LISA järgmise dokumendi juurde: KOMISJONI TEATIS
Komisjoni teatise muudatused
Suunised komisjoni täitetegevuse prioriteetide kohta EÜ asutamislepingu artikli 82 kohaldamisel turgu valitsevate ettevõtjate kuritahtliku konkurente tõrjuva tegevuse suhtes
1.Võttes arvesse komisjoni kogemusi nõuete täitmise tagamisel ja liidu kohtute kohtupraktikas esitatud selgitusi, on asjakohane täpsustada, et mõiste „konkurentsivastane turulepääsu sulgemine“ (täitetegevuse prioriteetide suuniste punkt 19) ei viita üksnes juhtumitele, kus turgu valitseva ettevõtja tegevus võib kaasa tuua konkurentide täieliku väljatõrjumise või nende marginaliseerumise, vaid ka juhtumitele, kus see võib põhjustada konkurentsi nõrgenemist, mõjutades seeläbi turu konkurentsistruktuuri turgu valitseva ettevõtja kasuks ja tarbijate kahjuks. Lisaks, võttes arvesse komisjoni tegevust nõuete täitmise tagamisel ja liidu kohtute kohtupraktikat, on oluline täpsustada, et komisjoni täitetegevuse prioriteetide kindlaksmääramiseks ei ole asjakohane kasutada turgu valitseva ettevõtja tegevuse kasumlikkuse elementi, st uurida juhtumeid esmajärjekorras ainult siis, kui turgu valitsev ettevõtja suudab kasumlikult säilitada konkurentsivastaseid hindu või mõjutada kasumlikult muid konkurentsinäitajaid, nagu toodang, uuendused, kaupade või teenuste valik või kvaliteet. Seepärast asendatakse täitetegevuse prioriteetide suuniste punkti 19 teine lause järgmisega:
„Käesolevas dokumendis kasutatakse mõistet „konkurentsivastane turulepääsu sulgemine“, et kirjeldada olukorda, mille puhul turgu valitseva ettevõtja tegevus mõjutab kahjulikult tõhusat konkurentsistruktuuri,(1a) mis võimaldab turgu valitseval ettevõtjal mõjutada negatiivselt mitmesuguseid konkurentsinäitajaid, nagu hinnad, toodang, uuendused, kaupade või teenuste valik või kvaliteet, enda kasuks ja tarbijate kahjuks(1b).
(1a) Kohtuotsus, 19. jaanuar 2023, Unilever Italia Mkt.Operations Srl vs. Autorita Garante della Concorrenza e del Mercato, C-680/20, EU:C:2023:33, punkt 36.
(1b) Kohtuotsus, 14. september 2022, Google ja Alphabet vs. komisjon (Google Android), T-604/18, EU:T:2022:541, punkt 281.“
2.Võttes arvesse komisjoni kogemusi nõuete täitmise tagamisel ja liidu kohtute kohtupraktikas esitatud selgitusi, ei ole turgu valitseva ettevõtja hinnal põhineva konkurente tõrjuva käitumise puhul asjakohane esmajärjekorras uurida üksnes sellist tegevust, mis võib viia selliste konkurentide turult lahkumiseni või marginaliseerumiseni, kes on oma kulustruktuuri poolest sama tõhusad kui turgu valitsev ettevõtja. Tõepoolest, teatavatel asjaoludel võivad tõelist konkurentsi pakkuda ka ettevõtjad, kes ei ole oma kulustruktuuri poolest nii tõhusad kui turgu valitsev ettevõtja. Seepärast tehakse täitetegevuse prioriteetide suunistes kaks muudatust vastavalt allpool kirjeldatule.
(a)Täitetegevuse prioriteetide suuniste punkti 23 viimane lause asendatakse järgmisega:
„Eesmärgiga hoida ära konkurentsivastast turulepääsu sulgemist sekkub komisjon üldiselt siis, kui asjaomane tegevus on juba kahjustanud või võib kahjustada selliste konkurentide poolset konkurentsi, keda peetakse sama tõhusaks kui turgu valitsevat ettevõtjat(1).
(1) Kohtuotsus, 3. juuli 1991, AKZO Chemie vs. komisjon, 62/86, EU:C:1991:286, punkt 72, milles Euroopa Ühenduste Kohus on seoses hindadega, mis on alla keskmise kogukulu, sedastanud: „Sellised hinnad võivad kõrvaldada turult ettevõtjad, mis võivad olla sama tõhusad kui turgu valitsev ettevõtja, ent mis oma väiksemate finantsvahendite tõttu ei suuda taluda nende vastu suunatud konkurentsi.”; vt ka kohtuotsus, 10. aprill 2008, Deutsche Telekom vs. komisjon, T-271/03, EU:T:2008:101, punkt 194, mida Euroopa Kohus on kinnitanud apellatsioonimenetluses (vt kohtuotsus, 14. oktoober 2010, Deutsche Telekom AG vs. komisjon, C-280/08 P, EU:C:2010:603). Euroopa Kohus on tunnistanud, et määratlus „sama tõhus“ konkurent viitab tõhususele ja atraktiivsusele tarbijate jaoks, eelkõige hinna, valiku, kvaliteedi või innovatsiooni poolest, vt kohtuotsus, 6. september 2017, Intel Corp. vs. komisjon, C-413/14 P, EU:C:2017:632, punkt 134, ja kohtuotsus, 19. jaanuar 2023, Unilever Italia Mkt. Operations, C-680/20, EU:C:2023:33, punkt 37.“
(b)Täitetegevuse prioriteetide suuniste punkti 24 esimene lause asendatakse järgmisega:
„Samal ajal tunnistab komisjon, et teatavatel juhtudel võib vähem tõhus konkurent samuti tekitada piirangu, mida tuleks võtta arvesse, kui kaalutakse, kas teatav hinnal põhinev tegevus toob kaasa konkurentsivastase turulepääsu sulgemise(1a).
(1a) Kohtuotsus, 6. oktoober 2015, Post Danmark A/S vs. Konkurrencerådet, C-23/14, EU:C:2015:651, punktid 59 ja 60; kohtuotsus, 19. jaanuar 2023, Unilever Italia Mkt. Operations, C-680/20, EU:C:2023:33, punkt 57.“
3.Nagu on selgunud komisjoni tegevusest nõuete täitmise tagamisel ja liidu kohtute kohtupraktikas esitatud selgitustest, on hinna-kulu nn sama tõhusa konkurendi test ainult üks paljudest meetoditest, mille abil hinnata koos kõigi muude asjakohaste asjaoludega, kas tegevusel võib olla väljatõrjuv mõju. Euroopa Kohus on ka selgitanud, et sama tõhusa konkurendi testi kasutamine on vabatahtlik ja et selline test võib olla sobimatu sõltuvalt tegevuse liigist või asjaomase turu dünaamikast. Seetõttu ei ole õigustatud sellise testi lauskasutamine selle tarvis, et teha kindlaks, millist hinnal põhinevat konkurente tõrjuvat käitumist uurida esmajärjekorras, ning kui selline test tehakse, tuleks selle tulemusi igal juhul hinnata koos kõigi muude asjaomaste asjaoludega. Seepärast tehakse täitetegevuse prioriteetide suunistes kaks muudatust vastavalt allpool kirjeldatule.
(a)Täitetegevuse prioriteetide suuniste punkti 25 esimene lause asendatakse järgmisega:
„Selleks et määrata kindlaks, kas isegi oletatav konkurent, kes on kulude poolest sama tõhus kui valitsev ettevõtja, kaotaks tõenäoliselt kõnealuse tegevuse tõttu turulepääsu, võib komisjon uurida majanduslikke näitajaid seoses kulude ja müügihindadega ning eelkõige seda, kas turgu valitsev ettevõtja müüb omahinnast madalamate hindadega(1b).
(1b) Kohtuotsus, 6. oktoober 2015, Post Danmark A/S vs. Konkurrencerådet, C-23/14, EU:C:2015:651, punkt 61; kohtuotsus, 6. september 2017, Intel Corp. vs. Euroopa Komisjon, C-413/14 P, EU:C:2017:632, punkt 141; kohtuotsus, 14. september 2022, Google ja Alphabet vs. komisjon (Google Android), T-604/18, EU:T:2022:541, punkt 643; kohtuotsus, 19. jaanuar 2023, Unilever Italia Mkt. Operations, C-680/20, EU:C:2023:33, punkt 57, 58 ja 62.“
(b)Täitetegevuse prioriteetide suuniste punkt 27 asendatakse järgmisega:
„Kui andmeid analüüsitakse selleks, et hinnata, kas sama tõhus konkurent suudab tõhusalt konkureerida turgu valitseva ettevõtja hinnakujundusega, siis lisab komisjon selle analüüsi konkurentsivastase turulepääsu sulgemise (vt eespool B jagu) üldhinnangusse, võttes arvesse muid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid tõendeid(4).
(4) Kohtuotsus, 30. jaanuar 2020, Generics (UK) ja teised, C-307/18, EU:C:2020:52, punkt 154; kohtuotsus, 29. märts 2012, Telefónica ja Telefónica de España vs. komisjon, T‑336/07, EU:T:2012:172, punkt 175; kohtuotsus, 14. oktoober 2010, Deutsche Telekom vs. komisjon, C-280/08 P, EU:C:2010:603, punkt 175; kohtuotsus, 17. veebruar 2011, TeliaSonera Sverige, C‑52/09, EU:C:2011:83, punkt 28.“
4.Võttes arvesse komisjoni kogemusi nõuete täitmise tagamisel seoses juurdepääsuga turgu valitseva ettevõtja sisendile või varadele, ning liidu kohtute kohtupraktikas esitatud selgitusi sellise juurdepääsu kohta, on oluline eristada olukordi, kus on tegemist otsese tarnimisest keeldumisega, olukordadest, kus turgu valitsev ettevõtja seab juurdepääsu sõltuvusse ebaõiglastest tingimustest („tõlgendatav tarnimisest keeldumine“). Tõlgendatava tarnimisest keeldumise olukordades ei ole asjakohane uurida esmajärjekorras üksnes neid juhtumeid, mis on seotud hädavajaliku sisendi pakkumisega või juurdepääsuga olulisele rajatisele. See on kooskõlas liidu kohtute kohtupraktikaga, milles on selgitatud, et selliseid juhtumeid ei saa võrdsustada otsese tarnimisest keeldumisega ning seetõttu ei ole asjaomase kauba või teenuse hädavajalikkuse kriteerium kohaldatav.
Seetõttu jäetakse täitetegevuse prioriteetide suuniste punktist 79 kaks viimast lauset välja.
5.Võttes arvesse komisjoni kogemusi nõuete täitmise tagamisel ja liidu kohtute kohtupraktikas esitatud selgitusi, ei ole asjakohane uurida hinnakruvi juhtumeid esmajärjekorras üksnes juhul, kui need on seotud toote või teenusega, mis on objektiivselt vajalik tõhusaks konkureerimiseks järgneval kaubaturul. See on kooskõlas liidu kohtute kohtupraktikaga, milles on selgitatud, et hinnakruvi ei ole tarnimisest keeldumise liik, vaid kuritarvitamise sõltumatu vorm, mida hinnatakse erinevate hindamiskriteeriumide alusel. Seepärast tehakse täitetegevuse prioriteetide suunistes neli muudatust vastavalt allpool kirjeldatule.
(a)Täitetegevuse prioriteetide suuniste punktile 75 eelnev pealkiri asendatakse järgmisega:
„D. Tarnimisest keeldumine“.
(b)Punkt 80 koos joonealuste märkustega 8 ja 9 jäetakse välja.
(c)Punktid 81–90 nummerdatakse ümber järgmiselt:
punkt 81 nummerdatakse ümber punktiks 80; punkt 82 nummerdatakse ümber punktiks 81; punkt 83 nummerdatakse ümber punktiks 82; punkt 84 nummerdatakse ümber punktiks 83; punkt 85 nummerdatakse ümber punktiks 84; punkt 86 nummerdatakse ümber punktiks 85; punkt 87 nummerdatakse ümber punktiks 86; punkt 88 nummerdatakse ümber punktiks 87; punkt 89 nummerdatakse ümber punktiks 88; punkt 90 nummerdatakse ümber punktiks 89.
(d)Täitetegevuse prioriteetide suuniste uue punkti 89 järele lisatakse järgmine pealkiri ja punkt 90:
„E. Hinnakruvi
90. Turgu valitsev ettevõtja võib kehtestada eelneval kaubaturul toote eest hinna, mis võrreldes hinnaga, mille ta kehtestab järgneval kaubaturul,(3) ei võimalda isegi sama tõhusal konkurendil järgneval kaubaturul püsivalt kasumlikult kaubelda (nn hinnakruvi)(4). Hinnakruvi puhul on võrdlusnäitaja, millele komisjon üldiselt tugineb, et määrata kindlaks sama tõhusa konkurendi kulud, turgu valitseva integreerunud ettevõtja järgneva kaubaturu allüksuse pikaajalised keskmised täiendkulud(5).
(3) See hõlmab olukorda, milles integreerunud ettevõtja, kes müüb „süsteemina” täiendavaid tooteid, müüb ühte täiendavatest toodetest komplekteerimata kujul konkurendile, kes toodab teist täiendavat toodet.
(4) Selline käitumine kujutab endast kuritahtlikust tarnimisest keeldumisest sõltumatut kuritarvituse vormi; kohtuotsus, 17. veebruar 2011, TeliaSonera Sverige, C-52/09, EU:C:2011:83, punkt 56.
(5) Mõnel juhul võib siiski kasutada võrdlusnäitajana järgneva kaubaturu integreerumata konkurendi pikaajalisi keskmisi täiendkulusid, näiteks siis, kui ei ole võimalik selgelt jaotada turgu valitseva ettevõtja kulusid eelneva ja järgneva kaubaturu toimingute vahel.“