TAGASISIDEKORJE:

ÜLDHINDAMINE/TOIMIVUSKONTROLL

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda komisjoni töö kohta teavet avalikkusele ja sidusrühmadele, et nad saaksid anda tagasisidet ja tulemuslikult konsultatsioonides osaleda.

Palume sihtrühmadel avaldada arvamust komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada meile kogu nende käsutuses olev asjakohane teave.

Üldhinnangu pealkiri

ELi päritolureeglid – hindamine

Juhtiv peadirektoraat – vastutav üksus

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat – A6 Päritolureeglid ja tolliväärtuse määramine

Ligikaudne ajakava

(kavandatud algus- ja lõppkuupäev)

2025. aasta IV kvartal

Lisateave

https://taxation-customs.ec.europa.eu/customs-4/international-affairs/origin-goods_en 

Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Üldhindamise poliitiline taust, eesmärk ja ulatus

Poliitiline taust

ELi päritolureeglid on tollialaste õigusaktide oluline aspekt, mille põhjal otsustatakse kauba päritolu ehk nn majanduslik kodakondsus. Selle ning tariifse klassifitseerimise ja tolliväärtuse määramise alusel määratakse kindlaks kauba tariifne sooduskohtlemine importimisel. Kauba päritolu alusel kohaldatakse ka kaubanduse kaitsemeetmeid ja koguselisi piiranguid või tariifikvoote. Komisjoni president von der Leyen tegi volinik Šefčovičile saadetud missioonikirjas talle ülesandeks kontrollida, mil määral on päritolureeglite raamistik veel eesmärgipärane. See ülesanne on nüüd veelgi tähtsam, kui arvestada hiljutisi geopoliitilisi pingeid ja muutusi mitmepoolsel maastikul ning selle kõige tagajärgi kaubandusele.

EL on aastate jooksul kehtestanud ulatuslikud päritolureeglid, tuginedes Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) välja töötatud rahvusvahelisele raamistikule. Need reeglid on sätestatud liidu tolliseadustikus I (artiklites 59–68), millega reguleeritakse nii soodusrežiimita kui ka -režiimiga kaubanduskorda, ja eri kaubanduspartneritega sõlmitud sooduskaubanduslepingutes.

Sooduspäritolureeglite kohaselt määratakse kindlaks, kas kaup kvalifitseerub asjaomase sooduskorra alusel teatavast riigist pärinevaks. Kui kõik tingimused on täidetud, võib selliseid kaupu importida madalamate tollimaksumääradega või isegi nullmääraga, sõltuvalt vastavast sooduskorrast.

Mittesooduspäritolureegleid kasutatakse selleks, et määrata kindlaks kauba päritoluriik enamsoodustusrežiimi kohaldamiseks. Neid kasutatakse ka kaubandusstatistikas, hankemenetlustes ja päritolu märkimiseks.

Aastate jooksul on EL välja töötanud ja kasutusele võtnud uusi poliitikameetmeid, mille puhul kasutatakse päritolureeglite kontseptsiooni nende kohaldamisalasse kuuluvate kaupade päritolu kindlakstegemiseks. Mõnel juhul on seda tehtud pärast liidu tolliseadustiku jõustumist 2016. aastal. See kehib eriti kauba mittesooduspäritolu kohta, millega seotud algatustega on käsitletud spetsiifilisi tooteid või riike. Sellised algatused on näiteks süsiniku piirimeede (SPIM), II  nullnetotööstuse määruse ettepanek III ja raadamisvabade toodete määrus IV .

Seni kõige asjakohasemad ELi päritolureeglite läbivaatamised on olnud 2003. aasta kaubanduse sooduskorra päritolureeglite tulevikku käsitlev roheline raamat, selle tulemusel 2011. aastal toimunud üldiste tariifsete soodustuste kava reform ja 2014. aastal koostatud Euroopa Kontrollikoja eriaruanne „Kas kauplemise sooduskorda hallatakse asjakohaselt?“. Seekordne hindamine on esimene, mil komisjon päritolureegleid täielikult hindab.

Eesmärk ja ulatus

Peamine eesmärk on hinnata põhjalikult ELi mittesooduspäritolureegleid, mida kohaldatakse paljudes poliitikavaldkondades, kasutades selleks võrdlusalusena sooduspäritolureegleid. See võimaldab saada tervikliku ülevaate nende kaht liiki reeglite koostoimest ja nende mõjust maailmakaubandusele. Päritolureeglite hindamine on oluline selleks, et analüüsida, kas ELi päritolureeglite poliitikaeesmärgid on saavutatud ning kas nende eesmärkide ja praeguste ja tulevaste poliitiliste prioriteetide vahel on lünki või vastuolusid, arvestades maailmakaubanduse pidevalt muutuvat olemust. Hindamine peaks aitama kindlaks teha, mille poolest võiks ELi päritolureegleid parandada.

Hindamine hõlmab ajavahemikku alates liidu tolliseadustiku kohaldama hakkamisest 2016. aastal kuni praeguseni ja selles keskendutakse järgmisele kolmele aspektile: päritoluriigi määratlus, kauba päritoluriigi tõendamise mehhanismid ning kontrollisüsteemid (võttes arvesse uusi kaubandusstruktuure, kaubandustavasid ja tootmismeetodeid). Koostatakse tõenduspõhine hinnang päritolureeglite kohta, järgides viit alltoodud hindamiskriteeriumi.

I)Tulemuslikkus – hinnatakse, mil määral on päritolureeglite eesmärgid saavutatud, andes kvalitatiivse ja kvantitatiivse hinnangu nende reeglite mõju kohta liikmesriikidele ja ELi ettevõtjatele. See hõlmab ka nende reeglite kohaldamisel tekkinud probleeme.

II)Tõhusus – hinnatakse pädevatele asutustele ja ettevõtjatele nõuete täitmisest tulenevaid kulusid, et teha kindlaks, kus saaks nõuetele vastavusega seotud halduskoormust vähendada. Samuti analüüsitakse päritolureeglite raamistiku üldisi kulusid ja eeliseid.

III)Asjakohasus – hinnatakse, kas kehtivaid päritolureegleid saab kohandada uutele poliitikavaldkondadele või oleks neid reegleid mõttekas ajakohastada, et muutuvaid poliitilisi eesmärke saavutada ja üleilmse kaubanduse dünaamikaga toime tulla. See hõlmab ringmajandusega seotud keskkonnapoliitikat ja -algatusi, mis nõuavad uusi lähenemisviise ringlussevõetud materjalide abil toodetud kaupade päritolu kindlaksmääramiseks.

IV)Sidusus – vaadeldakse, kui suures kooskõlas on päritolureeglid ELi poliitikavaldkondadega, millega need reeglid on seotud.

V)ELi lisaväärtus – hinnatakse ELi päritolureeglite toimimist kogu ELis ja eri sektorites, keskendudes mittesoodusreeglitele ning võttes vajaduse korral arvesse ka soodusreegleid. 

B. Parem õigusloome

Konsulteerimisstrateegia

Konsulteerimisstrateegia eesmärk on koguda tõendeid ja arvamusi paljudelt sidusrühmadelt ning anda neile võimalus esitada asjakohast teavet päritolureeglite rakendamise ja mõju kohta. Konsultatsioonide kaudu soovib komisjon paremini mõista, kas päritolureeglite raamistik on saavutanud oma eesmärgid ja võimaldab seda ka edaspidi.

Hindamise osana korraldatakse ulatuslik sihtkonsultatsioon ja kõigi asjaomaste sidusrühmade hulgas tehtavad küsitlused. Tagasisidekorje algatatakse samal ajal avaliku konsultatsiooniga. See avaldatakse portaalis „Avaldage arvamust!“ kõigis 24 ELi ametlikus keeles kaheksaks nädalaks.

Konsultatsioon hõlmab järgmist:

·avalik konsultatsioon, mis kestab 12 nädalat ja milles saab osaleda kõigis 24 ELi ametlikus keeles. Vastata saab portaalis „Avaldage arvamust!“;

·sihtkonsultatsioon, milleks viiakse enne 2025. aasta suve läbi eri sidusrühmakategooriatele kohandatud konkreetsed küsimustikud ja küsitlused, seminar ja teemarühm.

Teavet konsultatsioonide kohta levitatakse sotsiaalmeedias, maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi veebisaidil ning asjaomaste sidusrühmade võrgustike kaudu. Kaheksa nädalat pärast avaliku konsultatsiooni lõppu avaldatakse faktiline kokkuvõttev aruanne ja seejärel kokkuvõtlik aruanne, milles antakse ülevaade kõigist konsultatsiooni käigus saadud vastustest (avaldatakse komisjoni talituste töödokumendina). 

Miks me selle konsultatsiooni korraldame? 

Avalikust konsultatsioonist, sidusrühmade küsimustikest ja konkreetsest üritustest koosneva konsultatsioonitegevuse kaudu soovitakse koguda tõendeid ja arvamusi järgmiste hindamise põhiaspektide kohta:

1) päritolureeglite rakendamine liikmesriikides;

2) päritolureeglite toimimine, eelkõige nende tulemuslikkuse ja tõhususe kvalitatiivne ja kvantitatiivne hindamine;

3) meetmete tulevikukindlaks muutmine, eelkõige nende sobivus ettenähtud otstarbeks ja jätkuv asjakohasus, võttes arvesse hiljutisi geopoliitilisi pingeid ja rahvusvahelise kaubanduse muutusi.

Konsultatsioonil on veel järgmised eesmärgid:

a) määrata kindlaks hindamisega hõlmatud teemad ja küsimused;

b) koguda teavet ja andmeid päritolureeglite rakendamise kohta, samuti teavet nende rakendamisel saadud kogemuste kohta;

c) koguda sidusrühmade seisukohti ja arvamusi selle kohta, mil määral on päritolureeglid saavutanud oma eesmärgid;

d) koguda arvamusi päritolureeglite raamistiku asjakohasuse kohta.

Sihtrühm

Laia osalejaskonda hõlmav konsultatsioon on suunatud eri sidusrühmadele, kel on teadmised rahvusvahelise kaubanduse ja päritolureeglite kohta, sealhulgas riikide ametiasutused, rahvusvahelised organisatsioonid ja kaubanduskojad, ettevõtjad, sh väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, vabaühendused ja muud kodanikuühiskonna esindajad, akadeemilised ringkonnad ja uurimisinstituudid ning ettevõtja- ja tarbijaorganisatsioonid. Tegevus peaks olema küllalt laiahaardeline, et hõlmata piisavalt erinevaid liikmesriike, tagamaks et kogutud seisukohad ja teave esindavad mitmesuguseid päritolureeglite aspekte ning õigusraamistikke ja majanduskeskkondi.

Andmete kogumine ja metoodika

Hindamise toetamiseks tellitakse välisuuring. Selles kasutatakse olemasolevat teavet, mis hõlmab varasemaid mõjuhinnanguid, seireandmete aruandeid, hindamiste ja läbivaatamiste tulemusi, seonduvaid uuringuid ning aruandeid. Lisatõendeid kogutakse sidusrühmadega konsulteerimise, juhtumiuuringute, teemarühmade ja seminaride kaudu. Metoodika abil kvantifitseeritakse regulatiivseid eeliseid ja kulusid, võttes arvesse lihtsustamist ja koormuse vähendamist.

Analüüsis püütakse saada piisavalt kvantitatiivseid andmeid ja teadmisi, et vaadelda päritolureeglite rakendamist liikmesriikides ja ELis, nende rakendamise mõju liikmesriikidele ja ettevõtjatele ning võimaluse korral mõõta nendega seotud kulude kokkuhoiust saadavat kasu.

Kogutavad andmed hõlmavad ajavahemikku alates liidu tolliseadustiku kohaldama hakkamisest 2016. aastal kuni praeguseni. Hindamisel käsitletakse päritoluriigi määratlust, kauba päritoluriigi tõendamise mehhanisme ja kontrollisüsteeme, võttes arvesse uusi kaubandusstruktuure, kaubandustavasid ja tootmismeetodeid.

Hindamine on kooskõlas komisjoni parema õigusloome nõuetega.