KOMISJONI SOOVITUS,

30.9.2025,

säästu- ja investeerimiskontode kättesaadavamaks muutmise kohta lihtsustatud ja soodsa maksukohtlemise teel

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)ELi kodanike säästude määrad on ühed kõrgeimad maailmas. Samas ei saa ELi kodanikud oma säästudest tihti maksimaalset kasu. See on tingitud mitme teguri kaasmõjust, sealhulgas ebapiisavast finantskirjaoskusest, keerukatest investeerimistingimustest ja finantsteenuste turu killustatusest, mis toob kaasa puuduliku konkurentsi ja valikute piiratuse. See piirab ELi kodanike valikuvõimalusi säästude investeerimiseks viisil, mis on tasuvam ja suurendab nende vara.

(2)Kapitaliturgudel investeerimine võib aidata ELi kodanikel parandada oma finantstulemusi. Seepärast võib investeeringute kättesaadavamaks muutmine suurendada nende rahalist heaolu.

(3)Jaeinvestorid ja varahaldurid eelistavad sageli eraldada ülemäära suure osa oma portfellist kodumaistele kapitaliturgudele; põhjuseks on sellised tegurid nagu turu areng ja selle tundmine, ühine keel ja kultuur ning geograafiline lähedus. Julgustades jaeinvestoreid kapitaliturgudel rohkem osalema, saab täiendada investeerimisallikaid, millest oleks kasu ELi majandusele.

(4)Kui üksikisikud saavad investeerida vabalt, vastavalt oma eelistustele, vajadustele ja valikutele ning endale sobivas tempos, võib see suurendada erainvesteeringuid kapitaliturgudel ja seeläbi pakkuda ELi ettevõtetele rohkem rahastust, mis võimaldab neil kasvada, tegeleda innovatsiooniga ja luua töökohti. ELi investoribaasi laienemine võiks samuti aidata rahastada ELi strateegilisi prioriteete, sealhulgas digi-, rohe- ja sotsiaalset üleminekut ning ELi julgeoleku ja kaitse tugevdamist, kui investorid peaksid suunama oma investeeringud nendesse valdkondadesse.

(5)Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu eesmärkide saavutamisel on määrav roll liikmesriikidel, kes teatasid nii eurorühma 2024. aasta aprilli avalduses kui ka Euroopa Ülemkogu 2025. aasta märtsi järeldustes, et kohustuvad parandama kodanike juurdepääsu kapitaliturgudele. Seoses sellega julgustatakse liikmesriike viima ellu reforme oma kapitaliturgude arendamiseks ja tugevdamiseks, sealhulgas jaeinvestorite osalust hoogustavaid meetmeid. Neid eesmärke aitavad täita finantskirjaoskuse parandamine, jaeinvesteeringute hõlbustamine ja asjakohaste stiimulite pakkumine. Mõned liikmesriigid on juba saavutanud selles vallas väga positiivseid tulemusi.

(6)Käesolevas soovituses esitatakse Euroopa säästu- ja investeerimiskontode kava, mis põhineb olemasolevatel parimatel tavadel. Selles kirjeldatakse, millised peaksid olema säästu- ja investeerimiskontode põhiomadused, et need võetaks võimalikult laialdaselt kasutusele ja et need aitaksid saavutada eesmärgi suurendada jaeinvestorite osalemist kapitaliturgudel.

(7)Säästu- ja investeerimiskontosid pakuvad vastava loaga finantsteenuste osutajad ja need võimaldavad üksikisikutel investeerida finantsinstrumentidesse, näiteks aktsiatesse, võlakirjadesse ja investeerimisfondide osakutesse. Sageli kaasnevad nende kontodega maksusoodustused. Mõned riigid, kelle hulgas on ka ELi liikmesriike, on loonud säästu- ja investeerimiskontod selleks, et saada üle jaeinvestorite vähesest osalusest kapitaliturgudel. Edukad säästu- ja investeerimiskonto raamistikud tõendavad, et kui need on kujundatud asjakohaselt, võivad need muuta kapitaliturud jaeinvestorite jaoks atraktiivsemaks ja kergemini juurdepääsetavaks ning aidata neil tulemuslikumalt kasvatada oma vara.

(8)Nii ELi kui ka muu maailma säästu- ja investeerimiskontode parimate tavade uurimisel ilmnevad edukate skeemide põhiomadused. Nende hulka kuuluvad kasutajasõbralikkus, mis seisneb lihtsas juurdepääsus ja kasutamises, investeeringu tegemise ja sellest loobumise paindlikkus ning maksukohustuste täitmise lihtsustamine. Liikmesriikidel soovitatakse kehtestada selliste omadustega riiklikud säästu- ja investeerimiskonto raamistikud.

(9)Vara ja sissetulek jagunevad elanikkonnas erinevalt, mis mõjutab jaeinvestorite osalemist kapitaliturgudel. Säästu- ja investeerimiskonto raamistike puhul tuleks võtta eesmärgiks saavutada kõrge osalusmäär kõigi vanuserühmade hulgas, alates noortest kuni eakateni, ning kaasata kõik kodanikud, olenemata sellest, kas neil on võimalik investeerida väikesi või suuri summasid.

(10)Kui alustada säästude kogumist ja investeerimist juba noorelt, võib see aidata kestlikult suurendada vara, parandada finantskirjaoskust ja toetada investeerimiskultuuri. Liikmesriike julgustatakse nägema ette raamistik, mis hõlbustaks noortel säästu- ja investeerimiskontode kasutuselevõttu, tingimusel et võetakse asjakohaseid kaitsemeetmeid.

(11)ELi finantssektoril on jaeinvestorite ja kapitaliturgude peamise vahendajana otsustav roll. Finantsteenuste osutajad peaksid kasutama ära säästu- ja investeerimiskontode pakutavaid võimalusi jaeinvestorite osaluse suurendamiseks ning pakkuma jaeinvestoritele konkurentsivõimelise ja õiglase hinnaga võimalikult häid investeerimisvõimalusi ja -teenuseid.

(12)Parimatest tavadest ilmneb, et säästu- ja investeerimiskontod on edukad, kui finantsteenuste osutajate vahel valitseb tugev konkurents, mis tagab jaeinvestoritele soodsaimad pakkumised ja parima teenuse. Seepärast peaks saama pakkuda jaeinvestoritele säästu- ja investeerimiskontosid lai ring finantsteenuste osutajaid, tingimusel et neil on luba osutada kavandatavaid teenuseid, näiteks võtta vastu, edastada ja täita korraldusi, hoida ja hallata finantsinstrumente, tegeleda investeerimisnõustamisega ning hallata portfelli. Säästu- ja investeerimiskontodega kaasneda võivad kulud ja tasud peaksid olema jaeinvestorite jaoks üldjuhul läbipaistvad, lihtsasti mõistetavad ja võrreldavad.

(13)Killustatud turud ja protektsionism mõjuvad jaeinvestoritele ja ELi kapitaliturgude arengule kahjulikult. Säästu- ja investeerimiskontode piiriülese pakkumise hõlbustamine võib suurendada teenuseosutajate vahel konkurentsi ja soodustada innovatsiooni, mis võimaldab jaeinvestoritel saada paremini osa parimatest investeerimisvõimalustest, nagu näitavad ELis edukaks osutunud säästu- ja investeerimiskonto raamistikud. Kehtivate õigusnormide kohaselt ei tohi ühes liikmesriigis tegevusloa saanud finantsteenuste osutajale seada lisatakistusi, kui ta alustab asutamisvabaduse ja teenuse osutamise vabaduse põhimõtte alusel finantsteenuste osutamist teises liikmesriigis. Seepärast peaksid liikmesriigid käesoleva soovituse rakendamisel tagama, et nad ei loo säästu- ja investeerimiskonto raamistiku kehtestamisel ELis takistusi kapitali vabale liikumisele, finantsteenuste piiriülesele osutamisele ega asutamisvabadusele. Liikmesriigid peaksid seega võimaldama ka mis tahes teises liikmesriigis selleks loa saanud finantsteenuste osutajatel pakkuda säästu- ja investeerimiskontosid.

