TAGASISIDEKORJE:

ALGATUS (mõjuhinnanguta)

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda komisjoni töö kohta teavet avalikkusele ja sidusrühmadele, et nad saaksid anda tagasisidet ja tulemuslikult konsultatsioonides osaleda.

Palume sihtrühmadel avaldada arvamust komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada meile kogu nende käsutuses olev asjakohane teave.

Algatuse pealkiri

Euroopa veemajanduse kriisivalmiduse strateegia

Juhtiv peadirektoraat – vastutav üksus

Keskkonna peadirektoraat – C1 (kestlik mageveemajandus)

Algatuse tõenäoline liik

Komisjoni teatis

Ligikaudne aeg

2025. aasta 2. kvartal

Lisateave

Poliitikavaldkond: vesi

Vesi – Euroopa Komisjon (europa.eu)

Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

Algatus on vastuseks selgele nõudmisele võtta veeprobleemide lahendamiseks ELis tõhusamaid meetmeid, nagu on soovinud liikmesriigid, ELi institutsioonid ja sidusrühmad, sh kohalikud omavalitsused, erasektor, vabaühendused ja kodanikud. Ülemaailmsel tasandil andis selleks tugeva tõuke 2023. aasta ÜRO veekonverents, kus EL esitas oma visiooni ja kohustused seoses veemajanduse kriisivalmidusega kogu maailmas 2050. aastaks.

Nagu on märgitud poliitilistes suunistes järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024–2029, keskendutakse Euroopa veemajanduse kriisivalmiduse strateegias sellele, et vee saamise allikaid majandataks nõuetekohaselt, tegeletaks veepuudusega ning suurendataks veetööstuse innovatsiooni konkurentsieelist ja rakendataks ringmajandusel põhinevat lähenemisviisi. Strateegia eesmärk on aidata leevendada ja ennetada akuutset veestressi kogu maailmas.

Probleem, mida algatusega lahendatakse

ELil on terviklik õigusraamistik veevarude kaitsmiseks ja säästvaks majandamiseks, kuid sellest hoolimata on struktuurselt puudulik veemajandus toonud kaasa veevarude ja veega seotud ökosüsteemide, sh ranniku- ja mereökosüsteemide seisundi jätkuva halvenemise ja reostuse. Viimase viie aasta jooksul on üleujutused, pikaajalised põuad ja veenappus haaranud üha rohkem ELi alasid ning nende mõju süvendavad veelgi kliimamuutused, reostus ja elurikkuse kadumine. Need sündmused kahjustavad inimesi, keskkonda ja majandust ning nende tõttu tõuseb ka pinge üha kasvavas veekasutajate hulgas. Aina enam muutub vesi eri majandussektorites piiravaks teguriks. Veega seotud ilmastikunähtused ja puudulik veemajandus on juba põhjustanud ELis kahju, mis läheb maksma mitusada miljardit eurot (JRC, 2021 ja EEA, 2024).

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

Õiguslik alus

Algatusel on lai kohaldamisala ja seetõttu hõlmab ta nii ELi ainupädevusse kuuluvaid valdkondi kui ka muid valdkondi, mis kuuluvad ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet.

Praktiline vajadus ELi meetmete järele

Veeprobleemid on piiriülesed, valdkondadevahelised ning puudutavad paljude ELi poliitikate ja õigusaktide elluviimist eri valdkondades, ning see annab Euroopa veemajanduse kriisivalmiduse strateegiale selge aluse.

Arvestades liikmesriikide ja kohalike omavalitsuste keskset rolli veemajanduses, võetakse algatuses kindlaks määratud meetmete puhul nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet ning erinevusi, mis vee kättesaadavuse ja vajaduste osas valitsevad ELi piirkondade ja liikmesriikide vahel.

B. Mida soovitakse algatusega saavutada ja kuidas?

Euroopa veemajanduse kriisivalmiduse strateegia üldeesmärk on anda selge suund veega kindlustatuse ja veemajanduse kriisivalmiduse saavutamiseni ja samas lõimida veega seotud kaalutlused paremini eri poliitikavaldkondadesse ja rahastamisallikatesse. Samuti on selle eesmärk suurendada investeeringute mahtu, võimendada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning vähendada oskuste lünki, võttes arvesse sotsiaalset mõju ja territoriaalseid erinevusi, et tagada õiglane üleminek.

Algatus keskendub kolmele konkreetsele eesmärgile:

·taastada katkenud veeringlus ja kaitsta seda;

·tagada kõigile puhas ja taskukohane vesi ja kanalisatsioon; ning

·edendada konkurentsivõimelist ELi veetööstust ning puhast, veesäästlikku ja ringset majandust.

Selles käsitletakse viit tegevusvaldkonda: i) juhtimine ja rakendamine; ii) taristu; iii) rahastamine ja investeeringud; iv) julgeolek; ning v) tööstus, innovatsioon ja haridus. Sellel on tugev rahvusvaheline mõõde, mis aitab kaasa ülemaailmsele kestlikule arengule ning edendab piiriülest koostööd rahu, stabiilsuse ja julgeoleku nimel.

Komisjon paneb rõhku ka veetõhususe esikohale seadmise põhimõttele, et paremini hallata veenõudlust ning suurendada vee taaskasutust ja ringlust kõigis ELi majandussektorites. Keskmes on põhimõtte määratlemine ning eesmärkide ja suuniste esitamine selle töösse rakendamiseks, sh investeerimistõkete ületamiseks ja innovatsiooni edendamiseks.

Algatus tugineb tugevdatud ELi veealastele õigusnormidele ja edendab nende täielikku rakendamist. Samuti aitab algatus saavutada mitut muud komisjoni prioriteeti: väljakuulutatud põllumajandus- ja toidualane visioon, puhta tööstuse kokkulepe, keemiatööstuse pakett, ringmajanduse õigusakt ja Euroopa ookeanide pakt. See täiendab ELi kliimamuutustega kohanemise strateegiat ja ELi kriisivalmiduse strateegiat ning aitab edendada ELi elurikkuse strateegiat aastani 2030 ning vee, energia, toidu ja ökosüsteemide vahelist seost, aidates samas kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele.

Tõenäoline mõju

Algatuse tõenäolise mõjuga soovitakse tagada puhta vee kättesaadavus, kaitsta ELi paremini veega seotud riskide eest, suurendades kõigi veega seotud ELi poliitikavaldkondade ja meetmete sidusust ja vastastikust täiendavust, ning tugevdada kohustustele pühendumist, koostööd ja usalduse suurendamist vett kasutavate sektorite ja muude sidusrühmade vahel.

Edasine seire

Rakendamise järelevalve tagatakse peamiselt olemasolevate mehhanismide kaudu, ilma et liikmesriikidele või ettevõtjatele pandaks täiendavat aruandluskoormust. See hõlmab korrapärast teabevahetust nõukogu keskkonna töörühmas, vee- ja merendusvaldkonna direktorite koosolekutel ning veepoliitika raamdirektiivi ja merestrateegia raamdirektiivi ühise rakendusstrateegia raames.

C. Parem õigusloome

Mõju hindamine

Algatus esitatakse komisjoni teatise vormis, millele ei lisata mõjuhinnangut, kuna sellega ei looda praeguses etapis uut poliitikat. Vajaduse korral hinnatakse kõigi järgnevate seotud seadusandlike ettepanekute mõju.

Konsulteerimisstrateegia

Üldsusel palutakse vastata sellele tagasisidekorjele. Lisaks korraldatakse 2025. aasta märtsis sidusrühmadega konsulteerimise üritus.

Kuna veeküsimus on viimastel aastatel olnud poliitilises tegevuskavas tähtsal kohal, saab algatus kasu juba praeguseks antud ulatuslikust panusest, sealhulgas järgmisest:

-Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee arutelude ja kuulamiste tulemused;

-konsulteerimine eksperdirühmadega, kes toetavad ELi veealaste õigusnormide ja muude asjakohaste õigusaktide rakendamist;

-aruannete järeldused: Euroopa Keskkonnaameti aruanne „Euroopa vee olukord 2024“, ELi keskkonnaprognooside süsteemi tulevikusuundade analüüsi aruanne ja Teadusuuringute Ühiskeskuse poliitikalabori eksperiment veemajanduse kriisivalmidusest;

-2024. aasta rohelise nädala panus, milles keskenduti veemajanduse kriisivalmidusele;

-sidusrühmade seisukohad, mis saadi pärast eelmist teadaannet veemajanduse kriisivalmiduse algatuse kohta 2023. aastal;

-Euroopa Parlamendi peatne algatusraport veemajanduse kriisivalmiduse kohta;

-2024. aastal registreeritud Euroopa kodanikualgatus „Vett arukalt kasutava ja vastupidava Euroopa nimel“.

Algatusest tõenäoliselt huvitatud sidusrühmad on järgmised:

-liikmesriigid, sealhulgas asjaomased komisjoni eksperdirühmad;

-asjaomased ELi ametid;

-Euroopa Parlament, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee;

-valgalapiirkonna ametiasutused, rannikukogukonnad ja sadamavaldajad;

-veevaldkonda reguleerivad asutused ja kommunaalteenuste osutajad;

-üldsuse esindajad;

-noored ja noorteorganisatsioonid;

-veemajandusega seotud tööstus ja ettevõtjad;

-sotsiaalpartnerid;

-eksperdid, mõttekojad ja vabaühendused;

-akadeemilised ringkonnad, teadlased ja innovatsioonipoliitika sidusrühmad;

-piirkondlikud ja piiriülesed veekonventsioonid ja -komisjonid;

-rahvusvahelised sidusrühmad ja partnerid väljaspool ELi.