SELETUSKIRI
1.DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI TAUST
Käesolev määrus on osa komisjoni laiemast jätkusuutliku ehk kestliku arengu algatusest. See paneb aluse ELi õigusraamistikule, milles on finantssüsteemi keskmesse asetatud jätkusuutlikkusega seotud kaalutlused, et toetada Euroopa majanduse muutmist keskkonnahoidlikumaks ja vastupidavamaks ringmajanduseks kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega.
Pärast 2016. aasta Pariisi kliimakokkuleppe ning ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkide vastuvõtmist teatas komisjon teatises „Tegevuskava: Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ kavatsusest selgitada jätkusuutlikkusega arvestamise lõimimist valdkondlikesse õigusaktidesse nn usaldussuhtest tulenevate kohustuste puhul. Euroopa rohelist kokkulepet käsitlevas teatises kinnitatakse vajadust pikaajaliste signaalide järele finants- ja kapitalivoogude suunamiseks keskkonnahoidlikesse investeeringutesse ning varade kasutuskõlbmatuks muutumise vältimiseks. Siinse määrusega aidatakse kaasa selle eesmärgi saavutamisele.
Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/35 rakendatakse direktiivi 2009/138/EÜ, täpsustades muu hulgas üldjuhtimise, huvide konfliktide ja riskijuhtimise nõudeid kindlustus- ja edasikindlustusandjatele.
Käesolev määrus tugineb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt (EIOPA) komisjonile antud tehnilistele nõuannetele. Tehnilistes nõuannetes järeldatakse, et vaja on lähemalt selgitada jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega arvestamise lõimimist komisjoni delegeeritud määrusesse 2015/35, ning selles on välja toodud konkreetsed sätted.
Käesoleva määrusega ja muude valdkondlike delegeeritud õigusaktidega, millega kohandatakse usaldussuhtest tulenevate kohustuste ja sobivustestide eeskirju, tugevdatakse veelgi määrust, mis käsitleb jätkusuutlikkusteabe avalikustamist finantsteenuste sektoris, määrust ELi kliimaülemineku võrdlusaluste, Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste ning jätkusuutlikkusega seotud teabe avalikustamise kohta võrdlusaluste puhul ning määrust jätkusuutlike tegevusalade ELi taksonoomia kohta. Neis eeskirjades lõimitakse jätkusuutlikkusega seotud kaalutlused ühetaoliselt eri sektorite investeerimise, nõuandmise ja avalikustamise nõuetesse. Neis on asetatud finantssüsteemi keskmesse keskkonnaalased, sotsiaalsed ja üldjuhtimisega seotud (jätkusuutlikkus)kaalutlused, et aidata kaasa Euroopa majanduse muutmisele keskkonnahoidlikumaks, vähese CO2-heitega, vastupidavamaks ja ressursitõhusaks ringmajanduseks.
2.ÕIGUSAKTI VASTUVÕTMISELE EELNENUD KONSULTEERIMINE
24. juulil 2018 palus komisjon EIOPA-l avaldada tehnilised nõuanded direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt delegeeritud õigusaktide võimalike muudatuste kohta, mis tehakse jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega arvestamise lõimimiseks. EIOPA avaldas komisjonile mõeldud tehniliste nõuannete lõpparuande 3. mail 2019. Nõuannetes võeti arvesse seisukohti, mida sidusrühmad (sh EIOPA kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade rühm) olid väljendanud 28. novembrist 2018 kuni 28. veebruarini 2019 toimunud avalikkusega konsulteerimise käigus. Dokument sisaldab kulude-tulude analüüsi.
22. novembril 2019. aastal algatasid komisjoni talitused kirjaliku konsulteerimise panganduse, maksete ja kindlustuse eksperdirühmaga (E02885). Eksperdirühma kommentaarid võeti nõuetekohaselt arvesse.
Kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega avaldati käesoleva määruse eelnõu komisjoni veebisaidil üldsusega konsulteerimiseks 8. juunist 2020 kuni 6. juulini 2020. Pärast tagasiside nõuetekohast kaalumist tehti teksti täiendavaid muudatusi.
3.DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI ÕIGUSLIK KÜLG
Määruse õiguslik alus on sätestatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 50 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 135 lõike 1 punktis a.
Määrus hõlmab määruse (EL) 2015/35/EL järgmisi muudatusi.
Artikli 1 lõikes 1 sätestatakse kolm määratlust. Esiteks määratletakse jätkusuutlikkustegurid, viidates määruse (EL) 2019/2088 artiklile 2. Teiseks määratletakse jätkusuutlikkusriskid kooskõlas nende riskide määratlusega määruses (EL) 2019/2088. Kolmandaks määratletakse jätkusuutlikkuseelistused kooskõlas selle mõiste määratlusega, mis samaaegselt lisatakse delegeeritud määrusesse (EL) 2017/2359, ja määratlusega, mis samaaegselt lisatakse delegeeritud määrusesse (EL) 2017/565.
Artikli 1 lõikes 2 sätestatakse nõue, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad peavad oma riskijuhtimises arvestama jätkusuutlikkusriskidega.
Artikli 1 lõikega 3 tehakse jätkusuutlikkusriskide tuvastamine ja hindamine kindlustus- ja edasikindlustusandjate riskijuhtimise funktsiooni ülesandeks.
Artikli 1 lõikes 4 sätestatakse nõue, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad peavad aktuaarifunktsioonis arvestama jätkusuutlikkusriskidega, kui hindavad tehniliste eraldiste arvutamisel ebakindlust.
Artikli 1 lõikes 5 sätestatakse, et tasustamispoliitika peab sisaldama teavet selle kooskõla kohta jätkusuutlikkusriskide lõimimisega.
Artikli 1 lõikes 6 on nõue, et jätkusuutlikkusriske tuleb arvesse võtta mõistlikkuse põhimõtte kohaselt.
Käesoleva määruse artiklis 2 sätestatakse, et seda hakatakse kohaldama 12 kuud pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) …/…,
21.4.2021,
millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/35 seoses jätkusuutlikkusriskide lõimimisega kindlustus- ja edasikindlustusandjate üldjuhtimise nõuetesse
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), eriti selle artikli 50 lõiget 1 ja artikli 135 lõike 1 punkti a,
ning arvestades järgmist:
(1)Üleminek vähese CO2-heitega, jätkusuutlikumale, ressursitõhusale ringmajandusele kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega on liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisel keskse tähtsusega. 2016. aastal sõlmis liit Pariisi kokkuleppe. Selle artikli 2 lõike 1 punktis c on sätestatud eesmärk tugevdada kliimamuutustele reageerimist muu hulgas seeläbi, et rahastamisvood viiakse kooskõlla vähese kasvuhoonegaaside heitega ja kliimamuutute suhtes vastupanuvõimelisema arengu saavutamisega.
(2)Seda keerulist ülesannet arvesse võttes esitas komisjon 2019. aasta detsembris Euroopa rohelise kokkuleppe. Tegemist on uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb anda investoritele pikaajalisi selgeid signaale, et vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja kaasata jätkusuutlikku rahastust.
(3)2018. aasta märtsis avaldas komisjon jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava, milles on kehtestatud ambitsioonikas ja laiaulatuslik jätkusuutliku rahastamise strateegia. Üks tegevuskavas sätestatud eesmärkidest on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv. 2018. aasta mais avaldatud seadusandlike algatuste aluseks olnud mõjuhinnang näitas vajadust selgitada, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad peaksid osana oma kohustustest kindlustusvõtjate ees arvestama ka jätkusuutlikkusteguritega. Seega ei peaks kindlustus- ja edasikindlustusandjad mitte üksnes jooksvalt hindama kõiki asjakohaseid finantsriske, vaid ka kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 osutatud asjakohaseid jätkusuutlikkusriske, mis tekkimise korral võivad avaldada investeeringu või kohustuse väärtusele olulist reaalset või potentsiaalset negatiivset mõju. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/35 pole jätkusuutlikkusriskidele sõnaselgelt viidatud. Seetõttu ning selleks, et tagada üldjuhtimissüsteemi korrektne rakendamine ja järgimine, tuleb selgitada, et kindlustus- ja edasikindlustusandjate üldjuhtimissüsteem ja nende üldiste maksevõimevajaduste hindamine peaksid kajastama jätkusuutlikkusriske.
