SELETUSKIRI
1.DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI TAUST
27. detsembril 2019 avaldati Euroopa Liidu Teatajas määrus (EL) 2019/2175, millega muudeti määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta (edaspidi „MiFIR“). Sellega antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) otsesed tegevusloa andmise ja järelevalvevolitused aruandlusteenuste pakkujate suhtes, välja arvatud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujad ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad, kelle suhtes kohaldatakse seetõttu, et nad on siseturu jaoks väheolulised, MiFIRist erandit ning kellele annab tegevusloa ja kelle üle teeb järelevalvet liikmesriigi pädev asutus.
Nagu on sätestatud MiFIRi artikli 38n lõikes 1, võtab ESMA aruandlusteenuste pakkujatelt tasusid ja need tasud peavad täielikult katma ESMA kulud, mis on seotud aruandlusteenuste pakkujatele tegevusloa andmise ja nende järelevalvega. Aruandlusteenuste pakkujalt võetav tasu peab olema proportsionaalne aruandlusteenuste pakkuja käibega. Need tasud peaksid katma ka kõik kulud, mis pädevatel asutustel võivad tekkida seoses ESMA ülesannete delegeerimisega MiFIRi artikli 38o alusel. Õigus võtta vastu tasusid käsitlev delegeeritud õigusakt on ette nähtud MiFIRi artikli 38n lõikega 3. Kõnealuse sätte kohaselt on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et täpsustada tasude liike ja seda, mille eest tasusid makstakse, samuti tasude summasid ja nende maksmise korda.
2.ÕIGUSAKTI VASTUVÕTMISELE EELNENUD KONSULTEERIMINE
Komisjon palus 18. juunil 2020 ESMA arvamust (tehnilist nõuannet) komisjoni delegeeritud määruste kohta, mis võetakse vastu MiFIRi artikli 2 lõike 3, artikli 38k lõike 10 ja artikli 38n lõike 3 alusel.
Pärast põhjalikku tehnilist hindamist korraldas ESMA ajavahemikul 20. november 2020 – 4. jaanuar 2021 erandit ja tasusid käsitlevate kavandatavate delegeeritud määruste tehniliste aspektide kohta avaliku konsultatsiooni. Selle avaliku konsultatsiooni raames saadi vastus 11-lt sidusrühmalt. Peamised aspektid, millele konsultatsioonis osalejad tähelepanu juhtisid, on seotud miinimumtasuga, võttes arvesse aruandlusteenuste pakkujate tegevuse tasuvusläve (kulude katmist), aruandlusteenuste pakkujate klientide tasude võimaliku suurenemisega ja tasude (eelneva) läbipaistvusega. Muud küsimused on seotud tasude määramisest saadava tulu kasutamisega, riikliku järelevalve ja ESMA järelevalve tasude erinevustega ning olukorraga turul. Komisjon märgib, et tasud põhinevad ESMA järgmise aasta järelevalve-eelarvel, mille peab heaks kiitma komisjon. Komisjon nõustub ESMAga, et konkreetse aruandlusteenuste pakkuja tulu osakaal konkreetses kategoorias (st tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja) võrreldes kõigi aruandlusteenuste pakkujate kogutuluga konkreetses kategoorias (st kõik tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujad) on üks mitmest võimalikust kriteeriumist, mille alusel määrata kindlaks konkreetsete aruandlusteenuste pakkujate aastatasude summa. Miinimumtasu on seotud ESMA kindlaksmääratud tegevusega, nagu perioodiline teabe kogumine, ja sellega tagatakse, et tulupõhine jaotus ei too kaasa seda, et suurimad aruandlusteenuste pakkujad vastutavad väikseimate aruandlusteenuste pakkujate tasude eest.
ESMA esitas komisjonile oma tehnilise nõuande 23. märtsil 2021.
19. juulil 2021 konsulteeris komisjon ESMA tehniliste nõuannete ja delegeeritud õigusakti sisu üle Euroopa väärtpaberikomitee eksperdirühmaga (EGESC). Ükski EGESCi liige ei esitanud märkusi tasude kindlaksmääramise kohta.
Kooskõlas institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega avaldati delegeeritud õigusakti eelnõu parema õigusloome portaalis neljanädalaseks tagasisideperioodiks 29. juulist kuni 27. augustini 2021. Saadud tagasisidet analüüsiti põhjalikult enne otsuse tegemist delegeeritud määruse vastuvõtmisega edasiliikumise kohta. Saadi kaheksa vastust. Enamik vastuseid keskendus järelevalvetasude suurusele, mis on kindlaks määratud ESMA eelarvega ja määrusele (EL) 2019/2175 lisatud finantsselgitusega. Lisaks saadi erinevaid vastuseid miinimumtasude suuruse ja turuosa arvutamise viisi kohta. Lisaks soovisid mõned vastajad enne 1. jaanuarit 2022 selgust üksuste kohta, mis kuuluksid ESMA järelevalve alla, ja tasude suuruse kohta. Üks vastaja tõstatas küsimuse, et aastal, mil ümberhindamise tulemusel läheb aruandlusteenuste pakkuja üle järelevalve tegemise pädevus ESMAlt üle riiklikule pädevale asutusele, ei peaks aruandlusteenuste pakkuja maksma täit aastast järelevalvetasu. Lisatud on säte, millega nähakse ette, et sellisel juhul vähendatakse aastatasu proportsionaalselt selliste kuude arvuga, mil aruandlusteenuste pakkuja üle teeb järelevalvet ESMA.
Mõjuhinnangut ei koostatud järgmistel põhjustel.
–Käesolevas delegeeritud määruses järgitakse suurel määral meetmeid, mis ESMA esitas oma tehnilistes nõuannetes.
–Otsus määrata kindaks tasude kriteeriumid tehti määruses. Üldeesmärgid ja vajadus kõnealuste eeskirjade järele oli juba välja toodud mõjuhinnangus, mis oli lisatud komisjoni ettepanekule määruse(EL) 2019/2175 kohta.
–Käesolevas delegeeritud õigusaktis sisalduvad tasude sätted on menetluslikku laadi. Käesolevas delegeeritud määruses järgitakse varem vastu võetud selliste delegeeritud määruste loogikat, mis käsitlevad ESMA järelevalvepädevusse kuuluvate tasude kriteeriumeid.
3.DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI ÕIGUSLIK KÜLG
Kavandatud delegeeritud määruse artiklis 1 sätestatakse asjakohased mõisted.
Kavandatud delegeeritud määruse artiklites 2–8 esitatakse tasusid käsitlevad sätted. Artiklites on sätestatud tasude arvestamise alus.
Kavandatud delegeeritud määruse artiklites 9–11 esitatakse lõppsätted. Artiklid sisaldavad üleminekusätteid, sealhulgas 2022. aasta tasude süsteemi, 2023. aasta tasude kogumise metoodikat ja jõustumist.
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) …/…,
10.3.2022,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014, määrates kindlaks tasud seoses järelevalvega, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb aruandlusteenuste pakkujate üle
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsturgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, eriti selle artikli 38n lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1)Võttes arvesse turuandmete töötlemise piiriülest mõõdet, andmete kvaliteeti ja vajadust saavutada mastaabisääst ning selleks, et vältida võimalike lahknevuste negatiivset mõju nii andmete kvaliteedile kui ka aruandlusteenuste pakkujate ülesannetele, anti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2175 liidus aruandlusteenuste pakkujate tegevusega seotud tegevusloa andmise ja järelevalve volitused üle Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA).
(2)Oluline on kindlaks määrata tasud, mida ESMA võib võtta seoses aruandlusteenuste pakkujate taotluste, tegevuslubade ja järelevalvega.
(3)Aruandlusteenuste pakkujatelt võetavate tasude eesmärk on katta täielikult ESMA kulud, mis on seotud aruandlusteenuste pakkujatele tegevuslubade andmise ja nende järelevalvega. Järelevalvetegevus hõlmab juhtorgani sobivuse hindamist, järelevalvet selle üle, kuidas aruandlusteenuste pakkujad järgivad organisatsioonilisi nõudeid, volituste kasutamist teabe nõudmiseks, uurimiste läbiviimiseks ja kohapealsete kontrollide tegemiseks ning järelevalvemeetmete kehtestamist. ESMA hindab oma eelarvet igal aastal.
(4)Aruandlusteenuste pakkujatega seotud ESMA tegevuse eest võetavad tasud tuleks kehtestada tasemel, mis hoiaks ära puudujäägi või ülejäägi märkimisväärset kuhjumist. Kui esineb korduv märkimisväärne ülejääk või puudujääk, tuleks tasude tase läbi vaadata.
(5)Erandikriteeriumide ühtse kohaldamise tagamiseks peaks aruandlusteenuste pakkuja esitama oma taotluse ESMA-le. Taotluse menetlemise esimeses etapis peaks ESMA kindlaks määrama, kas aruandlusteenuste pakkuja suhtes tohib teha ESMA järelevalvest erandi. Kui erandi tegemise kriteeriumid on täidetud, peaks ESMA edastama taotluse riiklikule pädevale asutusele. ESMA ei tohiks sellisel juhul tasu võtta. ESMA poolt tegevusloa andmisega seotud kindlaksmääratud tasud tuleks jagada taotlustasuks, mis peaks olema seotud taotluse täielikkuse hindamisega, ja loatasuks. Tegevusloa andmise menetlus tuleks lõpule viia kuue kuu jooksul.
(6)ESMA hindab, kas alates 1. jaanuarist 2022 riiklikul tasandil juba tegevusloa saanud aruandlusteenuste pakkujad kuuluvad ESMA järelevalve alla, ja teavitab sellest asjaomaseid aruandlusteenuste pakkujaid. ESMA ei tohiks uuesti anda tegevusluba aruandlusteenuste pakkujatele, kes on juba saanud tegevusloa riiklikul tasandil. Need aruandlusteenuste pakkujad vastavad juba aruandlusteenuste pakkujate suhtes kohaldatavatele nõuetele ja ESMA ei tohiks neilt nõuda tegevusloa andmise dubleerimise eest tasu.
(7)ESMA võetavad aastatasud peaksid hõlmama kõiki aruandlusteenuste pakkujatega seotud tegevusi. ESMA peaks igal aastal hindama oma järelevalve-eelarvet seoses igat liiki aruandlusteenuste pakkujatega ja võtma igalt üksikult aruandlusteenuste pakkujalt tasu, mis on proportsionaalne tema tulu osakaaluga kõigi sama liiki aruandlusteenuste pakkujate kogutulus. Tulu, mis on seotud aruandlusteenuste pakkuja põhiteenuste otseste kõrvalteenustega, tuleks arvesse võetava käibe arvutamisel võtta arvesse niivõrd, kuivõrd see tõenäoliselt mõjutab ESMA järelevalvet aruandlusteenuste pakkuja üle ja kuivõrd see ei ole juba hõlmatud eraldi järelevalvetegevusega. Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate miinimumtasu peaks katma teabenõuete, pideva järelevalve ja uurimisega seotud püsikulud. Aastatasu kohaldatakse kalendriaasta kohta.
(8)ESMA võib delegeerida järelevalveülesanded riiklikele pädevatele asutustele, kuid sel juhul peaks ta hüvitama riiklikele pädevatele asutustele nende kantud kulud.
(9)Kuna kulupõhise järelevalve teavet on 2022. aastal keeruline koguda, on oluline näha ette üleminekusäte koos kindlaksmääratud tasu arvutamise meetodiga, mida kohaldatakse ESMA järelevalve esimesel aastal ning mis põhineb kergesti kättesaadavatel ja objektiivsetel andmetel. Proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks tuleks teha vahet aruandlusteenuste pakkujatel, kasutades tehingute arvu ligikaudse näitajana iga üksiku aruandlusteenuste pakkuja olulisuse kohta võrreldes kõigi aruandlusteenuste pakkujatega. Aruandlusteenuste pakkuja 2022. aasta järelevalvetasu kindlaksmääramise arvutus peaks põhinema teabel, mille riiklikud pädevad asutused on esitanud tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate poolt 2021. aasta esimesel poolel avaldatud või teatatud tehingute kohta, ning selle puhul tuleks teha vahet suurematel ja väiksematel aruandlusteenuste pakkujatel.
(10)Aruandlusteenuste pakkujate auditeeritud raamatupidamisaruandeid hakatakse nõudma alles pärast seda, kui aruandlusteenuste pakkujate järelevalve on üle võtnud ESMA. Seepärast tuleb ette näha üleminekusäte, et kohandada 2023. aasta tulude arvutamise meetodit, mille kohaselt põhineb 2023. aasta järelevalvetasu maksmine esimeses etapis 2022. aasta esimese kuue kuu auditeerimata raamatupidamisaruannete teabel. Teises etapis tuleks kehtestada korrigeerimismehhanism, et võtta tasu aluseks kogu 2022. aasta auditeeritud raamatupidamisaruanded.
(11)Selleks et tagada määruse 2019/2175 artikli 4 kohase aruandlusteenuste pakkujate uue järelevalveraamistiku sujuv toimimine, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Mõiste
Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „aruandlusteenuste pakkuja“ määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 34 ja artikli 2 lõike 1 punktis 36 määratletud tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajat või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujat.
Artikkel 2
Taotlus- ja loatasud
1.Kui aruandlusteenuste pakkuja taotleb luba aruandlusteenuste pakkumiseks, maksab ta:
(a)taotlustasu 20 000 eurot esimese taotluse eest ja 10 000 eurot iga täiendava aruandlusteenuse loa taotluse eest juhul, kui taotleja suhtes ei kohaldata [märkida viide delegeeritud määrusele erandikriteeriumide kohta - C(2021) 9430 final] kohast erandit ning tegemist on tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujaga;
(b)loatasu 80 000 eurot esimese loa eest ja 40 000 eurot iga täiendava aruandlusteenuse loa eest juhul, kui taotleja suhtes ei kohaldata [märkida viide delegeeritud määrusele erandikriteeriumide kohta - C(2021) 9430 final] kohast erandit ning tegemist on tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujaga.
Artikkel 3
Aastased järelevalvetasud
1.ESMA järelevalve alla kuuluvalt aruandlusteenuste pakkujalt võetakse aastast järelevalvetasu.
2.Aastase järelevalvetasu kogusumma ja konkreetse aruandlusteenuste pakkuja aastane järelevalvetasu arvutatakse järgmiselt:
(a)aastase järelevalvetasu kogusumma teataval aastal (n) on määruse (EL) nr 600/2014 kohase aruandlussüsteemi pakkujate tegevuse järelevalvega seotud kulude eelarvestus, mis on esitatud ESMA asjaomase aasta eelarves;
(b)aruandlusteenuste pakkuja aastane järelevalvetasu konkreetsel aastal (n) on punkti a kohaselt kindlaks määratud aastase järelevalvetasu kogusumma, jagatuna kõigi aastal (n) tegevusloa saanud aruandlusteenuste pakkujate vahel proportsionaalselt nende arvesse võetava käibega, mis on arvutatud vastavalt artiklile 4.
3.Ühelgi juhul ei maksa ESMA poolt tegevusloa saanud tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja aastast järelevalvetasu vähem kui 30 000 eurot.
Kui üksuse suhtes kohaldatakse minimaalset järelevalve tasu rohkem kui ühe aruandlusteenuse eest, maksab ta minimaalset järelevalvetasu iga osutatava teenuse eest.
4.Erandina lõigetest 2 ja 3 vähendatakse esimese aasta artikli 2 lõike 1 punkti b kohast loatasu, kohandades seda teguriga, mis võrdub loa andmise ja aasta lõpu vahele jäävate päevade arvuga, mis on jagatud asjaomase aasta päevade koguarvuga. See arvutatakse seega järgmiselt:
aruandlusteenuste pakkuja esimese aasta tasu = miinimum (loatasu, loatasu * koefitsient)
Koefitsient =
Kui aruandlusteenuste pakkujale on antud tegevusluba detsembris, ei pea ta maksma esimese aasta järelevalvetasu.
5.Erandina lõigetest 2 ja 3 arvutatakse juhul, kui [märkida viide delegeeritud määrusele erandikriteeriumide kohta - C(2021) 9430 final] artikli 1 lõikes 3 osutatud ümberhindamise tulemusel tehakse aruandlusteenuste pakkujale ESMA järelevalvest erand, aastane järelevalvetasu aasta puhul, mille suhtes erand tehti, üksnes selle aasta viie kuu kohta, mille jooksul ESMA on jätkuvalt aruandlusteenuste pakkuja järelevalveasutus vastavalt [märkida viide delegeeritud määrusele erandikriteeriumide kohta - C(2021) 9430 final] artikli 1 lõikele 4.
Artikkel 4
Arvesse võetav käive
1.Aruandlusteenuste pakkujad peavad käesoleva määruse kohaldamisel auditeeritud raamatupidamisarvestust, milles eristatakse vähemalt järgmist:
(a)tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja teenustest saadud tulu;
(b)tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate teenustest saadud tulu;
(c)tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja tegevuse kõrvalteenustest saadud tulu;
(d)tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tegevuse kõrvalteenustest saadud tulu.
2.Aruandlusteenuste pakkuja arvesse võetav käive konkreetsel aastal (n) on järgmiste summa:
(a)tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja teenuste osutamise põhifunktsioonidest saadud tulu aasta (n–2) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, või kui need ei ole veel kättesaadavad, kõnealusele aastale eelneva aasta (n–3) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, ning
(b)arvesse võetav kõrvalteenustest saadud tulu aasta (n–2) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, või kui need ei ole veel kättesaadavad, kõnealusele aastale eelneva aasta (n–3) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel,
jagatuna järgmiste summaga:
(c)kõigi tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate kogutulu, mis on saadud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja teenuste osutamise põhifunktsioonidest aasta (n–2) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, või kui need ei ole veel kättesaadavad, kõnealusele aastale eelneva aasta (n–3) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, ning
(d)kõigi tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate kõrvalteenustest saadud arvesse võetav kogutulu aasta (n–2) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, või kui need ei ole veel kättesaadavad, kõnealusele aastale eelneva aasta (n–3) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel.
3.Kui aruandlusteenuste pakkuja ei tegutsenud kogu aasta (n–2) jooksul, hinnatakse tema arvesse võetavat käivet vastavalt lõikes 2 sätestatud valemile, ekstrapoleerides aruandlusteenuste pakkuja puhul väärtused kuude puhul, mille jooksul aruandlusteenuste pakkuja aastal (n–2) tegutses, kogu aastale (n–2).
4.Aruandlusteenuste pakkujad esitavad ESMA-le igal aastal lõikes 1 osutatud auditeeritud raamatupidamisaruanded. Dokumendid esitatakse ESMA-le elektrooniliselt hiljemalt iga aasta (n–1) 30. septembriks. Kui aruandlusteenuste pakkuja saab tegevusloa pärast kalendriaasta 30. septembrit, esitab ta andmed kohe pärast tegevusloa saamist ja tegevusloa saamise aasta lõpuks.
