Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
ECO/460
Mitmeaastane finantsraamistik pärast 2020. aastat
ARVAMUS
Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027““
[COM(2018) 321 final]
„Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“
[COM(2018) 322 final/2 - 2018/0166 (APP)]
„Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta“
[COM(2018) 325 final - 2018/0135 (CNS)]
„Ettepanek: nõukogu määrus meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks omavahendid, mis põhinevad äriühingu tulumaksu ühtsel konsolideeritud maksubaasil, Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemil ja ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel, ning rahavajaduste rahuldamise meetmete kohta“
[COM(2018) 326 final - 2018/0131 (NLE)]
„Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed“
[COM(2018) 327 final - 2018/0132 (APP)]
„Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta“
[COM(2018) 328 final - 2018/0133 (NLE)]
Raportöör: Javier Doz Orrit
|
Administraator
|
Gerald KLEC
|
|
Dokumendi kuupäev
|
12/09/2018
|
|
Konsulteerimistaotlus
|
Euroopa Komisjon, 18/06/2018
Euroopa Liidu Nõukogu, 25/07/2018
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
07/09/2018
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
DD/MM/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Komitee tunnustab suurt Euroopa lisaväärtust, mida pakuvad programmid, mis on komisjoni ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 peamiste kulude suurendamiste keskmes. Siiski peab komitee küsitavaks asjaolu, et neid suurendamisi tehakse ühtekuuluvuspoliitika (–10 %) ja ühise põllumajanduspoliitika (–15 %) ulatuslike kärbete arvelt, püüdes vähendada ELi eelarvet praeguselt 1,16 %-lt ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulust üksnes 1,11 %ni mitmeaastases finantsraamistikus pärast 2020. aastat.
1.2EL seisab silmitsi suurte probleemidega, sealhulgas ülesaamine kriisi negatiivsetest sotsiaalsetest ja poliitilistest tagajärgedest, ning väliste riskidega, mis tulenevad geopoliitilisest ebastabiilsusest ja majanduslikust natsionalismist. Ta peaks püüdma kasutada oma märkimisväärset majanduslikku ja poliitilist potentsiaali, et edendada edumeelsemat ja majanduskasvule suunatud majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat, mis tagab majanduskasvust tuleneva kasu õiglase jaotamise; vastata kiirele vajadusele võidelda kliimamuutuste vastu, rahastada üleminekut jätkusuutlikuma Euroopa poole (ELi lepingu artikli 3 kontekstis) ning kasutada ära tehisintellekti, digiteerimise ja tööstuse 4.0 arengust tulenevaid võimalusi. See kõik esitab eelarvele suurmaid nõudmisi. Komitee teeb kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga ettepaneku, et kulud ja tulud ulatuksid 1,3 %ni kogurahvatulust. Kavandatud kohustuste tase 1,11 % ELi kogurahvatulust on liiga tagasihoidlik, et viia ELi poliitilist tegevuskava ellu usaldusväärselt.
1.3Kooskõlas komitee arvamusega, milles käsitletakse aruteludokumenti ELi rahanduse tuleviku kohta, kordab komitee, et ELi poliitilise kriisi ületamiseks on eurooplastel vaja rohkem (ja paremat) Euroopat. Praegu ELile antud pädevused ja rahalised vahendid on üha vähem vastavuses eurooplaste murede ja ootustega.
1.4Komitee tunnustab komisjoni ettepanekuga tehtud struktuurilisi ning paindlikkuse ja suutlikkusega seotud parandusi koostoime edendamiseks, samuti ELi omavahendite tulude osakaalu suurendamist. Viimane on aga ebapiisav. Komisjoni ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta pärast 2020. aastat hõlmavad tulud üksnes osa kõrgetasemelise omavahendite töörühma (HLGOR) ja Euroopa Parlamendi ettepanekutest, millega toetatakse mitmekesisemaid omavahendite lisaallikaid.
1.5Kuigi komitee mõistab komisjoni ettepaneku põhjusi, väljendab ta siiski rahulolematust selle üle, et võrreldes praeguse eelarvega vähendatakse ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid ja ühtekuuluvusfondi vahendeid püsivhindades vastavalt 12 % ja 46 %.
1.6Komitee ei ole nõus kavandatud kulukohustuse reaalarvulise 6 % vähendamisega Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) puhul, võttes eelkõige arvesse institutsioonide hiljutist ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba ja kvaliteetsete töökohtade eesmärgi kohta 2017. aasta novembris. Kooskõlas oma hiljutise arvamusega Euroopa sotsiaalõiguste samba rahastamise kohta oleks komitee oodanud, et samba põhimõtted ja vajadus seda rakendada, eriti seoses tööhõivega, oleksid olnud üks suunanäitajaid järgmises mitmeaastases finantsraamistikus kavandatud kulukohustuste eraldamise ettepanekus. Tuleks luua eraldi programm, et aidata liikmesriikidel rakendada Göteborgi deklaratsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta eesmärgiga toetada neid reformide läbiviimisel, et ergutada kvaliteetsete töökohtade loomist kestliku arengu kontekstis.
1.7Komitee leiab, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamine (Euroopa Regionaalarengu Fond, ühtekuuluvusfond ja Euroopa Sotsiaalfond kokku) tuleks mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027 säilitada püsivhindades ja vähemalt samade vahenditega nagu praeguses mitmeaastases finantsraamistikus.
1.8Komitee väljendab heameelt komisjoni märgitud olulisemate strateegiliste investeeringute üle, mis avavad tee Euroopa tulevasele jõukusele ja tema juhtrollile ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Sellegipoolest on komitee kindlalt veendunud, et kestliku arengu eesmärke ja ennekõike tegevuskava aastani 2030 oleks pidanud käsitlema nähtavamalt, sest tegevuskava aastani 2030 on kindlasti lähiaastatel ELi üldine strateegia.
1.9Komitee tunnustab keskkonna- ja kliimameetmete kulukohustuste olulist suurendamist (+46 %). Toetades ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja ELi eesmärke, mis aitavad saavutada vähese CO2-heitega majandusele ülemineku ELis aastaks 2050, märgib komitee siiski, et eelarvest ei ole piisavalt eraldatud vahendeid kestlikule arengule ülemineku ja kliimamuutuste vastu võitlemise jaoks.
1.10Komitee on arvamusel, et kuigi investeeringute stabiliseerimise mehhanismi loomine ELi eelarve raames nende euroala liikmete jaoks, keda mõjutavad riigispetsiifilised tagasilöögid, on samm õiges suunas, ei ole kavandatud kulukohustused ei laenutagatiste ega ka eespool nimetatud laenude intressimaksete toetuste jaoks piisavad, et kriisi ajal olukorda muuta. See euroala võimaliku eelarve ainulaadne ja piiratud programm ei ole osa ühestki majandus- ja rahaliidu reformistrateegiast, mida nimetatakse mitmeaastases finantsraamistikus pärast 2020. aastat.
1.11Komitee peab küsitavaks kulukohustuste kavandatud kärpeid (reaalarvudes –15 % ELi 27 liikmesriigis, sealhulgas Euroopa Arengufond, ajavahemikus 2014–2020 ja 2021–2027) ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP). Nende kärbete tõttu on võimatu rakendada kestliku maaelu arengu mudelit, mis on ÜPP uue reformi üldine eesmärk, ja muid eesmärke, mis on seatud toidu ja põllumajanduse tulevikku käsitlevas komisjoni hiljutises teatises.
1.12Komitee avaldab komisjonile kiitust uue omavahendite kogumi ettepaneku eest. Siiski leiab ta, et praeguste ettepanekutega ei saavutata tõenäoliselt piisavalt autonoomseid, läbipaistvaid ja õiglasi omavahendeid. Küll aga pooldab komitee eesmärki viia viivitamata ellu selle süsteemi ühtne reform, et suurendada omavahenditest saadava tulu osa ja tagada, et tulu loomise meetodid täiendavad ja tugevdavad ELi poliitika eesmärke. Reform peaks tuginema kõrgetasemelise omavahendite töörühma ja Euroopa Parlamendi soovitustele. Komitee juhib Euroopa institutsioonide tähelepanu keerukusele, mis kaasneb kõigi nende omavahendite rakendamisega ajavahemikus 2021–2027.
1.13Komitee tunneb heameelt tagasimaksete (või tšekkide) kavandatava kõrvaldamise üle riikide puhul, kes on teinud ELi eelarve vahenditesse suuri sissemakseid.
1.14Komitee toetab ettepanekut, millega muudetakse ELi rahaliste vahendite saamine liikmesriikide jaoks sõltuvaks õigusriigi põhimõtte kui ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtuste põhisamba austamisest, ning leiab, et tingimuslikkust võiks laiendada muudele ELi aluslepingutes hõlmatud, õigusriigiga seotud põhimõtetele ning palub seetõttu komisjonil ja Euroopa Parlamendil seda võimalust uurida.
1.15Komitee pooldab InvestEU tagatise kaudu tehtud investeeringute toetamist ja kavatsust kaasata teisi partnereid, nagu riiklikud tugipangad ja -asutused ning rahvusvahelised finantsasutused (nt Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank), kuid peab kahetsusväärseks, et vahendite suurus on piisav üksnes selleks, et tagada varasemate EIP laenu mahtude jätkumine, ja et neis ei võeta arvesse suurt ELi investeeringute puudujääki. Komitee nõuab samuti muudatuste rakendamist InvestEU töös, tagamaks, et rohkem vahendeid suunatakse madalaima sissetulekuga riikidesse. ELi programmid peaksid selge eesmärgina sisaldama pigem lähenemise kui erinevuse edendamist.
1.16Komitee on mures, et stabiilsuse ja kasvu pakti ning muude makromajanduslike tingimuste ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite kaasrahastamise tingimuste jäik tõlgendamine muudab juurdepääsu asjaomasele rahastamisele keeruliseks ELi liikmesriikide jaoks, kes seda kõige enam vajavad.
1.17Komitee avaldab heameelt digitaalmajanduse ja -ühiskonna teadus- ja arendusprogrammide kavandatava ulatusliku suurendamise üle ning rõhutab vajadust selgelt määratletud strateegia järele, et ühendada innovatsioon Euroopa kestliku tööstuspoliitikaga, mis põhineb kvaliteetsetel töökohtadel, lihtsustades muu hulgas teadusuuringute korraldajate, tööstussektori, sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna koostööd.
1.18Komitee kordab, et Euroopa poolaasta peaks olema ELi eelarvete rakendamise keskpunktis, kasutades võimalikult palju uue mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkust. Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna jõulisem osalemine Euroopa poolaastas on vajalik, et rakendada tõhusamalt ja demokraatlikumalt poolaasta suuniseid ning ühendada riiklikud ja Euroopa valdkonnad.
1.19Komitee kutsub ELi institutsioone ja liikmesriikide valitsusi üles tõhustama tööd 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistikuga, et selle saaks heaks kiita kavandatava ajakava kohaselt enne järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi.
2.Komisjoni ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027
2.1Komitee arvamuses käsitletakse Euroopa Komisjoni 2. mail 2018. aastal esitletud paketti. See hõlmas teatist mitmeaastase finantsraamistiku kohta, nelja ettepanekut nõukogu nelja määruse kohta, ja ettepanekut nõukogu otsuse kohta, milles käsitletakse omavahendite süsteemi.
2.2Kavandatud kulukohustuste assigneeringute piirmäär aastateks 2021–2027 on 1 135 miljardit (2018. aasta hindades, sealhulgas Euroopa Arengufond (EAF)) ehk 1,11 % kogurahvatulust, mis on rohkem kui 1 082 miljardit eurot (välja arvatud Ühendkuningriigi osamakse) ehk 1,16 %ga kogurahvatulust (välja arvatud Ühendkuningriik) ajavahemikul 2014–2020. Kavandatud maksete assigneeringute piirmäär samaks ajavahemikuks on 1 105 miljardit eurot (2018. aasta hindades, sealhulgas EAF) ehk 1,08 % kogurahvatulust, mis on rohkem kui 1 045 miljardit eurot ehk 0,98 % kogurahvatulust.
2.3Kavandatud muudatused hõlmavad olulist reaalset suurendamist võrreldes mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2014–2020 (EL 27 koos EAFiga) sellistesse rubriikidesse kuuluvate programmide puhul nagu ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond (+43 % ehk 166,3 miljardit eurot ja 14,7 % kogueelarvest, millest 13,1 miljardit eurot on ette nähtud InvestEU programmile), ränne ja piirihaldus (+210 % ehk 30,8 miljardit eurot ja 2,72 % kogueelarvest) ning naabrus ja maailm (+14 % ehk 108,9 miljardit eurot ja 9,6 % kogueelarvest). Sellegipoolest tehakse reaalselt märkimisväärseid kärpeid järgmistes programmides: ühtekuuluvus ja väärtused (–12 % ehk 242,2 miljardit eurot regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika klastri puhul ja –10 % ehk 330,6 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika puhul) ja loodusvarad ja keskkond (–16 % ehk 336,6 miljardit eurot ja 29,7 % kogueelarvest) ning kõige olulisemalt ühtekuuluvuspoliitika (–10 %) ja ÜPP puhul (–15 %).
2.4Tulupoolel hõlmab pakett ettepanekuid liidu omavahendite süsteemi lisaelementide kohta, samal ajal kui ettepanekus nõukogu otsuse kohta soovitatakse suurendada iga-aastast omavahendite sissenõudmise ülemmäära 1,29 %-ni kogurahvatulust maksete puhul ja 1,35 %-ni kogurahvatulust kulukohustuste puhul, et vastata suuremale rahastamisvajadusele, mis tuleneb Euroopa Arengufondi integreerimisest, ning rahastada uusi prioriteete, tagades samal ajal piisava kindlusvaru finantskohustuste täitmiseks.
2.5Lisaks kavandatud suurendamisele on komisjon toetanud ELi rahastamise struktuuri muutmist. Traditsiooniliste omavahendite osakaal peaks veidi langema, st 15,8 %-lt 15 %ni, nagu ka liikmesriikide osamaksete osakaal: 83 %-lt 72 %ni tänu kogurahvatulupõhiste osamaksete kavandatavale vähendamisele 71 %-lt 58 %ni. Käibemaksupõhiste omavahendite kasutamise reformi tulemusena suureneb nende osakaal 11,9 %-lt 14 %ni. Kasutusele tuleb võtta uued omavahendid, sealhulgas osamaksed heitkogustega kauplemise süsteemist, kavandatud uuest äriühingu tulumaksu ühtsest konsolideeritud maksubaasist pärast selle järkjärgulist kehtestamist, ja liikmesriikide osamaksed, mis on seotud ringlusse võtmata plastpakendijäätmetega. Need uued vahendid võiksid moodustada 12 % ELi kogueelarvest.
2.6Komisjon teeb ettepaneku, et ühtekuuluvuspoliitika raames rahaliste vahendite saamiseks peavad liikmesriigid vastama teatavatele makromajanduslikele tingimustele, viima ellu struktuurireforme ning täitma stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Nende täitmine eelnevate aastate jooksul on uuest investeeringute stabiilsuse funktsioonist abisaamise tingimus. Lisaks teeb komisjon ettepaneku suurendada liikmesriikide kaasrahastamismäära projektides, et leevendada ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika ressurssides ettenähtud märkimisväärseid kärpeid.
2.7Määruse ettepaneku (milles käsitletakse eelarve kaitsmist õigusriigi toimimise üldistunud puuduste korral) eesmärk on karistada liikmesriikide tegevust, mis kahjustab või ohustab kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid või liidu finantshuvide kaitset, eelkõige kui see tuleneb rünnakutest kohtute sõltumatusele. Karistused võivad viia asjaomasele liikmesriigile tehtavate ELi maksete ja kulukohustuste vähendamise ja peatamiseni. Karistused võetakse vastu komisjoni ettepanekul, mille nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata.
3.Üldised märkused
Poliitiline kontekst ja üldised eesmärgid
3.1Arvestades siseseid ja väliseid ohtusid ja riske, millega EL peab järgmisel aastakümnel silmitsi seisma, vajab EL selget poliitilist strateegiat ja tugevat eelarvet. Kooskõlas ka oma varasema arvamusega „Aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta“ja Euroopa Parlamendi resolutsiooniga teeb komitee seega ettepaneku, et 2021.–2027. aasta kulukohustusi tuleks suurendada 1,3 %ni kogurahvatulust.
3.1.1Rahandus- ja majanduskriis ning selle haldamine Euroopa poliitikakujundajate poolt on jätnud oma jälje mitmes Euroopa riigis, põhjustades konkurentsivõime kaotust, majanduskasvu aeglustumist, vaesust, ebavõrdsust, sotsiaalse ühtekuuluvuse halvenemist ning samuti riikidevahelisi erinevusi.
3.1.2Elanike umbusaldus riiklike ja Euroopa demokraatlike institutsioonide vastu hoogustab selliste poliitiliste voolude kasvu, mis seavad kahtluse alla demokraatlikud väärtused ja põhimõtted ning ELi enda. Mõni neist poliitilistest liikumistest on jõudnud või jõuab tõenäoliselt lähiajal teatavate ELi liikmesriikide valitsustesse ja on mõjutanud Brexiti referendumi tulemusi.
3.1.3Euroopa Liidu naabruskonda mõjutavad tõsiselt muu hulgas järgmised probleemid: ebademokraatlike ja/või autoritaarsete valitsuste üha suurenev esiletõus; Süüria sõda ning selle piirkondlik ja üleilmne mõju; suur poliitiline ebastabiilsus ja relvakonfliktid Lähis-Idas ning Põhja-Aafrikas ja Saheli piirkonnas ning Aafrika demograafiline surve ja sellest tulenev rändeliikumine Euroopasse.
3.1.4Üks nende tegurite tagajärgi on pagulaste ja rändajate vood, mis jõuavad Vahemere kaudu Euroopasse. Ülioluline on võtta vastu ühine varjupaigapoliitika, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning solidaarsusega pagulaste vastu ja liikmesriikide vahel. Kiiresti on vaja luua ka ELi rändepoliitika. Need probleemid ja arengukoostöö tugevdamine ennekõike Aafrika riikidega nõuavad mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027 erilist tähelepanu. Komisjoni ettepanekus on seda ulatuslikult kajastatud, kuid peamiselt seoses julgeoleku aspektidega.
3.1.5Ameerika Ühendriikide president Donald Trump väljendab ELi ja selle väärtuste vastu selget vaenulikkust. Tema otsused ja ühepoolne taandumine väga olulistest kokkulepetest põhjustab tugevat üleilmset geopoliitilist ebastabiilsust ja vastuolu paljude Euroopa poliitikavaldkondadega, sealhulgas kaubanduspoliitika, keskkonnapoliitika ja kliimamuutuste vastu võitlemine, naabruspoliitika, rahu edendamine, tuumarelvade keelamine, mitmepoolsus välissuhetes ja ÜRO süsteemi toetamine.
3.1.6Euroopa peab nende riskidega toime tulema, kasutades võimalikult hästi ära oma suutlikkust ja arendades oma potentsiaali valdkondades, nagu teadusuuringud, innovatsioon ja tehnoloogiline areng, inimkapital, äriühingute ja majanduse konkurentsivõime ja ekspordisuutlikkus. Samuti peaks ta nii ELis kui ka suhetes muu maailmaga suurendama ja täpsustama oma demokraatlikke väärtusi ja õigusriigi põhimõtte täielikku austamist, väärtusi, mis iseloomustavad õiglast, võrdsusel ja solidaarsusel põhinevat ühiskonda, ning rahu ja mitmepoolsuse kaitsmist rahvusvahelistes suhetes. Ka kõige selle jaoks on vajalik tugev ELi eelarve.
3.1.7Komisjon ja Euroopa Parlament on teinud ettepanekud ELi ja majandus- ja rahaliidu reformi jaoks, millega edendatakse suuremal või vähemal määral ulatuslikumat integratsiooni. Selle protsessi lõpuleviimine on ebakindel. Ühtne turg ei ole veel lõpule viidud ja see koos innovatsiooni aeglustumise ja oskuste nõudlusele mittevastavuse süvenemisega seab ohtu Euroopa konkurentsivõime. Euroopa Ülemkogu kiitis Göteborgis heaks deklaratsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta. Kõigi nende eesmärkide saavutamine nõuab ELilt ja tema liikmesriikidelt olulise rahalise ja poliitilise kohustuse võtmist, et olemasolevate rahaliste vahendite investeerimine oleks tulemuslik ja tõhus. Edu sõltub sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna aktiivsest kaasamisest otsuste tegemise protsessi.
3.1.8Euroopa majanduse tulevikku ohustab peamiselt investeeringute puudujääk ja mahajäämus nendest, kes on maailmas innovatsiooni ja selle turuletoomise valdkonnas juhtpositsioonil. Investeeringute suhe SKPsse on kaugel kriisieelsest tasemest.
3.1.9Investeeringute edendamine kestlike ja kvaliteetsete töökohtade loomiseks, tootlikkuse parandamine ning majanduse ja äriühingute ajakohastamine, tööstuse ja innovatsiooni ning liikmesriikide vahelise lähenemise edendamine, keskkonnahoidliku ülemineku ja digiteerimise käsitlemine, sotsiaalsamba arendamine, sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine ja vaesuse kõrvaldamine, Pariisi kokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja kohustuste täitmine – need peaksid olema peamised Euroopa kestliku arengu mudeli saavutamise põhieesmärgid. Selle jaoks on vajalik tugev 2021.–2027. aasta eelarve kohandatud programmidega, mis annavad võimalikult palju Euroopa lisaväärtust.
3.1.10Võttes arvesse neid ja muid aspekte, leiab komitee, et EL vajab edasipüüdlikke eelarveid, mis on osa sellistest poliitikavahenditest, millega töötatakse välja selge strateegia liidu tugevdamiseks, pakkudes ulatuslikumat integratsiooni, suuremat demokraatiat, tugevamat toetust sotsiaalpartneritele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele nii ELis kui ka väljaspool, suuremat toetust äriühingutele keskkonna- ja digitaalsete probleemide lahendamisel ning tugevamat sotsiaalset mõõdet ja jõulisemat maaelu toetamist. Ainult nii saab EL sisemisi tõmbejõude piirata ja need ületada ning tegeleda geopoliitiliste välisohtudega.
Uue mitmeaastase finantsraamistiku kulude pool
3.2Komisjoni ettepanek näib aga olevat liigselt suunatud praeguse olukorra säilitamisele, mistõttu ELi uute probleemide ulatus ja olemus ning eesmärgid ja nende saavutamiseks olemasolevad vahendid ei lähe omavahel kokku.
3.3Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatakse, et EL peab toetama säästvat arengut ja austama keskkonda. Kliimamuutuste vastane võitlus on nüüd seatud esmatähtsale kohale, sealhulgas komitees, ja see toimib üleilmse tegevusraamistikuna mitte ainult avaliku sektori, vaid ka majanduselus osalejate, töötajate ja kodanike jaoks. Selle tulemusena tuleb viia ellu ja ennekõike rahastada ulatuslikku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaalast üleminekut.
3.4Komitee väljendab heameelt eelarve struktuuri muutmise üle rubriikide ümberkorraldamise ja programmide konsolideerimise ning paindlikkusmehhanismide tõhustamise teel, muutes mitmeaastase finantsraamistiku paindlikumaks ja säilitades selle stabiilsuse.
3.5Kuigi komitee mõistab komisjoni ettepaneku põhjusi, väljendab ta siiski rahulolematust selle üle, et võrreldes praeguse eelarvega vähendatakse ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid ja ühtekuuluvusfondi vahendeid püsivhindades vastavalt 12 % ja 46 %.
3.5.1Tõendid osutavad, et kriisi tõttu on ilmnenud uued erinevused elaniku kohta arvestatavas sissetulekus, eriti põhja ja lõuna vahel. Kuigi ELi 27 liikmesriigi vähemarenenud piirkondade (SKP elaniku kohta on alla 75 % ELi keskmisest) elanike osakaal on alates 2010. aastast vähenenud, on ELi 27 liikmesriigi üleminekupiirkondade (SKP elaniku kohta 75–90 % ELi keskmisest) elanike osakaal tõusnud. Küll aga on see osaliselt tingitud sellest, et ELi 27 liikmesriigi arenenud piirkondade elanike osakaal on kriisi mõjul langenud. Niisiis on toimunud lähenemine, kuid alati ei ole see sissetulekute ülespoole ühtlustumine. Vaja on rohkem avaliku sektori investeeringuid tervishoidu, haridusse ja sotsiaalsesse kaasatusse, eriti kohalikul ja piirkondlikul tasandil, järgides kuldreeglit, mida komitee on soovitanud oma mitmes hiljutises arvamuses: investeerimiskulusid, ennekõike pikaajalist kestlikku arengut edendavaid investeerimiskulusid, ei võeta arvesse stabiilsuse ja kasvu paktis märgitud eelarvepuudujääkidega seotud eesmärkide täitmiseks. Nii tagatakse riikide rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus.
3.5.2Sellega seoses märgib komitee, et majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused on piirkonniti märkimisväärselt erinevad, kusjuures need erinevused on viimastel aastatel tekkinud isegi suhteliselt jõukamates riikides . Ühtekuuluvuspoliitikas tuleks seda kajastada, kehtestades uued alternatiivsed sotsiaalsed näitajad, nagu tööhõive ja sihtrühmade aktiivsuse määr, aga ka vaesuse ja sotsiaalse kaasamise meetmed lisaks suhtelisele SKP-le elaniku kohta.
3.6Komitee ei ole nõus kavandatud tegelike kärbetega seoses Euroopa Sotsiaalfond Plussi (ESF+) kulukohustustega (–6 % reaalväärtuses perioodiks 2021–2027 võrreldes perioodiga 2014–2020). Tegelik kärbe on suurem, sest fondi ESF+ lisatakse noortegarantii. Kõnealune fond peaks tegelikkuses jääma vähemalt samale tasemele 2020. aasta väärtustega, arvestades et sellest pakutakse põhilisi rahalisi vahendeid, mille abil saab EL toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist, mis on väga oluline, et tugevdada ELi sotsiaalset mõõdet ja edendada sotsiaalstandardite ülespoole ühtlustumist. Riiklikud kaasrahastamise miinimummäärad ei tohiks tõusta, sest vastasel korral takistaks see mõnel liikmesriigil investeerimast mõnda piirkonda, jättes seega kasutamata Euroopa lisaväärtuse loomise võimalusi. Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisega saab edendada euroala liikmesriikide hulgas suuremat vastupanuvõimet ja seeläbi majandus- ja rahaliidu toimimist. Sotsiaalpartnerite ühismeetmed Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil on selle saavutamisel vältimatu vahend. Komitee väljendab seetõttu kahetsust, et erinevalt praegusest programmitöö perioodist, ei mainita neid sõnaselgelt määruse eelnõus, ja kutsub komisjoni üles seda sätet ennistama.
3.7Komitee leiab, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamine (Euroopa Regionaalarengu Fond, ühtekuuluvusfond ja Euroopa Sotsiaalfond koos) tuleks mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027 säilitada püsivhindades ja vähemalt samade vahenditega nagu praeguses mitmeaastases finantsraamistikus.
3.8Komitee on kooskõlas oma arvamusega „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ veendunud, et vaja on minna edasi ühise põllumajanduspoliitika uue reformiga, mille käigus säilitatakse selle kaks sammast, kuid suunatakse need ümber, andes rohkem otsetoetust põlluharijatele ja karjakasvatajatele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja põllumajanduslikele pereettevõtetele, ning et maaelu arengu vahendeid tuleks kasutada, et edendada jätkusuutlikku mudelit, milles võetakse arvesse Pariisi kokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide raames võetud kohustusi. Maapiirkondade sotsiaalse taristu rahastamine Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist on olnud väga oluline osa ELi aktiivsest poliitikast, mille eesmärk on võidelda maapiirkondade rahvastikukao vastu, ja on toetanud maapiirkondade elanikke, põllumajandustootjaid ning väikeettevõtjaid ja kogukondi. Märkimisväärsed kärped, mida komisjon ühise põllumajanduspoliitika jaoks kavandab (–15 %), raskendavad selles suunas liikumist või isegi komisjoni teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ sõnastatud eesmärkide saavutamist.
3.9Komitee väljendab heameelt ettepaneku üle luua ELi eelarve raames euroala jaoks stabiliseerimismehhanism. Kõnealuse mehhanismi eesmärk on kaitsta investeerimiskulutusi euroala liikmesriikides riigispetsiifiliste tagasilöökide puhul, mis avaldavad survet nende riigieelarvele. Seda reformi on vaja, et muuta Euroopa majandus- ja rahaliit vastupanuvõimelisemaks ja vältida liikmesriikidevaheliste erinevuste teket.
3.9.1Kuid komitee leiab, et kõnealune kavandatud mehhanism ei taga piisavat stabiliseerimist kriisi korral. See lubaks üksnes piiratud kompensatsioonilaenusid kriisist mõjutatud liikmesriikidele. 30 miljardi euro suurune summa on ebapiisav selleks, et võimaldada laenu andmist korraga rohkem kui ühele riigile. Samamoodi pakuks nende madala intressimääradega laenude toetamine aastas kuni 600 miljoni euroga liikmesriikide jaoks tähtsusetut kergendust ega tagaks seega euroalal piisavat stabiliseerimist. Esimene samm parema stabiliseerimisvõime suunas oleks anda rohkem tegutsemisruumi maksekohustuste täitmisel, mis nõuaks osamaksete kõrgemat ülemmäära.
3.9.2Komitee väljendab muret selle üle, et komisjoni ettepanekud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta ei sisalda sätteid Euroopa majandus- ja rahaliidu ning selle juhtimise reformi ega eelarvelise mõju kohta, eelkõige seoses Euroopa Valuutafondi loomisega, või kodanikeni jõudvate teenuste või hüvitiste kohta, nagu töötushüvitis, mis täiendaksid kriisi ajal liikmesriikide omi.
3.10InvestEU fond toetub endisele Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile. Sellel on sama iga-aastane osamakse ja samad prognoosid mõjude kohta koguinvesteeringutele. Investeeringud neljas poliitikavaldkonnas (jätkusuutlik taristu; teadusuuringud, innovatsioon ja digiteerimine; väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused) on kõik õiges suunas. Komitee väljendab ennekõike heameelt neljanda üle, sest sellega saab soodustada projektide rahastamist sellistes üliolulistes valdkondades nagu oskused, haridus, koolitus, sotsiaaleluruumid, sotsiaalne innovatsioon ning rändajate, pagulaste ja haavatavate inimeste integratsioon. See kohustus garanteerida osa EIP laenudest ja võimalik, et ka teiste riiklike pangandusasutuste laenudest väärib heakskiitu, kuid sellest piisab ainult eelneva krediiditaseme säilitamiseks, samal ajal kui osa liikmesriike, kus elanike sissetulek on suhteliselt väike, ei pruugi ikkagi kasu saada. ELi investeeringute lõhe vähendamiseks on vaja teha suuremaid pingutusi.
3.11Ühtekuuluvuspoliitika põhieesmärk on edendada ülespoole suunatud majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist liikmesriikides. Jäikade tingimuste kehtestamine võib takistada juurdepääsu ühtekuuluvuspoliitika vahenditele nende liikmesriikide ja piirkondade puhul, kes neid kõige enam vajavad, st kus sissetulek on madalam või võlakoormus suurem. Komitee arvamuses 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta öeldu kehtib jätkuvalt: „komitee [on] tegelikult vastu ühtekuuluvuspoliitika fondide eraldamisel makromajandusliku tingimuslikkuse kohaldamisele“. Sellegipoolest pooldab komitee ühtekuuluvuspoliitika rakendamist Euroopa poolaastaga kehtestatud suuniste kohaselt, milles nähakse ette sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tõhustatud osalus nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.
3.12Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamise nõuete range kohaldamisega takistati nende kasutamist mõnes kõige enam rahastamist vajanud riigis äärmusliku kokkuhoiupoliitika ajal, põhjustades erinevuste suurenemist. Ka praegu piiravad need mõnes riigis juurdepääsu neile fondidele ja see võib jätkuda ka edaspidi, kui 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistikuga suurendatakse liikmesriikidepoolse kaasrahastamise osakaalu. Komitee kutsub üles muutma kaasrahastamise kriteeriume paindlikumaks, nii et iga liikmesriigi majanduslikku ja finantsolukorda võetaks arvesse nagu ka eespool, käesolevas investeeringukulusid käsitlevas peatükis märgitut seoses stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärkidega.
3.13Mõne äärmusliku kokkuhoiupoliitika perioodil kehtestatud või edendatud struktuurireformi kogemuse põhjal tundub olevat loogiline suhtuda kahtlusega sellesse, et juurdepääs ühtekuuluvuspoliitika fondidele tehakse sõltuvaks eespool nimetatud reformide üldisest rakendamisest. Komitee ei ole reformide vastu, kuid peab oluliseks täpsustada, mis liiki reforme silmas peetakse. Mitmes arvamuses ja viimati arvamuses 2018. aasta euroala majanduspoliitika kohta kaitseb komitee struktuurireforme, millega parandatakse tootlikkuse kasvu, töökohakindlust ja sotsiaalkaitset, soosides samas investeeringuid ja tugevdades kollektiivläbirääkimisi, mis tuginevad sotsiaalpartnerite autonoomiale, ja sotsiaaldialoogi.
3.14Komitee väljendab heameelt teadusuuringute ja innovatsiooni programmide olulise suurendamise ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna arendamise ettepanekute üle, sest need saavad olla aluseks tootlikkuse, palkade ja elatustaseme jätkusuutlikule ja jõulisele kasvule. On väga oluline, et olemas oleks hästi määratletud strateegia innovatsiooni ühendamiseks Euroopa tööstuspoliitikaga, millest saaksid kasu kõik liikmesriigid, eelkõige need, kelle arengutase on madalam. Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna osalus on oluline, et määratleda ja kohaldada innovatsioonisüsteemidega hästi ühendatud tõhusat tööstuspoliitikat. Lisaks sellele nõuab praegune kontekst samuti kindlat ja tugevat keskendumist ühiskondade, demokraatia, kultuuri ja sotsiaalsete muutustega seotud teadusuuringutele.
3.15Samuti on vaja juhtida tähelepanu programmi „Erasmus+“ ehk ühe Euroopa identiteedile kõige enam kaasa aidanud programmi suuremale rahastamisele: 92 % võrra 26 368 miljoni euroni ajavahemikuks 2021–2027.
3.16Komitee väljendab heameelt rahvusvahelise koostöö ja humanitaarabi suurema rahastamise üle, kuid väljendab muret, et välismeetmed korraldatakse ümber julgeoleku ja rändesurve tulemusena – eemaldudes pikaajalisemast, alt üles suunatud, vajadus- ja riigipõhisest lähenemisviisist – ning määratletakse prioriteedid, mis võivad välja jätta kõige haavatavamad piirkonnad. Komitee kutsub üles võtma kohustuse toetada partnerriikide jõupingutusi nende oma kavade rakendamisel kestliku arengu eesmärkide täitmiseks.
Rahastamine ja omavahendid uues mitmeaastases finantsraamistikus
3.17Uue mitmeaastase finantsraamistikuga teeb komisjon ettepaneku teha mõned muudatused ELi eelarve rahastamises, mis on aga tagasihoidlikud, kui võrrelda neid omavahendite kõrgetasemelise rühma ja Euroopa Parlamendi ettepanekutega ja arvestada vajadust rahastada vajalikke kulutusi. Uue ettepanekuga nähakse ette järkjärguline vabanemine liidu sõltuvusest liikmesriikide osamaksetest ja aeglane üleminek finantssõltumatusele. Sel eesmärgil pakutakse välja väike arv uusi tuluallikaid.
3.18Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek on tagasihoidlik ja vähenõudlik, kuigi vaja on sidusal tegevuskaval põhinevat otsusekindlat jõupingutust. See peaks algama omavahendite kõrgetasemelise rühma ja Euroopa Parlamendi ettepanekutest omavahendite mitmesuguste lisaallikate kohta, et tugineda tulevase mitmeaastase finantsraamistiku perioodil oluliselt enam omavahenditele.
3.19Komitee kordab oma arvamuses „Aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta“ väljendatud seisukohti, millega toetati lõpparuandes „ELi rahanduse tulevik“ esitatud analüüsi. Lõpparuande koostas kõrgetasemeline omavahendite töörühm, mille esimees on Mario Monti. Eriti tähtis on, et uus mitmeaastane finantsraamistik pärast 2020. aastat sisaldab valdavalt autonoomseid, läbipaistvaid ja õiglaseid omavahendeid. Need laekuksid otse ELi eelarvesse ilma liikmesriike läbimata, kuid suurendamata maksukoormust ja koormamata praegusest rohkem kõige ebasoodsamas olukorras olevaid kodanikke ning väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid.
3.20Nagu märgitud komitee arvamuses „Aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta“17, oleks mõnel uuel kõrgetasemelise omavahendite töörühma aruandes kavandatud ressursil Euroopa lisaväärtus tulude aspektist, kuna need kogutakse kõige asjakohasemal tasandil, et määratleda piiriülene maksubaas ja tasakaalustada ülemaailmset mõju keskkonnale: ettevõtete (äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas) ja eriti hargmaiste ettevõtete, finantstehingute, kütuste ja süsinikdioksiidi heite maksustamine.
3.21Nagu väidab kõrgetasemeline omavahendite rühm, võimaldab äriühingu tulumaksul põhinev omavahend „parandada ühtse turu toimimist“. Samal ajal lihtsustab ja ühtlustab äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas eeskirju kogu ELis ja piirab maksukonkurentsi kahjulike elementide ulatust.
3.22Digiteenuste maks – juhul kui see on asjakohaselt välja töötatud – võiks kajastada Euroopa lisaväärtust, sest maksustamise eesmärgil kasutatav asukoht võib olla üsna erinev tehingute asukohast, kuid see on ajutine lahendus.
3.23Komitee juhib Euroopa institutsioonide tähelepanu keerukusele, mis kaasneb kõigi nende omavahendite rakendamisega ajavahemikus 2021–2027.
3.24Parandatud keskkonnastandardite ja kliimamuutuste vastu võitlemisega seotud osamaksed tõotavad samuti Euroopa lisaväärtust ja on tihedalt seotud ELi kestliku arengu mudeli strateegilise eesmärgiga. Lisaks sellele saavad ainult ühised energia- ja keskkonnakahju maksud tagada ausa konkurentsi ühtsel turul. Sellega seoses teeb komisjon ettepaneku ringlusse võtmata plastjäätmete ja heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud osamaksete kohta. Tuluallikaid tuleks üritada leida muu keskkonnareostuse lõivudest, mis tekitavad kulusid rohkem kui ühes liikmesriigis. Näidetena võib tuua maanteekütuse ja lennukipileti maksud, nagu soovitavad Euroopa Parlament ja omavahendite kõrgetasemeline rühm. Kiiresti on vaja hakata selliste uute tuluallikate üle otsustama, mis on kooskõlas ELi laiema poliitilise tegevuskavaga, ja neid rakendama.
3.25Komisjon teeb ühtlasi ettepaneku praeguste käibemaksupõhiste omavahendite lihtsustamiseks, kuna need on praegu riikidevaheliste käibemaksumäärade erinevuste tõttu keerulised. Teretulnud oleks ühtne maksumäär kõigis liikmesriikides. Praeguse ettepanekuga suurendatakse tulu vähesel määral. Kuid käibemaksu osakaal jääb põhiliselt sarnaseks kogurahvatulu tasemega, sest see kajastab üldist majandustegevust liikmesriigi piires, mitte konkreetseid ELi poliitikaeesmärke.
