approaches“, 2008–2017, Proceedings of the Nutrition Society, doi: 10.1017/S0029665117004074.

(22)    Hollandi Tervishoiunõukogu (2011) Guidelines for a Healthy Diet: the Ecological Perspective. Leping nr: väljaanne nr 2011/08E Haag: Hollandi Tervishoiunõukogu.

(23)    Voedingscentrum (2016). Hollandi Toitumiskeskuse suunised „Wheel of Five“ (13. lisa jätkusuutlikkuse küsimuste kohta). Haag: Voedingscentrum.

(24)    Riiklik Toiduamet, keskkonnaamet (2008) „Environmentally Effective Food Choices: Proposal notified to the EU“. Stockholm: Riiklik Toiduamet.

(25)    Saksamaa Kestliku Arengu Nõukogu (2014) „The Sustainable Shopping Basket – A Guide to Better Shopping“. Berliin: Rat für Nachhaltige Entwicklung / Saksamaa Kestliku Arengu Nõukogu https://www.nachhaltigkeitsrat.de/en/projects/the-sustainable-shopping-basket /.

(26)     http://ec.europa.eu/research/bioeconomy/index.cfm?pg=policy&lib=food2030 .

(27)     ELT C 303, 19.8.2016, lk 64 .

(28)     ELT C 129, 11.4.2018, lk 18 .

(29)

    ELT C 326, 26.10.2012, lk 1 .

(30)    COM(2018) 706 final http://ec.europa.eu/competition/sectors/agriculture/report_on_competition_rules_application.pdf .

(31)    Vt allmärkus 12.

(32)     ELT C 303, 19.8.2016, lk 64 .

(33)    WHO Euroopa piirkond (2018). „Policies to limit marketing of unhealthy foods to children“. Kopenhaagen: WHO Europe http://www.euro.who.int/en/health-topics/disease-prevention/nutrition/news/news/2018/10/policies-to-limit-marketing-of-unhealthy-foods-to-children-fall-short-of-protecting-their-health-and-rights .

(34)    Food Active & Children’s Food Campaign (2018). Junk Food Marketing to Children: a study of parents’ perceptions. London. http://www.foodactive.org.uk/wp-content/uploads/2018/06/Junk-Food-Marketing-to-Children-a-study-of-parents-perceptions.pdf .