SELETUSKIRI
1.DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI TAUST
Euroopa rohelist kokkulepet käsitlevas teatises juhitakse tähelepanu hoonete renoveerimise võimalikule rollile kliimaneutraalsuse saavutamisel 2050. aastaks. Teatisega algatatakse uus renoveerimislaine, et suurendada ELi hoonete energiatõhusust. Renoveerimislaine algatusest, mis on väga oluline üleminekul puhtale energiale ning võitluses kliimamuutuste ja nende mõjuga, saab ELi juhtalgatus hoonesektoris. See annab lisatõuke hoonete energiatõhusust käsitleva ELi poliitikaraamistiku rakendamisele.
Hoonete energiatõhususe direktiiv (edaspidi „direktiiv“) on peamine ELi õigusakt, millega edendatakse hoonete optimaalset energiatõhusust. Sellega püütakse suurendada ELi elamute ja mitteeluhoonete energiatõhusust, võttes arvesse väliskliimat ja kohalikke ilmastikuolusid ning ruumide sisekliima nõudeid ja kulutasuvust.
Direktiivi, mis on osa puhta energia paketist, muudeti 2018. aastal kolmel peamisel põhjusel:
(1)et elavdada olemasolevate hoonete renoveerimist, kehtestades pikaajalised hoonete renoveerimise strateegiad, sealhulgas kaasates rahalised vahendid ja sätestades selge visiooni vähese CO2 heitega hoonefondi saavutamiseks 2050. aastaks;
(2)et ajakohastada direktiivi, julgustades kasutama hoonete tõhusa toimimise tagamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) ning muud arukat tehnoloogiat, ning
(3)et tõhustada sätteid, mis ei ole toonud oodatud tulemusi.
Direktiivi ajakohastamine eesmärgiga veelgi edendada aruka tehnoloogia kasutamist hoonetes (punkt 2 eespool) hõlmab eelkõige hoonete nutivalmiduse näitaja kasutuselevõttu.
Nutivalmiduse näitaja võimaldab kasutajatel hinnata hoonete nutivalmidust, st hoonete (või hoone osade) võimet kohandada oma toimimist vastavalt kasutaja vajadustele, optimeerida energiatõhusust ja parandada üldist talitlust kasutamise ajal ning teha kohandusi vastavalt võrgust saadavatele signaalidele (energiapaindlikkus). Näitaja suurendab hoonete omanike ja kasutajate teadlikkust hoonete automatiseerimise ja hoonete tehnosüsteemide elektroonilise jälgimise väärtuslikkusest ning annab neile kindluse, et uued ja tõhustatud funktsioonid toovad kaasa kulude kokkuhoiu ja energiasäästu.
Nutivalmiduse näitaja on välja töötatud selleks, et toetada hoonete digiteerimist ja ajakohastamist. See on kooskõlas muude poliitikavahendite ja -algatustega, mille eesmärk on suurendada hoonete energiatõhusust, eelkõige renoveerimislaine algatusega, ning täiendab neid.
Nutivalmiduse näitaja kehtestatakse direktiivi (artikli 8 lõigete 10 ja 11 ning IA lisa) alusel vabatahtliku ühtse liidu kavana (st kava kasutamine hoonete nutivalmiduse hindamiseks on liikmesriikidele vabatahtlik). Selleks võetakse vastu delegeeritud õigusakt, millega kehtestatakse nutivalmiduse näitaja kava, määratletakse nutivalmiduse näitaja ja määratakse kindlaks metoodika selle arvutamiseks, ning rakendusakt, milles sätestatakse kava rakendamise tehnilised üksikasjad.
Käesolev delegeeritud määrus on esimene neist kahest nutivalmiduse näitajat käsitlevast õigusaktist. Sellega kehtestatakse ja määratletakse nutivalmiduse näitaja ning määratakse kindlaks selle näitaja arvutamise metoodika kooskõlas direktiivi artikli 8 lõikega 10.
2.ÕIGUSAKTI VASTUVÕTMISELE EELNENUD KONSULTEERIMINE
Otsusega ajakohastada hoonete energiatõhususe direktiivi, et paremini arvestada IKT ja aruka tehnoloogia võimalustega ning eelkõige võtta kasutusele nutivalmiduse näitaja, kaasnes ulatuslik konsulteerimine. See oli väga oluline samm direktiivi muutmise ettepaneku koostamisel. Ettepanekule lisatud mõjuhinnangust oli näha, et direktiivi ajakohastamiseks kavandatud meetmed avaldavad märkimisväärset mõju, ennekõike energiasäästule.
Et aidata ette valmistada nutivalmiduse näitajat käsitlevaid õigusakte, peeti sidusrühmadega ulatuslikke sihtotstarbelisi konsultatsioone. Näiteks selle näitajaga seotud esimese tehnilise uuringu raames, mis kestis 2017. aasta märtsist 2018. aasta augustini, korraldati kolm sidusrühmade kohtumist ja konsulteeriti uuringu tehniliste aruannete küsimuses süstemaatiliselt sidusrühmadega. Teise, 2018. aasta detsembris käivitatud tehnilise uuringu raames toimus veel kaks sidusrühmade kohtumist, kolm spetsiaalset sidusrühmade töörühmade koosolekut, et esitada uuringut läbiviivale konsortsiumile ja komisjonile soovitusi, ning kaks kirjalikku konsultatsiooni uuringu tehniliste aruannete teemal. Seda peaaegu kolm aastat kestnud ulatuslikku konsulteerimist täiendas veebipõhine konsultatsioon, mille käigus koguti enam kui 90 vastajalt üksikasjalikku tagasisidet kavandatud nutivalmiduse näitaja õigusraamistiku põhiaspektide kohta.
Nutivalmiduse näitajat käsitlevate õigusaktide osas konsulteeriti ka liikmesriikidega. Ajutine eksperdirühm (direktiivi eksperdirühm) andis tagasisidet käesoleva delegeeritud määruse kohta ning kaasneva rakendusmääruse teemal konsulteeriti hoonete energiatõhususe komiteega.
Kooskõlas parema õigusloome eeskirjadega toimus tagasiside andmine ajavahemikul 18. juunist 2020 kuni 16. juulini 2020, mille jooksul koguti kodanikelt ja sidusrühmadelt täiendavaid arvamusi. Saadi 21 arvamust äriühingutelt / ettevõtjate ühendustelt (mille hulgas 17 VKEdelt), kaks kodanikelt ning üks avaliku sektori asutuselt (vastavalt 88 %, 8 % ja 4 %). Vastajad olid Belgiast (13), Prantsusmaalt (3), Itaaliast (3), Austriast (1), Tšehhist (1), Taanist (1), Saksamaalt (1) ja Hispaaniast (1).
Tagasisides toetati laialdaselt nutivalmiduse näitaja kehtestamist. Esitati teatavaid üldisi märkusi, mis olid otsesemalt seotud hoonete energiatõhususe direktiivis sätestatud õigusliku alusega; näiteks esitati märkusi kava vabatahtlikkuse suhtes, mille kohta mõned arvasid, et nutivalmiduse näitaja peaks olema kohustuslik, või liikmesriikidele lubatud paindlikkuse kohta, mille puhul osutati vajadusele rakendada kava ühetaoliselt kogu liidus vajadusele, et liikmesriikide tehtavad võimalikud kohandused oleksid läbipaistvad.
Mõnes märkuses soovitati tugevdada nutivalmiduse näitaja mõnd külge, eelkõige koostegutsemisvõimet, või osutati metoodilise raamistiku võimalikule sihipärasele ajakohastamistele. Mitmes märkuses soovitati tugevdada nutivalmiduse sertifikaadi sisu, eriti seoses soovitustega, mida võiks neisse sertifikaatidesse lisada. Mõnes märkuses osutati sellele, mis suunas nutivalmiduse näitaja raamistik peaks tulevikus arenema.
Mitmes sellises märkuses käsitleti komisjoni kohustusi nutivalmiduse näitaja arendamisel ning neid märkusi võetakse tulevikus direktiivi läbivaatamisel arvesse. Osa märkusi on olulised liikmesriikide jaoks, kui nad hakkavad rakendama nutivalmiduse näitaja kava, ning neid märkusi võetakse arvesse nutivalmiduse näitaja liikmesriigi või piirkonna tasandil rakendamise jälgimisel.
Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 konsulteeris Euroopa Komisjon Euroopa Andmekaitseinspektoriga seoses käesoleva delegeeritud määruse ja sellega seotud rakendusaktiga, milles on esitatud nutivalmiduse näitaja kava rakendamise tehnilised üksikasjad. Euroopa Andmekaitseinspektori tagasisides tuletati meelde vajadust tagada isikuandmete kõrgetasemeline kaitse arukate hoonete ja kodude kontekstis ning tervitati nutivalmiduse näitajat käsitlevates õigusaktides seda aspekti rõhutavaid sätteid (nt viited küberturvalisuse ja andmekaitse riskidele ning sätted küberturvalisuse ja andmekaitse alase teabe lisamise kohta nutivalmiduse näitajasse).
3.DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI ÕIGUSLIK KÜLG
Direktiivi artikli 8 lõike 10 alusel kehtestatakse käesoleva delegeeritud määrusega nutivalmiduse näitaja kava, määratletakse nutivalmiduse näitaja ja kehtestatakse metoodika selle näitaja arvutamiseks. Delegeeritud määrus koosneb üheteistkümnest artiklist, mis hõlmavad reguleerimiseset ja kohaldamisala, mõistete määratlusi, nutivalmiduse näitaja määratlust, nutivalmiduse näitaja arvutamise metoodikat (mida on kirjeldatud üksikasjalikult käesoleva määruse lisades), nutivalmiduse hindamisel rakendatavat lähenemisviisi, lisateavet kava vabatahtlikkuse kohta ja nutivalmiduse näitaja sisu. Neis sätestatakse ka nõuded nutivalmiduse hindamise eest vastutavatele ekspertidele ja sõltumatute kontrollisüsteemide jaoks.
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) …/…,
14.10.2020,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL, kehtestades hoonete nutivalmiduse hindamise vabatahtliku ühtse Euroopa Liidu kava
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta, eriti selle artikli 8 lõiget 10,
ning arvestades järgmist:
(1)Peamine õigusakt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrusega (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik. Neis õigusaktides käsitletakse hoonete energiatõhusust 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide valguses. Direktiivil 2010/31/EL on kaks teineteist täiendavat eesmärki: kiirendada olemasolevate hoonete renoveerimist 2050. aastaks ning toetada kõigi hoonete ajakohastamist, kasutades arukat tehnoloogiat (näiteks tehnoloogiaid, mis kasutavad tehisintellekti ja pilvepõhiseid teenuseid) ja luues selgema seose keskkonnahoidliku liikuvusega.
(2)Selleks et toetada liidu hoonete nutivalmiduse järjepidevat ja läbipaistvat hindamist, tuleks kehtestada nutivalmiduse näitaja ühine määratlus ja ühine metoodika selle näitaja arvutamiseks.
(3)Nutivalmiduse näitaja kava vastuvõetavuse, kasutatavuse ja järjepidevuse tagamiseks on komisjon töötanud koostöös mitmesuguste sidusrühmade ja liikmesriikidega välja hoonete nutivalmiduse hindamise metoodika kooskõlas direktiivi 2010/31/EL artikli 8 lõikega 10 ja IA lisaga.
(4)Selle metoodikaga tagatakse teatav järjepidevus ja võrreldavus hoonete nutivalmiduse hindamisel kogu ELis, ent jäetakse samas piisav paindlikkus, et kohandada arvutusi vastavalt konkreetsetele tingimustele.
(5)Tuleks kehtestada nutivalmiduse näitaja kava rakendamise asjakohased kontrollimehhanismid.
(6)Vajaduse korral peaks hoone omanikul, haldajal või mõnel muul hoonega seotud isikul olema võimalik hinnata avalikkusele kättesaadavaks tehtud suuniste ja vahendite toel ise hoone nutivalmidust.
(7)Selleks et vältida nutivalmiduse näitaja kava ja olemasolevate kohustuslike kavade raames tehtavate jõupingutuste ja kulutuste kattumist, peaks hoonete nutivalmiduse hindamise metoodika võimaldama liikmesriikidel soovi korral siduda või lõimida nutivalmiduse näitaja kava riiklike energiamärgise kavadega ja muude direktiivi 2010/31/EL alusel kehtestatud kavadega.
(8)Nutivalmiduse näitaja tuleks kavandada hoonete ja nende süsteemide nutivalmiduse kajastamiseks ning seda tuleks kasutada hoonete muude omaduste, näiteks energiatõhususe või jätkusuutlikkuse hindamiseks kasutatavate vahendite täiendamiseks, mitte asendamiseks.
(9)Nutivalmiduse näitaja ei tohiks olla näitaja, mille abil kajastada hoonete energiatõhusust. Hoonete omanikke tuleks teavitada, et hoone nutivalmidus, mida kajastab nutivalmiduse näitaja, ja hoone energiatõhusus, millest annab tunnistust energiamärgis, on erinevad asjad, mistõttu tuleb nende puhul rakendada eri liiki meetmeid, ehkki nutivalmidus peaks aitama suurendada energiatõhusust.
(10)Tarbijad ning hoonete kasutajad ja omanikud saavad maksimaalset kasu siis, kui olemasolevaid hoonete hindamise vahendeid kasutatakse koos, millega tagatakse, et nad saavad põhjaliku ülevaate hoonest ja sellest, kuidas neil on võimalik parandada selle üldiseid tõhususnäitajaid.
(11)Nutivalmiduse näitajat peaks saama kasutada nii olemasolevate hoonete kui ka uute ehitusprojektide puhul. Et hõlbustada nutivalmiduse hindepunktide arvutamist, peaks olema lubatud kasutada hoonete digitaalseid mudeleid, sealhulgas ehitusteabe mudeleid ja digiteisikuid.
(12)Nutivalmiduse näitaja arvutamise raamistikku peaks olema lubatud kasutada kõikide direktiiviga 2010/31/EL hõlmatud hoonete ja hoone osade puhul.
(13)Nutivalmiduse näitaja peaks võimaldama juhtida tähelepanu lisakasule, mida kõrgtasemel arukas tehnoloogia toob hoonete omanikele ja kasutajatele näiteks energiasäästuna ja valmisolekuna kliimamuutusteks või suurendades sobivust kõigi jaoks ja ligipääsetavust, mugavust ja heaolu.
(14)Hoonete ja hoone osade nutivalmidust nutivalmiduse sertifikaadi väljastamiseks nutivalmiduse näitaja kava raames peaksid hindama kvalifitseeritud või akrediteeritud eksperdid.
(15)Kui liikmesriigid peavad seda asjakohaseks, tuleks võimaldada lugeda eksperte, kes on akrediteeritud väljastama hoonete energiamärgiseid või viima läbi küttesüsteemide, kliimasüsteemide ning kombineeritud kütte-, kliima- ja ventilatsioonisüsteemide ülevaatusi direktiivi 2010/31/EL alusel või tegema energiaauditeid energiatõhusust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL alusel, pädevaks hindama ka hoonete või hoone osade nutivalmidust.
(16)Hoonete suurema digiteerimise ja ühendatuse korral kasvavad küberturvalisuse ja andmekaitse riskid ning hooned ja nende süsteemid muutuvad haavatavamaks küberohtude ja isikuandmete väärkasutuse suhtes. Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga. Nutivalmiduse näitaja peaks aitama teavitada hoonete omanikke ja kasutajaid nendest riskidest,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse hoonete nutivalmiduse hindamise vabatahtlik ühtne liidu kava, st nutivalmiduse näitaja määratlus ja ühine metoodika selle näitaja arvutamiseks. Metoodika hõlmab hoonete või hoone osade nutivalmiduse hindepunktide arvutamist ja hoonete või hoone osade nutivalmiduse kohta hinnangu andmist nende punktide põhjal.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1)„nutivalmiduse näitaja“ – näitaja, mis annab teavet hoone või hoone osa nutivalmiduse kohta kooskõlas direktiivi 2010/31/EL artikli 8 lõikega 10;
(2)„nutivalmiduse näitaja kava“ – hoonete nutivalmiduse sertifitseerimise süsteem;
(3)„ettevõtja“ – liikmesriigi territooriumil asuvat hoonet omav füüsiline või juriidiline isik või liikmesriigi territooriumil asuva hoone osa omav või kasutav füüsiline või juriidiline isik, kes taotleb asjaomase hoone või hoone osa jaoks nutivalmiduse sertifikaati;
(4)„nutivalmiduse hinnang“ – hinnang, mis on antud hoonele või hoone osale kooskõlas käesolevas määruses sätestatud metoodikaga;
(5)„nutivalmiduse hindepunktid“ – punktid, mille hoone või hoone osa on saanud nutivalmiduse hinnangu käigus;
(6)„süsteem“ – hoones leiduv süsteem, mis on oluline direktiiviga 2010/31/EL ette nähtud nutivalmiduse hindamisel, sealhulgas selle direktiivi artiklis 2 määratletud hoone tehnosüsteemid;
(7)„nutivalmiduse keskne funktsionaalsusnäitaja“ – üks kolmest direktiivi 2010/31/EL IA lisa punktis 2 osutatud peamisest funktsionaalsusnäitajast;
(8)„mõjukriteerium“ – käesolevas määruses sätestatud oluline mõju, mille saavutamist on silmas peetud nutivalmis teenuste kavandamisel;
(9)„tehniline valdkond“ – kogum nutivalmis teenuseid, mis üheskoos moodustavad tervikliku ja sidusa osa teenustest, mida hoone või hoone osa puhul eeldatakse, näiteks küte;
(10)„ühendatus“ – süsteemide suutlikkus vahetada omavahel andmeid ning hoone või hoone osa suutlikkus vahetada andmeid võrgu ja seonduvate üksustega, nagu agregaator, või muude hoonetega;
(11)„koostalitlusvõime“ – süsteemi suutlikkus talitleda ühiselt kokkulepitud standarditest lähtudes koos teiste süsteemidega ühise eesmärgi nimel, vahetades teavet ja andmeid;
(12)„küberturvalisus“ – tegevused, mis on vajalikud, et kaitsta võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid küberohtu eest;
(13)„nutivalmis tehnoloogia“ – tehnoloogialahendus, nagu hoone automatiseerimissüsteem, mis võimaldab pakkuda üht või mitut nutivalmis teenust;
(14)„nutivalmis teenus“ – ühe või mitme tehnilise komponendi või süsteemi funktsioon või funktsioonide kogum. Nutivalmis teenuse osutamisel kasutatakse nutivalmis tehnoloogialahendusi, ühendades need kõrgema taseme funktsioonideks;
(15)„nutivalmiduse sertifikaat“ – liikmesriigi või liikmesriigi määratud juriidilise isiku tunnustatav sertifikaat, millele on märgitud hoone või hoone osa nutivalmidus, mille arvutamisel on kasutatud käesolevas määruses sätestatud metoodikat;
(16)„funktsionaalsuse tase“ – nutivalmis teenuse nutivalmiduse tase;
(17)„kaalutegur“ – tegur, mida kasutatakse nutivalmiduse näitaja arvutamisel, et kajastada konkreetse tehnilise valdkonna või mõjukriteeriumi olulisust;
(18)„ventilatsioon“ – protsess, millega reguleeritakse värske õhu vooge, et säilitada ja parandada siseõhu kvaliteeti kooskõlas kohaldatavate nõuetega;
(19)„energiatasakaal“ – lähenemisviis, mille puhul teatavaid kaalutegureid võib kohandada sõltuvalt kliimavööndist, kus hoone asub.
Artikkel 3
Nutivalmiduse näitaja
1.Nutivalmiduse näitaja võimaldab hinnata hoonete ja hoone osade nutivalmidust ning anda selle kohta teavet ettevõtjatele ja teistele sidusrühmadele, eelkõige planeerijatele ja ehitusettevõtjatele.
2.Nutivalmiduse näitaja võimaldab hinnata hoone või hoone osa võimet kohandada oma toimimist vastavalt kasutaja ja võrgu vajadustele ning parandada oma energiatõhusust ja üldist talitlust kasutamise ajal. Nutivalmiduse näitaja hõlmab suurenenud energiasäästu, võrdlusanalüüsi ja paindlikkust kajastavaid tegureid ning tõhustatud funktsionaalsust ja suutlikkust, mille tagavad omavahel paremini ühendatud ja arukad seadmed.
3.Nutivalmiduse näitaja hõlmab hoonete või hoone osade nutivalmiduse hinnangut ja nutivalmiduse hindepunkte, mis kajastavad hoonete, hoone osade ja süsteemide nutivalmidust vastavalt eelnevalt kindlaks määratud peamistele funktsionaalsusnäitajatele, mõjukriteeriumidele ja tehnilistele valdkondadele.
4.Nutivalmiduse näitaja annab võimaluse korral lisateavet hoone kaasavuse ja ühendatuse, süsteemide koostalitlusvõime ja küberturvalisuse ning andmekaitse kohta.
Artikkel 4
Nutivalmiduse näitaja arvutamise metoodika
1.Nutivalmiduse näitaja arvutamise metoodika põhineb hoones või hoone osas olemas olevate või projekteerimise etapis sellesse kavandatud nutivalmis teenuste ning selle hoone või hoone osa puhul oluliseks peetavate nutivalmis teenuste hindamisel.
2.Nutivalmiduse hindepunktide arvutamisel lähtutakse I–VI lisas sätestatud ühisest liidu metoodikaraamistikust.
3.I–VI lisas sätestatud standardset arvutusmetoodikat võib kohandada kooskõlas VII lisaga, eelkõige luues seose energiamärgise väljastamisel tehtavate energiatõhususe arvutustega.
4.Nutivalmiduse näitaja arvutamise metoodikat kasutatakse kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega, eeskätt ekspertide kvalifikatsiooni osas.
Artikkel 5
Nutivalmiduse hinnang
Hoone või hoone osa nutivalmiduse hinnang põhineb asjaomase hoone või hoone osa jaoks VIII lisa kohaselt arvutatud nutivalmiduse hindepunktidel.
Artikkel 6
Kava vabatahtlikkus
1.Nutivalmiduse näitaja kava on vabatahtlik ühtne liidu kava.
2.Liikmesriigid võivad otsustada, kas rakendada nutivalmiduse näitaja kava oma riigi territooriumil või selle osadel. Nad võivad teha otsuse rakendada kava vaid teatavat liiki hoonete suhtes.
3.Liikmesriigid, kes rakendavad nutivalmiduse näitaja kava, võivad otsustada kohaldada kava vabatahtlikkuse alusel või muuta selle järgimise oma territooriumil asuvate hoonete või hoone osade puhul kohustuslikuks.
4.Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada oma riigi territooriumil või mõnes selle osas nutivalmiduse näitaja kava, teavitavad sellest komisjoni enne kava rakendamist.
5.Liikmesriigid võivad teha igal ajal otsuse muuta või kohandada kava rakendamist või lõpetada kava rakendamine, esitamata ühtki põhjendust. Nad teavitavad komisjoni sellisest otsusest.
Artikkel 7
Nutivalmiduse sertifikaat
1.Ettevõtjaid ja teisi huvitatud isikuid teavitatakse hoone või hoone osa nutivalmiduse näitajast sertifikaadi kaudu.
2.Nutivalmiduse sertifikaat sisaldab teavet, mis on kindlaks määratud IX lisas.
Artikkel 8
Nutivalmiduse eksperdid
1.Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada nutivalmiduse näitaja kava, tagavad, et hoonete või hoone osade nutivalmidust eesmärgiga väljastada nutivalmiduse sertifikaat hindavad kvalifitseeritud või akrediteeritud eksperdid. Eksperdid võivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või töötada avalik-õiguslikus asutuses või eraettevõttes.
2.Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada nutivalmiduse näitaja kava, sätestavad nutivalmiduse ekspertide kvalifikatsiooni või akrediteerimist käsitlevad nõuded ning tagavad, et need nõuded hõlmavad pädevuskriteeriume, sealhulgas IKT valdkonnas.
Artikkel 9
Nutivalmiduse näitaja kava kontrollisüsteem
1.Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada nutivalmiduse näitaja kava, seavad nutivalmiduse sertifikaatide jaoks sisse sõltumatu kontrollisüsteemi. Kui see on asjakohane, võivad kõnealused liikmesriigid kasutada juba olemas olevaid sõltumatuid kontrollisüsteeme, näiteks neid, mis on sisse seatud energiamärgise kavade jaoks.
2.Sõltumatu kontrollisüsteem tagab liikmesriigi territooriumil väljastatavate nutivalmiduse sertifikaatide kehtivuse.
Artikkel 10
Läbivaatamine
Komisjon võib pärast konsulteerimist direktiivi 2010/31/EL artiklis 23 osutatud ekspertidega käesoleva määruse asjakohasel juhul 1. jaanuariks 2026 läbi vaadata ja esitada vajaduse korral ettepanekuid.
Artikkel 11
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14.10.2020
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
I LISA
Nutivalmiduse hindepunktide arvutamine
1.Hoone või hoone osa nutivalmidus tähendab hoone või hoone osa võimet kohandada oma toimimist vastavalt kasutajate ja võrgu vajadustele ning parandada oma üldist talitlust kasutamise ajal ja üldisi tõhususnäitajaid.
2.Hoone või hoone osa nutivalmiduse kindlaksmääramiseks hinnatakse hoones või hoone osas olemas olevaid, sellesse kavandatud või selle puhul oluliseks peetavaid nutivalmis teenuseid ja nende funktsionaalsuse taset.
3.Hoone või hoone osa nutivalmidust väljendatakse hinnanguna, mis tuleneb protsendina esitatavast nutivalmiduse hindepunktide kogusummast ja kajastab hoone või hoone osa nutivalmidust võrreldes hoone või hoone osa puhul potentsiaalselt saavutatava maksimaalse nutivalmidusega.
4.Nutivalmiduse hindepunktide arvutamisel kasutatakse kooskõlas III, V ja VII lisaga eelnevalt kindlaks määratud kaalutegureid, mille väärtus võib sõltuda kliimatingimustest ja muudest asjakohastest aspektidest, nagu hoone liik.
5.Metoodika võimaldab kasutada hoone või hoone osa nutivalmiduse kajastamiseks ka summeerimata nutivalmiduse hindepunkte, mida väljendatakse protsendina. Summeerimata hindepunktid võivad kajastada nutivalmidust ühes või mitmes järgmistest valdkondadest:
(a)direktiivi 2010/31/EL IA lisa punktis 2 osutatud kolm nutivalmiduse peamist funktsionaalsusnäitajat:
(1)energiatõhusus ja toimivus,
(2)reageerimine kasutajate vajadustele ning
(3)energiapaindlikkus, sealhulgas hoone või hoone osa võime võimaldada osalemist tarbimiskajas;
(b)käesoleva määruse II lisas määratletud nutivalmiduse mõjukriteeriumid ning
(c)käesoleva määruse IV lisas määratletud nutivalmiduse tehnilised valdkonnad.
6.Hoone või hoone osa nutivalmiduse hindepunktide arvutamiseks hinnatakse olemasolevaid või projekteerimisetapis kavandatud nutivalmis teenuseid ja nende funktsionaalsuse taset. Hindamise eesmärk on teha piisava usaldusväärsusega kindlaks, millised teenused on olemas või kavandatud ning iga sellise teenuse funktsionaalsuse tase. Selleks võib kasutada hoonete digitaalseid mudeleid, sealhulgas ehitusteabe mudeleid või digiteisikuid, kui need on olemas. Nutivalmis teenused, mis võivad hoones olemas olla, on loetletud VI lisas sätestatud eelnevalt kindlaks määratud nutivalmis teenuste kataloogis ja need tagatakse IV lisas sätestatud eelnevalt kindlaks määratud tehnilistes valdkondades.
7.Nutivalmiduse hindepunkte arvutatakse järgmiselt:
(a)kooskõlas käesoleva määruse VI lisas sätestatud nutivalmis teenuste kataloogiga hinnatakse iga käesoleva määruse IV lisas sätestatud tehnilise valdkonna puhul olemasolevaid nutivalmis teenuseid ja määratakse kindlaks iga teenuse funktsionaalsuse tase;
(b)kooskõlas nutivalmis teenuste kataloogiga määratakse iga II lisas sätestatud nutivalmiduse mõjukriteeriumi puhul kindlaks iga tehnilise valdkonna hindepunktid I(d,ic) nii,
et:
(1)d on asjaomase tehnilise valdkonna number,
(2)ic on asjaomase mõjukriteeriumi number,
(3)Nd on teenuste koguarv tehnilises valdkonnas d,
(4)Si,d on tehnilise valdkonna d teenus i,
(5)FL(Si,d) on teenuse Si,d funktsionaalsuse tase asjaomase hoone või hoone osa puhul,
(6)Iic(FL(Si,d)) on teenuse Si,d hindepunktid mõjukriteeriumi ic puhul vastavalt teenuse funktsionaalsuse tasemele,
(c)kooskõlas nutivalmis teenuste kataloogiga määratakse iga mõjukriteeriumi puhul kindlaks iga tehnilise valdkonna maksimaalsed hindepunktid Imax(d,ic) nii,
et:
(1)FLmax(Si,d) on kõrgeim funktsionaalsuse tase, mis võib teenusel Si,d vastavalt nutivalmis teenuste kataloogile olla,
(2)Iic(FLmax(Si,d)) on teenuse Si,d hindepunktid kõrgeima funktsionaalsuse taseme korral, mis tähendab teenuse Si,d maksimaalseid hindepunkte mõjukriteeriumi ic puhul,
(d)kasutades V lisas osutatud kaalutegureid, määratakse iga mõjukriteeriumi puhul kindlaks protsendina väljendatavad nutivalmiduse hindepunktid SRic nii,
et:
(1)d on asjaomase tehnilise valdkonna number,
(2)N on tehniliste valdkondade koguarv (vastavalt IV lisale),
(3)Wd,ic on tehnilise valdkonna d protsendina väljendatud kaalutegur mõjukriteeriumi ic puhul,
(e)kasutades III lisa kohaselt kindlaks määratud kaalutegureid, määratakse direktiivi 2010/31/EL IA lisa punktis 2 osutatud kolme peamise funktsionaalsusnäitaja puhul kindlaks nutivalmiduse hindepunktid SRfnii,
et:
(1)M on mõjukriteeriumide koguarv vastavalt II lisale,
(2)Wf(ic) on mõjukriteeriumi ic protsendina väljendatud kaalutegur peamise funktsionaalsusnäitaja f puhul vastavalt III lisale,
(3)SRic on nutivalmiduse hindepunktid mõjukriteeriumi ic puhul;
(f)peamiste funktsionaalsusnäitajate puhul antud nutivalmiduse hindepunktide kaalutud summana võib arvutada nutivalmiduse hindepunktide kogusumma SR nii,
et:
(1)SRf on nutivalmiduse hindepunktid peamise funktsionaalsusnäitaja f puhul,
(2)Wf on peamise funktsionaalsusnäitaja f kaal nutivalmiduse hindepunktide kogusumma arvutamisel (Wf = 1);
(g)iga mõjukriteeriumi puhul võib arvutada tehniliste valdkondade nutivalmiduse punktisummad SRd,icnii,
et:
(1)I(d,ic) on tehnilise valdkonna d hindepunktid mõjukriteeriumi ic puhul;
(2)Imax(d,ic) on tehnilise valdkonna d maksimaalsed hindepunktid mõjukriteeriumi ic puhul.
II lisa
Nutivalmiduse mõjukriteeriumid
I lisas sätestatud arvutamiskorra rakendamisel võetakse arvesse järgmisi nutivalmiduse mõjukriteeriume:
(a)energiatõhusus,
(b)hooldus ja vea prognoosimine,
(c)mugavus,
(d)juhitavuse lihtsus,
(e)tervis, heaolu ja ligipääsetavus,
(f)kasutajate teavitamine,
(g)energiapaindlikkus ja energia salvestamine.
III LISA
Mõjukriteeriumide kaalumine peamiste funktsionaalsusnäitajate puhul
1.Iga käesoleva määruse II lisas sätestatud mõjukriteeriumi vaadeldakse vaid ühe punktidega 2–4 ette nähtud peamise funktsionaalsusnäitaja puhul. Liikmesriigid määravad iga peamise funktsionaalsusnäitaja puhul kindlaks asjakohaste mõjukriteeriumide kaalutegurid.
2.Peamise funktsionaalsusnäitaja „energiatõhusus ja toimivus“ puhul on asjakohased mõjukriteeriumid „energiatõhusus“ ning „hooldus ja vea prognoosimine“.
3.Peamise funktsionaalsusnäitaja „reageerimine kasutajate vajadustele“ puhul on asjakohased mõjukriteeriumid „mugavus“, „sobivus“, „kasutajate teavitamine“ ning „tervis, heaolu ja ligipääsetavus“.
4.Peamise funktsionaalsusnäitaja „energiapaindlikkus“ puhul on asjakohane mõjukriteerium „energiapaindlikkus ja energia salvestamine“.
IV LISA
Tehnilised valdkonnad
Käesoleva määruse I lisas sätestatud arvutamiskorra rakendamisel vaadeldakse järgmisi nutivalmiduse tehnilisi valdkondi:
(a)küte,
(b)jahutus,
(c)soe tarbevesi,
(d)ventilatsioon,
(e)valgustus,
(f)dünaamiline hoone välispiire,
(g)elekter,
(h)elektrisõidukite laadimine,
(i)järelevalve ja kontroll.
V LISA
Tehniliste valdkondade kaalumine
1.Igat tehnilist valdkonda kaalutakse iga mõjukriteeriumi puhul; kaalutegurid kajastavad tehnilise valdkonna mõju kriteeriumile.
2.Tehniliste valdkondade kaalutegureid väljendatakse protsendina ja nende kaalutegurite summa on iga mõjukriteeriumi puhul 100 %.
3.Tehniliste valdkondade kaalutegurid määratakse tavaliselt kindlaks järgmiselt:
(a)tehniliste valdkondade „küte“, „jahutus“, „soe tarbevesi“, „ventilatsioon", „valgustus“ ja „elekter“ kaalutegurite kindlaksmääramisel mõjukriteeriumide „energiatõhusus", „hooldus ja vea prognoosimine“ ning „energiapaindlikkus ja energia salvestamine“ puhul lähtutakse kliimavööndi energiatasakaalust;
(b)kõigil muudel juhtudel: kasutatakse kas fikseeritud või võrdselt jaotatud kaalutegureid.
4.Kaalutegurite määramiseks määratlevad liikmesriigid kasutatavad kliimavööndid, kui see on asjakohane. Selleks võivad liikmesriigid kasutada asjakohaseid liidu suuniseid, kui need on olemas.
5.Tehniliste valdkondade kaalutegurid võivad olla mõne mõjukriteeriumi puhul elamute ja mitteeluhoonete puhul erinevad.
6.Kaalutegurid määravad kindlaks liikmesriigid, keda julgustatakse kasutama selleks asjakohaseid liidu suunised, kui need on olemas. Liikmesriigid võivad võtta arvesse ka võimalikku kliimamuutuste mõju.
VI LISA
Nutivalmis teenuste kataloog
1.Nutivalmiduse hindepunktide arvutamiseks kooskõlas I lisas sätestatud metoodikaga teevad liikmesriigid kättesaadavaks vähemalt ühe nutivalmis teenuste kataloogi, millele eksperdid saavad tugineda nutivalmis teenuste kindlakstegemisel ja hindamisel.
2.Nutivalmis teenuste kataloog hõlmab loetelu nutivalmis teenustest, mida tuleb arvesse võtta nutivalmiduse hindepunktide arvutamisel, seonduva funktsionaalsuse taseme kindlaksmääramisel ja mõjukriteeriumide vastavate individuaalsete hindepunktide arvutamisel.
3.Nutivalmis teenuste kataloogi sisu ja selle hilisem ajakohastamine kajastavad nutivalmis tehnoloogia hetkeseisu.
4.Liikmesriike julgustatakse andma ekspertidele suuniseid selle kohta, kuidas kõige tõhusamalt kindlaks teha ja hinnata nutivalmis teenuseid, kasutades asjakohaseid liidu suuniseid, kui need on olemas.
5.Liikmesriigid võivad otsustada teha kättesaadavaks mitu nutivalmis teenuste kataloogi, näiteks eri liiki hoonete jaoks.
VII LISA
Tavapärase arvutusprotsessi võimalik kohandamine
1.Et vältida hoone või hoone osa puhul ebaõiglast karistamist, võib mõne nutivalmis teenuse nutivalmiduse hindepunktide arvutamisel kõrvale jätta, kui see teenus ei ole asjaomase hoone või hoone osa puhul asjakohane.
2.Liikmesriigid määravad kindlaks tingimused, mille alusel selline kohandamine on asjakohane ja lubatud.
3.Kaalutegurid selliste tehniliste valdkondade jaoks, mille puhul kasutatakse tavapärase arvutusprotsessi kohaselt (klimaatilist) energiatasakaalu lähenemisviisi, võib arvutada asjaomase hoone või hoone osa energiamärgises hinnatud tarbimise põhjal.
VIII LISA
Nutivalmiduse hinnang
1.Nutivalmiduse hinnangu andmisel kasutatakse seitset nutivalmiduse klassi alates suurimast nutivalmidusest kuni väikseima nutivalmiduseni.
2.Nutivalmiduse klassid vastavad järgmistesse vahemikesse jäävatele nutivalmiduse hindepunktide kogusummadele: 90–100 %; 80–90 %; 65–80 %; 50–65 %; 35–50 %; 20–35 %; < 20 %.
IX LISA
Nutivalmiduse sertifikaadi sisu
Nutivalmiduse näitaja hõlmab järgmist lõppkasutajale edastatavat teavet:
(a)sertifikaadi kordumatu identifitseerimisnumber;
(b)sertifikaadi väljastamise ja kehtivuse lõppemise kuupäev;
(c)selgitus nutivalmiduse näitaja kohaldamisala kohta, eriti seoses energiamärgistega;
(d)üldine teave hoone või hoone osa kohta (liik, pindala, ehitusaasta ja asjakohasel juhul renoveerimisaasta, asukoht);
(e)hoone või hoone osa energiatõhususklass, nagu see on kindlaks määratud kehtivas energiamärgises (võimaluse korral);
(f)hoone või hoone osa nutivalmiduse klass;
(g)hoone või hoone osa nutivalmiduse hindepunktide kogusumma (vabatahtlik);
(h)nutivalmiduse hindepunktid käesoleva määruse I lisas osutatud kolme peamise funktsionaalsusnäitaja puhul;
(i)nutivalmiduse hindepunktid iga mõjukriteeriumi puhul;
(j)iga tehnilise valdkonna hindepunktid iga mõjukriteeriumi puhul (vabatahtlik);
(k)kättesaadav teave ühendatuse kohta, eriti teave kiiret ühendust toetava hoonesisese füüsilise taristu, näiteks vabatahtliku lairibavalmiduse märgise olemasolu kohta (võimaluse korral);
(l)kättesaadav teave, mis käsitleb süsteemide koostalitlusvõimet ja küberturvalisust ning andmekaitset, sealhulgas vastavust ühiselt kokkulepitud standarditele, kui see on asjakohane, ning teave seonduvate riskide kohta (võimaluse korral);
(m)selgitus selle kohta, et sertifikaat kajastab nutivalmidust sertifikaadi väljaandmise kuupäeval ning et hoone ja selle süsteemide oluline muutmine mõjutab nutivalmidust, mistõttu tuleb sertifikaadil esitatud teavet ajakohastada;
(n)soovitused selle kohta, kuidas suurendada hoone või hoone osa nutivalmidust, võttes arvesse pärandkultuurilist väärtust, kui see on asjakohane (vabatahtlik);
(o)lisateave eelduste kohta, millest lähtuti hindepunktide arvutamisel, näiteks peamiste funktsionaalsusnäitajate nutivalmiduse hindepunktide arvutamisel kasutatud mõjukriteeriumide kaalutegurid (vabatahtlik).