TAGASISIDEKORJE:

MÕJU HINDAMINE

Algatuse pealkiri

Järgmise kümnendi energiatõhususraamistiku väljatöötamine

Juhtiv peadirektoraat (vastutav üksus)

Energeetika peadirektoraat, PLAN/2025/2577

Üksus B.2 – Energiatõhusus: poliitika ja rahastamine

Algatuse tõenäoline liik

Seadusandlikud meetmed

Ligikaudne ajakava

2026. aasta IV kvartal

Lisateave

Energiatõhusus

Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

2025. aasta juunis kutsus volinik Jørgensen üles andma uut hoogu energiatõhususele. Komisjoni 2026. aasta tööprogrammis on märgitud, et Euroopa peab oma kliimaeesmärkide saavutamiseks püsima ettenähtud ajakavas, ning on esitatud tugiraamistik järgmiseks kümnendiks, et tagada Euroopa konkurentsivõime ja kestlikkus muu hulgas tänu energiatõhususraamistiku väljatöötamisele ja fossiilkütuste toetuste järkjärgulisele kaotamisele. Algatus aitab saavutada Euroopa kliimamääruse muudatusega algselt kokku lepitud eesmärki vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 90 % võrreldes 1990. aastaga. Ajakohastatud, tugevdatud ja ühtlustatud energiatõhususraamistikul peaks olema keskne roll selle eesmärgi kulutõhusal saavutamisel ning samal ajal peaks tänu sellele suurenema konkurentsivõime ja energiajulgeolek, olema tagatud energia taskukohasus kodanike ja ettevõtjate jaoks ning vähenema õhusaasteainete heide. 2040. aasta kliimaeesmärgi kulutõhusaks saavutamiseks on vaja oluliselt muuta energiatõhususe valdkonda ja lõimida see süstemaatiliselt kõikidesse sektoritesse. Algatus põhineb taskukohase energia tegevuskaval ning on kooskõlas tõelise ja sõltumatu energialiidu, konkurentsivõime kompassi, Euroopa võrgupaketi, puhta tööstuse kokkuleppe ja 2040. aasta kliimamääruse eesmärkidega ning selle väljatöötamisel võetakse arvesse muid kogu ELi kliima- ja energiaõigust hõlmavaid käimasolevaid ja kavandatud algatusi, sealhulgas juhtimismääruse läbivaatamist, 2030. aasta järgseks perioodiks liikmesriikides seatud kliimaeesmärke ja paindlikkusmeetmeid, ajakohastatud taastuvenergiaraamistikku, ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (EL HKS), energialiidu sotsiaalset mõõdet ning muid asjakohaseid energiapoliitika algatusi ja tugivahendeid.

Probleem, mida algatusega lahendatakse

Kuigi viimastel aastatel on energiatõhususe valdkonnas tehtud mõningaid edusamme ja tänu sellele saadud vaieldamatut kasu, on vaja kulutõhusaid meetmeid, et suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja energiajulgeolekut, vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest ning saavutada 2040. aasta kliimaeesmärk ja 2050. aasta kliimaneutraalsuseesmärk. Energiatõhusust on vaja suurendada lõpptarbimissektorites, energiasüsteemis tervikuna ning ka pakkumis- ja nõudluspoolel. Hoolimata kulutõhusate energiatõhususlahenduste kättesaadavusest ja nende märkimisväärsest panusest ELi SKPsse ja tööhõivesse, on endiselt märkimisväärne potentsiaal kasutamata. Selle ärakasutamiseks on vaja lahendada mitmeid struktuurseid probleeme, mida tuleb käsitleda uues raamistikus ja milleks võib kasutada sellega seotud tugivahendeid, sealhulgas järgmisi meetmeid:

·praegu ei rakendata õigusnorme täielikult ning üks võimalus edasiliikumiseks on lihtsustada ja ühtlustada kehtivaid eeskirju ning töötada rakendamata potentsiaali ärakasutamiseks välja eeskirjade kohaldamiseks vajalikud vahendid.

·Rahastamiskavad, stiimulid ja toetusvahendid on endiselt killustatud ja lühiajalised ning nende rakendamine katkeb sageli, mistõttu tekib investorites ebakindlus ja puudub poliitiline suund.

·Endiselt on keeruline kasutada avaliku sektori vahendeid erainvesteeringute ulatuslikuks kaasamiseks. Energiatõhususprojektide tasuvuse aeg on küll lühenenud, kuid tulemuspõhiste lepingute vähene kasutamine, väikeprojektide ebapiisav kokku koondamine ja suured algsed kapitalivajadused koos standarditud mõõtmis- ja kontrolliraamistike puudumisega suurendavad tajutavaid finantsriske ja piiravad erakapitali kaasamist.

·Tõhusaks kavandatud energiasüsteemide loomiseks aga ei hinnata ega prioriseerita alati energiatõhusaid pakkumis- ja nõudlusvariante ning süsteemide integreerimist.

·Ettevõtete energiasäästupotentsiaali kindlakstegemisel on osutunud väga tõhusaks energiaauditid ja -juhtimissüsteemid. Soovituste rakendamine on siiski endiselt probleemne.

·Laieneva andmekeskuste sektoriga ja muude ettevõtmistega, näiteks PtX-tehnoloogiaga, kaasnevad probleemid seoses energia- ja veetarbimise, ülemäärase soojuse ja heitsoojuse taaskasutuse ning elektrivõrkude kättesaadavusega.

·Nõudluspoole elektrifitseerimine, mis toetaks üleminekut energiatõhusamatele süsteemidele, on seiskunud.

·Kaugkütte ja -jahutuse süsinikuheite vähendamine on endiselt tehniliselt ja halduslikult keeruline ning fossiilkütuste toetused ja hinnata välismõjud tekitavad turumoonutusi.

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõige 2 ja asjakohasel juhul artikli 192 lõige 1. 

Praktiline vajadus ELi meetmete järele

Euroopa peab saavutama kliimaneutraalsuse ning samal ajal suurendama oma sõltumatust, konkurentsivõimet ja energiajulgeolekut. Tegemist on omavahel seotud komplekssete probleemidega, mida ei ole võimalik lahendada üksnes siseriiklike või kohaliku tasandi meetmetega. Energiatõhususe kaudu on võimalik saavutada kõiki neid prioriteetseid eesmärke. Selleks et energiatõhusust kiiremini ja kulutõhusamalt suurendada, energiasüsteem lõimida ja lõppkasutus elektrifitseerida, peab EL tegutsema kooskõlastatult ja kehtestama ühtlustatud eeskirjad, et täielikult ära kasutada mastaabisäästu ja tehnoloogiaalast koostööd. ELi koordineeritud tegevusega energianõudluse vähendamisel ja süsteemi ühtsel optimeerimisel välditakse killustumist energiatõhususe valdkonnas. Niimoodi kiirendatakse kasvuhoonegaaside heite ja saaste vähendamist, tugevdatakse varustuskindlust, edendatakse konkurentsivõimet, vähendades kulusid, sealhulgas taristuvajadusi, ning kasutades ära siseturu eeliseid, tagades samal ajal kogu ELi hõlmava õigusraamistiku kaudu investeerimiskindluse. ELi ühine energiatõhususraamistik annab strateegilise suuna ja jätab liikmesriikidele õiguse määrata kindlaks poliitika ja meetmed, mis aitavad kaasa siseriiklike ja ELi eesmärkide saavutamisele, austades samal ajal täielikult riikide pädevust oma energiasüsteemide ja poliitikavalikute osas.

B. Eesmärgid ja poliitikavariandid

Üldeesmärk on energiatõhususe kaudu tagada konkurentsivõime ja sõltumatus ning CO2 heite vähenemine. See hõlmab kaasseadusandjate poolt algselt kokku lepitud ELi kliimaeesmärgi – vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 90% – kulutõhusat saavutamist, tugevdades samal ajal ELi konkurentsivõimet, vähendades energiakulusid ning tagades taskukohase, puhta, usaldusväärse ja vähese süsinikuheitega energiavarustuse ELi kodanikele ja tööstusele.

Algatus peaks toetama energiatõhususlahendustesse kiiremini investeerimist kogu ELis, tugevdades nende lõimimist energiasüsteemi planeerimisse ja toimimisse. Samuti peaks see hõlbustama lõppkasutuse tõhusat elektrifitseerimist, vähendades üldist energianõudlust ja tippkoormusi, toetama selliste energiatõhusate tehnoloogialahenduste ja teenuste kasutuselevõttu, mis kulude poolest ei ole veel täielikult konkurentsivõimelised või mida takistavad mittemajanduslikud asjaolud, ning stimuleerima innovatsiooni energiatõhusate lahenduste väljatöötamisel.

Algatuses tuleks uurida võimalusi, kuidas 2040. aastaks lihtsustada ja ühtlustada energiatõhususeeskirju, -meetodeid ja nende rakendamise nõudeid ning stimuleerida tõhusamat ja sihipärasemat energiakasutust, seda eelkõige sektorites, kus süsinikuheite vähendamise võimalusi napib ja suurem tõhususe kasv annab süsteemile suure väärtuse. Eeskirjade ja meetmete ühtlustamise võimalusi tuleks hinnata eri sihtvaldkondades, et vähendada halduskoormust ja kulusid ning suurendada reguleerimistõhusust 2030. aasta järgses raamistikus, säilitades samal ajal selle ambitsioonikuse ja keskkonnaalase terviklikkuse.

C. Tõenäoline mõju

Algatusel on tõenäoliselt positiivne majanduslik mõju, kuna sellega toetatakse sõltumatu energialiidu saavutamist, kiirendatakse investeerimist energiatõhususmeetmetesse ja energiateenustesse kõigis lõpptarbimissektorites, muudetakse nõudlust paindlikumaks, parandatakse heitsoojuse taaskasutust, vähendatakse süsteemi kulusid ja suurendatakse ELi energiavarustuskindlust. Suurem energiatõhusus aitab piirata tarbijate ja ettevõtjate kulusid ning niiviisi saavutada eesmärki tagada taskukohased energiahinnad ja suurendada üldist konkurentsivõimet. Keskkonnamõju seisukohast vähendavad väiksem energianõudlus ja fossiilkütuste väiksem kasutamine kasvuhoonegaaside heidet ja õhusaasteaineid, vältides seega rahvatervisekulude tekitamist ja enneaegseid surmajuhtumeid, keskkonnaseisundi halvenemist ja elurikkuse vähenemist ning tuues tänu paremale õhukvaliteedile kasu ELi kodanike tervisele. Sotsiaalsektori seisukohast peaks algatus mõjutama positiivselt energia taskukohasust, kvaliteetsete töökohtade loomist energiatõhususe väärtusahelates ja vastupanuvõimet energiahinnašokkidele. Eelduste kohaselt peaks lihtsustamine ühtlustama ja vähendama avaliku sektori asutuste ja turuosaliste halduskoormust. See ei tohiks negatiivselt mõjutada põhiõigusi ega võrdõiguslikkust.

D. Parema õigusloome vahendid

Mõjuhinnang

Kõnealuse algatuse ja komisjoni otsuse ettevalmistamise toetamiseks viiakse läbi mõju hindamine. Komisjon hindab erinevaid poliitikavariante, stsenaariume ja nendega seotud mõju, et esitada tõenditel põhinevad ettepanekud. Mõju hindamine peaks jõudma lõpule 2026. aasta kolmandas kvartalis.

Konsulteerimisstrateegia

Komisjon avaldab käesoleva tagasisidekorje ja algatab avaliku konsultatsiooni portaalis „Avaldage arvamust!“.

Konsulteerimise eesmärk on saada tagasisidet energiatõhusust käsitleva ELi õigusraamistiku praeguse rakendamise ja mõju kohta ning uurida meetmete võtmise vajadust ja võimalikke lahendusi. Samuti kogutakse teavet probleemi olemuse, võimalike poliitikavariantide ja nende tõenäolise mõju kohta ning tõhususe suurendamise meetmete ja eesmärkide saavutamist mittemõjutavate lihtsustamismeetmete ulatuse kohta. 

Avaliku konsultatsiooni faktide kokkuvõte avaldatakse konsultatsiooni veebilehel pärast konsultatsiooni lõppu.

Miks me selle konsultatsiooni korraldame?

Konsultatsiooni eesmärk on koguda sidusrühmadelt põhjalikke ja kvaliteetseid tõendeid, teavet, andmeid ja tagasisidet selle kohta, kuidas energiatõhususe direktiiv on toiminud ja milline peaks olema järgmise kümnendi energiatõhususraamistik. Samuti soovitakse kindlaks teha, kas 2040. aastaks seatud eesmärkide ja nendest veelgi ambitsioonikamate eesmärkide saavutamiseks peab EL võtma täiendavaid meetmeid.

Sihtrühm

Käesolevas tagasisidekorjes võivad osaleda ja avalikule konsultatsioonile võivad vastata kõik üksikisikud ja organisatsioonid.

Tõenäoliselt tunnevad kõnealuse algatuse vastu enim huvi järgmised sidusrühmad: i) valitsused, sealhulgas energiatõhususe eest kõikidel tasanditel vastutavad liikmesriikide asutused; ii) energiateenuse ettevõtjad; iii) energiatootjad ja energiatõhususe valdkonnas tegutsevad tööstusliidud; iv) energiatõhusustoodete tootjad, näiteks soojustusettevõtted jne; v) valitsusvälised ühendused; vi) akadeemilised ringkonnad ja mõttekojad; vii) kohalikud kogukonnad ja tarbijad ning viii) finantseerimisasutused (näiteks Euroopa Investeerimispanga Grupp, rahvusvahelised finantseerimisasutused ning liikmesriikide tugipangad ja finantseerimisasutused).

Kooskõlas Euroopa Komisjoni parema õigusloome poliitikaga, mille eesmärk on töötada välja algatusi, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teadmistel, kutsukse teadlasi, akadeemilisi organisatsioone, teadusseltse ja -ühendusi, kellel on teadmised energiatõhususe alal, esitama asjakohaseid avaldatud ja veel avaldamata teaduslikke uuringuid, analüüse ja andmeid. Eriti pakuvad huvi esildised, milles võetakse kokku asjakohaste valdkondade teadmiste praegune seis.