(4)Kindlustusandjad, kes kooskõlas määrusega (EL) 2019/2088 avalikustavad peamise kahjuliku mõju jätkusuutlikkusteguritele, peaksid ka oma protsesse, süsteeme ja sisekontrolli seoses sellise avalikustamisega kohandama.
(5)Arvestades komisjoni soovi tagada kliima- ja keskkonnariskide juhtimise ja nendega arvestamise lõimimine finantssüsteemi ning seda, kui tähtis on selles, et kindlustus- ja edasikindlustusandjate töötajad juhiks riskijuhtimissüsteemi tuvastatud riske tulemuslikult, tasustamispoliitika, peaks kindlustus- ja edasikindlustusandjate tasustamispoliitika sisaldama teavet selle kohta, kuidas on selles arvestatud jätkusuutlikkusriskide lõimimisega riskijuhtimissüsteemi.
(6)Direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 132 sätestatud mõistlikkuse põhimõtte kohaselt peavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad investeerima vaid varadesse, mille riske nad suudavad korralikult tuvastada, mõõta, jälgida, juhtida ja ohjata ning neist aru anda. Et tagada kliima- ja keskkonnariskide tulemuslik juhtimine kindlustus- ja edasikindlustusandjates, tuleb mõistlikkuse põhimõtte rakendamisel võtta arvesse jätkusuutlikkusriske ning kindlustus- ja edasikindlustusandjate investeerimises peaksid kajastuma klientide jätkusuutlikkusega seotud eelistused, millega arvestatakse toote heakskiitmisel.
(7)Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2015/35 vastavalt muuta.
(8)Järelevalveasutustele ning kindlustus- ja edasikindlustusandjatele tuleks anda piisavalt aega käesolevas määruses esitatud uute nõuetega kohanemiseks. Seepärast tuleks selle kohaldamisega viivitada,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Delegeeritud määruse (EL) 2015/35 muudatused
Delegeeritud määrust (EL) 2015/35 muudetakse järgmiselt:
(1)Artiklile 1 lisatakse järgmised punktid 55c ja 55e:
„55.c
„jätkusuutlikkusrisk“ – keskkonnaalane, sotsiaalne või juhtimisega seotud sündmus või tingimus, mis toimumise korral võib avaldada investeeringu või kohustuse väärtusele reaalset või potentsiaalset negatiivset mõju;
55.d
„jätkusuutlikkustegurid“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088* artikli 2 punktis 24 määratletud jätkusuutlikkustegurid;
55.e „jätkusuutlikkuseelistused“ – kliendi või potentsiaalse kliendi otsus selle kohta, kas ja mil määral tuleks tema investeeringusse kaasata üks või mitu järgmistest finantsinstrumentidest:
a)
finantsinstrument, mille puhul klient või potentsiaalne klient määrab kindlaks, et miinimumosa investeeritakse keskkonnasäästlikesse investeeringutesse, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852** artikli 2 punktis 1;
b)
finantsinstrument, mille puhul klient või potentsiaalne klient määrab kindlaks, et miinimumosa investeeritakse jätkusuutlikesse investeeringutesse, mis on määratletud määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis 17;
c)
finantsinstrument, mille puhul võetakse arvesse põhilist negatiivset mõju jätkusuutlikkusteguritele ja mille puhul klient või potentsiaalne klient määrab kindlaks kvalitatiivsed või kvantitatiivsed elemendid, mis arvessevõtmist tõendavad;
___________
*
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).