Artikkel 5
Tasude maksmise üldine kord
1.Kõik tasud makstakse eurodes. Need makstakse vastavalt artiklitele 6 ja 7.
2.Hilinenud maksetelt arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 99 sätestatud viivist.
Artikkel 6
Taotlus- ja loatasude maksmine
1.Tegevusloa taotlemise, andmise või pikendamise tasud makstakse aruandlusteenuste pakkuja taotluse esitamise ajal ja täielikult 30 päeva jooksul alates ESMA arve väljastamise kuupäevast.
2.Kui aruandlusteenuste pakkuja otsustab oma loataotluse tagasi võtta enne seda, kui ESMA võtab vastu põhjendatud otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta, siis taotlus- või loatasusid tagasi ei maksta.
Artikkel 7
Aastaste järelevalvetasude maksmine
1.Artiklis 3 osutatud aastane järelevalvetasu kuulub tasumisele iga kalendriaasta alguses ja tuleb täielikult maksta ESMA-le asjaomase aasta esimese kolme kuu jooksul. ESMA esitab hiljemalt kolmkümmend päeva enne lõplikku maksekuupäeva arve, milles on märgitud järelevalvetasu kogusumma. Tasud arvutatakse aastatasusid käsitleva uusima kättesaadava teabe alusel.
2.Kui aruandlusteenuste pakkuja otsustab oma loataotluse tagasi võtta, siis aastast järelevalvetasu tagasi ei maksta.
Artikkel 8
Riiklike pädevate asutuste kulude hüvitamine
1.Kui ESMA delegeerib ülesanded riiklikele pädevatele asutustele, ei nõua riiklik pädev asutus ESMA delegeeritud järelevalveülesannete täitmisel tekkinud kulude hüvitamist otse aruandlusteenuste pakkujalt.
2.ESMA hüvitab pädevatele asutustele tegelikud kulud, mis on tekkinud seoses määruse (EL) nr 600/2014 kohaste ülesannete, eelkõige määruse (EL) nr 600/2014 artikli 38o kohaselt neile delegeeritud ülesannete täitmisega.
3.ESMA tagab, et riiklikele pädevatele asutustele hüvitatavad kulud vastavad järgmistele tingimustele:
(a)ESMA ja riiklik pädev asutus peaksid nendes eelnevalt kokku leppima;
(b)need peaksid olema proportsionaalsed asjaomase aruandlusteenuste pakkuja käibega ning
(c)need ei tohiks olla suuremad kui asjaomase aruandlusteenuste pakkuja makstud järelevalvetasude kogusumma.
4.ESMA poolt riiklikele pädevatele asutustele delegeeritud ülesanded määratakse kindlaks sõltumatult, need võib igal ajal tagasi võtta ja need ei mõjuta konkreetselt aruandlusteenuste pakkujalt võetavate tasude suurust.
Artikkel 9
Üleminekusäte 2022. aastaks
1.ESMA järelevalve all olevate aruandlusteenuste pakkujate suhtes 2022. aastal kohaldatava aastase järelevalvetasu arvutamiseks kogub ESMA kindlaksmääratud tasu, mis põhineb järgmistel arvutustel:
(a)350 000 eurot tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate puhul, kelle avaldatud tehingute arv moodustas 2021. aasta esimese kuue kuu jooksul rohkem kui 10 % kõigi tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate avaldatud tehingute koguarvust, kas kapitaliinstrumentide või mittekapitaliinstrumentide puhul, nagu on teatanud asjaomane pädev asutus;
(b)50 000 eurot tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate puhul, kelle avaldatud tehingute arv moodustas 2021. aasta esimese kuue kuu jooksul vähem kui 10 % kõigi tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate avaldatud tehingute koguarvust, kas kapitaliinstrumentide või mittekapitaliinstrumentide puhul, nagu on teatanud asjaomane pädev asutus;
(c)650 000 eurot tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate puhul, kelle poolt asjaomasele pädevale asutusele esitatud tehinguaruannete arv moodustas 2021. aasta esimese kuue kuu jooksul rohkem kui 10 % kõigi tegevusloa saanud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate poolt pädevatele asutustele esitatud tehinguaruannete koguarvust, nagu on teatanud asjaomane pädev asutus;
(d)50 000 eurot tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate puhul, kelle poolt asjaomasele pädevale asutusele esitatud tehinguaruannete arv moodustas 2021. aasta esimese kuue kuu jooksul vähem kui 10 % kõigi tegevusloa saanud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate poolt pädevatele asutustele esitatud tehinguaruannete koguarvust, nagu on teatanud asjaomane pädev asutus.