(14)Samuti võivad konkurentsi takistada tasud ja haldusmenetlused, mis kaasnevad varade ülekandmisega ühelt säästu- ja investeerimiskontolt teisele või säästu- ja investeerimiskonto teenuse osutaja vahetamisega. Seepärast soovitatakse liikmesriikidel tagada, et kontode ja varade ülekandmise protsess oleks ühtlustatud ja et selle eest nõutav tasu oleks minimaalne. Lisaks võidakse portfelli ülekandmist ühelt teenuseosutajalt teisele käsitada maksustamise seisukohast maksustatava sündmusena (näiteks kui portfelli ülekandmiseks ühelt teenuseosutajalt teisele see kõigepealt müüakse ja seejärel ostetakse uuelt teenuseosutajalt), mistõttu see võib kuuluda maksustamisele. See võib takistada säästu- ja investeerimiskontode ülekantavust ühelt teenuseosutajalt teisele. Seepärast soovitatakse liikmesriikidel tagada, et jaeinvestori portfelli ülekandmine ühelt teenuseosutajalt teisele, toimugu see riigisiseselt või piiriüleselt, ei tekita tulumaksu seisukohast maksustatavat sündmust ega sea kahtluse alla eelnevaid maksusoodustusi ka juhul, kui see hõlmab vara müüki ja seejärel saadud tulu ülekandmist uuele teenuseosutajale, ning et kontol olevate varade maksukohtlemine jääb samaks. See ei piira kahepoolsete maksulepingute ega liikmesriikide maksustamisõiguse kohaldamist juhul, kui muutub jaeinvestori maksuresidentsus.

(15)Liikmesriike julgustatakse tegema omavahel koostööd, et hoida ära topeltmaksustamise ohtu, mis tekib säästu- ja investeerimiskonto omaniku jaoks, kui muutub tema maksuresidentsus ELis, ning tagada, et kodanikud ei loobu maksukohtlemise tõttu oma vaba liikumise õigusest.

(16)Riski maandamiseks on väga oluline mitmekesistada investeerimisportfelli, mida saab hõlbustada, kui tagada ulatuslik juurdepääs eri investeerimisvõimalustele. Seega peaks ELi kodanikel olema säästu- ja investeerimiskontode kaudu investeerimisel juurdepääs laiale valikule finantsinstrumentidele, sealhulgas vähemalt aktsiatele, võlakirjadele ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ehk eurofondide, sealhulgas börsil kaubeldavate fondide osakutele, mida pakub lai valik emitente, et tagada juurdepääs lihtsatele finantstoodetele. Säästu- ja investeerimiskontodel võiks hoida ka muid finantsinstrumente, näiteks Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide (ELTIF) aktsiaid või osakuid, ja kui asjaomane liikmesriik lubab turustada jaeinvestoritele alternatiivsete investeerimisfondide tooteid, siis ka alternatiivsete jaeinvesteerimisfondide (AIF) aktsiaid või osakuid. Juurdepääs sellistele instrumentidele võiks anda jaeinvestoritele võimaluse mitmekesistada oma portfelli ja aidata kaasa nii oluliste taristuprojektide kui ka börsil noteerimata äriühingute, sealhulgas idu- ja kasvufirmade ning VKEde rahastamisele. Finantsteenuste osutajad peaksid laiendama investeerimisvarade pakkumist, nii et see ei hõlmaks üksnes selle liikmesriigi emiteeritavaid finantsvarasid, mille õiguse alusel säästu- ja investeerimiskontot pakutakse. Jaeinvestoritel peaks olema võimalik mitmekesistada oma investeeringuid eri varaklasside ja piirkondade lõikes.

(17)Finantsteenuste osutajad peaksid pakkuma jaeinvestoritele ka võimalust keskenduda investeerimisel ELi majandusele, et toetada ELi strateegilisi prioriteete, sealhulgas digi-, rohe- ja sotsiaalset üleminekut, ning tugevdada ELi julgeolekut ja kaitset.

(18)Üks säästu- ja investeerimiskontode põhieesmärke on aidata jaeinvestoritel, sealhulgas kodanikel, kes ei ole seni kapitaliturgudel investeerinud, mitmekesistada oma portfelli ning suurendada kapitaliturgude kaudu usaldusväärselt ja kestlikult oma vara. Selleks on kõige parem investeerida peamiselt lihtsatesse finantsinstrumentidesse, millega ei kaasne jaeinvestorite jaoks riske, mida neil on raske mõista, ning mis ei kujuta endast investeeringut reaalmajandusse. Seega tuleks jätta säästu- ja investeerimiskontode puhul investeerimiskõlblike varade hulgast välja teatavad väga riskantsed ja keerulised varad, millel puudub alusvara või mille alusvara ennast peetakse väga riskantseks ja keeruliseks. Nende väga riskantsete ja keeruliste finantsvarade hulka kuuluvad näiteks mõned tuletisinstrumendid ja muud kui sellised krüptovarad, mis kvalifitseeruvad finantsinstrumentideks, mida võib hoida säästu- ja investeerimiskontol (s.t nende finantsinstrumentide tokeniseeritud variandid).