**
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).“
(2)Artiklit 260 muudetakse järgmiselt:
(a)lõike 1 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:
„i)
meetmed, mis tuleb kindlustus- või edasikindlustusandjal võtta, et hinnata ja juhtida kahjumi teenimise riski või riski, et tema kindlustuskohustiste väärtus muutub sisemiste või väliste tegurite tõttu ja hinnastamise või tehniliste eraldiste hindamise [direktiivis 2009/138/EÜ „eraldiste moodustamine”] valedest eeldustest tulenevalt ebasoodsalt (sh jätkusuutlikkusriske);“;
(b)lõike 1 punkti c lisatakse alapunkt vi:
„(vi)
meetmed, mis tuleb kindlustus- või edasikindlustusandjal võtta, et oleks tagatud investeerimisportfelliga seotud jätkusuutlikkusriskide nõuetekohane tuvastamine, hindamine ja juhtimine.“;
(c)lisatakse järgmine lõige 1a:
„1a.
Kindlustus- ja edasikindlustusandjad lõimivad lõike 1 punktides a ja c nimetatud poliitikasse ning asjakohasel juhul ka teistesse lõikes 1 nimetatud poliitikatesse jätkusuutlikkusriskidega arvestamise.“
(3)Artiklit 269 muudetakse järgmiselt:
(a)lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega:
„(e)
tekkivate riskide ja jätkusuutlikkusriskide kindlakstegemine ja hindamine.“;
(b)lisatakse järgmine lõige 1a:
„1a.
lõike 1 punktis e osutatud tekkivad riskid ja jätkusuutlikkusriskid, mille on riskijuhtimise funktsioon tuvastanud, peavad kuuluma artikli 262 lõike 1 punktis a nimetatud riskide hulka.“
(4)Artikli 272 lõike 6 punkt b asendatakse järgmisega:
„(b)
inflatsiooni, õigusriski, jätkusuutlikkusriskide, kindlustus- või edasikindlustusandja portfelli koosseisu muutuse ning selliste süsteemide mõju, mille abil kohandatakse kindlustusvõtjate tehtavaid kindlustusmakseid nende kahjunõuete ajaloost olenevalt üles või alla (bonus-malus süsteemid), või konkreetsete homogeensete riskigruppide suhtes kohaldatavate sarnaste süsteemide mõju;“.
(5)Artiklisse 275 lisatakse järgmine lõige 4:
„4.
Tasustamispoliitika peab sisaldama teavet selle kohta, kuidas selles võetakse arvesse jätkusuutlikkusriskide lõimimist riskijuhtimissüsteemi.“
(6)I jaotise IX peatükile lisatakse järgmine 6. jagu:
„6. JAGU
Investeeringud
Artikkel 275a
Jätkusuutlikkusriskidega arvestamise lõimimine mõistlikkuse põhimõttesse
1.
Investeeringutest tulenevate riskide tuvastamisel, mõõtmisel, jälgimisel, juhtimisel, ohjamisel, hindamisel ja neist aruandmisel (nagu on sätestatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 132 lõikes 2) võtavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvesse ka jätkusuutlikkusriske.
2.
Lõikes 1 nimetatud otstarbel arvestavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad oma investeerimisstrateegia ja -otsuste võimalikku pikaajalist mõju jätkusuutlikkusteguritele ning asjakohasel juhul peavad kindlustusandja strateegia ja otsused kajastama klientide jätkusuutlikkuseelistusi, mida võetakse arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/2358*** artikli 4 kohasel toote heakskiitmisel.
___________
***
Komisjoni 21. septembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/2358, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 seoses toodete järelevalve ja juhtimise nõuetega, mida kohaldatakse kindlustusandjate ja kindlustustoodete turustajate suhtes (ELT L 341, 20.12.2017, lk 1).“
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates [väljaannete talitus: palun lisada 12 kuud pärast avaldamist].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21.4.2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN