SELETUSKIRI
1.DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI TAUST
Käesolev direktiiv on osa komisjoni laiemast jätkusuutliku ehk kestliku arengu algatusest. See paneb aluse ELi õigusraamistikule, milles on finantssüsteemi keskmesse asetatud jätkusuutlikkusega seotud kaalutlused, et toetada Euroopa majanduse muutmist keskkonnahoidlikumaks ja vastupidavamaks ringmajanduseks kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega.
Pärast 2016. aasta Pariisi kliimakokkuleppe ning kestliku arengu eesmärke käsitleva ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 vastuvõtmist teatas komisjon jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavas kavatsusest selgitada valdkondlikes õigusaktides jätkusuutlikkusega arvestamist nn usaldussuhtest tulenevate kohustuste puhul. Teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ kinnitatakse, et finants- ja kapitalivoogude suunamiseks rohelistesse investeeringutesse ning varade kasutuskõlbmatuks muutumise vältimiseks on vaja pikaajalisi signaale. Käesoleva delegeeritud direktiiviga aidatakse kaasa selle eesmärgi saavutamisele.
Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2017/593 täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (MiFID 2), täpsustades täiendavalt muu hulgas tootejuhtimiskohustusi. Käesoleva direktiiviga muudetakse komisjoni delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 kahel viisil.
Praeguse MiFID 2 raamistiku kohaselt peab investeerimisühingul, kes koostab klientidele müüdavaid finantsinstrumente, olema kord iga finantsinstrumendi või olemasoleva finantsinstrumendi olulise muudatuse heakskiitmiseks enne finantsinstrumendi turustamist või klientide seas levitamist, ning seda korda tuleb ka järgida ja läbi vaadata. Toote heakskiitmise korras tuleb täpsustada iga finantsinstrumendi jaoks kindlaks määratud lõppklientidest koosnev sihtturg asjaomase kliendikategooria raames ning sellega tuleb tagada, et kõik sellise sihtturu puhul asjakohased riskid on hinnatud ja et kavandatav turustusstrateegia vastab sihtturule. Peale selle on MiFID 2 artikli 24 lõikes 2 nõue, et finantsinstrumente klientidele müügiks koostavad investeerimisühingud peavad tagama, et asjaomased finantsinstrumendid on loodud vastama kindlaksmääratud lõppklientidest koosneva sihtturu vajadustele asjaomases kliendikategoorias, finantsinstrumentide turustamise strateegia vastab kindlaksmääratud sihtturule ning investeerimisühing võtab mõistlikke meetmeid tagamaks, et finantsinstrumenti turustatakse kindlaksmääratud sihtturul. Nii koostajate kui ka turustajate tootejärelevalve ja -juhtimise nõudeid on täpsemalt kirjeldatud delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 III peatükis.
MiFID 2 artikli 16 lõike 12 ja artikli 24 lõike 13 kohaselt vastu võetud delegeeritud direktiivis 2017/593 sätestatud sihturu kindlaksmääramise tingimustes ei ole sõnaselgelt kirjas jätkusuutlikkustegurite ja -eesmärkidega arvestamise lõimimise täpsemat kirjeldust finantsinstrumente koostavate investeerimisühingute ja nende turustajate jaoks. Käesolevas direktiivis täpsustatakse, et tootejärelevalves ja -juhtimises tuleks arvestada jätkusuutlikkustegurite ja -eesmärkidega.
Käesolev määrus ja muud valdkondlikud delegeeritud õigusaktid, millega kohandatakse usaldussuhtest tulenevaid kohustusi käsitlevaid eeskirju ning mis võeti vastu koos, tugevdavad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2088, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2089 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852. Neis eeskirjades lõimitakse jätkusuutlikkusega seotud kaalutlused järjekindlalt eri sektorite investeerimise, nõuandmise ja avalikustamise nõuetesse. Neis on asetatud finantssüsteemi keskmesse keskkonnaalased, sotsiaalsed ja juhtimisega seotud (jätkusuutlikkus)kaalutlused, et aidata kaasa Euroopa majanduse muutmisele keskkonnahoidlikumaks, vähese CO2 heitega, vastupidavamaks ja ressursitõhusaks ringmajanduseks.
Käesolev delegeeritud direktiivi eelnõu põhineb MiFID 2 artikli 16 lõikes 3 ja artikli 24 lõikes 13 sätestatud õigustel.
2.ÕIGUSAKTI VASTUVÕTMISELE EELNENUD KONSULTEERIMINE
2016. aasta detsembris moodustas komisjon jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemelise eksperdirühma, kes aitaks oma soovitustega kaasa liidu jätkusuutliku rahastamise strateegia väljatöötamisele. Jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemeline eksperdirühm avaldas Euroopa jätkusuutliku majanduse rahastamise vahearuande („Financing a Sustainable European Economy“) 2017. aasta juuli keskel ja esitles lõpparuannet 18. juulil 2017 toimunud sidusrühmade üritusel; sellele järgnes konsulteerimisküsimustik.
Koos eksperdirühma lõpparuandega Euroopa jätkusuutliku majanduse rahastamise kohta avaldati 31. jaanuaril 2018 tagasisidearuanne, milles on tehtud kokkuvõte saadud vastustest. Lõpparuandes soovitab eksperdirühm nõuda finantsnõustajatelt, et nad küsiksid finantsnõustamise tavapärase osana jaeinvestoritelt investeeringute jätkusuutliku mõjuga seotud eelistuste kohta ning võtaksid neid eelistusi arvesse. Samuti soovitatakse arutada pikaajaliste ja jätkusuutlikkusriskidega tegelemise juhtimist.
2018. aasta märtsis saatis komisjon laiali sihtotstarbelise küsimustiku, mis käsitles keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja juhtimisega seotud kaalutluste lõimimist sobivuse hindamisse. Konsulteerimine näitas, et nõustamisel tõstatavad jätkusuutlikkusteema vaid vähesed kliendid. Mõned selle põhjused on järgmised: i) kättesaadav teave jätkusuutlikkusega seotud finantsinstrumentide kohta ei ole läbipaistev; ii) praeguste dokumentidega kaasneb suur rohepesuoht ning iii) teadmised selle mõju kohta riskile ja tulemuslikkusele on puudulikud. Paistab, et kliendid väljendavad nõustamisel süstemaatiliselt huvi jätkusuutlikkustegurite vastu üksnes harvadel juhtudel.
Komisjon palus ESMA-l esitada tehnilised nõuanded MiFID 2 kohaselt vastu võetavate delegeeritud õigusaktide võimalike muudatuste kohta seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega arvestamise lõimimisega organisatsiooniliste nõuete, tegutsemistingimuste, riskijuhtimise ja sihtturu hindamise valdkonnas.
Antud volitustes rõhutas komisjon, et sihtturu määratluse muutmine ei tohi viia ebasobivate toodete müügini ehk selgelt tuleb määratleda investeerimiseesmärgid ja jätkusuutlikkusega seotud piirangud. Peale selle kinnitas komisjon, et säilima peaks võimalus määrata kindlaks jätkusuutlikkuseesmärkideta klientide sihtturg.
30. aprillil 2019 avaldas ESMA oma lõpparuande, milles käsitletakse jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega arvestamise lõimimist MiFID 2. Nõuannetes võeti arvesse seisukohti, mida sidusrühmad olid väljendanud 19. detsembrist 2018 kuni 19. veebruarini 2019 toimunud avaliku konsultatsiooni käigus. Dokument sisaldab kulude-tulude analüüsi. Peale selle korraldas ESMA 4. veebruaril 2019 avaliku arutelu, et koguda veel tagasisidet. Samuti konsulteeriti ESMA väärtpaberituru sidusrühmade koguga. Nimetatud aruandes käsitletakse jätkusuutlikkusriskide ja -tegurite arvessevõtmist investeerimisühingute organisatsioonilistes nõuetes ning tootejuhtimis- ja -järelevalvestruktuurides. Tootejuhtimist ja -järelevalvestruktuure käsitlevad soovitused, mille ESMA koostas ja mille üle ta avalikult konsulteeris, lõimiti käesolevasse delegeeritud direktiivi eelnõusse.
Kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega avaldati käesolev ettepanek konsulteerimiseks, mis toimus 8. juunist 2020 kuni 6. juulini 2020. Pärast tagasiside nõuetekohast kaalumist tehti teksti täiendavaid muudatusi.
3.DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI ÕIGUSLIK KÜLG
Käesoleva direktiivi õiguslik alus on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõikes 12 ja artikli 24 lõikes 13.
Käesolev delegeeritud direktiivi eelnõu hõlmab delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 järgmisi muudatusi.
Artikli 1 eesmärk on selgitada, et koostajad peaksid nõuetekohaselt arvestama jätkusuutlikkuseesmärkidega, kui määravad kindlaks klienditüüpe, kelle vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega finantsinstrument sobib. Peale selle peaks toote riski ja tootluse profiili ning tunnuste kaalumisel tehtaval sihtturu hindamisel arvestama ka finantsinstrumendi jätkusuutliku investeerimise eesmärki või keskkonnaalaseid või sotsiaalseid omadusi. Sellisel läbivaatamisel peaksid toote koostajad sõnaselgelt arvestama ka klientide jätkusuutlikkuseesmärkidega.
