TAGASISIDEKORJE:

ALGATUS (mõjuhinnanguta)

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda komisjoni töö kohta teavet avalikkusele ja sidusrühmadele, et nad saaksid anda tagasisidet ja tulemuslikult konsultatsioonides osaleda.

Palume sihtrühmadel avaldada arvamust komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada meile kogu nende käsutuses olev asjakohane teave.

Algatuse pealkiri

ELi-Gaboni kalandusleping – läbirääkimisvolitused uue lepingu ja selle rakendusprotokolli üle

Juhtiv peadirektoraat – vastutav üksus

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, üksus B3 – Kaubandusläbirääkimised ja säästva kalapüügi partnerluslepingud

Algatuse tõenäoline liik

Soovitus: nõukogu otsus

Ligikaudne aeg

2025. aasta III kvartal

Lisateave

https://ec.europa.eu/oceans-and-fisheries/fisheries/international-agreements/sustainable-fisheries-partnership-agreements-sfpas_en 

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

Käesolev tagasisidekorje hõlmab Gaboniga 1 sõlmitud kalandussektorit käsitleva partnerluslepingu 2 rakendamise kehtiva protokolli hindamist ja uue protokolli võimalikku sõlmimist.

Osana ELi ühisest kalanduspoliitikast 3 peab komisjon kolmandate riikidega läbirääkimisi säästva kalapüügi partnerluslepingute üle ja rakendab neid. Säästva kalapüügi partnerluslepingud võimaldavad ELi laevastikul püüda partnerriigi vetes (või majandusvööndis) lubatud kogupüügi ülejääki. Vastutasuks maksab EL asjaomasele partnerriigile selle vetele juurdepääsu eest rahalist hüvitist ja annab rahalist abi kalanduse juhtimise parandamiseks (valdkondlik toetus). ELi toetusele lisanduvad ELi laevade omanike makstavad tasud.

Gaboniga sõlmitud kalandussektorit käsitlevale partnerluslepingule kirjutati alla 4. juunil 2007 ja see jõustus 11. juunil 2007. Leping sõlmiti kuueks aastaks ja seejärel uuendati seda automaatselt. Seda on rakendatud mitme järjestikuse protokolliga. Praegune protokoll 4 kehtib alates 29. juunist 2021 kuni 28. juunini 2026.

Ühise kalanduspoliitika alusmääruses on sätestatud säästva kalapüügi partnerluslepingute kohustuslikud hindamisnõuded 5 . Need hindamised on aluseks võimalikule läbirääkimisjuhisele uue rakendusprotokolli sõlmimiseks.

Kooskõlas nende nõuetega viiakse läbi tagasiulatuv (järel)hindamine, mis hõlmab ajavahemikku alates 2021. aastast kuni praeguseni; samuti tehakse tulevikku suunatud (eel)hindamine võimaliku uue rakendusprotokolli suhtes.

Tagasiulatuva hindamise käigus analüüsitakse Gaboni kalanduspoliitika ja kohaliku kalapüügisektori arengut. Selles hinnatakse ELi laevastiku püügitegevust, lossimise mõju kalatoodete töötlemisele ja kaubandusele ning seda, kuidas on arvesse võetud ELi ettevõtjate huvid. Samuti vaadeldakse valdkondliku toetuse tulemusi ja tulemuslikkust ning selle mõju Gaboni majandusele. See võimaldab ELil ja Gabonil teha järeldusi protokolli tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, sidususe, vastuvõetavuse, mõju ja lisaväärtuse kohta mõlema partneri jaoks.

Tulevikku suunatud hindamise käigus hinnatakse praeguseid ja tulevasi vajadusi ning analüüsitakse praegust protokolli ja tagasiulatuva hindamise tulemusi. See aitab kindlaks määrata, milliseid elemente uus protokoll peaks sisaldama. Hindamisel võetakse arvesse ka piirkondlikke aspekte 6 ja muid asjaomases piirkonnas sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepinguid 7 .

Kõnealused hindamised viiakse lõpule 2025. aasta neljandas kvartalis. Lõpparuanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning tehakse kättesaadavaks asjaomastel veebisaitidel (Euroopa Liidu Väljaannete Talitus 8  ning Euroopa Komisjoni väljaanded ookeanide ja kalanduse kohta) 9 . See langeb kokku komisjoni soovituse vastuvõtmisega nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba läbirääkimiste alustamiseks Gaboniga (kavandatud 2025. aasta kolmandaks kvartaliks).

Probleem, mida algatusega lahendatakse

Algatuse eesmärk on edendada ELi laevastiku säästvat kalapüüki Gaboni vetes.

Ühise kalanduspoliitika alusmääruse artikli 31 lõike 5 kohaselt ei saa ELi kalalaevastik kala püüda, kui Gaboni ja ELi vahel ei ole sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingut. Seetõttu tuleb pidada läbirääkimisi uue protokolli üle, et ELi laevastikul oleks võimalik püüda kala selle riigi vetes võimalikult kiiresti pärast kehtiva protokolli kehtivuse lõppemist 28. juunil 2026.

Leping on ELi ja Gaboni jaoks oluline. Sellega nähakse ette ELi laevade kalapüügivõimalused Gaboni vetes ning see pakub märkimisväärset toetust Gaboni kalanduse ja merenduse juhtimisele. Kõnealune leping kuulub mitme kalanduskokkuleppe hulka, mis võimaldavad püüda Atlandi ookeani idaosas troopikatuuni, mis on ulatusliku rändega liik.

Kehtiva protokolliga on lubatud Gaboni vetes aasta ringi tegutseda kuni 37 laeval, mis sõidavad Hispaania ja Prantsusmaa lipu all. Samuti nähakse sellega ette võimalus korraldada süvamere koorikloomadele suunatud uurimuslikku püüki.

Protokolli kehtivusaja jooksul eraldab EL rahalist toetust hinnanguliselt 13 miljonit eurot.

ELi laevad on huvitatud tuunilaadsete liikide säästvast kasutamisest, tagades samal ajal vastutustundliku kalapüügi, et toetada mere bioloogiliste ressursside pikaajalist kaitset ja säästvat kasutamist. Seejuures võetakse arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid, eelkõige nõuandeid pädevatelt piirkondlikelt kalandusorganisatsioonidelt.

Gabon on huvitatud protokolli uuendamisest, et jätkata kalandussektori kestlikku arendamist. Uus protokoll tooks kasu Gaboni elanikkonnale, sest ELi laevastiku kohaloleku ja võimaliku lossimisega kaasneksid sissetuleku teenimise ja tööhõivevõimalused. Samuti toetataks protokolliga uute ettevõtete loomist, kutseõppe korraldamist ja programmide rakendamist, mille eesmärk on arendada ja ajakohastada kalandus- ja vesiviljelussektoreid jätkusuutlikul moel. Rakendusprotokoll peab olema läbipaistev ning sisaldama diskrimineerimiskeelu ja inimõiguste klausleid.

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

Õiguslik alus

Algatus kuulub poliitikavaldkonda (mere bioloogiliste ressursside kaitse ÜKP raames), kus ELil on ainupädevus (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkti d alusel). Kuna liikmesriikidel ei ole õigust pidada kolmandate riikidega kalanduskokkulepete üle läbirääkimisi, siis subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata.

Praktiline vajadus ELi meetmete järele

ELi ühise kalanduspoliitika kohaselt peab komisjon kolmandate riikidega läbirääkimisi säästva kalapüügi partnerluslepingute üle ja rakendab neid.

B. Mida soovitakse algatusega saavutada ja kuidas?

Gaboniga sõlmitaval kalandussektorit käsitleval partnerluslepingul ja selle rakendamise protokollil on järgmised eesmärgid:

•aidata Gaboniga sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingu raamistiku abil säilitada ELi laevastike tegevust ja laevastikega seotud tööhõivet;

•edendada ressursside ja keskkonna säästlikku haldamist Gaboni mere elusressursside ratsionaalse ja säästva kasutamise kaudu;

•toetada jätkusuutliku kalandussektori arengut Gabonis.

Poliitikavariante analüüsitakse tulevikku suunatud hindamise raames. Hinnatakse järgmisi stsenaariume:

•uut protokolli ei sõlmita. Lepingus sätestatud ainuõiguslikkuse klausli kohaselt ei ole sel juhul ELi laevadel lubatud Gaboni vetes kala püüda;

•ELi ja Gaboni vaheline protokoll jääb kehtima: uue protokolli üle peetavatel läbirääkimistel säilitatakse kehtiva protokolliga ette nähtud tingimused;

•parendatud protokoll, milles analüüsitakse põhjalikult kõnealuse lepingu jaoks vajalikke aspekte ning Gaboni ja ELi laevastiku vajadusi.

Tõenäoline mõju

Uue rakendamisprotokolliga antakse ELi riikide lipu all sõitvatele laevadele jätkuvalt võimalus püüda kala Gaboni vetes.

Säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamine edendab head valitsemistava, toetab kohalikku kalapüügisektorit ning aitab: i) ajakohastada kalapüügitaristut, ii) toetada rannikukogukondade majanduslikku ja sotsiaalset arengut, ning iii) edendada teadusuuringuid, et toetada säästvat kalapüüki Gabonis. Lisaks aitab leping saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärki nr 14 „Ookeani- ja mereökosüsteemid“ 10 ning järgida asjakohaseid näitajaid.

Edasine seire

Säästva kalapüügi partnerluslepingud sisaldavad kohustust kasutada ressursse säästvalt, edendades püügitegevusega seotud teadusuuringute, järelevalve, kontrolli ja seire alast kohalikku suutlikkust. Lepingu rakendamist ja sellega kaasasoleva protokolli sätete järgimist jälgib lepingu ja selle rakendamise protokolli kohaselt loodud ühiskomitee. Ühiskomitee vaatab igal aastal läbi kalandustegevuse ja rahalise toetuse kasutamise aruanded.

C. Parem õigusloome

Mõjuhinnang

Käesoleva algatuse puhul ei ole mõjuhinnang vajalik, kuna algatusega kehtestatakse üldine poliitika ning sellega ei panda ELile kohustust rakendada meetmeid. Siiski tehakse tagasiulatuvaid ja tulevikku suunatud hindamisi, kasutades sidusrühmadele mõeldud küsimustikke.

Tagasiulatuva hindamise puhul käsitlevad küsimused protokolli tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust, vastuvõetavust, mõju ja ELi lisaväärtust.

Tulevikku suunatud hindamise puhul keskenduvad küsimused probleemide ja vajaduste kindlakstegemisele, saavutatavatele eesmärkidele, olemasolevatele võimalustele (uus protokoll või protokolli puudumine) ja nendega seotud riskidele, lisaväärtusele ELi jaoks ja saadud kogemustele.

Konsulteerimisstrateegia

Sidusrühmadega konsulteeritakse tagamaks, et hindamisel ja võimalikel läbirääkimistel Gaboniga võetakse nende seisukohti arvesse.

Konsulteerimine toimub ettevalmistavate kohtumiste ja suunatud küsitluste kaudu järgmiste sidusrühmadega:

1.ELi kalandus- ja töötleva tööstuse ning ELi valitsusväliste organisatsioonide esindajad (kaugpüügi nõuandekomisjoni kaudu) 11 ;

2.liikmesriikide haldusasutuste, teadusasutuste ja tööstuse esindajad; lisaks toimuvad tehnilised kohtumised liikmesriikide esindajatega;

3.piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ning Gaboni kalandusasutused, kalatööstus ja kodanikuühiskond; hindajad teevad vajaduse korral kohapealseid külastusi, et koguda sidusrühmade seisukohti küsimustike ja vahetute küsitluste kaudu, et hinnata kasu eri rühmadele.

Sidusrühmadega konsulteerimise tulemused esitatakse komisjoni hindamisaruandes, mis avaldatakse pärast hindamisuuringu lõpuleviimist ja enne läbirääkimiste algust.

Uute säästva kalapüügi partnerluslepingute õiguslike ja menetlusnõuete ettevalmistamise ajakava on väga tihe, mis tähendab, et avalikku konsultatsiooni ei ole võimalik korraldada. Seetõttu konsulteeritakse sihipäraselt piiratud arvu sidusrühmadega.

Miks me selle konsultatsiooni korraldame?

Konsulteerimise eesmärk on kanda hoolt selle eest, et hindamisel ja tulevastel läbirääkimistel Gaboniga sõlmitud protokolli võimaliku uuendamise teemal võetakse arvesse sidusrühmade arvamusi, millega tagatakse, et tulemuseks on õiglane ja tasakaalustatud kokkulepe mõlema poole jaoks.

Sihtrühm

·Liikmesriikide haldusasutuste, teadusasutuste, ELi kalandus- ja töötleva tööstuse, asjaomaste ELi valitsusväliste organisatsioonide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad.

·Gaboni kalandus- ja teadusasutused, kalatööstus (kalapüük ja -töötlemine) ning kodanikuühiskond.