(19)Nagu märgitakse käesoleva soovitusega samal ajal avaldatavas komisjoni teatises finantskirjaoskuse strateegia kohta, on investorite finantskirjaoskuse ja finantsteadmiste tase, investeerimiseesmärgid ja riskiprofiilid erinevad. Seepärast peaks jaeinvestoritel olema võimalik valida investeerimisteenuste vahel, mis hõlmavad kas investeerimisnõustamist ja korralduste täitmist või üksnes kliendi korralduste täitmist, vastuvõtmist ja edastamist, kusjuures jaeinvestorid teevad investeerimisotsuseid iseseisvalt. Selleks et kõigil jaeinvestoritel, olenemata nende varakusest, oleks võimalik kasutada säästu- ja investeerimiskontot, ei tohiks samuti kehtestada minimaalset investeeringu suurust, mida nõutakse sellise konto avamiseks ja kasutamiseks.

(20)Raamistiku edukuseks on väga tähtis, et liikmesriigid ja finantsteenuste osutajad teeksid jõupingutusi investeerimistingimuste ühtlustamiseks ning kõigi säästu- ja investeerimiskonto halduslike ja menetluslike tahkude lihtsustamiseks. Seega peaksid liikmesriigid ja majandusharu tagama, et säästu- ja investeerimiskontod pakuvad jaeinvestoritele muu hulgas kasutajasõbraliku digiliidese ja kvaliteetse klienditeeninduse kaudu lihtsat, usaldusväärset ja juurdepääsetavat teenust. Majandusharu koostöö kasutajasõbralike digiliideste loomisel võib julgustada kliente neid kasutusele võtma ja vähendada majandusharu jaoks üldkulusid. Kuigi digilahendused on väga tõhus viis, kuidas lihtsustada juurdepääsu säästu- ja investeerimiskontodele, tuleks võimaluse korral teha kättesaadavaks ka veebivälised variandid, et tagada kaasavus ja kättesaadavus kõigi jaoks.

(21)Investeerimistuluga seotud maksukohustuste täitmise keerukus võib sundida paljusid inimesi vältima kapitaliturgudel investeerimist. Säästu- ja investeerimiskontodel hoitavalt varalt maksude tasumisel peaks inimestel olema võimalik kasutada lihtsaid maksusüsteeme, mis on võimaluse piires automatiseeritud. Seepärast peaksid riiklikud maksuhaldurid toetuma säästu- ja investeerimiskontode investeeringutelt maksude ja/või teabe kogumisel nende kontode pakkujatele, et minimeerida maksukohustuste täitmise keerukust kontoomanike jaoks. Selleks et edendada teenuseosutajate vahelist piiriülest konkurentsi, peaks iga liikmesriik võimaldama teiste liikmesriikide säästu- ja investeeringukontode pakkujatel järgida samu maksukohustuste täitmise menetlusi kui kodumaistel vastava loaga teenuseosutajatel, sealhulgas vajaduse korral koguda ja arveldada nende kontodega seotud makse oma klientide nimel.

(22)Säästu- ja investeerimiskontodel hoitavate investeeringute puhul jaeinvestoritele maksusoodustuste pakkumine ja lihtsate maksukohustuste täitmise menetluste kehtestamine võib toetada nende kontode kasutuselevõttu ning on osutunud liikmesriikides ja kolmandates riikides edukate säästu- ja investeerimiskonto raamistike põhiomadusteks. Liikmesriike julgustatakse võimaldama säästu- ja investeerimiskontodele soodsat maksukohtlemist, mis oleks vähemalt samaväärne kõige soodsama maksukohtlemisega, mida nad oma õiguse alusel kohaldavad mis tahes varaklassilt teenitud tulu, investeerimistoote või konto suhtes. Kui liikmesriigid soovivad kehtestada säästu- ja investeerimiskontode kasutuselevõtu edendamiseks maksusoodustusi, võiksid nad kaaluda maksude tulust mahaarvamist, maksuvabastusi, maksustamise edasilükkamist, ühtse maksumäära kohaldamist või nende meetmete kombinatsiooni. Maksude tulust mahaarvamise skeemid võivad algetapis stimuleerida säästu- ja investeerimiskontode kasutuselevõttu. Need võivad seisneda näiteks selles, et ühe või mitme säästu- ja investeerimiskonto avamisel lubatakse esimesel majandusaastal teatav summa maksutatavast tulust maha arvata. Maksuvabastusskeem võiks seisneda säästu- ja investeerimiskontol hoitavalt varalt teenitud tulu vabastamises maksustamisest. Maksustamise edasilükkamine võiks anda võimaluse maksustatav sündmus edasi lükata, kuni vara säästu- ja investeerimiskontolt välja võetakse.