Koostajad peaksid avalikustama finantsinstrumentide jätkusuutlikkustegurid läbipaistval viisil, mis võimaldab investeerimisühingutel pidada klientide või potentsiaalsete klientidega dialoogi, et nad mõistaksid piisavalt üksikasjalikult klientide isiklikke jätkusuutlikkuseelistusi, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/565. Jätkusuutlike investeeringute puhul ei ole negatiivse sihtturu kindlaksmääramine vajalik.
Artiklis 2 on need nõuded sätestatud turustajate jaoks.
Artiklis 3 on sätestatud kavandatava direktiivi kohaldamise alguse kuupäev ja 12-kuuline üleminekuperiood.
KOMISJONI DELEGEERITUD DIREKTIIV (EL) …/…,
21.4.2021,
millega muudetakse delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 seoses jätkusuutlikkustegurite arvestamise lõimimisega tootejuhtimiskohustustesse
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, eriti selle artikli 16 lõiget 12 ja artikli 24 lõiget 13,
ning arvestades järgmist:
(1)Üleminek vähese CO2 heitega, jätkusuutlikumale, ressursitõhusale ringmajandusele kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega on liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisel keskse tähtsusega. 2016. aastal sõlmis liit Pariisi kokkuleppe. Selle artikli 2 lõike 1 punktis c on sätestatud eesmärk tugevdada kliimamuutustele reageerimist muu hulgas seeläbi, et rahastamisvood viiakse kooskõlla vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutute suhtes vastupanuvõimelisema arengu saavutamisega.
(2)Seda keerulist ülesannet arvesse võttes esitas komisjon 2019. aasta detsembris Euroopa rohelise kokkuleppe. Tegemist on uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb anda investoritele nende investeeringutega seoses selgeid signaale, et vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja kaasata jätkusuutlikku rahastust.
(3)2018. aasta märtsis avaldas komisjon jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava, milles on kehtestatud nõudlik ja laiaulatuslik jätkusuutliku rahastamise strateegia. Üks tegevuskavas sätestatud eesmärkidest on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv.
(4)Tegevuskava korrektse elluviimise korral suureneb investorite nõudlus jätkusuutlike investeeringute järele. Seetõttu on vaja täpsustada, et jätkusuutlikkustegurite ja -eesmärkidega arvestamine peab olema kajastatud tootejuhtimisnõuetes, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud direktiivis (EL) 2017/593.
(5)Finantsinstrumente koostavad ja turustavad investeerimisühingud peaksid võtma arvesse jätkusuutlikkustegureid iga finantsinstrumendi heakskiitmise korras ning muudes tootejärelevalve- ja -juhtimiskordades kõigi selliste finantsinstrumentide puhul, mis on mõeldud turustamiseks klientidele, kes on huvitatud jätkusuutlikkusega seotud profiiliga finantsinstrumentidest.
(6)Kuna sihtturg tuleks määrata kindlaks piisavalt üksikasjalikult, ei tohiks piisata üldisest väitest, et finantsinstrumendil on jätkusuutlikkusega seotud profiil. Finantsinstrumente koostavad ja turustavad investeerimisühingud peaksid pigem täpsustama, millisele konkreetsete jätkusuutlikkuseesmärkidega klientide rühmale turustamiseks finantsinstrument mõeldud on.
(7)Tagamaks, et jätkusuutlikkusteguritega finantsinstrumendid jäävad kergesti kättesaadavaks ka klientidele, kellel ei ole jätkusuutlikkuseelistusi, ei tohiks investeerimisühingutelt nõuda selliste kliendirühmade kindlakstegemist, kelle vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega jätkusuutlikkusteguritega finantsinstrument kokku ei sobi.
(8)Finantsinstrumendi jätkusuutlikkustegurid tuleks esitada läbipaistval viisil, et turustaja saaks anda oma klientidele või potentsiaalsetele klientidele asjakohast teavet.
(9)Seepärast tuleks delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Komisjoni delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 muudatused
Delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 muudetakse järgmiselt.
(1)Artiklisse 1 lisatakse punkt 5:
„5.
„jätkusuutlikkustegurid“ – määruse (EL) 2019/2088* artikli 2 punktis 24 määratletud jätkusuutlikkustegurid.
_______________________________________________________________
*Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).“
(2)Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
(a)lõike 9 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„9.
Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad määraksid piisava täpsusega kindlaks iga finantsinstrumendi võimaliku sihtturu ja täpsustaksid, millist liiki klientide vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega, sh jätkusuutlikkuseesmärkidega, finantsinstrument kokku sobib. Selle protsessi osana määrab ühing kindlaks, millis(t)e kliendirühma(de) vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega finantsinstrument kokku ei sobi, välja arvatud juhul, kui finantsinstrumendid võtavad arvesse jätkusuutlikkustegureid. Kui investeerimisühingud teevad finantsinstrumendi koostamiseks koostööd, tuleb kindlaks määrata ainult üks sihtturg.“;
(b)lõige 11 asendatakse järgmisega:
„11.
Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad teeks kindlaks, kas finantsinstrument sobib sihtturu kindlaksmääratud vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega, kontrollides selleks muu hulgas järgmisi elemente:
(a)finantsinstrumendi riski ja tootluse profiil vastab sihtturule;
(b)kui see on asjakohane, finantsinstrumendi jätkusuutlikkustegurid vastavad sihtturule;
(c)finantsinstrumentide koostamisel lähtutakse kliendi jaoks kasulikest omadustest, mitte ärimudelist, mille kasumlikkus eeldab kliendi jaoks kehvi tulemusi.“;
(c)lõikesse 13 lisatakse teine lõik:
„Finantsinstrumendi jätkusuutlikkustegurid esitatakse läbipaistval viisil ja nendega antakse turustajatele asjakohast teavet, et nõuetekohaselt arvesse võtta kliendi või potentsiaalse kliendi jätkusuutlikkuseesmärke.“;
(d)lõige 14 asendatakse järgmisega:
„14.
Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad enda koostatud finantsinstrumente regulaarselt läbi vaataks, võttes arvesse kõiki sündmusi, mis võiksid oluliselt mõjutada kindlaksmääratud sihtturgu ähvardavat võimalikku riski. Investeerimisühingud kaaluvad, kas finantsinstrument vastab jätkuvalt sihtturu vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, sh jätkusuutlikkuseesmärkidele, ning kas seda turustatakse sihtturul või kas see jõuab klientideni, kelle vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega finantsinstrument kokku ei sobi.“
(3)Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
(a)lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„2.
Liikmesriigid kohustavad investeerimisühinguid kehtestama piisava tootejuhtimiskorra, et tagada, et sellised tooted ja teenused, mida nad kavatsevad pakkuda või soovitada, sobivad kokku kindlaksmääratud sihtturu vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega, sh jätkusuutlikkuseesmärkidega, ning et kavandatud turustusstrateegia vastab kindlaksmääratud sihtturule. Investeerimisühingud määravad nõuetekohaselt kindlaks ja hindavad, millises olukorras ja milliste vajadustega klientidele nad kavatsevad keskenduda, et tagada, et klientide huvid ei saa ärilise või rahastamise surve tõttu kahjustada. Selle protsessi osana määravad investeerimisühingud kindlaks, milliste kliendirühmade vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega toode või teenus kokku ei sobi, välja arvatud juhul, kui finantsinstrumendid võtavad arvesse jätkusuutlikkustegureid.“;
(b)lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5.
Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad pakutavad või soovitatavad investeerimistooted ning osutatavad teenused regulaarselt läbi vaataks, võttes arvesse kõiki sündmusi, mis võiksid oluliselt mõjutada kindlaksmääratud sihtturgu ähvardavat võimalikku riski. Ühingud hindavad vähemalt seda, kas toode või teenus vastab jätkuvalt kindlaksmääratud sihtturu vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, sh jätkusuutlikkuseesmärkidele, ning kas kavandatud turustusstrateegia on endiselt asjakohane. Kui ühingud saavad teada, et nad on konkreetse toote või teenuse sihtturu kindlaks määramisel eksinud või et toode või teenus enam kindlaksmääratud sihtturu olukorraga ei sobi, tuleb ühingul sihtturgu uuesti kaaluda ja/või ajakohastada tootejuhtimise korda (näiteks võib see vajalikuks osutada olukorras, kui toode muutub turumuutuste tõttu mittelikviidseks või väga volatiilseks).“
Artikkel 2
Ülevõtmine
1.Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [ELT: palun lisada kuupäev – täpselt 12 kuud pärast delegeeritud õigusakti jõustumist miinus üks päev]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates [ELT: palun lisada kuupäev – täpselt 15 kuud pärast käesoleva delegeeritud õigusakti jõustumist].
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 21.4.2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN