SELETUSKIRI

1.DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI TAUST

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (Euroopa kliimamäärus) on seatud eesmärk vähendada 2030. aastaks netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 %. Seepärast muudeti direktiivi 2003/87/EÜ 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/959, 2 et muuta ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) ning saavutada Euroopa kliimamääruses ja paketis „Eesmärk 55“ kindlaks määratud eesmärgid.

Direktiivi (EL) 2023/959 põhjenduses 16 on märgitud, et kasvuhoonegaase, mida ei paisata otse atmosfääri, tuleks ELi HKSi kohaselt käsitada heitkogustena ning nende heitkoguste eest tuleks tagastada lubatud heitkoguse ühikuid, välja arvatud juhul, kui koguseid säilitatakse vastavalt direktiivile 2009/31/EÜ säilitamiskohas või kui need on tootes püsivalt keemiliselt seotud, nii et tavapärasel kasutamisel ja pärast toote olelusringi lõppu toimuva tavapärase tegevuse käigus nad atmosfääri ei satu. Seepärast lisati direktiivi 2003/87/EÜ uus artikli 12 lõige 3b, et kaotada kohustus tagastada lubatud heitkoguse ühikuid (LHÜd) sellise kasvuhoonegaaside heite eest, mis on kogutud ja kasutatud püsivalt tootes. Seda nimetatakse ka püsivaks süsiniku kogumiseks ja kasutamiseks ning selle puhul heitkogused „loetakse kogutuks ja kasutatuks sellisel viisil, et need on tootes püsivalt ja keemiliselt seotud ega satu tavapärase kasutamise ja kõrvaldamise korral atmosfääri, kaasa arvatud tavapärane tegevus, mis toimub pärast toote olelusringi lõppu“. Selle artikliga antakse Euroopa Komisjonile õigus võtta vastu õigusakte, millega kehtestatakse nõuded, mille kohaselt tuleb lugeda sellised HKSi kuuluva käitise kasvuhoonegaaside heitkogused tootes püsivalt keemiliselt seotuks ning on HKSis osalev käitaja seega vabastatud kohustusest tagastada nende eest LHÜsid. Nagu nimetus „süsiniku kogumine ja kasutamine“ ütleb, on sellised tehnoloogiad asjakohased eelkõige CO2, mitte muude kasvuhoonegaaside (nagu CH4 või N2O) seisukohast. Seetõttu sõnastatakse käesoleva õigusakti nõuded pigem CO2 heite või sellest saadava süsiniku kui kasvuhoonegaaside suhtes üldiselt.

2.ÕIGUSAKTI VASTUVÕTMISELE EELNENUD KONSULTEERIMINE

Komisjon konsulteeris delegeeritud määruse eelnõu ettepaneku asjus komisjoni kliimamuutuste poliitika eksperdirühma liikmetega 2023. aasta novembris ning 2024. aasta veebruaris ja mais. Koosolekutega seotud dokumendid saadeti ühel ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule, nagu on ette nähtud delegeeritud õigusakte käsitlevas ühisseisukohas, mis on lisatud institutsioonidevahelisele parema õigusloome kokkuleppele. Eksperdirühma tähelepanekuid kaaluti delegeeritud määruse eelnõu ettevalmistamisel.

Delegeeritud määruse eelnõu avaldati parema õigusloome portaalis, kus selle kohta sai anda tagasisidet nelja nädala jooksul – 18. juunist kuni 16. juulini 2024. Sellel ajavahemikul laekus 93 märkust, neist 43 ettevõtjate ühendustelt ja 27 äriühingutelt. Konsultatsiooni teema seisukohast oluline tagasiside hõlmas argumente ja teavet, mis sarnanesid kliimamuutuste poliitika eksperdirühmas toimunud ulatuslike arutelude käigus juba esitatule. Seepärast ei muutnud komisjon delegeeritud määruse teksti, välja arvatud teatavad selgitused tekstis.

Selliste süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise rakenduste käsitlemist ELi HKSi raames, mis ei võimalda seotud süsinikku püsivalt säilitada, hinnatakse ELi HKSi direktiivi artikli 30 lõikega 5 ette nähtud aruandes, mis tuleb esitada 2026. aasta juuliks.

3.DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI ÕIGUSLIK KÜLG

Delegeeritud määruse peamised õiguslikud elemendid on järgmised:

(1)täiendada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 3b kohaseid kriteeriume, mille alusel määratakse kindlaks, kas kasvuhoonegaasid, eelkõige CO2, on muudetud tootes püsivalt keemiliselt seotuks, nii et need ei satu tavapärase kasutuse korral ega pärast toote olelusringi lõppu toimuva mis tahes tavapärase tegevuse käigus atmosfääri;

(2)esitada üksikasjalikult nõuded, mis on vajalikud selleks, et tooteid saaks lugeda eespool nimetatud kriteeriumidele vastavaks;

(3)loetleda käesoleva määruse lisas süsiniku kogumisel ja kasutamisel põhinevad tooted, mida peetakse käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavaks ja mille suhtes võib seega kohaldada erandit LHÜde tagastamise kohustusest;

(4)kehtestada menetlus nõuetele vastavate süsiniku kogumisel ja kasutamisel põhinevate toodete loetelu läbivaatamiseks ja ajakohastamiseks lähtuvalt tehnoloogia arengust, uutest tõenditest või süsiniku kogumisel ja kasutamisel põhinevate toodetega seotud praktilistest kogemustest.

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) …/…,

30.7.2024,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses nõuetega, mille kohaselt tuleb lugeda kasvuhoonegaasid tootes püsivalt keemiliselt seotuks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, 3 eriti selle artikli 12 lõike 3b teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)Direktiivi 2003/87/EÜ muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/959, 4 et viia see kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119, 5 milles on seatud eesmärk vähendada 2030. aastaks netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 %.

(2)Tuleks kehtestada vajalikud kriteeriumid ja nõuded, mille alusel saab kasvuhoonegaase lugeda tootes püsivalt keemiliselt seotuks.

(3)Praeguseid püsiva säilitamisega seotud kogumise ja kasutamise protsesse kasutatakse ainult CO2 heite puhul, sest muude kasvuhoonegaaside, nagu CH4 või N2O puhul ei ole heite vähendamiseks püsivat säilitamist vaja. Kuna kasutusprotsessi keemiliste reaktsioonide tulemusena võib CO2 molekul keemiliselt muunduda, tuleks arvesse võtta ka keemiliselt seotud süsinikuaatomeid.

(4)On vaja tagada, et CO2 heide, mis on tootes püsivalt keemiliselt seotud, tooks samasugust kliimaalast kasu nagu geoloogiline säilitamine, võttes samal ajal arvesse nende lähenemisviiside erinevat olemust. Seepärast peaks see CO2 jääma tootesse püsivalt keemiliselt seotuks vähemalt mitmeks sajandiks või veelgi pikemaks ajaks, lähtudes keemilisest sidemest ja tavapärasest kasutusest ning asjaomase toote tõenäolisest käitlusest tema olelusringi lõpus.

(5)Kogutud CO2-st valmistatud eri toodetel on tavapärane kasutus ja olelusringi lõpp erinevad, mistõttu on erinev ka tõenäosus, et tootes säilitatud süsinik vabaneb. Vabanemine võib toimuda põlemisel, kas toote kasutamise lahutamatu osana, nagu sünteetiliste kütuste puhul, või kui toode kõrvaldatakse, näiteks jäätmete põletamisega. Tagamaks, et tootes säilitatav süsinik jääb püsivalt keemiliselt seotuks ega satu atmosfääri vähemalt mitme sajandi jooksul, peaks CO2 olema seotud toodetes, mis on pika elueaga mis tahes tavapärase kasutuse korral ja mille puhul olelusringi lõpus toimuva mis tahes tavapärase tegevuse korral kasutatakse toote kõrvaldamiseks muud viisi kui põletamine, mille tulemusena vabaneks säilitatud süsinik atmosfääri.

(6)Mineraalsete karbonaatide, näiteks kaltsiumkarbonaadi või magneesiumkarbonaadi keemilised omadused tagavad tugevad keemilised sidemed, mis juhul, kui puudub kokkupuude kõrge temperatuuri või tugevate hapetega, võimaldavad lugeda süsinikku püsivalt keemiliselt seotuks. Seega säilitataks mineraalse karboniseerimisega süsinik erakordselt pikaks ajaks karbonaatkivimites, kust see tavapärastes tingimustes atmosfääri ei vabaneks 6 .

(7)Jäätmepõletusseadmetes valitsevad tingimused on piisavad selleks, et algaks dekarboniseerumise reaktsioon. Seetõttu ei tohiks lugeda püsivalt keemiliselt seotuks sellist kogutud süsinikku, mida on kasutatud toodetes, mille puhul moodustab olulise osa olelusringi lõpus toimuvast käitlusest põletamine.

(8)Mineraalsetel karbonaatidel põhinevad tooted, mida kasutatakse ehitustoodetes, nagu täitematerjalid, tsement, betoon, tellised või plaadid, on pika elueaga ja võivad jääda kasutusse aastakümneteks kuni sajanditeks. Jäätmenimistu 7 kohaselt kuuluvad sellised tooted oma olelusringi lõpus ehitus- ja lammutusjäätmete kategooriasse. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse viimase hinnangu 8 kohaselt hõlmab ehitus- ja lammutusjäätmete mineraalse osa olelusringi lõpus toimuv käitlus liidus keskmiselt ringlussevõttu (79 %), tagasitäitmist (10 %) ja prügilasse ladestamist (11 %). Seepärast tuleks kogutud CO2, mis suunatakse mineraalsete karbonaatide tootmisse ja mida kasutatakse ehitustoodetes, käsitada tootes püsivalt keemiliselt seotuna.

(9)Loetelu toodetest, mida peetakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikes 3b sätestatud kriteeriumidele vastavaks, tuleks läbi vaadata ja vajaduse korral ajakohastada, tuginedes asjakohasele tehnoloogia arengule ja innovatsioonile süsiniku püsiva toodetes säilitamise valdkonnas, säilitamise püsivuse tõendamist võimaldavate seire-, aruandlus- ja tõendamistavade täiustumisele ning käesoleva määruse rakendamisel saadud kogemustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse nõuded, mille kohaselt tuleb lugeda CO2 tootes püsivalt keemiliselt seotuks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„kogumine“ – mis tahes tehnoloogiline protsess või protseduur, mis on vajalik direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvatest tegevustest tuleneva CO2 kogumiseks ja vajaduse korral töötlemiseks või puhastamiseks enne selle kasutamist;

(2)„kasutamine“ – mis tahes tehnoloogiline protsess või tava, milles kasutatakse kogutud CO2 lähteainena toodete valmistamisel;

(3)„keemiliselt seotud“ – CO2 on keemiliselt muundatud selliselt, et süsiniku aatom on tugevate sidemetega keemiliselt seotud viisil, mis hoiab ära selle mõju globaalsele soojenemisele;

(4)„toode“ – kaup või materjal, kaasa arvatud vaheained ja nende derivaadid, milles keemilise sidumise teel kasutatakse CO2 või CO2-st saadud süsinikuaatomeid;

(5)„ehitustoode“ – kindla kujuga või kujuta füüsiline kaup, mis lastakse turule püsivaks paigaldamiseks ehitisse või selle osasse;

(6)„tavapärane kasutus“ – mis tahes viis, kuidas lõppkasutaja eeldatavasti toodet selle omadustest lähtuvalt tavaliselt kasutab;

(7)„pärast toote olelusringi lõppu toimuv tavapärane tegevus“ – toote valdav käitlemisviis pärast seda, kui lõppkasutaja on selle kasutuselt kõrvaldanud, lähtudes asjakohastest jäätmekäitlustavadest ja kehtivatest õigusaktidest.

Artikkel 3

Nõuded püsivaks kogumiseks ja kasutamiseks toodetes

1.CO2 loetakse tootes püsivalt keemiliselt seotuks, kui on täidetud kõik järgmised kriteeriumid:

(a)see on muudetud tootes keemiliselt seotuks aktiivse ja kontrollitud kasutusprotsessi kaudu, mis võimaldab mõõta ja teha kindlaks kasutusprotsessi käigus tootes seotud CO2 ekvivalentkoguse, jättes välja materjalis enne kasutusprotsessi sisaldunud või pärast kasutusprotsessi atmosfäärist või muudest allikatest looduslikult seotud süsiniku, ning

(b)see jääb tootes püsivalt keemiliselt seotuks, see tähendab ei satu toote tavapärase kasutuse korral, sealhulgas pärast toote olelusringi lõppu toimuva tavapärase tegevuse käigus, vähemalt mitme sajandi jooksul atmosfääri. Toodete puhul, millel on mitu tavapärast kasutust ja mitu võimalikku olelusringi lõpu stsenaariumi, tuleb käesoleva lõike kohaldamisel arvesse võtta kõiki selliseid stsenaariume. Tooteid, mis tavapärase kasutuse, sealhulgas pärast toote olelusringi lõppu toimuva tavapärase tegevuse käigus võivad sattuda kõrgel temperatuuril põletamisse, näiteks jäätmete põletamise käigus, ei loeta CO2 püsivalt keemiliselt siduvaks.

2.Tooted, mida loetakse lõike 1 nõuetele vastavaks, on loetletud lisas.

Artikkel 4

Läbivaatamise protsess

1.Komisjon vaatab lisas esitatud toodete loetelu läbi, tuginedes asjakohasele tehnoloogia arengule ja innovatsioonile süsiniku püsiva toodetes säilitamise valdkonnas, seire-, aruandlus- ja tõendamistavade täiustumisele ning käesoleva määruse rakendamisel saadud kogemustele, ning ajakohastab vajaduse korral lisa.

2.Lõike 1 kohaldamisel võtab komisjon arvesse pädevate asutuste esitatud taotlusi ajakohastada lisas esitatud toodete loetelu, kui need taotlused on nõuetekohaselt põhjendatud tõenditega artikli 3 lõike 1 nõuetele vastavuse kohta.

3.Lisas esitatud toodete loetelu läbivaatamise tulemused ja asjakohased dokumendid avalikustatakse.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30.7.2024

Komisjoni nimel

president
Ursula VON DER LEYEN

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/959, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist (ELT L 130, 16.5.2023, lk 134).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/959, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist (ELT L 130, 16.5.2023, lk 134).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(6) IPCC, 2005, Special Report on Carbon Dioxide Capture and Storage, [Metz, B., Davidson, O., de Coninck, H. C., Loos, M. ja Meyer, L. A. (toimetajad)], koostanud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma III töörühm, Cambridge University Press, Cambridge ja New York.

(7) Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta otsus 2014/955/EL, millega muudetakse jäätmenimistut käsitlevat otsust 2000/532/EÜ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ (ELT L 370, 30.12.2014, lk 44).

(8) Cristobal Garcia, J., Caro, D., Foster, G., Pristera, G., Gallo, F. ja Tonini, D., „Techno-economic and environmental assessment of construction and demolition waste management in the European Union“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2024, doi:10.2760/721895, JRC135470.