(23)Liikmesriikidel soovitatakse tungivalt töötada välja maksusoodustused, võttes nõuetekohaselt arvesse säästu- ja investeerimiskontode eesmärke jaeinvesteeringute hõlbustamisel ning peamisi põhimõtteid, mis on selliste maksusoodustuste mõistliku ja kulutõhusa kasutamise aluseks toimivas ja tõhusas maksusüsteemis. Kuigi maksusoodustused võivad soodustada säästu- ja investeerimiskontode kasutuselevõttu ja nendes võidakse võtta arvesse ka seost ELi strateegiliste prioriteetidega, ilma et see piiraks võimalust hoida säästu- ja investeerimiskontol laia ja mitmekesist valikut kõlblikke finantsinstrumente, on oluline tagada õiglane maksustamine ning mitte hõlbustada maksustamise vältimist või maksudest kõrvalehoidumist. Säästu- ja investeerimiskontode kasutuselevõtu stimuleerimiseks kehtestatud maksusoodustused peaksid järgima põhimõtet, et maksusoodustused peaksid olema sihipärased ning jaeinvestoritele, säästu- ja investeerimiskontode pakkujatele ja maksuhalduritele lihtsad mõista ja kohaldada. Võttes arvesse eesmärki säilitada avatud ja kaasav siseturg, peaksid liikmesriigid samuti tagama, et sellised stiimulid on täielikult kooskõlas kapitali vaba liikumise ja muude ELi õigusaktidest tulenevate nõuetega. Eelkõige ei tohiks sellised meetmed ühtsel turul ettevõtjatel vahet teha ning need tuleks kujundada viisil, mis ei takista investeerimistoodete piiriülest turustamist ja laienemist ELis.

(24)Liikmesriigid võiksid toetada säästu- ja investeerimiskontode kasutuselevõttu maksundusväliste meetmetega, sealhulgas rahaliste stiimulitega, nagu kindlasummalised maksed otse säästu- ja investeerimiskontodele, kui need avatakse, või täiendusena kontoomaniku investeeritud vahenditele.

(25)Suuremad jaeinvesteeringud tooksid tõenäoliselt kaasa majandustegevuse kasvu, suurema tulu ja investeerimistulult saadava suurema maksubaasi, mis võib pikas perspektiivis leevendada maksusoodustuste või muude rahaliste stiimulitega kaasnevaid kulusid. Säästu- ja investeerimiskontode kasutamine investeeringute ametlikuks muutmisel suurendaks ka investeeringutega seotud maksustatavate sündmuste jälgitavust, toetaks nõuete paremat täitmist ja leevendaks jaeinvestorite investeerimistuluga seotud maksutulupuudujääki.

(26)Käesoleva soovituse alusel rakendatavad liikmesriikide meetmed ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist.

(27)Säästu- ja investeerimiskontode väljatöötamise eest vastutavad liikmesriigid, mistõttu on oluline, et nende arengu jälgimiseks oleksid olemas piisavad järelevalvesüsteemid. See järelevalve, mis toimub osana asjaomasest hoiuste ja investeeringute liiduga seotud järelevalveprotsessist ja Euroopa poolaastast, peaks hõlmama parimate tavade jagamist liikmesriikide vahel ning selle käigus tuleks jälgida, kuidas liikmesriigid ja majandusharu on välja töötanud säästu- ja investeerimiskonto raamistikud ja neid rakendanud.

(28)Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni käesoleva soovituse täitmiseks võetud meetmetest ning säästu- ja investeerimiskontode tegelikult kasutuselevõtust. Oluline on korrapäraselt hinnata maksusoodustuste tõhusust ja seda, kas need stiimulid avaldavad positiivset mõju ka ELi majandusele. Need meetmed võimaldavad komisjonil jälgida korrapäraste ajavahemike järel ka liikmesriikide säästu- ja investeerimiskonto raamistikke, jälgides samal ajal tähelepanelikult hoiuste ja investeeringute liidu raames vahehindamisel tehtud edusamme.

(29)Säästu- ja investeerimiskontode, sealhulgas nende funktsionaalsuse ja juurdepääsetavuse kohta teadlikkuse suurendamine on väga oluline nende kasutuselevõtu soodustamise seisukohast. Säästu- ja investeerimiskontode kasutuselevõtuga peaksid kaasnema teadlikkuse suurendamise kampaaniad, mida korraldavad liikmesriigid ja majandusharu ning mida saab integreerida laiematesse finants- ja investeerimisalastesse kirjaoskuse kampaaniatesse. Need kampaaniad peaksid keskenduma ka säästmise ja investeerimise julgustamisele juba alates varasest east, tutvustades pikaajalisi võimalusi ja selgitades samal ajal kaasnevaid riske.

(30)Käesolevas soovituses tunnustatakse liikmesriikide tasandil olemas olevaid algatusi Euroopa säästutoote märgise loomiseks, et toetada Euroopa majanduse rahastamist. Lisaks ei ole selle eesmärk sekkuda olemasolevatesse edukatesse säästu- ja investeerimiskonto skeemidesse, mis on suurendanud jaeinvestorite osalust kapitaliturgudel ja hõlbustanud nende jõukuse loomist, ega neid häirida.

(31)Käesolev soovitus on vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 292 alusel. Soovituse asjakohasus ja mõju EMP suhtes tuleb kindlaks määrata EMP lepingu alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Artikkel 1 
Reguleerimisese

Käesolev soovitus käsitleb selliste säästu- ja investeerimiskonto raamistike loomist liikmesriikide poolt, mille eesmärk on edendada jaeinvestorite suuremat osalemist kapitaliturgudel, ning nende kontode omadusi.

Artikkel 2 
Säästu- ja investeerimiskontode loomine

(1)Liikmesriigid peaksid looma säästu- ja investeerimiskonto raamistikud.

(2)Säästu- ja investeerimiskonto raamistike väljatöötamisel julgustatakse liikmesriike andma neile käesolevas soovituses kirjeldatud omadused.

(3)Kui need ei ole juba käesoleva soovitusega kooskõlas, julgustatakse liikmesriike vaatama läbi oma kehtivad säästu- ja investeerimiskonto raamistikud, pidades silmas käesolevas soovituses kirjeldatud omadusi.

(4)Liikmesriigid peaksid tagama, et säästu- ja investeerimiskonto avamiseks ega sellele tehtavateks korrapärasteks makseteks ei kehtestata miinimumsummat.

(5)Liikmesriigid peaksid lubama investoritel avada mitu säästu- ja investeerimiskontot, sealhulgas eri teenuseosutajate juures. 

Artikkel 3 
Säästu- ja investeerimiskontode pakkumine

(1)Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil finantsteenuste osutajatel, kellel on ELi õigusaktide alusel luba osutada asjakohaseid teenuseid, mida nad kavatsevad seoses säästu- ja investeerimiskontodega osutada, näiteks korralduste vastuvõtmine ja edastamine, korralduste täitmine klientide nimel ning finantsinstrumentide hoidmine ja haldamine, portfelli haldamine ja investeerimisnõustamine, peaks olema lubatud pakkuda nende territooriumil elavatele üksikisikutele säästu- ja investeerimiskontosid, olenemata sellest, millises liikmesriigis on sellisel finantsteenuste osutajal tegevusluba.

(2)Liikmesriigid peaksid tagama, et finantsteenuste osutajad, kellele on andnud tegevusloa ja kelle üle teostab järelevalvet teise liikmesriigi pädev asutus ning kellel on nimetatud asutuste luba osutada või teostada lõikes 1 osutatud finantsteenuseid nende territooriumil, ei pea täitma täiendavaid nõudeid, kui nad osutavad neid teenuseid seoses säästu- ja investeerimiskontode pakkumisega, ning et nad saavad pakkuda säästu- ja investeerimiskontot samadel tingimustel kui nende territooriumil asutatud teenuseosutajad.

(3)Välja arvatud juhul, kui ELi õigusaktid seda otseselt nõuavad, ei tohiks säästu- ja investeerimiskontode omanikelt nõuda säästu- ja investeerimiskonto kaudu investeerimisel finantsnõu saamist.

(4)Liikmesriigid peaksid võimaldama üksikute finantsinstrumentide või kogu portfelli ülekandmist ühelt säästu- ja investeerimiskonto pakkujalt teisele, tingimusel et vastuvõttev säästu- ja investeerimiskonto pakkuja suudab tagada ülekantavate finantsinstrumentide hoidmise ja haldamise ning järgib artiklis 7 osutatud reegleid maksukohustuste täitmise lihtsustamise kohta. 

Artikkel 4 
Säästu- ja investeerimiskontodega seotud kulud

(1)Liikmesriigid peaksid tagama, et säästu- ja investeerimiskonto avamise ja kasutamisega seotud võimalikud kulud ja tasud on õiglased, proportsionaalsed, läbipaistvad ja kergesti mõistetavad.

(2)Liikmesriigid peaksid tagama, et artikli 3 lõikes 4 sätestatud varade teisele säästu- ja investeerimiskontole ülekandmise kulud piirduvad halduskuludega, olenemata sellest, kas neid pakub sama teenuseosutaja või teine teenuseosutaja. Selliste kulude eest nõutavad tasud peaksid olema proportsionaalne ja need peaksid olema selgelt esitatud säästu- ja investeerimiskonto tingimustes.

(3)Liikmesriigid peaksid tagama, et jaeinvestori portfelli ülekandmine ühelt säästu- ja investeerimiskonto pakkujalt teisele, toimugu see riigisiseselt või piiriüleselt, ei tekita tulumaksu seisukohast maksustatavat sündmust ega sea kahtluse alla eelnevaid maksusoodustusi. See ei piira kahepoolsete maksulepingute ega liikmesriikide maksustamisõiguse kohaldamist juhul, kui muutub jaeinvestori maksuresidentsus.

Artikkel 5 
Säästu- ja investeerimiskontode varade ulatus

(1)Ilma et see piiraks direktiivi 2014/65/EL (finantsinstrumentide turgude teine direktiiv) kohaseid nõudeid, eelkõige neid, mis käsitlevad investeerimisühingute teostatavat sobivuse ja asjakohasuse hindamist, peaksid liikmesriigid tagama, et säästu- ja investeerimiskontod võimaldavad juurdepääsu vähemalt järgmistele finantsinstrumentidele: aktsiad, võlakirjad ning eurofondi aktsiad või osakud. Liikmesriigid võivad otsustada laiendada säästu- ja investeerimiskontode ulatust muudele finantsinstrumentidele, tingimusel et need on jaeinvestorite jaoks sobivad.

(2)Liikmesriigid peaksid jätma säästu- ja investeerimiskontode ulatusest välja väga riskantsed ja keerulised finantsinstrumendid, nagu väga riskantsed ja keerulised tuletisinstrumendid, ning muud kui sellised krüptovarad, mis kvalifitseeruvad finantsinstrumentideks, mida võib hoida säästu- ja investeerimiskontol.

(3)Kõlblike investeeringute hulgas peaksid liikmesriigid julgustama teenuseosutajaid pakkuma võimalikult laia valikut turul kättesaadavaid investeerimisvõimalusi, et jaeinvestorid saaksid mitmekesistada oma portfelle varaklasside, piirkondade, emitentide, varahaldurite, finantsinstrumentide koostajate ja riskiprofiilide lõikes. Liikmesriigid peaksid tungivalt soovitama teenuseosutajatel lisada investeerimisvõimalusi, mis võimaldavad jaeinvestoritel suunata oma investeeringud ELi majandusse, et aidata kaasa ELi strateegilistele prioriteetidele, sealhulgas digi-, rohe- ja sotsiaalsele üleminekule ning ELi julgeoleku ja kaitse tugevdamisele.

Artikkel 6 
Säästu- ja investeerimiskontode lihtsus ja läbipaistvus

Liikmesriigid peaksid tagama, et säästu- ja investeerimiskontod pakuvad jaeinvestoritele lihtsat, usaldusväärset, turvalist ja kergesti juurdepääsetavat teenust nii internetis kui ka väljaspool seda. Lihtsuse, usaldusväärsuse, turvalisuse ja juurdepääsetavuse põhimõtteid tuleks järjepidevalt kohaldada kõigis kasutajaliidestes.

Artikkel 7 
Maksukohustuste täitmise lihtsustamine

(1)Liikmesriigid peaksid tagama, et säästu- ja investeerimiskontodel hoitavate varade maksukohtlemist käsitlev põhjalik teave tehakse kättesaadavaks viisil, mis on kergesti kättesaadav ja arusaadav jaeinvestoritele ja finantsteenuste osutajatele, kes kavatsevad säästu- ja investeerimiskontosid pakkuda.

(2)Liikmesriigid peaksid tagama säästu- ja investeerimiskontode omanikele lihtsad ja arusaadavad maksukohustuste täitmise menetlused seoses ühel või mitmel säästu- ja investeerimiskontol hoitava varaga seotud maksustatava tuluga, kehtestades raamistiku, mis võimaldab säästu- ja investeerimiskonto pakkujatel osutada teenuseid, mis hõlmavad järgmist:

(a)maksude kogumine säästu- ja investeerimiskonto omaniku nimel ja/või

(b)kõigi asjakohaste andmete jagamine selle liikmesriigi maksuhalduriga, mille maksuresident on säästu- ja investeerimiskonto omanik, et neid andmeid saaks kasutada kõnealuse kontoomaniku maksudeklaratsiooni eeltäitmiseks.

(3)Liikmesriigid peaksid lubama teises liikmesriigis tegevusloa saanud ja seal järelevalve all olevatel säästu- ja investeerimiskonto pakkujatel osutada oma jurisdiktsioonis seoses säästu- ja investeerimiskonto raamistikuga jaeinvestoritele lõikes 2 osutatud teenuseid samadel tingimustel kui nende territooriumil asutatud teenuseosutajatel.

Artikkel 8 
Soodne maksukohtlemine

(1)Selleks et soodustada säästu- ja investeerimiskontode kasutuselevõttu, soovitatakse liikmesriikidel kehtestada maksusoodustused ja tagada, et säästu- ja investeerimiskontode ja neil hoitavate varade suhtes kohaldatakse vähemalt kõige soodsamat maksukohtlemist, mida kohaldatakse mis tahes varaklassilt teenitud tulu, investeerimistoote või konto suhtes.

(2)Ilma et see piiraks eespool nimetatut, võivad liikmesriigid kaaluda säästu- ja investeerimiskontode stimuleerimist järgmiste meetmete abil:

(a)mahaarvamised maksubaasist, sealhulgas võimalus arvata maksustatavast tulust maha säästu- ja investeerimiskontole investeeritud summa;

(b)maksuvabastused, sealhulgas säästu- ja investeerimiskontol asuvatelt varadelt saadud maksustatava tulu maksuvabastus;

(c)maksustamise edasilükkamine, sealhulgas säästu- ja investeerimiskonto kaudu teenitud tulu maksustamise edasilükkamine seni, kuni see säästu- ja investeerimiskontolt välja võetakse, või

(d)ühtse maksumäära kohaldamine säästu- ja investeerimiskontol hoitavast varast teenitud tulu või vara väärtuse suhtes.

Artikkel 9 
Rakendamine ja aruandlus

(1)Liikmesriike julgustatakse korrapäraselt hindama käesoleva soovituse rakendamiseks võetud meetmete tõhusust jõukuse loomise suurendamisel ja Euroopa majanduse rahastamise toetamisel. Liikmesriike kutsutakse üles jälgima toetuse tõhususe hindamiseks kasutuselevõttu, investeeritud varasid ja mis tahes maksusoodustustega seotud eelarvemõju.

(2)Selleks et kiirendada säästu- ja investeerimiskontode ühtse turu loomist, edendada parimaid tavasid ja viia need omavahel paremini kooskõlla, julgustatakse liikmesriike vahetama parimaid tavasid säästu- ja investeerimiskontode kujundamise, sealhulgas hoiustelt ja investeeringutelt teenitud tulu maksustamise kohta, et võimalikult palju ühtlustada oma riiklikud kriteeriumid maksusoodustuste andmiseks ning hõlbustada selliste kontode või toodete ülekantavust liikmesriikide vahel, sealhulgas kehtestades meetmed topeltmaksustamise vältimiseks.

(3)Liikmesriigid peaksid käesoleva soovituse rakendamiseks võetud meetmetest korrapäraselt aru andma säästu- ja investeerimiskontodega seotud järelevalveprotsesside kaudu ning hoiuste ja investeeringute liidu strateegia vahehindamise kontekstis, mille tulemused avaldatakse 2027. aastal.

(4)Komisjon jälgib soovituse rakendamist ka Euroopa poolaasta protsessi kaudu.

Artikkel 10 
Teadlikkuse suurendamine

Liikmesriigid peaksid korraldama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et teavitada üldsust investeerimisest ning säästu- ja investeerimiskonto kasutamisest tulenevatest eelistest ja riskidest. Need kampaaniad võivad olla seotud laiemate finantskirjaoskuse algatustega või olla nende osa.

Artikkel 11 
Adressaadid

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30.9.2025