TAGASISIDEKORJE:

ALGATUS (mõjuhinnanguta)

Algatuse pealkiri

Ühiskonna vastupanuvõime – ELi kliimariskide juhtimine

Juhtiv peadirektoraat – vastutav üksus

Kliimameetmete peadirektoraat, üksus E1 „Kliimamuutustega kohanemine ja vastupanuvõime“

Algatuse tõenäoline liik

Komisjoni teatis

Ligikaudne aeg

2024. aasta I kvartal

Lisateave

https://climate-adapt.eea.europa.eu/en/eu-adaptation-policy/key-eu-actions/climate_risk_assessment/index_html/ 

Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

Käesolev komisjoni teatis tuleneb kliimamuutustega kohanemist käsitlevas ELi 2021. aasta strateegias sätestatud kohustusest koostada kogu ELi hõlmav kliimariskide hindamine. Samuti aitab see saavutada Euroopa kliimamääruses sätestatud (artikkel 5) eesmärki, et tagataks järjest parem kohanemisvõime ja tugevam vastupanuvõime ning väheneks haavatavus kliimamuutuste poolt.

Nagu on märgitud valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma (IPCC) viimases ehk kuuendas hindamisaruandes (AR6), põhjustavad kliimamuutused vältimatult füüsilise mõju suurenemist. Arvestades järjest suuremat hulka tõendeid äärmuslike ilmastikutingimuste ja kliimamuutuste muude mõjude varajasest realiseerumisest, on teatise eesmärk valmistada ELi paremini ette riskideks, mida suurenevad kliimaohud ühiskonnale põhjustavad. See põhineb sõltumatul teaduslikul Euroopa kliimariskide hindamise aruandel, mis avaldatakse 2024. aasta kevadel, ning täiendab kohanemislahenduste hindamist riiklikul tasandil.

Probleem, mida algatusega lahendatakse

Euroopas on temperatuuri tõus kaks korda kiirem kui maailmas keskmiselt, jõudes 2020. aastal juba 1,1 °C-ni. Ülemaailmsed kohustused ei aita praegu saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke, vaid näitavad sajandi lõpuks hoopis 2,4–2,6 °C tõusu. Selle probleemi lahendamiseks võtab EL ambitsioonikaid leevendusmeetmeid ja toetab jõulisemaid leevendusmeetmeid ülemaailmsel tasandil. Samal ajal on füüsikaliste ohtude suurenemine lähitulevikus vältimatu, olenemata heitestsenaariumist. See toob kaasa suurema kliimamõju, nagu seda näitab äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine ELis ja kogu maailmas. Samuti peab EL olema valmis juhuks, kui ülemaailmsed meetmed on ebapiisavad ja/või kliimasüsteem on tundlikum, tekitades kiiremini saabuvaid halvemaid tagajärgi.

Selleks et vähendada suurenevate kliimariskide mõju ELile ja vältida seda, et praegused poliitilised otsused suurendaksid selliseid riske tulevaste põlvkondade jaoks, tuleb neid riske kiiresti ja ennetavalt juhtida. Selleks peavad ELi poliitikakujundajad tegema teadlikke otsuseid selle kohta, millised on vastuvõetavad riskitasemed. Ilma kliimariskide läbivaatamiseta jätaks EL liikmesriigid välditavate vapustuste ja ebastabiilsuse suhtes haavatavaks. Kliimariskid võivad liituda muude riskiteguritega, sealhulgas sotsiaalsete (sotsiaal-majanduslik staatus, sugu, vanadus, tervisetingimused ja etniline taust), keskkonna- ja majandusteguritega. Kuna mitmed poliitikavaldkonnad, nagu tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, tööturg, energeetika, toit, hoonesektor või linnapoliitika on kliimamuutuste suhtes väga avatud ja haavatavad, siis võib kliimariskide juhtimise ebaõnnestumine avaldada Euroopa elanikele olulist negatiivset mõju ja kõigutada nende usaldust ELi vastu.

Seepärast määratakse teatises kindlaks valdkonnad, kus tuleb teha täiendavat tööd seotud riskide paremaks juhtimiseks ELis. Eesmärk on tagada, et poliitikakujundajad saaksid teha teadlikke otsuseid riskide vastuvõetavuse ja riskide maandamisega seotud kompromisside kohta.

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

Kliimamuutused on piiriülene nii maismaad kui meresid hõlmav probleem, millel on mõju kõikidele liikmesriikidele, samuti ELi suhetele kolmandate riikidega. See võib tekitada vajaduse ELi tasandi meetmete järele, et täiendada ja tugevdada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke meetmeid. Kliimariskid võivad oluliselt mõjutada ka ELi poliitika rakendamist. Seega on teatis asjakohane vahend, et hakata kindlaks tegema neid, kes riskide eest vastutavad, ning tingimusi riskihaldamise ülekandmiseks eri juhtimistasandite vahel.

Õiguslik alus

Käesolev teatis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 191 (keskkonnapoliitika).

Praktiline vajadus ELi meetmete järele

ELi meetmed on asjakohased, võttes arvesse võimalikku riskihaldamise ülekandmist eri valitsemistasandite ja eri poliitikavaldkondade vahel, kus ELil on erineval määral pädevust. Teatis on ka alus tagamaks, et ELi poliitika ja programmid ei suurenda riske, vaid pigem vähendavad neid.

Kliimariskide juhtimist käsitlevatel soovitustel võib olla mõju mitmele ELi poliitikavaldkonnale. Arvesse tuleks võtta mõju majandustegevusele, tööhõivele, ühtsele turule, territoriaalsele ühtekuuluvusele, keskkonnale, energeetikale, rahvatervisele, toiduga kindlustatusele, jaotuslikule mõjule ja kaubandusele. Järgmiste sammude osas ettepanekute tegemisel kaalutakse teatises seda, kus oleks ELi kooskõlastatud lähenemisviis alternatiividega võrreldes kasulikum, võttes arvesse ELi pädevust ja sekkumisvaldkondi. Teatisega toetatakse valmisolekut ja tõenditel põhinevat poliitikakujundamist kliimariskide leevendamiseks.

B. Mida soovitakse algatusega saavutada ja kuidas?

Võttes arvesse äärmuslike ilmastikunähtuste, näiteks üleujutuste, põudade ja kuumalainete sagenemist ja intensiivsust ning tuginedes teaduslikule hinnangule, tõhustab komisjon oma tööd, et parandada valmisolekut kliimaga seotud riskideks ELis. Teatise eesmärk on tagada, et ELi tulevase poliitika raames oleks võimalik kaaluda, milline on kliimariskide vastuvõetav tase ja teha vastav selge otsus.

ELi kohanemisstrateegiaga luuakse üldine raamistik, et suurendada ELi vastupanuvõimet kliimamuutustele. Strateegia muid elemente täiendavas Euroopa kliimariskide hindamise teaduslikus aruandes tehakse kindlaks, kuidas kliimariskid on geograafiliselt ja ajaliselt jaotatud; kuidas need võivad omavahel seostuda; millised on edastuskanalid ühiskondlikesse süsteemidesse ning milline poliitika või millised asutused on valdkonnaga seotud või pädevad sellega tegelema. Selline kaardistamine peaks selgitama riskide eest vastutamise jaotust Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide vahel.

Teatises käsitletakse tõendeid ja esitatakse meetmed kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamiseks nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis. See võib hõlmata meetmeid valdkondlike poliitikameetmete ja programmide väljatöötamiseks, olemasolevate vahendite ja lähenemisviiside paremaks kasutamiseks ning ELi meetmete uute vahendite ja lähenemisviiside väljatöötamiseks, sõltuvalt Euroopa kliimariskide hindamise teaduslikus aruandes esitatud tõenditest, tegutsedes konsultatsiooniprotsesside ja muude kanalite vahendusel.

Tõenäoline mõju

Teatises määratakse kindlaks valdkonnad, mis on seoses kliimariskidega keskse tähtsusega komisjoni tulevastes tööprogrammides, mitmeaastases programmitöös ja poliitikaettepanekutes. Selle kaudu saavad teavet eri tasandite poliitikakujundajad ja otsustajad, et hõlbustada põhjendatud ja tõenditel põhinevaid valikuid kliimariskide juhtimiseks lähikümnenditel. Kuigi oluline otsene majanduslik, sotsiaalne või keskkonnamõju eeldatavalt puudub, peaks teatis aitama vähendada kliimariske ja toetama kestliku arengu eesmärke.

Edasine seire

Kohanemismeetmete osas tehtud edusammude seiret rakendatakse kliimamääruse nõuete ja muude sel eesmärgil sätestatud aruandlusraamistike alusel.

C. Parem õigusloome

Mõju hindamine

Komisjon selle mitteseadusandliku algatuse puhul mõju hindamist läbi ei vii. Seda seetõttu, et teatis põhineb Euroopa Keskkonnaameti avaldatud sõltumatu teadusliku aruande tõenditel ja järeldustel. Aruandes tuuakse eeldatavasti esile valdkonnad, kus tuleks tulevaste algatuste raames arvestada kliimariskidega. ELi valdkondliku poliitika ja programmide konkreetsete järelmeetmete suhtes kohaldatakse siiski parema õigusloome nõudeid, sealhulgas mõjuhindamist. Kuigi teatis peaks aitama vähendada kliimariske, ei ole sellel iseenesest otsest märkimisväärset majanduslikku, sotsiaalset või keskkonnamõju.

Konsulteerimisstrateegia

Tagasisidekorje eesmärk on koguda paljudelt sidusrühmadelt lisatõendeid ELi tasandi meetmete vajaduse ja liikide kohta kliimaohtudest tulenevate riskide juhtimiseks, täiendades tõendeid, mida kogutakse konsultatsioonide käigus, mille alusel koostatakse Euroopa kliimariskide hindamise teaduslik aruanne, ja valdkondliku poliitika konsultatsioonide kaudu, mida viivad läbi komisjoni erinevad talitused.