3.26Ühendkuningriigi EList lahkumine annab võimaluse lõpuks järk-järgult kaotada tagasimaksete süsteem, mis vähendas ühtlasi Ühendkuningriigi ja mõne teise liikmesriigid makseid. See on kiiduväärt, nagu ka tagasipöördumine olukorra juurde, kus ELi eelarvesse laekub 90 % tollitulust, kuna liikmesriikide tollimaksude kogumise kulud vähenevad. Väike lisa võiks tulla Euroopa Keskpanga kasumist (emissioonitulu). Sellegipoolest jäävad need uued omavahendite vormid kokkuvõttes liiga väikesteks ja ebakindlateks, et anda lootust, et need võimaldaksid oluliselt vähendada kogurahvatuluga seotud osamakseid.
4.Konkreetsed märkused
4.1Komitee toetab ettepanekut, millega muudetakse ELi rahaliste vahendite saamine liikmesriikide jaoks sõltuvaks õigusriigi põhimõtte kui ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtuste põhisamba austamisest, tingimusel, et selle rakendamine ei karista neid kodanikke või ettevõtjaid, kes saavad praegu ELi fondidest toetust. Kuna eelarve on kõigi liidu poliitikameetmete rakendamise põhivahend, leiab komitee, et kõnealust tingimust võiks laiendada muudele ELi aluslepingutes hõlmatud, õigusriigiga seotud põhimõtetele, ning palub seetõttu komisjonil ja Euroopa Parlamendil seda võimalust uurida.
4.2Võimalikult palju tuleks kasutada paindlikkust, et edendada kuluprogrammide omavahelist ühendatust poliitikasuundade ja fondide vastastikuseks hüvanguks. Näiteks ühine põllumajanduspoliitika ja programm „Horisont“ põllumajanduse tehnoloogiliseks uuendamiseks suure tähtsusega maapiirkondades ja kestliku põllumajanduse valdkonnas; teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, ülikoolid, programm „Erasmus+“ ja muud noortele mõeldud programmid; investeerimis- ja ühtekuuluvuspoliitika, Euroopa Sotsiaalfond ning uus Euroopa sotsiaalõiguste samba arenguprogramm, mille kohta teeb komitee käesolevas arvamuses ettepaneku, et edendada liikmesriikide vahelist lähenemist jne. Komitee väljendab seetõttu kahetsust ettepaneku üle muuta N+3 reegel N+2 reegliks ja kutsub komisjoni üles seda uuesti kaaluma.
4.3Junckeri kava (Euroopa investeerimiskava) rakendamise praegustes hinnangutes seatakse kahtluse alla, kas selle mõju on piisav, et viia investeeringud esialgu ennustatud tasemele ja veelgi vähem tasemele, mida on vaja selleks, et vähendada oluliselt investeeringute puudujääki võrreldes 2008. aasta eelse perioodiga. Mitu madalaima sissetulekuga liikmesriiki ei saa siiani kavast piisavalt kasu. Vaja on kehtestada asjakohased mehhanismid, et vähendada sellist liikmesriikidevahelisi erinevusi suurendavat suundumust. Edendada tuleks võimalust ühendada rahastamine eri fondidest, näiteks ühtekuuluvusfond ja InvestEU.
4.4Sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine ja Euroopa kodanike usalduse taastamine käivad käsikäes. Euroopa sotsiaalõiguste samba väljatöötamine võiks anda olulise panuse mõlema eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas toetades ja juhendades liikmesriike, kes viivad läbi reforme eesmärgiga luua jätkusuutlikke, kvaliteetseid ja suurt lisaväärtust andvaid töökohti. Komitee teeb ettepaneku luua mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 konkreetne Euroopa sotsiaalõiguste samba programm kohustuste najal, mille liikmesriigid on võtnud Göteborgi deklaratsiooni raames. Euroopa Sotsiaalfond+ aitaks seda kaasrahastada süsteemi alusel, mis sisaldab muu hulgas selliseid näitajaid nagu töötuse ja aktiivsuse määrad, kooliharidus ja koolist väljalangemine, SKP elaniku kohta, vaesuse ja sotsiaalse kaasatuse näitajad – nii üldised kui ka piirkondlikud näitajad – ning teatavate ebasoodsas olukorras olevate ühiskonnarühmade näitajad.
4.5Euroopa poolaastal peaks olema juhtroll ELi eelarvete täitmisel, kasutades võimalikult palju ära uue mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkust, näiteks et tagada tugev sidusus ühtekuuluvuspoliitika ja muude poliitikasuundade vahel, nagu innovatsioon, investeeringud ja töökohtade loomine. Sel eesmärgil tuleb nõuetekohaselt rakendada sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna Euroopa poolaastas osalemise mehhanisme, et osalejad teaksid, kuidas ühendada oma riiklikud valdkonnad Euroopa omadega. Euroopa poolaasta rakendamist toetades hakkaksid komisjon ja nõukogu osalema otseselt riiklikes poliitikaküsimustes. Tuleb tagada, et ELi fondidest toetatavate meetmetega ei piirataks sotsiaalõigusi, töötajate õigusi ega tarbijate õigusi.
4.6Esmatähtsale kohale tuleb seada jõupingutused, mida Euroopa institutsioonid ja riikide valitsused kodanikuühiskonna organisatsioonide toetusel teevad, et suurendada 2020. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus rahastamist ja seada prioriteedid ümber nii, nagu komitee käesolevas arvamuses välja pakub. Komitee kutsub neid üles oma tööd tõhustama, et raamistiku saaks heaks kiita kavandatud ajakava kohaselt enne Euroopa Parlamendi valimisi.
Brüssel, 7. september 2018
Stefano Palmieri
Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsiooni esimees
*
*
*
Appendix
Figure 1
Figure 2
Development of sources for financing of the EU budget
Source: European Commission
_____________