2.ESMA esitab tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatele ja tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujatele arve, milles on märgitud 2022. aasta tasude kogusumma, võimalikult kiiresti pärast käesoleva määruse kohaldamise algust ja hiljemalt 30 päeva enne lõpliku maksekuupäeva.
Artikkel 10
Üleminekusäte 2023. aastaks
1.Aruandlusteenuste pakkujatelt, kelle üle teeb alates 1. jaanuarist 2023 järelevalvet ESMA, nõutakse 2023. aasta järelevalvetasu, mis on arvutatud vastavalt artiklile 3. Artikli 4 lõike 2 kohaldamisel arvutatakse aruandlusteenuste pakkujate arvesse võetav käive vastavalt lõikele 2.
2.Lõike 1 kohaldamisel on aruandlusteenuste pakkuja arvesse võetav käive järgmiste summa:
(a)aruandlusteenuste pakkuja tulud, mis on saadud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja teenuste osutamise põhifunktsioonidest 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul, ning
(b)aruandlusteenuste pakkuja tulud, mis on saadud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tegevuse kõrvalteenustest 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul,
jagatuna järgmiste summaga:
(c)kõigi tegevusloa saanud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate kogutulu, mis on saadud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja teenuste osutamise põhifunktsioonidest 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul, ning
(d)kõigi tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate tegevuse kõrvalteenuste osutamisest 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul saadud kogutulu.
Aruandlusteenuste pakkujad teatavad ESMA-le 30. septembriks 2022 tulu, mis on saadud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja teenuste osutamise põhifunktsioonidest 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul, ning tulu, mis on saadud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tegevuse kõrvalteenuste osutamisest 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul.
3.Niipea kui 2022. aasta auditeeritud raamatupidamisaruanded on kättesaadavad, esitavad lõikes 1 osutatud aruandlusteenuste pakkujad need auditeeritud raamatupidamisaruanded viivitamata ESMA-le kooskõlas artikli 4 lõikega 1.
4.ESMA arvutab, kas on erinevusi aruandlusteenuste pakkuja poolt lõike 2 kohaselt makstud 2023. aasta järelevalvetasu ja lõike 3 kohaselt saadud auditeeritud raamatupidamisaruannete põhjal arvutatud maksmisele kuuluva 2023. aasta järelevalvetasu vahel.
5.ESMA esitab aruandlusteenuste pakkujatele esimese arve, milles on märgitud 2023. aasta järelevalvetasu summa, nagu on osutatud lõikes 2, hiljemalt 30 päeva enne lõplikku maksekuupäeva.
Kui lõikes 3 osutatud teave on kättesaadav kõigi aruandlusteenuste pakkujate kohta, esitab ESMA aruandlusteenuste pakkujatele teise arve, milles on märgitud 2023. aasta järelevalvetasu lõppsumma, mis on arvutatud lõike 4 kohaselt. ESMA esitab aruandlusteenuste pakkujatele kõnealuse arve hiljemalt 30 päeva enne lõplikku maksekuupäeva.
Artikkel 11
Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev
Käesolev määrus jõustub ja seda hakatakse kohaldama kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10.3.2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN