SELETUSKIRI
1.DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI TAUST
Määruses (EL) nr 1380/2013 (edaspidi „alusmäärus“) sätestatud ühise kalanduspoliitika (edaspidi „ÜKP“) reformi üks põhieesmärke on tagada, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid pikas perspektiivis ökoloogiliselt jätkusuutlikud ning et neid juhitaks viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saamise ning toiduvarude parema kättesaadavuse eesmärkidega. Samal ajal määratletakse kõnealuses määruses kaitsemeetmetealase piirkondliku koostöö üldraamistik.
Määrus (EL) 2019/1241, mille V lisaga kehtestatakse Põhjamere piirkondlikud tehnilised meetmed, jõustus alles 14. augustil 2019 ning selles ei ole ette nähtud üleminekumeetmeid seoses selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise menetlusega, millega muudetakse selliseid piirkondlikke tehnilisi meetmeid. Belgia, Madalmaad, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriik esitasid ühise soovituse ning STECF hindas seda enne määruse (EL) 2019/1241 jõustumist, mistõttu selles kõnealusele määrusele ei viidatud. Neid erakorralisi asjaolusid arvesse võttes leiab komisjon siiski, et praeguses etapis ühises soovituses ja STECFi hinnangus esitatud teabe kohaselt ei ole mingit elementi, mis näitaks, et kavandatud tehnilised meetmed ei vasta määruse (EL) 2019/1241 artiklis 15 sätestatud tehnilistele meetmetele kehtestatud nõuetele.
Määrusega (EL) 2018/973 on kehtestatud Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava. Määruse (EL) 2018/973 artikliga 9 antakse komisjonile õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse kõnealust määrust tehniliste meetmete osas vastavalt kõnealuse määruse artiklile 16. Sellised tehnilised meetmed võivad hõlmata püügivahendite omaduste kirjeldusi ja nende kasutamise eeskirju, samuti teatavate püügivahendite kasutamise ja püügitegevuse piiranguid või keelde teatavates piirkondades või teatavatel ajavahemikel.
Kui komisjonile on antud õigus võtta delegeeritud õigusaktidega vastu meetmeid, on alusmääruse artiklis 18 sätestatud, et otsese majandamishuviga liikmesriigid võivad asjaomaste liidu kaitsemeetmete, mitmeaastaste kavade või tagasiheite erikavade eesmärkide täitmiseks esitada ühiseid soovitusi. Ühises soovituses kokkuleppimise korral võivad liikmesriigid esitada komisjonile ettepaneku vormistada see delegeeritud õigusaktina.
Selle taustal on Scheveningeni töörühm vastu võtnud järgmise ühise soovituse eesmärgiga rakendada meetmeid, mis kujutasid endast 2018. aastal Norraga peetud kohtumise protokollis kokku lepitud konsultatsioonide tulemust. Need meetmed tulenevad ELi ja Norra Skagerraki tehniliste meetmete töörühma tööst ning neid arutati ELi ja Norra vahelistel ametlikel konsultatsioonidel 5. ja 6. septembril 2018 Rootsis Göteborgis ning kooskõlas ELi ja Norra vahelise lepingu (mis käsitleb vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis) artiklitega 3 ja 4. Nimetatud ühine soovitus hõlmas ka ettepanekuid muuta komisjoni 12. augusti 2010. aasta määrust (EÜ) nr 724/2010, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Põhjamere ja Skagerraki teatavate püügipiirkondade reaalajas sulgemise rakendamiseks.
Alusmääruse artiklile 18 tuginedes asutasid Scheveningeni rühmas alates 2004. aastast koostööd tegevad Põhjamere liikmesriikide kalavarusid haldavad asutused 2013. aasta detsembris kõrgetasemelise töörühma ja leppisid kokku vastastikuse mõistmise memorandumis, milles on esitatud rühma tööpõhimõtted ja -meetodid. Rühma kuuluvad Belgia, Madalmaad, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriik. Rühma juhib üheaastase ametiajaga eesistujariik: alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 Taani. Kõrgetasemelist töörühma abistab ühiste soovituste väljatöötamiseks moodustatud tehniline rühm.
2.ÕIGUSAKTI VASTUVÕTMISELE EELNENUD KONSULTEERIMINE
Konsulteerimine sidusrühmadega
Alusmääruse artikli 18 lõike 2 valguses on Scheveningeni töörühm teadlik, kui oluline on sidusrühmade sisuline panus ühiste soovituste sõnastamisel.
Sidusrühmi kaasati korrapäraselt ja põhjalikult ELi ja Norra töörühma töösse ning ELi ja Norra Skagerraki tehnilisi meetmeid käsitlevatesse konsultatsioonidesse, mille tulemusel võeti vastu käesolev ühine soovitus. Eelkõige pidas töörühm ulatuslikke arutelusid Põhjamere nõuandekomisjoni Skagerraki ja Kattegati töörühma liikmete ning Norra tööstusharu esindajatega, keda kõnealune ühine soovitus mõjutab, eelkõige ELi ja Norra konsultatsioonidel 25. aprillil 2018 Taanis Skagenis ja 26. mail 2018 Rootsis Göteborgis. Lisaks on liikmesriikide esindajad osalenud Põhjamere nõuandekomisjoni Skagerraki ja Kattegati töörühma koosolekutel.
10. juulil 2018 saatis ELi ja Norra töörühm oma aruande projekti konsulteerimiseks asjaomastele kalandusvaldkonna tootjaorganisatsioonidele (Rootsi: Sveriges Fiskares Producentorganisation, Havs- och Kustfiskarnas Producentorganisation, Swedish Pelagic Federation; Taani: Danmarks Fiskeriforening Producent Organisation). Asjaomaste tootjaorganisatsioonide kirjalikud märkused kõnealuse aruande projekti kohta lisati lõpparuandele enne ELi ja Norra konsultatsioone 2018. aasta septembris.
Ühised soovitused
Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 18 kirjeldatud menetluse kohaselt on ühine soovitus otsese majandamishuviga liikmesriikide vahel toimunud arutelude tulemus.
Ühine soovitus sisaldas kaht põhielementi.
1.Hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) noorisendite kaitseks püügipiirkondade reaalajas sulgemise kirjeldus. Ühine soovitus hõlmab selliste krevetitraalerite püügikeelust vabastamist, mis on varustatud erivahenditega, mis vähendavad noorisendite soovimatut püüki. Need elemendid on kooskõlas 5. ja 6. septembril 2018 peetud ELi ja Norra vaheliste nõupidamiste lõppotsuste protokollis märgitutega.
2.Kõnealuse püügikeelust vabastatud püügivahendite loetelu laiendamine püügivahenditele, mis on ette nähtud kehtiva püügipiirkondade reaalajas sulgemise puhul Põhjamere ja Skagerraki liikide noorisendite kaitseks. Ühises soovituses esitatakse ettepanek lisada eespool punktis 1 nimetatud krevetitraal ja jätta välja traalid, mida kasutatakse salehomaari (Nephrops) püügiks, tingimusel et need on varustatud Nordmøre võrega.
Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF)
7. märtsil 2019 komisjonile esitatud ühise soovituse põhielemente hinnati 1.–5. juulil 2019 toimunud STECFi täiskogu istungil, tuginedes esialgsele hinnangule ad hoc põhimõttel.
Konkreetsete elementidega seoses järeldas STECF järgmist.
Väljapakutud püügipiirkondade reaalajas sulgemise süsteemil on potentsiaalselt positiivne kaitsealane mõju kooskõlas määruse (EL) 2018/973 eesmärgiga. Seetõttu oleks asjakohane kehtestada see Skagerraki puhul vastavalt Scheveningeni rühma esitatud ühises soovituses sätestatud spetsifikatsioonidele. Püügipiirkondade reaalajas sulgemise süsteemi tõhusust tuleks hoolikalt jälgida ja hinnata vastavalt ühises soovituses sätestatud läbivaatamismehhanismile. Süsteemi tuleks lisada kombineeritud võre spetsiaalne seireprogramm, mis tagaks, et väikeste süvameregarneelide saak on järjepidevalt käivitustasemest allpool.
Määrust (EÜ) nr 724/2010 võiks muuta, et lisada selektiivsuse tagavate vahenditega varustatud püügivahendid püügipiirkondade reaalajas sulgemisest vabastatud püügivahendite loetelusse selle alusel, et neist piisab kaaspüügi hoidmiseks kõnealuses määruses sätestatud käivitustasemetest allpool. Salehomaari püügiks mõeldud ja Nordmøre sorteerimisvõrega varustatud traalide tõhusus sõltub siiski kaaspüügi moodustavate liikide pikkusest. Seepärast on asjakohane võtta selliste püügivahendite puhul kasutusele spetsiaalne seireprogramm, tagamaks, et sätestatud künniseid ei saavutata. Tunnistades Põhjamere tursavarude keerulist olukorda ja Nordmøre võrede tõendatud tõhusust tursa kaaspüügi vähendamisel vähem kui 1 %ni salehomaari kogupüügist, on ka asjakohane edendada selliste püügivahendite kasutamist ja lubada liikmesriikidel koguda andmeid nende tõhususe kohta noorisendite püügi vähendamisel püügipiirkondade reaalajas sulgemise käigus. Juhul kui sellistest andmetest ilmneb, et käivitustasemeid ületatakse, ei tohiks selliseid püügivahendeid enam kasutada püügipiirkondades, mis on reaalajas suletud.
Samas on ühise praktilise juhendi punkti 18.15 kohaselt võimalik lisada kiireloomulisuse tõttu, muudel praktilistel põhjustel ja lihtsuse huvides õigusakti sätteid, mis tegelikult kujutavad endast teise õigusakti sisulisi muudatusi. Sellised sisulised muudatused võivad puudutada teise õigusakti kohaldamisala, sellega sätestatud kohustustest tehtavaid erandeid, õigusakti rakendamise perioodiga seotud erandeid jne. Ühise praktilise juhendi punktis 18.15.2 on ka sätestatud, et kui sisuline muudatus on väga piiratud, on vastuvõetav jätta vastava õigusakti tekst muutmata.
STECFi hinnangu ja komisjoni talituste poolt Scheveningeni rühma esitatud teabe sisehindamise põhjal leiab komisjon, et esitatud ühine soovitus on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18, nagu on kirjeldatud eespool.
3.DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI ÕIGUSLIK KÜLG
Kavandatud meetmete kokkuvõte
Peamine õiguslik meede on vastu võtta meetmed, mis on vajalikud liidu keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.
Määruses sätestatakse püügitegevus teatavatel aladel, mille suhtes kohaldatakse erimeetmeid.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 artiklid 15 ja 19.
Subsidiaarsuse põhimõte
Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas.
Proportsionaalsuse põhimõte
Ettepanek on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 artiklitega 15 ja 19 komisjonile delegeeritud volituste piires ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud sätte eesmärgi saavutamiseks.
Vahendi valik
Kavandatav vahend: komisjoni delegeeritud määrus.
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) …/…,
1.10.2019,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1241 üksikasjalike eeskirjadega hariliku süvameregarneeli püügipiirkondade reaalajas sulgemise rakendamiseks Skagerrakis
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005, eriti selle artikli 15 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1)14. augustil 2019 jõustus uus määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil. Selle V lisas on esitatud erisätted, milles käsitletakse Põhjamerel, Skagerrakis ja Kattegatis piirkondlikul tasandil kehtestatud tehnilisi meetmeid, mille hulka kuuluvad ka eeskirjad võrgusilma suuruste, seonduvate tingimuste ja kaaspüügi kohta. Kõnealuse määruse artikliga 15 on komisjonile antud õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et määruse (EL) 2019/1241 lisades sätestatud tehnilisi meetmeid muuta, täiendada, kehtetuks tunnistada või nendest erandit teha, sealhulgas reaalajas sulgemise ja püügipiirkonnast lahkumise nõude eesmärgil.
(2)Määrusega (EL) 2019/1241 on kehtestatud raamistik tehnilistele meetmetele, mis peaksid aitama saavutada ÜKP eesmärke, milleks on püüda kalavarusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, vähendada soovimatut saaki ja vältida saagi vette tagasi laskmist, ning aitama ka saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/56/EÜ sätestatud hea keskkonnaseisundi. Eelkõige peaksid sellised tehnilised meetmed selektiivsete püügivahendite kasutamise ja soovimatu saagi vältimise meetmete abil aitama kaitsta mereliikide noorisendeid ja kudekogumeid.
(3)Määrusega (EL) 2019/1241 ei ole ette nähtud üleminekumeetmeid. Selleks et tagada kooskõla käesoleva delegeeritud määruse, komisjoni määruse (EL) nr 724/2010 ja määrusega (EL) 2019/1241 (millega jäeti välja määruse (EÜ) nr 1224/2009 IV jaotise IV peatüki 3. jagu), on vaja kohaldada määruses (EL) 2019/1241 sätestatud tingimusi, võttes samas arvesse kaasnevaid erakorralisi asjaolusid.
(4)Liikmesriikide esitatud teabe põhjal andis kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) positiivse hinnangu piirkondliku rühma esitatud teabele, millega toetati ühises soovituses esitatud tehnilisi meetmeid. Selle ühise soovituse koostasid ja esitasid liikmesriigid ning STECF hindas seda enne määruse (EL) 2019/1241 jõustumist, mistõttu selles kõnealusele määrusele ei viidatud. Erakorralisi asjaolusid arvesse võttes leiab komisjon siiski, et praeguses etapis ühises soovituses ja STECFi hinnangus esitatud teabe kohaselt ei ole ühtki elementi, mis näitaks, et kavandatud täiendavad tehnilised meetmed ei vasta määruse (EL) 2019/1241 artiklis 15 sätestatud tehnilistele meetmetele kehtestatud nõuetele.
(5)Kui püügipiirkonnas otsese majandamishuviga liikmesriigid on seisukohal, et noorisendite kogumite kaitse tagamiseks on vaja võtta meetmeid püügipiirkondade reaalajas sulgemise näol, on komisjonil määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõike 2 kohaselt õigus võtta selliseid meetmeid delegeeritud õigusaktidega, lähtudes kõnealuste liikmesriikide esitatud ühisest soovitusest.
(6)Määruse (EL) 2019/1241 artiklis 19 on sätestatud konkreetsed elemendid, mida püügipiirkondade reaalajas sulgemist käsitlev ühine soovitus peab sisaldama.
(7)Vastavalt määruse (EL) 2019/1241 artikli 19 lõike 1 punktile d peab seoses püügipiirkondade reaalajas sulgemisega esitatud ühine soovitus sisaldama kontrolli- ja järelevalvekorda. Euroopa Liidu ja Norra 6. septembri 2018. aasta lõppotsuste kooskõlastatud protokollis on sätestatud Skagerrakis hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) püügipiirkondade reaalajas sulgemise kord ja selle otsuse tegemiseks vajalike proovide võtmise meetod.
(8)Belgial, Madalmaadel, Prantsusmaal, Rootsil, Saksamaal, Taanil ja Ühendkuningriigil on otsene huvi Skagerraki kalavarude majandamiseks. Pärast konsulteerimist Põhjamere nõuandekomisjoniga esitasid kõnealused liikmesriigid 7. märtsil 2019 komisjonile ühise soovituse delegeeritud õigusakti kohta, millega rakendatakse kõnealuses kooskõlastatud protokollis sätestatud meetmeid liidu õiguses. Ühist soovitust muudeti 26. augustil 2019.
(9)Kalanduse eksperdirühmaga konsulteeriti ühise soovituse osas 31. juulil 2019.
(10)STECF leidis, et väljapakutud reaalajas sulgemise süsteemil on potentsiaalselt positiivne kaitsealane mõju kooskõlas määruse (EL) 2018/973 eesmärgiga. Seetõttu oleks asjakohane kehtestada see Skagerraki puhul vastavalt Scheveningeni rühma esitatud ühises soovituses sätestatud spetsifikatsioonidele. Reaalajas sulgemise süsteemi tõhusust tuleks hoolikalt jälgida ja hinnata vastavalt ühises soovituses sätestatud läbivaatamismehhanismile. Süsteemi tuleks lisada mõõduselektiivse kombineeritud Nordmøre võre spetsiaalne seireprogramm, mis tagaks, et väikeste süvameregarneelide saak on järjepidevalt käivitustasemest allpool.
(11)Ühises soovituses on esitatud ettepanek, et reaalajas suletavates püügipiirkondades tuleks lubada jätkata hariliku süvameregarneeli püüki 35–69 mm võrgusilma suurusega ja maksimaalselt 19 mm võrevahega Nordmøre sorteerimisvõredega varustatud põhjatraale kasutavatel kalalaevadel.
(12)Komisjoni määrusega (EL) nr 724/2010 on kehtestatud üksikasjalikud eeskirjad Põhjamere ja Skagerraki teatavate püügipiirkondade reaalajas sulgemiseks. Määruse (EL) nr 724/2010 artiklis 7 on sätestatud, et kui noorisendite protsent saavutab teatava käivitustaseme, keelab asjaomane rannikuliikmesriik kõnealuses piirkonnas püügi kõigi muude vahenditega peale järgmiste: pelaagilised traalnoodad, seinnoodad, triivvõrgud ja taglasõngejadad (millega püütakse heeringat, makrelli, stauriidi); mõrrad; kammkarbi tragid ja nakkevõrgud.
(13)STECF hindas hariliku süvameregarneeli püügiks ettenähtud 35–69 mm võrgusilma suurusega ja maksimaalselt 19 mm võrevahega Nordmøre sorteerimisvõredega varustatud põhjatraale ning jõudis järeldusele, et kõnealused traalid on väga selektiivsed ja tõhusad noorisendite kaaspüügi vähendamisel. Kõnealust nõuannet arvesse võttes on asjakohane lisada hariliku süvameregarneeli püügil kõnealuse püügivahendi kasutamine määruse (EÜ) nr 724/2010 artikli 7 lõikega 1 püügikeelust vabastatud püügivahendite loetellu.
(14)Ehkki STECF kinnitab Nordmøre võrede tõhusust noorisendite kaaspüügi vähendamisel, märgib ta lisaks, et kindlaks tuleb teha kombineeritud Nordmøre võrega varustatud püügivahendite tõhusus hariliku süvameregarneeli noorisendite püügi minimeerimise seisukohast. STECFi arvamusele tuginedes on asjakohane ette näha spetsiaalsed seireprogrammid, et kontrollida, kas kõnealuse püügivahendiga on hariliku süvameregarneeli noorisendite püügi osakaal järjepidevalt madal.
(15)STECF kinnitab Nordmøre võrega varustatud püügivahendite kasutamise kaitsealast mõju norra salehomaari (Nephrops norvegicus) püügil. Kõnealust nõuannet arvesse võttes ja tunnustades selle tõendatud võimet minimeerida tursa kaaspüüki, on asjakohane lisada kõnealuse püügivahendi kasutamine norra salehomaari püügil määruse (EÜ) nr 724/2010 artikli 7 lõikega 1 püügikeelust vabastatud püügivahendite loetellu.
(16)STECF märgib siiski, et selliste püügivahendite tõhusus norra salehomaari püügil sõltub püütud kaaspüügi liikide pikkusest ning et see määrab kindlaks, kas jõutakse püügi käivitustasemeteni. Selle tagamiseks, et kõnealuse püügivahendiga hoitaks noorisendite kaaspüük järjepidevalt käivitustasemest allpool ja et liikmesriikidel oleks võimalik koguda STECFi osutatud täiendavaid andmeid, tuleks keelualal selliste vahenditega püügi suhtes kohaldada spetsiaalset seireprogrammi.
(17)Võttes arvesse kõiki eespool esitatud järeldusi, on komisjon seisukohal, et sisuliselt oleks pragmaatiline, samas aga mõistlik lähenemisviis kalavarude majandamisele lisada kõnealune püügivahend määruse (EÜ) nr 724/2010 artikli 7 lõikega 1 püügikeelust vabastatud püügivahendite loetellu, et lubada ajutisi erandeid, mõistes, et selle tegemata jätmine takistaks andmete kogumist. Lisaks on tõendatud salehomaari püügil kasutatavate Nordmøre võrede otstarbekus tursa kaaspüügi viimisel väga madala tasemeni. Seetõttu peab komisjon Põhjamere tursavaru praegust seisukorda arvesse võttes asjakohaseks kasutada selliseid püügivahendeid tursa soovimatu püügi võimalikult ulatuslikuks vähendamiseks.
(18)Võttes arvesse, et määrusega (EL) 2019/1241 jäeti määruse (EÜ) nr 1224/2009 IV jaotise IV peatüki 3. jaost välja komisjoni määruse (EL) nr 724/2010 jõustamiseks volitusi andev säte, takistades sellega kõnealuse õigusakti edasist muutmist, ning võttes arvesse, et on vaja ette näha kooskõlastatud protokollis sätestatud meetmete rakendamine ühises soovituses esitatud kujul, on asjakohane vastu võtta vajalikud muudatused, lisades vastava sätte käesoleva delegeeritud määrusega.
(19)Ühises soovituses kavandatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 3 ning määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõigetega 2, 4 ja 5 ning artikliga 19, mistõttu võib need lisada käesolevasse määrusesse,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) noorisendite kaitseks Skagerraki püügipiirkondade reaalajas sulgemise üksikasjalikud eeskirjad.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a)„Skagerrak“ – ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;
(b)„noodavedu“ – tegevus nooda püügikorda viimise ja väljatõmbamise vahel;
(c)„ühiskasutuskava“ – nõukogu määruse (EL) nr 1224/2009 artikli 95 kohaselt kehtestatud spetsiaalse kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi raames koostatud kava;
(d)„hariliku süvameregarneeli noorisendid“ – hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) isendid, kelle seljakilbi pikkus on alla 14,8 mm. Seljakilbi pikkust mõõdetakse seljakilbi pikkusena keskjoonega paralleelselt, ühe silma tagant kuni seljakilbi kaugema servani.
(e)„Nordmøre võre“ – traali paigaldatud selektiivsusvahend, mis koosneb väljapääsuga varustatud kaldus võrest. Vahendist pääsevad läbi krevetid või salehomaarid, välistades samas kalade soovimatu kaaspüügi, suunates nad väljapääsu kaudu välja.
Artikkel 3
Püügi käivitustase
Püügitase, mille puhul käivitatakse püügipiirkondade reaalajas sulgemine vastavalt käesolevale määrusele, on 20 massiprotsenti hariliku süvameregarneeli noorisendeid hariliku süvameregarneeli kogupüügist ühes noodaveos.
Artikkel 4
Inspekteerimised
1.Püügi käivitustasemete seireks vajaliku teabe allikaks on pädevate kontrolliasutuste poolsed inspekteerimised merel harilikku süvameregarneeli (Pandalus borialis) püüdvatel kalalaevadel, millel kasutatakse põhjatraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.
2.Rannikuliikmesriik ja/või ühiskasutuskava kohases ühistegevuses osalev liikmesriik teeb kindlaks piirkonnad ja ajavahemikud, mille puhul esineb oht saavutada püügi käivitustase.
3.Eelkõige inspekteeritakse lõike 2 kohaselt kindlaks tehtud piirkondi, et mõõta, kas hariliku süvameregarneeli noorisendite osakaal saavutab püügi käivitustaseme.
4.Kontrolliasutused inspekteerivad hariliku süvameregarneeli püüki I lisas esitatud proovivõtumeetodi abil.
5.Inspekteerimise üksikasjad ja valimisse kuuluva hariliku süvameregarneeli noorisendite kogus registreeritakse II lisas sätestatud proovivõtuaruandes. II lisas esitatud proovivõtuaruande vorm tuleb nõuetekohaselt täita kohe pärast proovi mõõtmist.
6.Kui hariliku süvameregarneeli kogus noodaveos on väiksem kui 100 kg, ei võeta loomust sulgemise soovitamise aluseks.
Artikkel 5
Käivitustaseme saavutamise teavitused
1.Kui artikli 4 lõike 4 kohaselt vähemalt kahest 96 tunni jooksul püütud loomusest võetud proovide tulemustest ilmneb, et hariliku süvameregarneeli noorisendite kogus saavutab püügi käivitustaseme, täidetakse viivitamata artikli 4 lõikes 5 osutatud proovivõtuaruanne (aruanded) ja saadetakse see (need) rannikuäärse liikmesriigi kontaktpunktile, kes kaalub, kas püügipiirkond tuleks reaalajas sulgeda. Proovivõtuaruannete edastamisele võib lisanduda inspekteerimiste eest vastutavate kontrolliasutuste soovitus püügipiirkond reaalajas sulgeda.
2.Kui hariliku süvameregarneeli noorisendite osakaal moodustab üle 40 % kõnealuse liigi kogupüügist, võivad kontrolliasutused soovitada püügipiirkond reaalajas sulgeda ühe proovi põhjal.
Artikkel 6
Püügipiirkonna sulgemine
1.Artikli 4 lõikes 4 osutatud proovivõtuaruannete alusel võib asjaomane rannikuliikmesriik keelata hariliku süvameregarneeli püügi vähemalt 32 mm võrgusilma suurusega põhjatraalidega artikli 7 kohaselt kindlaks määratud piirkonnas („keeluala“).
2.Olenemata lõikest 1 võib keelualal lubada harilikku süvameregarneeli püüda III lisas osutatud mõõduselektiivse Nordmøre võrega harilikku süvameregarneeli püüdvatel traallaevadel. Kõnealust erandit kasutada soovivad laevad peavad teatama oma kavatsusest ja püügivahendite kasutamisest rannikuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele enne keelualale sisenemist.
3.Selleks et kontrollida hariliku süvameregarneeli noorisendite osakaalu kõnealuse liigi kogupüügis, kohaldatakse III lisas osutatud mõõduselektiivset Nordmøre võret kasutatavate ja keelualal püüdvate laevade suhtes liikmesriikide poolt kehtestatavat spetsiaalset seireprogrammi. Kõnealuste programmide tulemused edastatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast programmi alguskuupäeva ja kaksteist kuud pärast seda.
4.Kui keelualal III lisas osutatud mõõduselektiivset Nordmøre võret kasutava laeva inspekteerimisel selgub, et on toimunud hariliku süvameregarneeli noorisendite püük, millega saavutatakse püügi käivitustase, peab kõnealune laev keelualalt järelejäänud sulgemise ajaks lahkuma.
5.Laev võib pärast püügivahendite kohandamist siiski keelualale naasta ja sinna jääda, tingimusel et laevale taotletakse pädevate kontrolliasutuste luba. Sellisel juhul peavad kontrolliasutused inspekteerima laeva järgmist loomust, tagamaks, et hariliku süvameregarneeli noorisendite saak ei jõuaks püügi käivitustasemeni.
Artikkel 7
Keeluala geograafiline ulatus
Keeluala geograafilised piirid kehtestatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
(a)ala kindlaksmääramisel võetakse arvesse eelkõige noodaveotrajektoore, mis viisid sulgemisotsuseni, samasügavusjooni, saagi koostist ja püügitegevust;
(b)suletud ala ei tohi olla suurem kui 50 ruutmeremiili.
Artikkel 8
Püügipiikonna reaalajas sulgemise kestus
1.Püügipiikonna reaalajas sulgemine jõustub otsuse tegemise päeval kell 24.00 koordineeritud maailmaaja (UTC) järgi. Otsuse vastuvõtmine tuleks ajastada nii, et ala läheduses tegutsevatel laevadel oleks piisavalt aega saada teavet vastavalt artiklile 7.
2.Püügipiirkond jääb suletuks 14 päevaks, pärast mida lõpetatakse sulgemise kohaldamine automaatselt keskööl (UTC).
Artikkel 9
Naabruses asuvad rannikuriigid
1.Rannikuliikmesriigid võivad reaalajas sulgemise algatamiseks taotleda koostööd naabruses asuvate rannikuriikidega, kasutades piiri mõlemalt poolelt pärit proovide tulemusi.
2.Kui suletav püügipiirkond hõlmab kahe või enama rannikuliikmesriigi suveräniteedi või jurisdiktsiooni alla kuuluvat ala ja vett, teatab rannikuliikmesriik sellest viivitamata naabruses asuvale rannikuliikmesriigile ja kolmandatele riikidele, teatades ka vastava piirkonna sulgemise otsusest. Seejärel võib naabruses asuv rannikuriik kaaluda sulgemist oma vetes.
3.Rannikuliikmesriik võib kutsuda naabruses asuvaid rannikuriike üles võtma enda nimel proove nende suveräniteedi või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.
Artikkel 10
Teave
1.Pärast artikli 6 kohase püügipiirkonna reaalajas sulgemise otsustamist teeb rannikuliikmesriik viivitamata järgmist:
(a)avaldab teate püügipiirkonna reaalajas sulgemise kohta oma veebisaidil, lisades kaardi, koordinaadid ja otsuse aluseks oleva(d) proovivõtuaruande(d), ning
(b)teavitab võimalikult suures ulatuses keeluala läheduses viibivaid laevu ning
(c)teavitab elektroonilise teatega Norra kalandusdirektoraati, komisjoni ja kalapüügi seirekeskusi asjaomastes liikmesriikides ning kolmandates riikides, kelle kalalaevadel on lubatud tegutseda asjaomases piirkonnas. Teade peab sisaldama teavet piirkonna sulgemise kuupäeva ja jõustumise kohta, suletud piirkonna koordinaate ja asjakohast veebiaadressi, kust leiab lisateavet.
2.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et nende kalapüügi seirekeskused teavitaksid nende lipu all sõitvaid laevu, mida piirkonna reaalajas sulgemine mõjutab.
3.Taotluse korral esitab asjaomane rannikuliikmesriik komisjonile üksikasjalikud proovivõtuaruanded ja artikli 7 kohaselt tehtud piirkonna reaalajas sulgemise otsuse põhjendused.
Artikkel 11
Nordmøre võrega varustatud põhjatraalid
1.
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 724/2010 artikli 7 kohaldamist, on kõnealuses sättes esitatud tingimuste täitmisest tulenevast püügikeelust vabastatud järgmiste püügivahenditega varustatud põhjatraalerid:
– hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) püügiks ettenähtud vähemalt 32 mm võrgusilma suurusega ja maksimaalselt 19 mm võrevahega, ilma kaaspüügi eraldamise seadmeta Nordmøre sorteerimisvõrega varustatud põhjatraalid;
– norra salehomaari (Nephrops norvegicus) püügiks ettenähtud üle 70 mm võrgusilma suurusega ja maksimaalselt 35 mm võrevahega, ilma kaaspüügi eraldamise seadmeta Nordmøre sorteerimisvõrega varustatud põhjatraalid.
2.
Lõikes 1 osutatud püügivahendeid kasutavate ja reaalajas suletud püügipiirkondades tegutsevate laevade lipuliikmesriigid peavad kehtestama spetsiaalse seireprogrammi, et kontrollida, et saagid ei jõuaks käivitustasemeni. Kui saagid jõuavad käivitustasemeni, peavad kõnealused laevad keelualalt järelejäänud sulgemise ajaks lahkuma. Kõnealuste programmide tulemused edastatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast programmi alguskuupäeva ja pärast seda iga kaheteist kuu järel. Kui selliste programmide tulemustest ilmneb, et saagid ületavad käivituslävesid, ei tohiks selliseid püügivahendeid enam keelust vabastada.
Artikkel 12
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 1.10.2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER