TAGASISIDEKORJE:

ALGATUS (mõjuhinnanguta)

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda komisjoni töö kohta teavet avalikkusele ja sidusrühmadele, et nad saaksid anda tagasisidet ja tulemuslikult konsultatsioonides osaleda.

Palume sihtrühmadel avaldada arvamust komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada meile kogu nende käsutuses olev asjakohane teave.

Algatuse pealkiri

Suunised välisriigi subsiidiumide kohta

Peadirektoraadid – vastutavad üksused

Konkurentsi peadirektoraat – Direktoraat K: välisriigi subsiidiumid

Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat – C.2: riigihanked

Algatuse tõenäoline liik

Komisjoni teatis

Ligikaudne aeg

2026. aasta esimene kvartal

Lisateave

Konkursipoliitika – Välisriigi subsiidiumid

https://competition-policy.ec.europa.eu/foreign-subsidies-regulation_en

Avalikud hanked – Välisriigi subsiidiumid

https://single-market-economy.ec.europa.eu/single-market/public-procurement/foreign-subsidies-regulation_en 

Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

13. juulil 2023 jõustus välisriigi subsiidiumide määrus. Nimetatud määrus võimaldab komisjonil tegeleda välisriigi subsiidiumidest tingitud moonutustega siseturul. Selle varal saab EL tagada kõigile ettevõtetele võrdsed võimalused, jäädes samal ajal avatuks kaubandusele ja investeeringutele. Välisriigi subsiidiumide mõju võib siseturul avalduda ükskõik millises majandustegevuses või sektoris osalemise kaudu, sealhulgas kontrolli omandamise, riigihangetes osalemise ja muud liiki otseinvesteeringute kaudu.

Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 46 kohaselt peab komisjon töötama hiljemalt 13. jaanuariks 2026 välja määruse kohased suunised (edaspidi „suunised“). Neis tuleks selgitada järgmisi nn tehnilisi konstruktsioone:

I)moonutuse olemasolu kindlakstegemise kriteeriumide kohaldamine välisriigi subsiidiumide määruse artikli 4 lõike 1 tähenduses;

II)tasakaalu hindamine vastavalt välisriigi subsiidiumide määruse artiklile 6;

III)komisjoni õigus nõuda, et vastavalt välisriigi subsiidiumide määruse artikli 21 lõikele 5 esitataks eelteatis koondumise kohta või vastavalt välisriigi subsiidiumide määruse artikli 29 lõikele 8 välisriigi sellise rahalise toetuse kohta, mida on saanud riigihanke menetluses osalev ettevõtja;

IV)moonutuse hindamine riigihanke menetluses vastavalt välisriigi subsiidiumide määruse artiklile 27.

Kooskõlas välisriigi subsiidiumide määruse põhjendusega 73 ja komisjoni avaldusega selgituste kohta seoses välisriigi subsiidiumide määruse kohaldamisega ja et hõlbustada määruse praktilist rakendamist, avaldati 2024. aasta juulis esialgsed selgitused välisriigi subsiidiumide määruse täitmise tagamisel kasutatavate tehniliste konstruktsioonide kohta 1 .

Probleem, mida algatusega lahendatakse

Välisriigi subsiidiumide määruses on esitatud uudsed tehnilised konstruktsioonid, mille abil hinnata välisriigi subsiidiumide mõju ettevõtete koondumisele, hankemenetlustes osalemisele ja igasugusele muule majandustegevusele siseturul, määramata seejuures kindlaks, millist meetodit tuleb kasutada. Kooskõlas välisriigi subsiidiumide määruse põhjendusega 9 tuleks nende kohaldamisel ja tõlgendamisel lähtuda ELi asjaomastest õigusaktidest, sealhulgas riigiabiühinemiste ja riigihangetega seotud ELi õigusaktidest.

Ettevõtjatel, kes tegutsevad siseturul ja kaaluvad muude ettevõtete omandamist või riigihankemenetlustes osalemist, võib sellest tulenevalt tekkida küsimusi seoses nende tehniliste konstruktsioonide kasutuselevõtuga. Kooskõlas välisriigi subsiidiumide määruse põhjendusega 73 on suunised vajalikud välisriigi subsiidiumide määruse suurema prognoositavuse eesmärgil. Üldisemalt aitaks suuniste vastuvõtmine suurendada komisjoni tegevuse üldist läbipaistvust.

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

Käesoleva algatuse konkreetne õiguslik alus on välisriigi subsiidiumide määruse artikkel 46. Nimetatud artikli kohaselt peab komisjon avaldama hiljemalt 13. jaanuariks 2026 suunised ja konsulteerima enne nende avaldamist asjakohaselt sidusrühmade ja liikmesriikidega.

B. Mida soovitakse algatusega saavutada ja kuidas?

Suuniste eesmärk on suurem prognoositavus ja läbipaistvus teatavate kesksete konstruktsioonide suhtes, et lihtsustada välisriigi subsiidiumide määruse praktilist rakendamist.

Konkreetsemalt on suuniste eesmärk anda juhiseid vähemalt järgmistes tehniliste konstruktsioonidega seotud küsimustes.

I)Turumoonutuste olemasolu kindlakstegemise kriteeriumide kasutamise suhtes selgitatakse suunistes, milliseid kriteeriume ja näitajaid tuleks kasutada selle hindamisel, kas välisriigi subsiidium võib parandada ettevõtja konkurentsiseisundit siseturul ja kas kõnealusel välisriigi subsiidiumi võib olla tegelik või potentsiaalne negatiivne mõju konkurentsile siseturul. Lisaks sellele antakse suunistega ülevaade sellest, kuidas komisjon hindab välisriigi subsiidiumidest tingitud võimalikke konkurentsimoonutusi.

II)Samuti selgitatakse suunistes lähemalt tasakaalu hindamist, mille raames otsustakse selle üle, kas välisriigi subsiidiumidest tulenev positiivne mõju suudab tasakaalustada moonutavat, st negatiivset mõju. Suunistes antakse juhiseid selle kohta, millist positiivset mõju võib nimetatud hindamise juures arvesse võtta, ja selle kohta, millist lähenemisviisi komisjon tasakaalu hindamisel kasutama peab.

III)Komisjon selgitab suunistes, milliseid kriteeriume arvesse võetakse ja milliseid menetlusi kasutatakse, kui ta teostab oma õigust nõuda eelnevat teatamist koondumisest või välisriigi rahalisest toetusest, mille majandustegevuses osaleja saab riigihanke menetluse raames ja mis jääb alla välisriigi subsiidiumide määruse kohaseid teatamiskünniseid. Suunistes tehakse vahet eelneval teatamisel koondumisest ja eelneval teatamisel välisriigi rahalisest toetusest riigihanke menetlustes.

IV)Lisaks sellele selgitatakse suunistes ka seda, kuidas komisjon hindab turumoonutusi riigihanke menetluste kontekstis. Konkreetsemalt antakse suunisega juhiseid kahe tingimuse kohta, mis peavad olema korraga täidetud: 1) pakkumus loetakse asjaomaste ehitustööde, asjade või teenuste seisukohast põhjendamatult soodsaks ning 2) välisriigi subsiidium ja pakkumus peavad olema omavahel seotud.

Tõenäoline mõju

Käesoleva algatuse eeldatav positiivne mõju on suurem läbipaistvus ja prognoositavus välisriigi subsiidiumide määruse täitmise tagamisel komisjoni poolt.

Edasine seire

Komisjon teeb põhjalikku järelevalvet suuniste üle, kuna nende rakendamise tulemusi kasutatakse tulevikus nende ajakohastamisel. Ka välisriigi subsiidiumide määruse artikliga 46 on ette nähtud, et pärast suuniste esmakordset avaldamist, mis toimub hiljemalt 13. jaanuaril 2026, ajakohastatakse neid korrapäraselt.

Kooskõlas välisriigi subsiidiumide määruse artikli 52 lõikega 1 annab komisjon alates 2026. aasta lõpust oma aastaaruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule ülevaate välisriigi subsiidiumide määruse kohaldamise kohta. Komisjon võib kaaluda suuniste kohaldamise ja rakendamise järelevalvet tehes näitajate kasutamist.

C. Parem õigusloome

Mõju hindamine

Käesoleva algatuse puhul ei ole mõju hindamine vajalik. Suunised on sõnaselgelt ette nähtud välisriigi subsiidiumide määruse artikliga 46, kus loetakse üles tehnilised konstruktsioonid, mida tuleb käesoleva algatuse raames selgitada. Sellega seotud poliitikavariante on kaalutud välisriigi subsiidiumide määruse juurde kuuluva mõjuhinnangu raames, seega esitatakse praegustes suunistes tehnilised selgitused nende konstruktsioonide kohta.

Konsulteerimisstrateegia

Konsulteerimise eesmärk on koguda sidusrühmadelt andmeid ja seisukohti välisriigi subsiidiumide määruse teatavate tehniliste konstruktsioonide kohta. Konsulteerimine hõlmab järgmist:

-sihtkonsultatsioonid liikmesriikide ja valitud sidusrühmadega, kasutades spetsiaalset küsimustikku. Komisjon valib sidusrühmad välja vastavalt sellele, kuidas nad on seni olnud välisriigi subsiidiumide määruse täitmise tagamisse kaasatud. Osalevad sidusrühmad esindavad ELi eri sektoreid ja nende seas on täitetegevusega seotud õigusbürood, muud ametivõimud peale liikmesriikide, akadeemilised ringkonnad ning praktikute ja tarbijate ühendused. Lisaks sellele võib komisjon käesoleva tagasisidekorje raames saadud teabe põhjal otsustada kutsuda sihtkonsultatsioonidel osalema veel teisigi sidusrühmi.

-suuniste kavandit puudutav veebikonsultatsioon kestab kaheksa nädalat ja sellega plaanitakse alustada 2025. aasta kolmandas kvartalis, kui see avaldatakse konkurentsi peadirektoraadi veebisaidi ning siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi veebisaidi konsultatsioonide lehel. Konsultatsioon on suunatud eelkõige ELi liikmesriikidele ja sidusrühmadele, keda komisjoni poolne välisriigi subsiidiumide määruse täitmise tagamine otseselt mõjutab või kes on välisriigi subsiidiumide valdkonna eksperdid.

Kooskõlas komisjoni parema õigusloome poliitikaga, mille eesmärk on töötada välja võimalikult põhjalikele teadmistele tuginevaid algatusi, palub komisjon käesoleva tagasisidekorje raames teaduritelt, akadeemilistelt organisatsioonidelt, teadusühendustelt ja ühingutelt, kellel on teadmised välisriigi subsiidiumide kohta, et nad esitaksid teemakohaseid avaldatud ja avaldamiseelseid teaduslikke uuringuid, analüüse ja andmeid. Eriti huvitatud on komisjon materjalidest, milles võetakse kokku välisriigi subsiidiumide ja välisriigi subsiidiumide määruse kohta olemasolevate teadmiste hetkeseis.

Komisjon reklaamib konsultatsioone oma ametlike kommunikatsioonikanalite (sealhulgas sotsiaalmeedia) kaudu ja valitud üritustel.

Kokkuvõte kavandatud konsultatsioonide tulemustest avaldatakse kokkuvõtlikus aruandes, mis lisatakse hiljemalt 13. jaanuariks 2026 avaldatava komisjoni teatise juurde kuuluvale komisjoni talituste töödokumendile.

(1)    Vt konkurentsi peadirektoraadi veebisait  ning siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi veebisait .